Obsah (10)

§ 257 § 263 § 345 § 74 § 75 § 68 § 78 § 318 § 320 § 120

Kriminaalasi nr. 1-10-6016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. augustil 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1 – 10 – 6016 Kohtuk

§ 257ja § 345 lg.

1 järgi Prokurör Eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu Süüdistatav F.H Kaitsja isikukood: XXX, rahvuselt valgevenelane, EV kodanik, vallaline, ülalpidamisel 1 alaealine laps, keskharidusega, töötab OÜ G mänedžer - lukksepana, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 05.11.2003.a. Valga Maakohtu poolt

§ 263p. 2,4 järgi 10 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud Kr

MS § 217 alusel 12.09.2008.a.; kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 12.09.2008.a. vandeadvokaat M Lust RESOLUTSIOON 1. F.H süüdistuses

§ 345lg.

1 järgi õigeks mõista. 2. Süüdi tunnistada F.H

§ 257järgi ning karistada teda 2 /kahe/ aasta ja 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

3. Kohaldades

§ 74

lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.H ei pane katseaja – 2 /kahe/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava F.H suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
Määrata F.H katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. katseajaks

§ 75lg.1 alusel ettenähtud 6.

Kohaldada F.H-le kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (Tartu mnt 85, Tallinn); 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 12.09.2008.a.,s.o. 1 /üks/ päev. 9.

§ 78

p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o. 09.08.2010.a..

Asitõenditena antud kriminaalasjas olevad SS kuuluvad „Nike“ dressipluus ja „Nike“ dressipüksid, mis asuvad vastutaval hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite laos aadressil: Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel nende seaduslikule omanikule SS. i (üks tuhat üheksakümmend üks krooni)
Välja mõista F.H-lt 1091.-EEKkannatanu SSkasuks (elukoht: XXX).
F.H-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Swedpangas, viitenumbriga
Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-10-
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU F.H süüdistatakse omavolis, oma oletatava õiguse teostamises ebaseaduslikus korras, nimelt selles, et tema 09.09.2008.a kella 17:00 – 19:00 vahel Tallinnas Kentmanni 24 majas asuvas trepikojas ning keldris nõudis SS oletatava võla tasumist endale ja oma õele, nõudis, et kannatanu kannaks üle IS(K ) arvelduskontole järgmisel päeval 31 500.- ja nädala jooksul 560 000.- EEK. Kasutades psüühilist vägivalda lubas F.H keeldumise korral lõigata otsast kannatanu käe, viia ta metsa ja matta elusalt. Ta ähvardas ka et midagi võib juhtuda kannatanu vanematega. Kasutades füüsilist vägivalda lõi ta korduvalt, 30 – 60 minuti jooksul rusikate ja jalgadega SS pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Peksmisega tekitas ta kannatanule vasaku sarnaluu hematoomi, parema orbita hematoomi, vasaku kõrva taha hematoomi, vasaku temporaalpiirkonna marrastused, nina piirkonnas turse, kõri piirkonna valulikkuse katsumisel, nahal kaela eespinnal ulatusliku punetuse, vasakul rindkerel hematoomid, rinnaku ulatuses punetuse ja väikesed marrastused, vasaku küünarvarre punetuse ja marrastused, vasakule randmele marrastused, punetuse ja kriimustused, vasaku käe II sõrme turse ja valu, sõrmeliigese murru, vasakule põlvele punetuse, valu liigesepilu kohale, vasaku labajala kriimustused, punetused, vasaku suurvarba liigese turse. Pi Ites kannatanu vabadust, viis ta jõudu kasutades ja rusikaga pekstes kannatanu maja keldrisse, ütles, et kannatanu võib keldrist lahkuda alles pärast seda kui tema lubab. Väljudes keldrist ta lukustas keldri ukse. Seega pani F.H toime omavoli, oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, milline oli seotud füüsilise ja psüühilise vägivalla kasutamise ja isiku vabaduse pi Imisega, s.o.

§ 257ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Samuti, tema, eesmärgiga omandada õigusi, 2006.a juunis esitas Eesti ENIC/ NARIC keskuse SA A asukohaga XXX, Tallinn oma nimele väljastatud võltsitud Venemaa Föderatsioonis asuva keskkooli, Üldharidusliku Keskkooli lõputunnistuse , v.a 16. juunil 2000.a koos hinnetelehega, eesmärgiga omandada kõrgharidus Estonian Business School’is. Seega F.H kasutas võltsitud keskharidust tõendavat dokumenti eesmärgiga omandada õigus kõrgharidusele Eesti Vabariigis, s.o. pani toime

§ 345lg.

1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud F.H seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav.

§ 257

§ 345

lg.1 järgi temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud. Andes kohtuistungil

§ 257ettenähtud kuriteo episoodis ütlusi selle kohta, et 9.

septembril 2008.a. tema õde palus teda minna temaga aadressile Kentmanni

Läksid kohale ja läksid korterisse nr
Võti korterit ei avanud. Said avatud ainult ülemise luku. Siis õde otsustas helistada lukuabisse. Õde helistas lukuabisse, läksid trepist alla lukuabi autot ootama. Ootasid õues, auto tuli kohale, koos lukuabi töölisega läksid ülesse korterisse. Lukuabi tööline küsis, et milles on probleem. I ütles, et võti ei ava alumist lukku. Lukuabi tööline võttis võtmed enda kätte, üritas alumist lukku ise avada. Tal ei tulnud see välja, siis ta ütles, et tuleb puurida, et lukku avada. Siis I küsis, kui palju see maksma läheb. Lukuabi ütles, et väljakutse koos luku avamisega maksab 800 krooni. Ülejäänud on tingitud luku keerukusest. Siis I ütles, et tal on ainult tuhat krooni. Siis lukuabi asus ust puurima. Sellest ajast kui ta hakkas puurima, paar 3 minutit hiljem, mitte rohkem, ta kuulis, et S kutsus teda alla. SS. Ta läks SS juurde kolmandale korrusele. Juba trepi lõpus ta jõudis S kohakuti. S oli agressiivne ja roppustega küsis, mis seal toimub. Tema pakkus, et S tuleks ülesse neljandale korrusele ja, et nad räägiks. S ei tahtnud teda kuulata, ta karjus ja haaras teda kätest kinni. Palus, et ta rahuneks ja tuleks ülesse. Nende dialoogi käigus ta üritas oma käed välja tirida, pärast seda kui ta üritas seda kaks korda teha, S lõi teda näkku ühe korra. Pärast seda ta hammustas teda (S it). Põsest hammustas. S lasi ta käed lahti ja jooksis minema. Ta läks tagasi neljandale korrusele. Seal on kaks treppi, juba trepi peal ta nägi, et lukuabi veel üritab lukku avada ja ta läks alla tänavale suitsetama. Suitsetades ära ühe suitsu, ta helistas õele. Küsis temalt, kas küsimus sai lahendatud, et kas lukuabi sai ukse lahti või mitte. I ütles, et lukuabi tööline lõpetas oma töö ja palus tal üles tulla. Kui ta ülesse tuli, I oli ust kinni panemas. Läksid alla, tulid majast välja ja läksid auto suunas. Kui ta alla tuli, siis juba selleks hetkeks põsk punetas ja oli paistes. I küsis, mis temaga juhtus. Ta ütles, et teda kutsus S ja neil temaga juhtus üks intsident, et ta (S ) haaras temast kinni nagu hull ja lõi teda. Kui nad koju sõitsid, siis ta rääkis I , kuidas see kõik toimus. I viis teda koju, aadressile Mahtra
Ta ütles, et sõidab ema juurde. Kui nad sõitsid autos Iga, siis ta samal ajal rääkis Ile, mis neil Sandriga juhtus. Küsis, miks ta niiviisi käitub, neil olid alati head suhted ja ta pole kunagi nende ellu sekkunud. Siis I lühidalt rääkis talle, miks ta teda kaasa võttis, ilmselt pidigi nii juhtuma, aga ta lihtsalt ei tahtnud talle sellest rääkida. I rääkis, mille pärast see kõik neil juhtus. See on kõik. Arsti juurde läks järgmisel päeval, pärast seda kui helistas ML. Ta sõitis ülikooli loengusse ja helistas ML. Kuna tal oli häbi minna ülikooli, nägu oli sellises seisundis, helistas M ja M ütles, et ta kohe läheks ja ﬁkseeriks selle arsti juures ära. Kui ta läks arsti juurde, nad küsisid, et mis juhtus ja millal juhtus. Arsti juures käis Ravi tänaval, kuna oli seal lähedal. Nägi ka seda dokumenti, mis tema arsti juurde pöördumisel täideti ja mis seal ﬁkseeriti. Nad ﬁkseerisid kõike seda, mis ta näos oli. Ja veel selles dokumendis oli viga, tema meelest nad kirjutasid, et kõik see toimus korteris. Kui nad tulid kohale ja leidsid, et uksel on vahetatud lukk, siis võtsid ühendust lukuabiga, mitte S sellepärast, et kolm nädalat enne seda sündmust lõpetas S vastamise tema kõnedele ja meilidele. Kuna ainuke kontakt oli läbi tema, siis õde otsustas teda kaasa võtta ja politsei oli talle ju ka öelnud, et tal on õigus seal elada, kuna ta on sinna sisse kirjutatud. Kentmanni 24 korteris nr 11 ta ei näinud, kas seal oli midagi, sest kui uks oli avatud ja pärast kinni pandud, teda kõrval ei olnud. Ei soovinud koos I Kentmanni 24 korterisse 11 mingeid asju sisse viia, mingisuguseid esemeid neil kaasas ei olnud. I tahtis sinna sisse saada, et põrandaid pesta ja pärast sinna sisse kolida. Kentmanni 24 korterist nr 11 ei soovinud nad mingeid asju välja tuua. Tal ei olnud käes kindaid. Koos I tulid sinna kohale isa autoga. Parkisid majast eemale, sest S oli alati vastu, et I pargiks seal maja hoovis. S on rääkinud, et vastasel juhul kutsub „Pamper-i“ ja laseb auto ära viia. Peale
septembrit 2008.a. ei ole ta käinud Kentmanni 24 majas, tal polnud seal midagi teha. ISei ole rääkinud temale rahalistest nõuetest SS vastu. Kui mõeldakse elatist, siis sellest sai teada alles pärast seda sündmust. I rääkis, et S on andud tema raha oma sõpradele, et saada protsenti ja et pärast annab tagasi. I on samuti öelnud, et S pole raha siiani tagasi andnud, kuid tähtpäevad on juba möödas. Ütles, et S on raha võtnud ka ﬁrmasse investeerimiseks. Ta on käinud Kentmanni 24 keldris ka enne
septembrit 2008.a.. Lukuabi tööline ei küsinud mingisuguseid dokumente enne ukse avamist. Sellel päeval ei ole ta nõudnud SS mingit raha. Kui ütles ennem, et läks alla, siis mõtles, et läks kolmandale korrusele.
septembril 2008.a. ei ole ta käinud keldris. On tutvunud sellega, et peale
septembrit 2008.a. leiti Sandrilt palju rohkem vigastusi. Ei tea, kust S tekkisid samal kuupäeval need ülejäänud vigastused. KP helistas temale 2008 aasta lõpus, kas novembri lõpus või detsembri keskel. See telefonikõne on ﬁkseeritud. Tahtis temaga rääkida. Tahtis juba kokku saada sellel päeval, kui ta helistas. Ta ütles P , et ta ei tea teda ja milleks me peame kohtuma ja et mida ta üldse temast tahab. Siis P küsis temalt, et kas ta ajalehte ei loe ega telekat ei vaata. Ütles, et loeb ajalehte, kuid temast ei 4 olnud seal kirjas midagi. Ütles, et ei taha temaga kohtumisele minna, kuna ta on võõras inimene talle. Siis P küsis, kas tal on õde. Ta vastas, et on. Pärast seda ütles, et tahab rääkida tema õest ja S S . Siis ta ütles, et hea küll, võivad kokku saada, ta ainult helistab advokaadile. P ütles, et vahendajaid ei ole veel vaja, see on kohtumine isiklikes asjades. Ütles, et annab talle aega mõelda kuni lõunani. Pärast seda, kui ta pani toru ära, ta helistas advokaadile ML ja rääkis kõik ära. M ütles, et ta ei läheks kohtumisele P ga ega räägiks temaga. Siis ta helistas P ja andis talle üle kõik, mis ütles talle M. Siis P ütles, et ta räägib kõik ära SK. Ta ütles P , et ta ei tea mingisugust S ja ta ei taha temaga kohtuda. Siis P ütles, et ta on ülbe, ei loe ajalehte, kus temast kirjutatakse ja ta ei tea SK ja selle pärast tekivad tal suured probleemid. K P ga ta kohtunud ei ole. Andes kohtuistungil

