Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-1274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-10-1274 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Väärteoasi G.K kaebus Ida Prefektuuri 25.03.2010 otsusele väärteoasjas nr 2440,10,001121, millega temale LS §74´1 lg 2 alusel määrati rahatrahv 95 trahviühiku ulatuses s.o 5700 krooni Väärteoasja arutamise aeg 24.11.2010 Istungil osalenud isikud Ida Prefektuuri esindaja Andres Visnapuu Kaebuse esitaja G.K , isikukood xxx, elukoht: xxx G.K kaitsja Marko Tiirik Juhindudes V™S § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Jätta rahuldamata G.K kaebus ning jätta muutmata Ida Prefektuuri 25.03.2010 otsus väärteoasjas nr 2440,10,001121 G.K-le Liiklusseaduse § 74´1 lg 2 alusel 5700.- krooni rahatrahvi määramise kohta. Ida Prefektuuri otsusega määratud rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 4100065064 ning selgituse „G.K 4-10-1274 rahatrahv“. Maksekorraldus rahatrahvi tasumise kohta esitada koheselt Viru Maakohtu kantseleisse Järveküla tee 30 Kohtla-Järve või alates 02.01.2011 aadressil Jõhvi Kooli 2 a. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. 1 Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.12.
- Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused: 03.023.2010 koostati väärteoprotokoll selle kohta, et 09.02.2010 kell 15.
- xxx -xxx 21 km liikudes xxx suunas juhtis G.K mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena isikult ära võetud kuni 11.02.
- Rikkumine kvalifitseeriti LS § 20 lg 1 järgi ja väärteo kvalifikatsioon LS§ 74-1 lg 2 järgi. 25.03.2010 otsusega väärteoasjas nr.2440,10,001121 määrati G.K-le LE § 74 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 95 trahviühikut s.o 5700 krooni. G.K kaitsja esitas kaebuse 25.03.2010 otsusele väärteoasjas nr.2440,10,001121, milles palus otsus tühistada ja menetlus lõpetada. G.K selgitas, et ta jääb oma kaebuse juurde ja süüdistus temale on esitatud oletuste alusel. Sel päeval kasutas tema autot M.Rxxx. G.K autot ei juhtinud kuna tema sõiduki juhtimisõigus oli peatatud. Ta viibis hooldekodu sööklas, kui sisenes Paul Kriisa, kes ei tutvustanud ennast ja palus temaga kaasa tulla. G.K järgnes P.Kriisale maja välisukseni, kuid mõtles ümber ja läks majja tagasi. Vihavaenu Paul Kriisa suhtes ei ole. Tunnistaja Kxxx Mxxx- politseiametniku-ütlustega on tõendatud, et veebruarikuu alguses, peale lõunat teostas ta järelevalvet koos politseiametniku Paul Kriisaga xxx ja politseiauto seisis risti teega. Liiklus oli hõre ja lähenes punane sõiduauto xxx Tunnistaja nägi juhi nägu. Politseisõidukist möödudes hoidis juht kätt näo ees ja kapuuts oli peas. Seljas oli juhil midagi tumedamat. Andmebaasist kontrollides selgus, et juhil võib juhtimisõigus olla äravõetud. Politseiautoga järgneti sellele sõidukile Jaama tänavale hooldekodu suunas. Hooldekoduni oli ca 2,5 km. Sõidukite vahe võis olla 1 km. Hooldekodu parklas jõudis politseiauto põgenenud sõidukile järele kui auto juba seisis. Paul Kriisa sisenes hoonesse ja tuli varsti välja. Sama isik, kes oli punase xxx roolis tuli Paul Kriisa järel uksele, ütles, et ta ei pea kuskile tulema ega alla kirjutama ja sisenes tagasi majja.. Tunnistaja Paul Kriisa ütlustega on tõendatud, et viibides patrullis koos Karin Meieriga nägi ta xxx poolt tuttavat sõidukit, mis kuulub G.K-le – lähenemas patrullautole, mis seisis raudtee ülesõidu lähedal.. Roolis tundis Paul Kriisa ära sõidukijuhi G.K, keda ta teab kui xxxi elanikku, koolivenda, kelle nägu ta nägi selgelt ja kellel käsi varjamiseks tõstetud näo ette. G.K oli sel ajal mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud ja politseiautoga asuti seda sõidukit jälitama, sisselülitatud sinised-punased vilkurid.. Politseiauto kiirus jälitamisel oli ligi 100 km tunnis alas kus kiirusepiirang oli 50 km tunnis s.o xxx. Juht sõitis eest ära ega reageerinud vilkuritega antud peatumismärguandele ja põgenes suurel kiirusel. Tee oli libe ja tunnistaja otsustas