p 1, 3 järgi, üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav N.N Elukoht Xxx, isikukood xxx , EV kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, pensionär Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral Tõkend – vahistamine alates 09.06.2010.a Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk RESOLUTSIOON Tunnistada N.N süüdi
Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2007.a-23.02.2007.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 09.06.2010.a. N.N-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Mõista N.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 5543 (viis tuhat viissada nelikümmend) krooni ja 64 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) krooni ja 40 senti, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 3360 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.N , 1-07-10431, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult7 (seitsme) päeva jooksul alates
II Kohtuistung Süüdistatav ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, teatades, et ta ei ole oma elu jooksul kunagi midagi teinud. Kaitsja leidis, et kuna N.N ei tunnista oma süüd
Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et N.N ei ole süüd tunnistanud, on tema süü tõendatud kannatanute Xxxi ja Xxxi ütluste ja tunnistajate ütluste ning asja teiste materjalidega, nt Kuznetosvi kohta kohtuekspertiisi aktiga. Prokurör palus tunnistada N.N-i süüdi
Kohus kuulas kohtuistungil üle kannatanud Xxx`i ja Xxx`i ning tunnistajad Xxx, Xxx`i, Xxx`i ja Xxx. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - tunnistaja Xxx ütlused (tl 103-105); tunnistaja Xxx`i ütlused (tl 137-140); isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 248 (tl 107-111) tulemused. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas N.N süüdistatuna
MS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud ja avaldanud menetlusosaliste poolt taotletud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid, kuulanud ära kannatanud, tunnistajad ning hinnanud neid tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et N.N-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. 3
lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et N.N pidi pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohtu sellist veendumust kinnitavad kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt nad helistasid politseisse ja siis N.N varjus oma majas ja tunnistajate Xxx`i ütlused, millest nähtub, et kui 10 minuti pärast tuli politsei, N.N jooksis kohe majja ja varjas end seal. Seega pidas N.N võimalikuks kohtu hinnangul, et rikub raskelt avalikku korda ning üritas pärast avaliku korra rasket rikkumist jätta õiguskaitseorganitele muljet, et ta pole sellist kuritegu toime pannud, kiirustades pärast politsei väljakutsumisest teadasaamist enda majja. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et N.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime piiratud süüdivusega vastavalt
§-le 35, kuna vastavalt amulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr 17 uuritav N.N kannatab paranolilise isiksusehäire all. Sellele viitab ärritavus, agressiivsus, kriitika puudus ja täielik haaratus ideedest, et talle tahetakse kurja ja et tal on õigus asjas ja teised on kelmid ning ebaausad inimesed. Need mainitud erisused on saavutanud kõrget taset, ta on osaliselt süüdiv. N.N süüdistatuna 01.10.2005.a kell 17.30 avaliku korra raskes rikkumises Sillamäel Kajaka tn 24 maja trepikojas Süüdistatav ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kohus leiab, et süüdistatav on eitanud enda poolt nimetatud kuriteo toimepanemist eesmärgiga vältida enda karistamist kriminaalkorras. Kohus leiab, et N.N-i poolt nimetatud kohas ja ajal avaliku korra raske rikkumine on tõendatud esiteks kannatanu Xxx`i ütlustega. Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega, kuna need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite, s.o tunnistaja Xxx ja kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 248. 5
Kannatanu Xxxi ja tunnistaja Xxx ütlustega on tõendatud, et N.N pani toime
§-s 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise Xxx suhtes. Nimetatut kinnitavad ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 248 (tl 107-111) tulemused, mille kohaselt Xxxil sedastati haiglasse pöördumisel haav vasaku kulmu piirkonnas, nahaalune verevalum vasaku silma piirkonnas, vasaku silma optiline kunstläätse traumaatiline dislokatsioon, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et löömisel rusikaga näkku, ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal (s.o 01.10.2005.a kell 17.30) ja asjaoludel (Xxx oli trepikojas läbi pekstud naabri N.N-i poolt). Need vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat (8-10 päeva). Kohus leiab, et N.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et N.N pidi pidama võimalikuks kasutades päevasel ajal füüsilist vägivalda trepikojas, et see rikub raskelt avalikku korda ja möönis seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6