§ 345

lg.1 ettenähtud kuriteo episoodis ütlusi selle kohta, et võltsitud tunnistust ta pole saanud ega kuhugi esitanud. Originaali on saanud. Nr 975 lõputunnistus on temal originaal. Ta hakkas Moskva koolis õppima pärast seda, kui oli lõpetanud tehnikakooli 1998 aastast ja lõpetas aastal

Elas Moskva jõe juures lõuna – ida piirkonnas ehk siis kagu piirkonnas. Elas kooli juures, umbes 15 minutit jalgsi minna. Eestis ta ei ole asunud, kuna tal oli jalgpallikarjäär. Lõpetas kooli juunikuus. Koolis õppimise ajal ta Eestis ei käinud. Seal keskkoolis astus kümnendasse klassi. Seal õppis kaks aastat ehk siis
klassini. Ta ei ole esitanud väärandmeid, et kõrgkooli saada, kõik andmed olid originaalid. Eestisse saabus pärast kooli lõpetamist Venemaal juulikuus
aastal. Tema ei ole neid õigusrikkumisi toime pannud. Aastal 2000 oli ta Moskvas. Nendest rikkumistest ta sai teada Denis Solovjovilt seoses sellega, et tal tekkisid rahatrahvid. Ta leidis postkastist need rikkumised. Ta juulis 2000.a. tuli Moskvast ja siis teda kodus ootasid juba need trahvid, mis tulid posti teel. 2000 aastal tema loal tema isa andis sõiduauto Opeli, kus olid tema autojuhiload, Denis S . Auto oli registreerimisnumbriga: XXX. Denis tunnistas, et kasutas neid. Denis vabandas ja ütles, et maksis kõik trahvid ära. Pärast seda nende suhted olid rikutud. Aastal 2000 elas ta XXX, Tallinn. Kaitsja M Lust asus seisukohale, et F.H-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja märkis, et on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Omavoli osas oli initsiaatoriks S S , kellega F.H on olnud pikad vaidlused. Dokumentaalse tõendi võltsimise osas on kaitsja esitanud tõendi, et see on ilmselge vale. Põhikooli lõpetas F.H Tallinnas, ta ei ole põhikooli Venemaal lõpetanud. Selles osas on samuti süüdistus põhjendamata. Venemaal on F.H kindlasti palju. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et sissejuhatuseks tahab eelkõige rõhutada, et Riigikohus oma lahendis 1-04-179 on märkinud, et kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku üheks kandvaks põhimõtteks on kohtumenetluse võistlevus – süüdistus-ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone täidavad eri menetlussubjektid (KrMS § 14 lg 1). Võistlevus tähendab aga sedagi, et kohus vaeb nii süüdistus- kui ka kaitsefunktsiooni kandvate isikute väiteid ning kui need on nii faktilistele kui ka õiguslikele asjaoludele antavate hinnangute osas teineteisega diametraalses vastuolus, esitab endapoolse põhjenduse, miks on ta otsustanud just näiteks süüdistuse poolt esitatud positsiooni kasuks. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte peab olema lahutamatult seotud kohtu erapooletuse nõudega. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 61 lg 2 alusel hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. 5 I episood

257 F.H süüdistatakse omavolis, oma oletatava õiguse teostamises ebaseaduslikus korras nimelt selles, et tema

ajavahemikul kella
00 kuni 19.00 vahel Tallinnas, Kentmanni 24 maja asuvas trepikojas ja keldris nõudis SS oletatava võla tasumist endale ja oma õele, nõudis, et kannatanu kannaks IS(K ) arvelduskontole järgmisel päeval 31 500 krooni ja nädala jooksul 560 000 krooni. Kasutades psüühilist vägivalda lubas F.H keeldumise korral lõigata otsast kannatanu käe, viia ta metsa ja matta elusalt. Ta ähvardas ka et midagi võib juhtuda kannatanu vanematega. Kasutades füüsilist vägivalda lõi ta korduvalt, 30-60 minuti jooksul rusikate ja jalgadega kannatanu SS pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Süüdistusaktis loetletakse kannatanule tekitatud vigastused. P I kannatanu vabadust, viis ta jõudu kasutades ja rusikaga pekstes kannatanu maja keldrisse, ütles, et kannatanu võib keldrist lahkuda alles pärast seda kui tema lubab. Väljudes keldrist ta lukustas ukse. Leiab, et F.H süü ei ole leidnud tõendamist. Omavoli objektiivse koosseisu moodustab oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse pi Imise või sellega ähvardamisega või kui sellega on põhjustatud muu oluline kahju. Antud episoodi puhul puudub vaidlus selles, et F.H ja S S kohtusid 09.09.2008 Kentmanni 24 maja trepikojas ajavahemikus 17.00 kuni 18.00 ja neil oli kehaline kontakt, mille tagajärjel ﬁkseeriti nii süüdistataval kui ka kannatanul kehavigastused. Ükski ülekuulatud tunnistajatest (M R , RS, JS, I K ) ei kuulnud, et süüdistatav oleks kannatanult midagi nõudnud, teda ähvardanud ja teda löönud. Juhul, kui s e tegevus oleks aset leidnud, siis oleks tunnistajad pidanud seda kuulma või nägema. Samuti on paljasõnaline kannatanu väide, et F.H oli Kentmanni 24 asuva maja keldrivõti. Süüdistatava ütluste kohaselt leidis tema ja kannatanu kohtumine aset kolmanda ja neljanda korruse vahel, kus S.S haaras tema käed, oli väga agressiivne, lõi teda peaga vastu põske ja nõudis selgitust, mida F.H ja tema õde teevad kannatanu korteri ukse taga. Selleks, et pääseda haardest hammustas süüdistatav kannatanut põsest. Seega tegeles süüdistatav hädakaitse piires ja ainult kaitses end kannatanu ründe eest. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et 09.09.2008 olid süüdistatava ja kannatanu suhted halvad. Nii tunnistaja I K kui ka süüdistatav väidavad, et alles pärast 09.09.2008 toimunud intsidenti rääkis I K oma rahalistest suhetest kannatanuga. Muud andmed asjas puuduvad. Seega leiab, et puudub kriminaalmenetluse alus ja F.H tuleb

§ 257järgi õigeks mõista.