politseiautoga mitte riskida ja sõitis Kiviõli hooldekodu juurde, seostades G.K hooldekoduga. Paul Kriisa tunneb isiklikult G.K ja kohtudes teretatakse vastastikku. P.Kriisa õppis koos G.K-ga samas koolis. Vihavaenu G.K suhtes ei ole. Hooldekodu parklas seisis sama auto, mida tunnistaja jälitas. Käega katsudes oli auto mootor soe. P.Kriisa sisenes hoonesse. Samasugune ja värvides tume jope, mis G.K oli seljas sõiduauto juhtimisel oli toolil ja G.K tuli köögist, nägu oli punane. P.Kriisa palus tulla politseiautosse kuid G.K keeldus ja lukustas end kabinetti ning ei väljunud. Miski ei takistanud suhtlemast G.K politseiametnikuga ja selgitamast oma seisukohti koheselt, kuid G.K valis väärteomenetlusest kõrvalehoidumise taktika ja lukustas end ruumi, välistades võimaluse asjaolude selgitamiseks ja karistuse kartuses. Väärteotoimiku lk. 8 esitatud tõendiga on tõendatud, et G.K-lt on sõiduki juhtimisõigus ära võetud kuni 11.02.2010.s.o lisakaristuse kandmise lõpptähtajani. Kohus jätab välja tõendite kogumist tunnistaja Mxxx Rxxx ütlused, millised kohus loeb mittetõepäraseks. M.Rxxx oli teenistuslikus sõltuvuses tööandja G.K-ga ( G.K on MTÜ xxx juhatuse liige),töötamise ajal hooldekodus ja selgitas, et ta sõitis punast värvi sõiduautoga xxx3 ajal ja nägi raudtee ülesõidul seisvat politseiautot. Ta keeras ringi, sest temale helistas Janek G.K ja teatas, et xxxpole vaja sõita. Politseinikud tunnistajat kinni ei 2 pidanud ja M.Rxxx politseinikega ei suhelnud. Seljas oli tal punane riidest pusa. Hooldekodus politsei tunnistajaga ei suhelnud. Tunnistaja M.Rxxxe ütlused on vastuolus tunnistaja Paul Kriisa ja Karin Meieri ütlustega, kes mõlemad tunnistasid, et sõidukit xxx väärteoprotokollis täheldatud kellaajal tunnistajate poolt nähtud ja selgelt äratuntud isik s.o G.K . Paul Kriisal ja G.K vastastikune vihavaen puudub mõlema ütlustele tuginedes. Tunnistaja Karin Meier tunneb kohtusaalis ära kaebuse esitaja G.K, kes on sama isik, keda tunnistaja nägi 9.
- autoroolis ja seejärel xxx välisuksele ilmumas. M .Rebane selgitused on vastuolus tunnistaja P.Kriisa ütlustega selles, et M.Rxxx ütlustele tuginedes politseinikud tema juhitavat autot ei peatanud. P.Kriisa ütlustega on tõendatud ja millised ütlused kohus loeb tõepäraseks, et sõidukijuht ei reageerinud sinistepunaste vilkurite märguandele. Seega kui M Rxxx ei näinud vilkuritega sõidukit, on välistatud, et sõidukit juhtis sel juhul M.Rxxx, kes ei saanudki seda märgata kuna ei juhtinud sõidukit. Ütlused, mida M.Rxxx andis väärteomenetluses on seetõttu mittetõepärased ja sel põhjusel jätab kohus need välja tõendite kogumist. Tunnistaja Janek G.K ütlused jätab kohus välja tõendite kogumist põhjusel, et need ei seondu tõendite kogumiga, on näiliselt seondatud väärteoasjas tunnistaja M.Rxxx ütlustega. Janek G.K on menetlusaluse isiku vend ja J.G.K ütlustest ei nähtu, et ta isiklikult nägi sõiduauto xxx väärteoprotokollis täheldatud ajal liikluses. Tunnistaja selgitusest nähtub, et ta saabus hooldemajja peale seda, kui sinna oli saabunud sõiduauto xxx ja politseisõiduk Paul Kriisa juhtimisel. Kohus hindab Janek G.K ütlused mittetõepäraseks, kuna isik ei ole väärteo faktiliste asjaolude vahetu pealtnägija, kelle ütlused ei sisalda tõepärast faktilist asjaolu, et J.G.K isiklikult nägi xxx G.K või Mirko Rebase juhtimisel väärteoprotokollis täheldatud ajal ja kohas. Kohus leidis, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kogumiga on tõendatud, et G.K juhtis xxx 9.02.2010 olles lisakaristuse kandmise lõpptähtajani s.o 11.02.2010 eelnevalt karistuseks kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Eeltoodust kohus leidis, et G.K kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 25.03.2010 otsus väärteoasjas nr 2440,10,001121 G.K-le Liiklusseaduse § 74´1 lg 2 alusel 5700.- krooni rahatrahvi määramise kohta on seaduslik ja kuulub süüdlase poolt täitmisele. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 03.02.2011 №oremreferent Liivi Õun 3