§-le 35, kuna vastavalt amulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr 17 uuritav N.N kannatab paranolilise isiksusehäire all. Sellele viitab ärritavus, agressiivsus, kriitika puudus ja täielik haaratus ideedest, et talle tahetakse kurja ja et tal on õigus asjas ja teised on kelmid ning ebaausad inimesed. Need mainitud erisused on saavutanud kõrget taset, ta on osaliselt süüdiv. N.N süüdistatuna 09.06.2006.a kell 13.40 avaliku korra raskes rikkumises Sillamäel Nekrassovi tänaval Süüdistatav ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kohus leiab, et süüdistatav on eitanud enda poolt nimetatud kuriteo toimepanemist eesmärgiga vältida enda karistamist kriminaalkorras. Kohus leiab, et N.N-i poolt nimetatud kohas ja ajal avaliku korra raske rikkumine on tõendatud esiteks kannatanu Xxx`i ütlustega. Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega, kuna need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõendiga, s.o tunnistaja Xxx`i ütlustega, mille usaldusväärsues ei ole kohtul alust kahelda ning mille kohaselt talle esitatud küsimuse kohaselt, kas ta teab midagi Xxxi peksmisest, võib ta selgitada, et umbes kolme aasta eest suvel, olles Sillamäel, Nekrassovi tänava kandis, juhtus ta juhuslikult pealt nägema, kuidas maas lebavat Xxxi peksis jalgadega teine meesterahvas. Ta just jõudis teele põõsaste tagant ja meesterahvale oli see ootamatu. Tunnistajat nähes, jooksis meesterahvas kohe minema. Ta ei mäleta, kas ta käes ka midagi oli. Sellest on juba palju aega möödas ja üksikasju ta ei mäleta. Ainus, mida ta võib täie kindlusega kinnitada on see, et umbes 2005.a juunis, tundmatu meesterahvas, Sillamäel, Nekrassvi tänava kandis, peksis jalgadega maas lebavat Xxxi. Tunnistajat nähes, jooksis ta kohe minema. Selle meesterahva välimust ta ei mäleta juba, mäletab vaid, et see ei olnud noor meesterahvas, vaid juba eakas. Kes on N.N, ta ei tea. Kannatanu Xxx`i üluste kohaselt läks ta aiamaale 09.10.2006. kell 13.40.Tal oli jalgratas, N.N lõi ja kannatanu kukkus jalgrattalt maha. Ja N.N hakkas jalgadega lööma, võttis välja haamri, aga möödus meesterahvas, N.N ehmus ja jooksis minema. Kannatanu ja tunnistaja ütlustes on küll erinevusi N.N-i poolt toime pandud kuriteo aja osas, kuid kohus leiab, et see on tingitud sellest, et kuriteo toimepanemisest on möödunud juba palju aega ning kannatanu ajas tulenevalt ka enda kõrgest east enda ülekuulamisel kuriteo toimepanemise kuu segamine eelmise kuriteo episoodi kuuga, milleks on oktoobrikuu. Xxx`i ütluste kohaselt toimus avaliku korra raske rikkumine umbes 2005.a, kuid kannatanu sõnul 2006.a. Tunnistaja on enda ülekuulamisel 18.04.2007.a väitnud, et umbes kolme aasta eest suvel olles Sillamäel, Nekrassovi tänava kandis, juhtus ta juhuslikult pealt nägema, kuidas maas lebavat Xxxi peksis jalgadega teine meesterahvas. Sellest on juba palju aega möödas ja üksikasju ta ei mäleta. Ainus, mida ta võib täie kindlusega kinnitada on see, et umbes 2005.a juunis, tundmatu meesterahvas, Sillamäel, Nekrassvi tänava kandis, peksis jalgadega maas lebavat Xxxi. Kohus leiab, et kõrvutades kannatanu ja tunnistaja Xxx`i ütlusi nähtub, et nad räägivad samast avaliku korra raskest rikkumisest ning arvestades seda, et Xxx ei olnud enam kindel (alguses väitis, et umbes kolme aasta eest suvel, hiljem, et umbes 2005.a juunis), millisel aastal nimetatud avaliku korra raske rikkumine toimus, siis ei välista tema ütlused seda, et avaliku korra raske rikkumine pandi toime 2006.a. Kohus leiab, et N.N pani avaliku korra raske rikkumise toime avalikus kohas, kuna avalikuks kohaks on selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole 7
Kannatanu Xxxi ja tunnistaja Xxx`i ütlustesga on tõendatud see, et N.N pani toime
§-s 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise Xxx suhtes. Kohus leiab, et N.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et N.N pidi pidama võimalikuks, et rikub raskelt avalikku korda ja möönis seda. Kohtu sellist veendumust kinnitavad tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt tunnistajat nähes, jooksis peksja kohe minema. Kohtu hinnagul nähtub sellest, et N.N pidi pidama oma tegu keelatuks. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et N.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime piiratud süüdivusega vastavalt