II episood

345 lg. 1 F.H süüdiatatakse

§ 345lg.

1 tunnustel ka selles, et

juulil esitas ta Sihtasutuse A Eesti ENIC/NARIC Keskusele asukohaga L.Koidula 13A Vene Föderatsiooni Moskva keskkooli nr. 975 lõputunnistuse nr XXX v.a 16.06 2000 koos hinnetelehega, eesmärgiga omandada kõrgharidust Estonian Business School´s (EBS). kõrghariduse omandamiseks. Leiab, et ka selles süüteos ei ole F.H süü tõendatud. Toimiku materjalidest lk. 217 nähtub, et Lõunaringkonna Hariduskeskuse nr 975 vastuseks EV Siseministeeriumi esindajale teatab, et õpilane F.H sünd. 30.11.1981 lahkus 8-ndast klassist 29.08 1985 ja seoses sellega tunnistust kooli 975 lõpetamise kohta ei võinud saada. F.H ei ole kunagi õppinud Lõunaringkonna Hariduskeskuse kool nr 975 algkoolis vaid lõpetas 15.06.1996 Tallinna
keskkooli põhikooli, mille kohaselt väljastati temale lõputunnistus P
Pärast põhikooli lõpetamist asus õppima Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, mille lõpetas ja mille kohta on temale väljastatud lõputunnistus. 6 Tahaks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et F.H on sündinud XXX, aga mitte
1981 nagu märgitud tõendis t lk
Seega puudub kriminaalmenetluse alus ehk kuriteo sündmus, mistõttu ka selles episoodis tuleb ta õigeks mõista. Riikliku süüdistaja poolt esitatud tõendid F.H HÕS rikkumiste kohta 2000 aastal märtsist kuni maini ei lükka ümber süüdistatava ütlusi, et tema ei külastanud Eestit 2 aasta vältel ja saabus Tallinnasse alles juulis
Tema lube oli kasutanud tema teadmata tema endine sõber D S , kes temale sellest ise rääkis, kui F.H nimele hakkasid saabuma rahatrahvid. Trahvid tasus ära D.S . Menetlus antud kriminaalasjas on alustatud SS valekaebuste põhjal ning algusest peale fabritseeritud. S. S abistab jõuliselt endine ekspolitseinik K P , kes tegeleb isetegevuse ja ähvardustega tema klientide suhtes. I K endine S ja SSvahel on rida kohtuvaidlusi, mis vaatamata hr K. P abile on lõppenud kaotusega. Kriminaaltoimikut läbivad KPe-mailid, kes koordineerib politseiametnike tööd. Tahaksin juhtida tähelepanu SSisikule, kes 2003 aastal on karistatud KrK § 140 lg 2 järgi. Seega ei saa rääkida kannatanu puhul, et tegemist oleks õiguskuuleka kodanikuga Vastavalt KrMS §-le 181 lg.1 kohaselt palun hüvitada süüdistatavale menetluskulud ehk valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtuistungil andis kannatanu S S ütlusi selle kohta, et süüdistatava F.H-ga on ta kokku puutunud seoses sellega, et ta on tema endise abikaasa vend. Ta tunneb süüdistatavat alates 2008.a. algusest. 2008.a. alguses tuli süüdistatav temale külla ja küsis tema käest abi seoses tema reklaamitegevusega. 2008.a. oli kõnealune naisterahvas tema abikaasa. F.H tuli külla ja palus abi. Ütles, et soovib alustada uut elu ning avada ﬁrma, mis hakkab importima jooke Eestisse. Faktiliselt ei teadnud tema F.H endisest elust midagi, kuid naise sõnul oli F.H kriminaalse eluviisiga. Temal oli hea meel saada tuttavaks naise pereliikmega, ta nõustus teda (F.H) abistama. Andrei teatas, et soovib importida jooke Venemaalt. Tema soovitas seda tal mitte teha, sest Venemaaga on raske töötada. Soovitas hakata neid tellima otse Hiinast. Kuna F.H ei vallanud inglise keelt, kirjutas ta neile koos temaga. F.H ütles, et tal on vaja reklaammaterjale tulevase toote jaoks. Valmistas F.H-le hulga reklaammaterjale, töötas välja uued tooteprojektid. Keegi ei tasunud kellelegi tegevuse eest. Edasised suhted abikaasaga kujunesid 2008.a. juuli lõpuks selliseks, et abikaasa otsustas lahkuda tema juurest. Selleks ta korraldas sellise vaatemängu, et võttis hulga ravimeid sisse ja sattus intensiivravisse. Peale seda, kui suitsiidi sooritanud isik, ta sattus psühhiaatria haiglasse. Kui ta sealt välja tuli, siis ta tuli lastele järele, sest lapsed elasid koos temaga. Korjas kokku kõik asjad, kaasa arvatud nende ühisvara. Teatas temale, et ta olevat talle pool miljonit võlgu ja lahkus. Põhjendas selle poole miljoni võla tekkimist sellega, et arvas, et tema elas naise kulul. Peale seda kui abikaasa lahkus, ta võttis kaasa mõned tema asjad, kaasaarvatud auto ja teatas, et saab need tagasi alles siis, kui on selle summa ära maksnud. F.H suhtus sellesse väga sõbralikult. Lohutas teda ja soovitas rahulikult edasi tööd teha. Temale see mõnes mõttes näis imelikuna, kuna õde käitub ühte moodi ja vend teistmoodi. Sellel päeval tegi ta tööd kodukontoris, XXX. Selle kohal asub korter nr 11, mis kuulub ka temale. Korrus allpool olles kuulis, kui trepikojas midagi puuritakse. Peale tema veel oli sel ajal korteris nr 8 tema ema. Ta läks vaatama, mida seal puuritakse. Temal olid jalas sussid, seljas sinised püksid ja s e spordipullover, keskelt roheline ja käised olid valged. Kui ta läks poole korruse võrra ülespoole, nägi kuidas temale tundmatu mees kükitas korter nr 11 ukse ees ja puuris alumist lukku. Tema kõrval oli F.H . Küsis, mis toimub. F.H vastas, et midagi. Tõmbas kindad kätte, tuli alla poole, võttis tema pea haardesse ja hakkas teda allapoole tassima. Tema palus tal lahti lasta ja küsis, mis toimub. Üritas käsipuust kinni haarata. F.H kägistas teda, lõi teise käega vastu pead ja rääkis, et ta 7 käsipuust lahti laseks. Tema ei saanud rääkida kõvasti, sest ta oli lämbumas, aga F.H rääkis kõrgendatud toonil. Siis nad jõudsid niimoodi kaks ja pool korrust allapoole kuni keldriukseni. F.H on temast füüsiliselt tugevam ja ta lihtsalt tõmbas tema pead allapoole ja tema ei saanud kinni hoida. Selle trepi peal ta kaotas mõlemad sussid. Kaheksas korter on kolmandal korrusel. Üheteistkümnes neljandal. Trepikojal on kaks ust. Esiuks ja tagauks. Keldri ülduks on tagaukse juures. Tavaliselt see on alati lukus. Seekord oli uks avatud ning F.H tiris teda alla keldrisse. Keldrit kasutavad ainult kaks korterit. Kohtutäiturid ja teine boks kuulub temale. Ülejäänud boksid on prahti täis. Algul nad jõudsid vahekäigu algusesse, seal F.H lasi ta lahti ja otsis läbi tema taskud. Tal oli hea meel, et sinna jõudis, ta sai lõpuks hingata. F.H ei selgitanud miks ta taskud läbi otsis. Edasi F.H lõi teda kõvasti vastu rindkere mitu korda, kätega. Sellest ta kukkus käpukile. Rusikaga lõi. Tal jäi hing kinni ja ta näitas F.H-le , et ta ei suuda hingata. Sellepeale F.H hakkas teda jalgadega lööma. Sõrmega näitas avatud suu poole. Siis ta hakkas taganema vahekäigu lõppu. Tema roomas ja F.H lõi teda. Oli käpukil. Siis ta jõudis taganurka ja surus ennast sinna nurka. Siis F.H peksis teda käte ja jalgadega. Tema oli nurgas ja hoidis käsi pea ees. Siis F.H hakkas rääkima. F.H rääkis, kui halb inimene ta on, kuidas tal pole ühtegi sõpra ja kuidas ta on teda alt vedanud, et on reklaamiga viivitanud. Siis ta käis mööda vahekäiku, rääkis, vahepeal tuli tema juurde ja lõi teda ja siis uuesti rääkis ja lõi ja niimoodi see kestis päris kaua. Lõpuks oli tal tunne, et ta sealt eluga ei pääse. F.H rääkis, et viivitamise eest ta on temale raha võlgu ja samuti on tema võlgu raha F.H õele. Järgmine päev F.H käskis õe arvele kanda 31 500 krooni, 30 000 oli tema reklaamide eest ja 1500 oli visiitkaartide eest, mis talle ei meeldinud. Need läksid trükikotta, aga kuna tema soovitas, siis F.H pidas teda vastutavaks. Nädala aja jooksul F.H käskis tal kanda õe arvele 560000 krooni. Edasi see kestis mõnda aega ja siis F.H ütles talle, et ta tõuseb püsti alles siis, kui F.H tal lubab ja läks välja. Ta oli šokiseisundis ja ei suutnud midagi rääkida. Andrei ähvardas teda sellega, et kui ta nädala jooksul neid summasid üle ei kanna, siis ta raiub tal käe otsast. Seejärel viib teda koos oma juristiga metsa ja matab elusalt. Seal oli igasuguseid ähvardusi, üks oli isegi seksuaalset laadi. Kui F.H läks välja, siis ta tõusis püsti ja F.H tuli kohe tagasi, kukkus teda sõimama ja ütles, et ta käskis tal istuda ja lõi teda tagasi istuma. Siis F.H läks välja ja tema kuulis, kuidas ukselukk käis. Kui F.H teda lõi, siis tema seisund ei olnud kiita ja ta lõi teda tagasi istuma. Lõi kätega. Pärast F.H lahkumist ta oli keldris päris kaua ikka. Tema hinnangu järgi kaks tundi kindlasti. Läbi betoonseinte ta kuulis, et midagi tassitakse, rasket mööblit. Kui kõik jäi vaikseks, siis ta proovis ust ja see oli avatud. Läks oma korterisse. Selleks ajaks oli isa ka linna jõudnud ja korteris tulid talle vastu ema ja isa. Tavaliselt emale tõtt ei räägita, aga tema välimus oli s e, et ei olnud mõtet midagi valetada. Ütles otse, et teda peksti keldris läbi. Nende sündmuste ajal I t majas ei näinud. Kui peeglisse vaatas, siis ta ei tundnud ennast ära nägu oli paistes ja verine, samuti jalad ja käed. Kõik riided olid määrdunud. Esimese asjana ta käis duši all ja siis ta võttis vanemad kaasa, läks poodi ja ostis sealt kõnekaardi. Kuna ta oli väga ehmunud, kuna F.H ütles, et kuulab tema telefonivestlust pealt. Sellelt kõnekaardilt ta helistas oma sõbrale GL, kes tuli kohe kohale. Ta küsis, mida ta tegema peaks. GL ütles, et lähme osutame esmaabi ja siis politseisse. Esmaabi osakonnas ta oli kaua, talle tehti mitmed süstid, puhastati haavad ja tehti röntgen neljast erinevast kehaosast, sest kõik oli valus. Tuvastati luumurd sõrmes. Ja rindkere põrutus. Tema nõue on ravikulud, aga see ei ole suur summa. Tsiviilhagi on summas 1091.-EEK-i. Prokuratuurile laekunud taotlus on tema oma. Oluline on märkida, et peksmise tagajärjel ta oli haiguslehel kuu aega kuni
oktoobrini. Seda on haigusloost näha. F.H poolt küsitud nõudeid ta ei täitnud. Esmaabis läks kaua aega. Politseisse ta jõudis öösel, avaldus sai tehtud
kuupäevaga. Keldrivõtmed olid temal ja tema naisel. Keldrivõtmete puhul on nii, et on ülduks ja siis bokside uksed. Kuna naine kolis välja, ta vahetasin ukselukud ära, et keldriboksi uks sai vahetatud, aga ülduks mitte. Üldukse võti oli naisel olemas. 8 Lisaks teise boksi kasutajal ehk kohtutäituri bürool ka. Kohtutäituritel, temal ja tema naisel olid võtmed. Hoidis keldris oma asju. Keldriboks on 32 m2 , sinna mahub palju asju. Hoidis seal ehitusmaterjale, vanu asju. Igal asjal on väärtus. Oleneb akumuleerumisest. dokumentatsioone keldris ei hoidnud. Dokumendid olid korteris nr 8, see on kodukontor. Vanemad elavad ka 8-das korteris. Töökoht on OÜ B -is. Teda on karistatud kaks korda ja karistused on kantud. Ta ei mäleta formuleeringut. Politseisse on ta teinud mitu avaldust seoses temale ja tema vanematele kuuluva vara rikkumistega. Ta on teinud 5 korral ja isa 1 kord. Tsiviilkohtusse esitas hagi I S -i ( nüüd F.H) vastu vanemakande muutmise osas. Soovis, et perekonnaseisuamet muudab vanemakannet, aga nemad teevad seda ainult läbi kohtuotsuse ja seepärast oli antud hagi sisse. Hagi ei rahuldatud. Ta ei mäleta, millal I tutvusid. Ta ei mäleta, mida ta rääkis kohtueelsel uurimisel. Need on ammused asjad. KP on tema reklaamiklient. Ei ole palganud K P t suhtlemaks I S K ja F.H-ga. Koidule ta rääkis kogu loo ära, kuna ammuse kliendina ta on tema hea tuttav. Tema initsiatiivil on K kohtunud I . Ei tea, kas ta on kohtunud F.H-ga. Peale seda kohtumist ta teatas, et kohtus I ja I esitas palve, et K aitaks tal lahutada temast. Naise käitumine jättis imeliku mulje. P pole pädev sellistes küsimustes. Ta pole kohtuorgan. 09.09.2008.a. see sündmus algas peale lõunat. Peale lõunat enne tööpäeva lõppu ta väljus oma korterist. Ajavahemikul kolmest poole viieni umbes. Väljus suhteliselt hilja ja kui isa oli õhtuse rongiga tagasi tulnud, siis see oli umbes 19.00 – 20.
Vahetas ukselukud sellepärast, et I võttis oma asjad, sest üheski kohas ei olnud enam tema asju. I hakkas teda psühholoogiliselt terroriseerima. Hommikul kella 7 algasid telefonikõned, kus ta hüsteeritses, küsides, kas ta on mees või ei ole, kas ta annab talle raha või ei anna, et tal pole kuskil elada ja et ta on ta lapsed peavarjuta jätnud. Kuna toimus s e olukord, enne oli I võtnud tema auto ja asjad, šantažeerides teda. Ta ei olnud kindel, et seda ei toimu veel, kuna kooselu oli lõppenud, siis ta pidas õigeks vahetada ukselukud. Korter nr 11, kus puuriti, mööblit ei olnud. Kui jõudis korterisse, siis sealt oli kadunud tööarvuti, spetsiaalne arvuti, mis kaalus umbes 30 kg. Juhtmed, mis läksid arvutisse olid koos lihaga välja tiritud, laua pealt oli kadunud mobiil ja raamatupidamiskaustad.
ukse taga oli tundmatu mees, kui kuulis puurimist. 20.detsember 2007.a. olid tal pulmad F.H õega. Tegemist oli tööarvutiga, mille sees ta pidas raamatupidamist. Arveid hoidis kaustades. Nii arvuti kui ka kaustad läksid kaduma. Raamatupidamise säilitamiskohustus on 7 aastat, see tähendab ta arvab, et neid dokumente on võimalik poest saada. Kuigi arvuti ta pani kokku erinevatest osadest, aga kõige olulisem, mis jääb inimestele silma on korpus- metallist, mis kaalub 18 kg. Kus ta ostis korpuse, seda ta mäletab. Ülejäänud osi ei mäleta. Kutsusid koos I F.H pulmapeole. Kohtuistungil andis tunnistaja JS ütlusi selle kohta, et süüdistatava F.H-ga ja kannatanu S S iga ei ole ta kokku puutunud. Septembris 2008.a. pidas ta lukuabi ametit.
septembril kutsuti ta välja, naisterahvas oli. Uks oli vaja lahti teha ja siis küsis dokumenti, et kas naisterahvas elab siin. Esitas korterilepingu. Põhjendati, et naisterahval ei olnud võtit kaasas. Hakkas oma tööd tegema sellega, et puuris väikse augu. Ei mäleta korrust ja korterinumbrit. Trepikojas olid tema, see naisterahvas ja üks mees. Alt keegi tuli ja siis nad läksid kahekesi alla. Alt tulĳa oli meesterahvas. Hääle järgi mees, ta ei näinud teda. Hääled päris rahulikud ei olnud. Mis teemal nad rääkisid, ta ei tea. Pärast nende kahe mehe äraminekut oli seal luku juures kümme minutit vist. Avas ukse. Pärast ukse avamist pidi augu kinni panema. Plaat peale. Läks auto juurde ja võttis plaadi. Allpool oli naisterahvas. Tuli tagasi ja pani plaadi paika ja oligi kõik. Nägi pärast, et oli suss trepikojas. Jalanõu. Väljakutseid ﬁkseeritakse selliselt, et helistatakse dispetšerile ja siis see pannakse kirja. Elektrooniliselt arvutisse. See peaks olema selge, mis kell see oli temale edastatud. See võis olla 9 poole viie paiku. Tema tööpäeva lõpp. Temal lõppeb tööpäev pool viis. Vahest ka kell viis lõppeb. Tal töö veel ei olnud lõppenud. Naisterahvas palus avada ust, kuna tal võtit ei olnud. Kas ta seletas midagi täpselt, ta ei oska öelda. Dokumente talle näidati. Muidu nad korterit lahti ei tee. Kohtueelsel uurimisel rääkis õigust. Pass on isiklik dokument ja pilt sees. Naine pidi talle ikka mingit paberit näitama, muidu ust lahti ei tee. Ei mäleta, kas kontrollis korterilepingut. Tuli 16.30 ja kõige rohkem viibis pool tundi. Avamine maksis 400 krooni ja plaat 100 krooni. Ikka annavad kviitungi, kui küsivad ja nad tahavad. Esitab kviitungi ka raamatupidamisse. Kviitungile pannakse ka peale summa ja tööaeg, töö algus ja lõpp. Ei saa mehi ära tunda, kes olid naisterahvaga koos ja kes sinna pärast tulid. Naine võttis korterist kaasa kotid. Suured mustad nagu prügikotid. Need olid korteris, selles, mille tegi lahti. Kas need kotid olid rasked ei tea. Naine ise viis. Ühe haaval. Kätega kandis ja pani trepikotta seisma. Ta nägi seda. Ei tea, mitmendal korrusel see nr 11 korter oli. Peale toimiku lk. 83 viimases lõigus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kontrolliks tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütluste - Naisterahvas juhatas mind maja kolmandale korrusele korteri nr 11 taha ja palus korteriukse avada. Minu meelest ütles naisterahvas mulle, et kas ta läheb oma mehest lahku või nad elavad juba lahus ning kuna ukselukk on vahetatud, ei saa ta oma korterist asju kätte. Kontrollisin naisterahva passi ja korterilepingut, kus oli näha, et selles korteris naisterahvas elas. – avaldamist kinnitas, et nii see oli. Peale toimiku lk. 84 teises lõigus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kontrolliks tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütluste – Korteri nr 11 ees oli Asso 2000, mille avamiseks oli vaja puurida auk ukselingi ja südamiku vahele. Kui ma hakkasin ust puurima, tuli alumiselt korruselt üles meesterahvas, kes tundis huvi, mis toimub. Naisterahvaga koos olnud meesterahvas tormas trepist üles tuleva meesterahva juurde, trepil toimus tõuklemine ja mõlemad liikusid mööda treppi allapoole. Töötades kuulsin ma trepilt kõvemaid hääli. - avaldamist kinnitas, et nii see oli. Kohtuistungil andis tunnistaja M R ütlusi selle kohta, et süüdistatavat F.H pole ta kunagi näinud, kannatanu S S on tema poeg. 2008.a. elasid nad ühes korteris. Suveks nad sõitsid linnast välja, ehitasid maja. Septembris 2008.a. kella 16.00 paiku ta tegi S ile lõunasööki, S jätkas töötamist arvutiga. Tema läks nõusid pesema. Ta tundis midagi, et peab tagasi pöörduma. Sellel ajal olid korteris S ja tema. Neil käis seal remont. See koht, kus S teeb tööd on eraldatud. Magamistuba ja köök, nende vahel on s e uks. Tema lähenes uksele, tahtis lahti kangutada, aga käis üle jõu. Tuli tagasi kööki, kuivatas nõud. Ta ei saanud istuda ja läks jällegi tagasi. Aega läks mööda umbes 15 minutit, kell oli juba peale nelja. Järsku ta avas selle ukse kergelt, väljus üldkoridori ja vaatas, et välisuks on lahti. Tema hakkas naisterahvana porisema. Korteri sees olev uks. Uks, mis viib üldkoridori. See oli avatud jah, see on korterisse sisenemise uks. Läks võtme järgi ja lukustas selle ukse. Siis ta ikkagi ei saanud midagi teha, oli mures. Avas ukse, kolmandalt korruselt neljandale läks naisterahvas. Sellel ajal, kui tema sulges välisukse, S juba polnud. Siis ta järgnes naisterahvale. Tal on eripära, et ta võib isikut ära tunda liikumise järgi. Kuigi naine läks üles kiiresti, ta tundis ära, et see oli I , tema poja Sandri abikaasa. Järgnes talle. Läbis esimese trepi, nägi, et Sandri korteri nr 11 uks oli avatud pärani, seal seisis meesterahvas, tugevama kehaehitusega, mõtles, et see on F.H. Sest pulmade ajaks ta tundis tema isa ja ta nägi selles meesterahvas sellist kreeka moodi kehaehitust. Seda meest on hiljem ka näinud, ta just läks välja, eelmine tunnistaja oli. Ta hakkas kohe küsima, et mida too siin teeb. I astus ligi, see meesterahvas klopsis parema käega millegi abil alumist lukku. Tema tõmbas selle mehe eemale, ta kiiresti kadus. Pärast I võttis välja võtme, mis oli pika nööri küljes ja hakkas keerama sellega ülemist lukku. Kordas, et mida nad siin teevad. I keeras kiiresti selle võtmega ülemist lukku, võttis suure musta prügikoti, selle sees oli midagi rasket. Ta läks koos selle kotiga temast mööda, alla. Ja küsis, kas ta teab, et ta poeg on talle võlgu 560 000 krooni. Tema küsis, I , mille eest? I vastas: „Selle eest!“ Edasi jutt ei arenenud ja ta kiiresti lahkus. Tema sai aru, et juhtus häda. Hakkas andma uksekella kõikidesse korteritesse, kuna ta nägi teda 4.50 ajal ehk siis 16.50 ajal. Umbes 3 – 5 minuti pärast hakkas koputama ustele, hakates küsima, 10 kas S olla nähtud. Keegi polnud näinud. Helistas majja, mis asub 60 km Tallinnast, mida nad ehitavad. Sinna jäi abikaasa, olid ehitust lõpetamas, pidid sinna kolima. Ütles, et tulgu kiiresti Tallinnasse. Pärast abikaasa helistas ja ütles, et jõudis rongile. Kell 20.00 tuli talle vastu trepikotta. Nad läksid XXX korterisse. Tema ütles, et poeg läks kaduma. Kella 21.00 paiku poeg tuli tagasi. Tal pea ja juuksed olid nagu suhkrupulbris. Silma all oli marrastus, veritses, käed olid nagu torgatud, jalad samamoodi, ta oli paljajalu. Oli üleni must nagu oleks olnud mulla või liiva sees. Sai aru selliselt, et ta tuleb päästa. Istusid koos diivani peale, S ei rääkinud midagi, üksnes palus, et oleks vaikus. Tema hakkas millegi pärast kätega vehkima, aga S i silmad ei reageerinud. Tema tungivalt koos abikaasaga palus, et vaja helistada politseisse või ki I, S oli vastu. S nõudis vaikust, et ei oleks jutuajamist. Aga kuna oli jube vaikus, siis S siiski nõustus helistama oma sõpradele. Sõbrad kutsusid neid kesklinna ja seni kuni jõudsid sinna Vabaduse Väljakule, siis seal neid juba oodati. Tema sõbrad olid. Nad läksid ki I kehavigastusi ﬁkseerima. Kõiki vigastusi. Seal tehti haavade korrastamist. S siiski suhtus raskelt sellesse, et lähevad politseisse, aga poisid ikka jäid selle juurde ja viisid neid minema. Kui nad hakkasid politseis ütlusi andma, siis ta kuulis, et nende maja põles maha. S neile pole rääkinud, kes tegi talle vigastusi. Ta ei mäleta. Kohtuistungil andis tunnistaja RS ütlusi selle kohta, et süüdistatava F.H-ga ei ole ta kokku puutunud, kannatanu S S on tema poeg. 2008.a. elasid XXX, tema, S ja tema abikaasa M . Veel elas seal S abikaasa I ja tema kaks last. 2008.a septembris I ja tema kaks last seal enam ei elanud.
september 2008.a. sõitis maalt linna, umbes 10 minutit peale kaheksat jõudis koju. Tuli omal tahtel. Abikaasa M väga muretses, et S ei ole olnud tükil ajal näha. Kolme – nelja vahel olevat ta peale lõunasööki ära kadunud. Kerges riides. Väga muretses. Umbes poole üheksa paiku uksekell helises ja S oli ukse taga. Paljajalu, nägu oli verine natukene, püksid olid määrdunud, liivased, ta ehmatas väga ära. Küsis, et mis juhtus. S selle peale tõstis näpu ja ütles kuss. Ütles, et nad valjult ei räägiks. Siis läksid magamistuppa, istusid diivanile, S üht kätt hoidis imelikult. S ei tahtnud midagi rääkida. Nad küsisid pidevalt, mis juhtus. Viimaks S ikka rääkis, et teda oli pekstud all keldris. Nemad arvasid, et võib olla tuleks politseisse pöörduda. Ta ei mäleta, kas S kohe või veidi hiljem, ütles, et teda peksis Andrei. Nemad imestasid, et kuidas üks mees võib teist niimoodi peksta. Andrei on turske mees. Ta on võimeline selleks. S ei tahtnud politseisse pöörduda, aga nõustus sõpradele helistama. Sõbrad soovitasid ja käskisid tal politsei poole pöörduda. Nad läksid saatma teda, kui ta kohtus sõpradega Pärnu mnt-l. Kõigepealt ühe sõbraga, siis too kutsus ka teise sõbra, kes oli varem politseinik olnud. Siis nad läksid politseĳaoskonda ja tema andis seletust, et mis juhtus. Abikaasa ka andis. Sandril olid näos hüübinud vereplekid. Peale politseist tulekut läksid keskhaigla vastuvõttu. Teine politseinikust sõber oli natukene vanem. Pojal olid näos kriimud ja hüübinud veri. Kohtuistungil andis tunnistaja I F.H ütlusi selle kohta, et süüdistatav F.H on ta lihane vend. Kannatanu S S on ta endine mees, kellega tal on abielu lahutatud. Mäletab
septembri 2008.a. sündmusi.