§-le 35, kuna vastavalt amulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 17 kohaselt uuritav N.N kannatab paranolilise isiksusehäire all. Sellele viitab ärritavus, agressiivsus, kriitika puudus ja täielik haaratus ideedest, et talle tahetakse kurja ja et tal on õigus asjas ja teised on kelmid ning ebaausad inimesed. Need mainitud erisused on saavutanud kõrget taset, ta on osaliselt süüdiv. N.N süüdistatuna 06.02.2007.a kell 15.35 avaliku korra raskes rikkumises Sillamäel Majakovski tn 14 maja juures Süüdistatav ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kohus leiab, et süüdistatav on eitanud enda poolt nimetatud kuriteo toimepanemist eesmärgiga vältida enda karistamist kriminaalkorras. Kohus leiab, et N.N-i poolt nimetatud kohas ja ajal avaliku korra raske rikkumine on tõendatud esiteks kannatanu Xxx`i usaldusväärsete ütlustega, mis on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ning mille kohaselt kannatanu läks 15.30 poodi, N.N jooksis talle järgi, lõi teda, lõi hambad välja, lõi rusikaga, see oli juba kolmas kord, kannatanu pole ju jalgpalli pall, et teda peksta. Nimetatud kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja Xxx`i ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ning mille kohaselt ta teab kannatanut Xxxi, ta elab Xxxga ja 8
Kannatanu Xxxi ja tunnistaja Xxx`i ütlustega on tõendatud see, et N.N pani toime
§-s 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise Xxx suhtes. Kohus leiab, et N.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et N.N pidi pidama võimalikuks, et ta rikub raskelt avalikku korda ja möönis seda. Kohtu sellist veendumust kinnitavad kuriteo asjaolud, kuna lüües tänaval päevasel ajal ilma põhjuseta teist isikut, pidi ta pidama võimalikuks, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönnis seda. 9
§-le 35, kuna tulenevalt amulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 17 uuritav N.N kannatab paranolilise isiksusehäire all. Sellele viitab ärritavus, agressiivsus, kriitika puudus ja täielik haaratus ideedest, et talle tahetakse kurja ja et tal on õigus asjas ja teised on kelmid ning ebaausad inimesed. Need mainitud erisused on saavutanud kõrget taset, ta on osaliselt süüdiv. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Tulenevalt
§-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Prokurör enda süüdistuskõnes palus mõista süüdistatavale karistuseks
Kaitsja palus N.N-i õigeks mõista. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud karistada N.N rahalise karistusega, kuna nimetatud karistus ei mõjuta süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nimetatud kohtu veendumust kinnitab see, et N.N on kahel korral karistatud väärteokorras rahatrahviga avaliku korra rikkumise eest, s.o 11.11.2003.a Narva Politseiprefektuuri poolt rahatrahviga
alusel summas 4800 krooni ja viimati 09.07.2010.a Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt rahatrahviga 3000 krooni. Arvestama peab ka õiguskorra kaitsmise huvisid ning kuna eelnevalt leidis tõendamist see, et N.N pani avaliku korra raske rikkumise toime 4-l korral, siis on kohtu hinnagul põhjendatud karistada teda vangistusega. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole selliseid erandlikke kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. N.N-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et ta on piiratud süüdivusega. Vastavalt ambulatoorse kohtupsühiaatrilise ekspertiisi aktile nr 17 on N.N osaliselt süüdiv. Nii toimepandud tegude ajal, kui ka käesoleval ajal ei esine uuritaval vaimuhaigust ja rasket psüühikahäiret, ta saab oma tegude tähendusest aru, suudab neid kontrollida ja kanda nende eest vastutust. Seega, kuna eksperdi järelduse kohaselt saab N.N oma tegudest aru ja suudab neid kontrollida, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2007.a-23.02.2007.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.N-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 6525 krooni, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Vladimir Rogulski`le väljamakstava tasu 5543, 64 krooni ja määratud kaitsjale Valentina Manjuk`ile väljamakstava tasu 3360 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 187, 40 krooni. Samuti on põhjendatud mõista süüdistatavalt N.N-ilt välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise eest 2875 krooni. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 311, 313,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.