septembril 2008.a. tuli XXXselleks, et vaadata millises seisundis on korter, et sinna lõpuks elama asuda. Kutsus ka kaasa oma venna, sest üksi ta sinna sõita ei tahtnud. Sellepärast, et tema eelmine mees S S ütles, et nemad lastega siin enam ei ela ja ta ei lase neid sisse. Helistas politseisse ja talle öeldi, et kui ta on sinna sisse kirjutatud, siis tal on õigus seal koos oma lastega elada. Sellepärast, et tema mees moraalselt terroriseeris teda, sellepärast palus vennal tulla koos temaga. Kui nad tulid sinna, ülemine võti keeras luku lahti, aga alumine oli ära vahetatud. Siis ta otsustas helistada lukuabisse, et nad tuleksid ja vaataksid, et mis teha saab. Helistas. Nad ütlesid, et varsti tuleb auto inimesega, kes vaatab asja üle. Tulid trepist alla ja ootasid väljas. Kui lukuabi tuli, siis läksid ülesse: tema, tema vend ja see mees lukuabist. Ta ise kontrollis, et ülemine lukk 11 on korras, alumist võti aga ei keera. Siis ta küsis, et palju see maksma läheb. Mees lukuabist ütles, et tavaline väljakutse maksab 800 krooni, kuid hind on veel tingitud töö raskusest. Ütles, et tal on vaid 1000 krooni, rohkem ei ole. Mees lukuabist ütles, et lukku tuleb puurida ja asus seda tegema. Kui mees lukuabist puuris, siis ta kuulis, kuidas S kutsus Andreid ja Andrei läks alla. Siis mees lukuabist puuris kõik ära, võttis luku ära. Ütles, et tuleb juurde panna üks metallist jupp ja hakkas seda seal sinna paigaldama. Mees lukuabist tegi kõik korda, siis ta ise küsis, kui palju, mees lukuabist ütles, et tuhat krooni. Ta läks korterisse sisse, siis alt helistas talle Andrei, küsis, kui kaua veel, ta ütles, et kõik on valmis, et tuleks üles. Andrei tuli ülesse. Tema pani korteri kinni. Pärast läksid ära peauksest. Väljas ta avastas, et Andreil põsk punetab ja on paistes. Siis ta küsis, et mis juhtus ja Andrei rääkis talle, et S S agressiivselt lõi teda ja just pärast seda juhtumit ta rääkis Andreile, mis neil Sandriga kõik juhtunud on ja miks ta lõpuks oli tänaval. Pärast läksid koju, viis Andrei tema koju ja ise läks vanemate juurde. Kentmanni 24 jõudis umbes 17.
Kui nad ootasid lukuabi umbes 20 minutit, tegutses ta seal umbes 15 minutit, siis tuleb välja, et lahkusid umbes kell 18.
Korter nr 11 asub neljandal korrusel. S S omab selles majas ühte korterit nr 8 kolmandal korrusel, teist korterit nr 11 neljandal korrusel. Kui ta kutsus välja lukuabitöölise, siis viimane küsis, milles on põhjus. Mingeid dokumente ta esitada ei palunud. Kui ta lõpetas töö, siis ta ei andnud kviitungit, tema andis raha ja mees lukuabist võttis vastu. Kõik. S S kirjutas teda sinna korterisse sisse oma naisena, see oli 2007 aastal. Veel olid sinna sissekirjutatud tema lapsed. Kui lukuabi tööline hakkas ust puurima, siis tema seis töölise selja taga. Andrei oli paar trepiastet all pool, paremal pool. See on tavaline trepp nagu vanades majades on. Trepi käsipuu on läbipaistmatu ja veidi kõrgemal. Trepp läheb otse alla. Enne septembrit 2008, kuna ta alles sellel päeval rääkis Andreiga, mis tema ja ta mehe vahel toimus, neil olid head suhted. Kuni selle päevani ta vihast ja nende suhetest talle ei rääkinud. Kui ta ukse avas ja läks sisse, siis nr 11 korteris oli ei olnud mitte midagi, see oli tühi ja veidi räpane. Ta veel imestas, kui S ütles, et ta läheks sealt ära koos lastega, et ta teeb remonti. Seal polnud midagi tehtud. Remont ei olnud ka algamas. Kolis sealt välja, kas juuni lõpus või juuli alguses. Nad kolisid lastega suvilasse. Suhted S S iga muutusid pärast seda, kui S S oli veennud teda oma korterit maha müüma, öeldes, et praegu on see väga hea tehing. Pärast seda, kui said raha, investeeris S palju ﬁrmasse, andis vanematele raha, et kõik oli väga hea. Küsis võlgu, et pärast rääkis, et annab tagasi. Mõne aja pärast, kui ta vaatas oma pangakontole, nägi, et summa on kahanenud. Ütles, et rohkem nad ei hakka mingisuguseid suulisi lepinguid sõlmima, enam ta raha S ile sealt ei anna. Müüs korteri jaanuaris 2008.a. summas 1 125 000 krooni. Tema mees ütles, et nad on üks pere ja ta omab õigust kasutada tema pangakontot nii nagu tema ise. Ta on kasutanud ka tema e – posti aadressi, teadis tema paroole, ta võis kasutada ükskõik mida. Andreile rääkis oma raha varastamisest ja kogu afäärist korteriga pärast
septembrit 2008.a. Pärast seda ta rääkis vennale kõik ära. Intsident, kui Andreil oli põsk paistes, toimus üks korrus all pool. S kutsus Andreid, Andrei läks alla, siis S lõi peaga Andreile näkku. Siis Andrei hammustas teda näkku, kuna S hoidis Andreid kätest kinni. Siis S jooksis alla. Nimi P on väga tuttav, K P . Ta sai teada sellest inimesest sellega seoses, et P helistas tema vennale F.H-le ja tahtis kohtuda. Nad kõik kohtusid K P ga Olümpia hotellis jaanuarikuus. Tahtis rääkida SSasjast. Olümpias KPnõudis temalt mingeid asju, et ta annaks ära mingid asjad. P ütles, et ta peab talle tagastama mingisugused dokumendid ja mapid, mis kuuluvad SS. Tema vastas, et tal neid asju ei ole. P ütles, et võtku neid, kust ta tahab. Et homme maja nurga peal need oleksid olemas. Millise maja nurga peal, P ei täpsustanud. Ütles, et kui nad ei võta tagasi oma elatisavaldust, siis ta paneb kõigepealt istuma tema venna ja pärast võtab tema käsile. Ta ütles, et tal ei ole mingeid pabereid ja avaldust ta tagasi võtta ei kavatse. Pärast seda kohtumist P üritas teda ähvardada, on helistanud ja küsinud, kas tema tervis on praegu veel korras. Ta ütles, et lõpetagu helistamine, muidu ta läheb politseisse. P ütles, et ta ise õpetab politseid töötama ja teeb prokuröriga koos, mida tahab. Pärast seda P lõpetas helistamise. Selle mis Olümpias toimus ta salvestas diktofoni peale ja see salvestus on olemas. 12 Kui nad 9.septembril hakkasid lahkuma kodust Kentmanni 24, siis Andrei helistas talle alt ja küsis, kui kaua veel. Ta ütles, et kõik korras, Andrei tuli ülesse ja siis nad lahkusid. Nad tutvusid S S iga
juunil 2007.a.. Enne seda oli tal 5 suhet. Nendes suhetes ei olnud rahalisi vaidlusi. Nad ei küsinud temalt raha. Peale S i, mitte keegi. Ta ei ole kunagi kasutanud vägivalda kellegi suhtes. Tal on SSvastu rahalisi nõudeid, tahaks, et S S hakkaks maksma elatisraha. Ta arvab, et selle kohta, kas tema vennal on rahalisi nõudeid S i vastu, tuleb küsida venna käest. Ta teab, et mingid nõuded on ﬁrmaga seoses. Keeldub vastamast küsimusele, kes on Jevgeni S i bioloogiline isa, sest see on tema eraelu. Tema ei ole kasutanud lapsi rahalise kasu saamise eesmärgil. Kuid nagu lapsed on talle rääkinud, siis S on ﬁlminud tema lapsi alasti. Ta pole andnud vennale mingisugust võtit, sest tal seda ei ole. Kohtuistungil andis tunnistaja GVütlusi selle kohta, et süüdistatava F.H-ga ei ole ta isiklikult kokku puutunud, ta on asutuse juhataja, kus on hinnatud F.H keskkooli lõputunnistust. Kannatanu S S iga ei ole ta kokku puutunud. Ta töötab SA A ja on selle struktuuriüksuse Eesti keskuse juhataja ehk akadeemilise tunnustamise infokeskuse juhataja. Keskus tegeleb välisriigi haridusdokumentide hindamisega, nende kohta info andmisega ja nii kõrgkoolidele kui tööandjatele ettepaneku tunnustamise või mittetunnustamise tegemisega. F.H esitas nende keskusele
juunil 2006.a. avalduse Venemaal välja antud õppeasutuse ehk Moskva keskkooli lõputunnistuse hindamiseks. Hindamine algas üldise menetluse korras nii nagu nad teevad kõigi välismaa diplomite puhul ja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele, milles on välisriigis välja antud dokumentide hindamise ja tingimuste kord. Sealhulgas kõik need loetletud elemendid, mis nad hindavad vastavalt määrusele. Hindamiseks on kvaliﬁkatsioonide hindajad, kes viivad läbi kogu hindamisprotseduuri ja esitavad temale lõplikuks allkirjastamiseks. Hindamisotsus valmis neil 13.02.2007.a., mis sai esitatud siis postiga F.H-le tema poolt antud aadressil. Esimesena vaatlevad dokumendi kõiki rekvisiite, kas need vastavad standarditele. Venemaal on oma riiklik diplomite standard. Nad kontrollivad neid ja samaaegselt teevad järelepärimise asutusse, kust see dokument on välja antud. Kooli juhatajale ja sealt edasi direktorile sai saadetud järelpärimine dokumendi õigsuse kontrolliks
juunil 2006.a.. Vastus õppeasutusest võttis üsna kaua aega ja jõudis jaanuaris 2007.a., mis on allkirjastatud Moskva keskkooli direktori P poolt. Vastuses teatatakse, et F.H on nimetatud kooli lõpetanud ja temale on tunnistus väljastatud selle seeria numbriga ja sellel kuupäeval, nagu on märge tunnistusele. Saadavad neile ka alati tunnistuse koopia. Dokumendil, mis tuli Venemaalt oli direktori kinnitus, et rekvisiidid on õiged. Võrdlesid tunnistuse ja kooli poolt saadetud kirja allkirju ja pitsati jäljendit. Nende hinnangul olid need samad. Pitsati jäljendit ja allkirju võrdlesid antud juhul visuaalse vaatluse järgi, neil ei ole selleks atesteeritud spetsialisti. Kuid nende töötajatel on väga pikaaegne kogemus dokumentide hindamisel ja rekvisiitide hindamisel. Võttes aluseks, et dokumendiplank on väidetavalt ehtne, siis ei teki ka kahtlust võltsingust. Samas kõigi seni võltsitud Vene dokumentide puhul, mis on saanud ka kinnitust õppeasutuse juhi poolt on alati olnud ka vigu, mida on märganud tunnistuse või diplomi peal. Antud juhul oli tunnistuse teksti paigutus, shift, muster, kood ja number korrektsed. Dokumendi omaniku poolt märgitud avalduses hindamise taotleja märgib, kas tunnistus on vaja esitada tööandjale või õpingute jätkamiseks. Aga see ei ole nende otsene huvi ja see ei muuda hindamist. Antud juhul nad ei küsinud kuhu kooli, sest see ei ole nende asi ja nemad seda ei tee. Dokumendi esitaja on neile dokumendi andnud isik, hinnang läheb isikule, kes dokumendi neile esitab. Nemad ei väljasta hinnangut kolmandale isikule. 13 Kinnitab, et toimiku lk. 199 – 208, on dokumendid, mille alustel jõuti järeldusele, et need on õiged välja antud dokumendid. Lk. 203, mis on Venemaa tõlge, selle kohta ta ei oska midagi öelda. Seda neil ei ole. Kohtuistungil andis tunnistaja MT ütlusi selle kohta, et süüdistatava F.H-ga ja kannatanu S S iga ei ole ta kokku puutunud. Ta töötab Politsei- ja Piirivalveametis ja ametikoht on tal sisekontrolli büroojuht. 2009.a. mais oli ta ametis sisejulgeoleku erialadiplomaadina Moskvas. Sai päringu kriminaalmenetlejalt, mille sisu oli alljärgnev: tuvastada, kas F.H on õppinud taotluses märgitud koolis ja kas ta on saanud ka kooli lõpetamise kohta vastavad dokumendid. Peale päringu saamist kõigepealt tuvastas kooli, selle asukoha ja võimalikud sidekontaktid. Kuna Venemaal käib kogu aeg haridusreform, siis koolid vahetavad tihti nimesid ja asukohti. Antud kooli kontaktid ja aadressi leidis internetist. Võttis ühendust õppealajuhatajaga, kõrgemate klasside õppealajuhatajaga. Rääkis ära oma palve, palus kokkusaamist. Tema hämminguks oli nende teadlikkus F.H nimest, nad olid kursis, et Eesti tunneb huvi tema käekäigust. Nad olid vist väljastanud ennegi mingi paberi. Õppealajuhataja oli vastutulelik ja määras talle aja, käis kohal, rääkis, mida tal on vaja. Sai hulgaliselt küsimusi, millele ta vastata ei osanud, ta ei olnud menetluse sisust teadlik. Ilmselgelt olid küsimused tingitud huvist antud asja vastu ja et mis siis seisab selle paberi taga. See oli tal kolmas kord tegeleda Venemaal välja antud koolitunnistusega, oli enam vähem selge, mida ta neilt küsida saab ja mida küsida tahaks. Küsis eelneva kogemuse põhjal arhiivi kartoteegi kaarti, mida seal ei olnud, kuna halduskorraldus on teistsugune. Neil oli käsitsi täidetav nii öelda kontor I . Tahtis saada blanketil õiendit, kas F.H on nende koolis õppinud. See esimese kohtumise käigus ei realiseerunud. Järgmisel korral pidi neile järgi minema. Paar nädalat vahet oli põhjuseks, et direktorit polnud, kuid sellele oli vaja tema allkirja. Esialgne kokkusaamine sellega piirneski. Ta ei saanud seda õiendit kätte tookord. Kartoteegi kaardi kohta näidati talle raamatut, millest anti väljavõte, et selle põhjal otsitakse üles. Talle seda tutvustati ja seda nad saavad pakkuda. Ta ei mäleta, kas nad F.H nime sealt leidsid. Kuupäeva ei mäleta, aga teisel kokkusaamisel, kui pidi kooli minema, ta eelnevalt helistas, et ei peaks tühja sõitma. Sõitis kohale, sai kokku õppealajuhatajaga, sai kaks paberit. Üks oli nn. tõend, mis oli kinnitatud templiga, teine oli väljavõte sellest nn. kontor I amatust, kus on kirjas õpilaste õppekäik, kes lõpetanud, kes lahkunud või kooli vahetanud. Selgus, et selle sissekande järgi olevat F.H läinud õppima mujale kooli. Seal oli koolinumber, seda ta tuvastada ei suutnud. Kooli esindajaga ei olnud juttu sellest, kas tegemist oli ainsa F.H-ga ja ta eeldas seda, et kuna F.H kohta on eelnevalt huvi tuntud, siis nad on ta tuvastanud ja sellist küsimust ta ei küsinud ega arutanud. Koolist saadud dokumendid edastas menetlejale. Kirjaliku järelepärimist ei teinud. Millal F.H on sündinud, milline on ta isikukood peast kindlasti ei teadnud. Eeldab, et see oli taotlusel kirjas. Tema edastas palve, mitte ei teinud päringuid. Ei võrrelnud andmeid, selle kirjal, mis sai kätte, et ka oli sama isik, kelle kohta ta tegi järelepärimise. Toimiku lk. 216 asuva dokumendi sai juunis
Toimiku lk. 216 ja 202 on erinevad. Allkirja suhtes ta ei ole spetsialist. Aga mis võib olla, on see, et võib olla reformidelugu. Ega ei ole pitsatit reformide tulemusel muutunud. Tema ei ole kokkupuutunud esimese päringuga ja ei tea sellest midagi. Kirja, kus oli märgitud F.H isikukood ja nimi oli allkirjastanud Helen Pallon. Ei kontrollinud, kas see on see sama isik? Kasutas kogu Moskva perioodil Microsoft Outlooki, kus olid kirjas tema kõik kontaktid ja kokkusaamised. Tagasi tulles teenistusest Venemaalt antud lauaarvuti mälu kustutati ja seda 14 taastada ei ole võimalik. Otsis kooli aadressi ja kontaktid internetist, helistas õppealajuhatajale ja leppis kokku kokkusaamise. Esimese kokkusaamise sisuks oli vestlus ja dokumentide edastamine. Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis järgmist. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav F.H teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras ning nimelt tema 09.09.2008.a kella 17:00 – 19:00 vahel Tallinnas Kentmanni 24 majas asuvas trepikojas ning keldris nõudis SSoletatava võla tasumist endale ja oma õele, nõudis, et kannatanu kannaks üle IS(K ) arvelduskontole järgmisel päeval 31 500.- ja nädala jooksul 560 000.- EEK. Kasutades psüühilist vägivalda lubas F.H keeldumise korral lõigata otsast kannatanu käe, viia ta metsa ja matta elusalt. Ta ähvardas ka et midagi võib juhtuda kannatanu vanematega. Kasutades füüsilist vägivalda lõi ta korduvalt, 30 – 60 minuti jooksul rusikate ja jalgadega SS pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Peksmisega tekitas ta kannatanule vasaku sarnaluu hematoomi, parema orbita hematoomi, vasaku kõrva taha hematoomi, vasaku temporaalpiirkonna marrastused, nina piirkonnas turse, kõri piirkonna valulikkuse katsumisel, nahal kaela eespinnal ulatusliku punetuse, vasakul rindkerel hematoomid, rinnaku ulatuses punetuse ja väikesed marrastused, vasaku küünarvarre punetuse ja marrastused, vasakule randmele marrastused, punetuse ja kriimustused, vasaku käe II sõrme turse ja valu, sõrmeliigese murru, vasakule põlvele punetuse, valu liigesepilu kohale, vasaku labajala kriimustused, punetused, vasaku suurvarba liigese turse. Pi Ites kannatanu vabadust, viis ta jõudu kasutades ja rusikaga pekstes kannatanu maja keldrisse, ütles, et kannatanu võib keldrist lahkuda alles pärast seda kui tema lubab. Väljudes keldrist ta lukustas keldri ukse - seega on tõendamist leidnud, et F.H pani toime omavoli, oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, milline oli seotud füüsilise ja psüühilise vägivalla kasutamise ja isiku vabaduse pi Imisega, s.o.

§ 257järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

Kuigi kohtuistungi süüdistatavana üle kuulatud F.H end kohtuliku arutamise käigus temale

§ 257järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

On süüdistatava F.H süü temale

§ 257

järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist kannatanu S S `i ning tunnistajate JS`a, M R ja RS `i poolt kohtuistungil antud ütlustega; isiku läbivaatuse protokolliga 12.09.2008.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga. (Köide lk. 21 - 23, 24 - 28); patsiendikaardiga nr. R302395 09.09.2008.a. (Köide lk. 29 - 30); asitõendi vaatlusprotokolliga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga. (Köide lk. 43, 44 - 51). Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud S S `i ütlustest on näha, et sellel päeval tegi ta tööd kodukontoris, XXX. Selle kohal asub korter nr 11, mis kuulub ka temale. Korrus allpool olles kuulis, kui trepikojas midagi puuritakse. Peale tema veel oli sel ajal korteris nr 8 tema ema. Ta läks vaatama, mida seal puuritakse. Temal olid jalas sussid, seljas sinised püksid ja s e spordipullover, keskelt roheline ja käised olid valged. Kui ta läks poole korruse võrra ülespoole, nägi kuidas temale tundmatu mees kükitas korter nr 11 ukse ees ja puuris alumist lukku. Tema kõrval oli F.H . Küsis, mis toimub. F.H vastas, et midagi. Tõmbas kindad kätte, tuli alla poole, võttis tema pea haardesse ja hakkas teda allapoole tassima. Tema palus tal lahti lasta ja küsis, mis toimub. Üritas käsipuust kinni haarata. F.H kägistas teda, lõi teise käega vastu pead ja rääkis, et ta käsipuust lahti laseks. Tema ei saanud rääkida kõvasti, sest ta oli lämbumas, aga F.H rääkis kõrgendatud toonil. Siis nad jõudsid niimoodi kaks ja pool korrust allapoole kuni keldriukseni. F.H on temast füüsiliselt tugevam ja ta lihtsalt tõmbas tema pead allapoole ja tema ei saanud kinni hoida. Selle trepi peal ta kaotas mõlemad sussid. Kaheksas korter on kolmandal korrusel. Üheteistkümnes neljandal. Trepikojal on kaks ust. Esiuks ja tagauks. Keldri 15 ülduks on tagaukse juures. Tavaliselt see on alati lukus. Seekord oli uks avatud ning F.H tiris teda alla keldrisse. Keldrit kasutavad ainult kaks korterit. Kohtutäiturid ja teine boks kuulub temale. Ülejäänud boksid on prahti täis. Algul nad jõudsid vahekäigu algusesse, seal F.H lasi ta lahti ja otsis läbi tema taskud. Tal oli hea meel, et sinna jõudis, ta sai lõpuks hingata. F.H ei selgitanud miks ta taskud läbi otsis. Edasi F.H lõi teda kõvasti vastu rindkere mitu korda, kätega. Sellest ta kukkus käpukile. Rusikaga lõi. Tal jäi hing kinni ja ta näitas F.H-le , et ta ei suuda hingata. Sellepeale F.H hakkas teda jalgadega lööma. Sõrmega näitas avatud suu poole. Siis ta hakkas taganema vahekäigu lõppu. Tema roomas ja F.H lõi teda. Oli käpukil. Siis ta jõudis taganurka ja surus ennast sinna nurka. Siis F.H peksis teda käte ja jalgadega. Tema oli nurgas ja hoidis käsi pea ees. Siis F.H hakkas rääkima. F.H rääkis, kui halb inimene ta on, kuidas tal pole ühtegi sõpra ja kuidas ta on teda alt vedanud, et on reklaamiga viivitanud. Siis ta käis mööda vahekäiku, rääkis, vahepeal tuli tema juurde ja lõi teda ja siis uuesti rääkis ja lõi ja niimoodi see kestis päris kaua. Lõpuks oli tal tunne, et ta sealt eluga ei pääse. F.H rääkis, et viivitamise eest ta on temale raha võlgu ja samuti on tema võlgu raha F.H õele. Järgmine päev F.H käskis õe arvele kanda 31 500 krooni, 30 000 oli tema reklaamide eest ja 1500 oli visiitkaartide eest, mis talle ei meeldinud. Need läksid trükikotta, aga kuna tema soovitas, siis F.H pidas teda vastutavaks. Nädala aja jooksul F.H käskis tal kanda õe arvele 560000 krooni. Edasi see kestis mõnda aega ja siis F.H ütles talle, et ta tõuseb püsti alles siis, kui F.H tal lubab ja läks välja. Ta oli šokiseisundis ja ei suutnud midagi rääkida. Andrei ähvardas teda sellega, et kui ta nädala jooksul neid summasid üle ei kanna, siis ta raiub tal käe otsast. Seejärel viib teda koos oma juristiga metsa ja matab elusalt. Seal oli igasuguseid ähvardusi, üks oli isegi seksuaalset laadi. Kui F.H läks välja, siis ta tõusis püsti ja F.H tuli kohe tagasi, kukkus teda sõimama ja ütles, et ta käskis tal istuda ja lõi teda tagasi istuma. Siis F.H läks välja ja tema kuulis, kuidas ukselukk käis. Kui F.H teda lõi, siis tema seisund ei olnud kiita ja ta lõi teda tagasi istuma. Lõi kätega. Pärast F.H lahkumist ta oli keldris päris kaua ikka. Tema hinnangu järgi kaks tundi kindlasti. Kui kõik jäi vaikseks, siis ta proovis ust ja see oli avatud. Läks oma korterisse. Selleks ajaks oli isa ka linna jõudnud ja korteris tulid talle vastu ema ja isa. Tavaliselt emale tõtt ei räägita, aga tema välimus oli s e, et ei olnud mõtet midagi valetada. Ütles otse, et teda peksti keldris läbi. Nende sündmuste ajal I t majas ei näinud. Kui peeglisse vaatas, siis ta ei tundnud ennast ära nägu oli paistes ja verine, samuti jalad ja käed. Kõik riided olid määrdunud. Esimese asjana ta käis duši all ja siis ta võttis vanemad kaasa, läks poodi ja ostis sealt kõnekaardi. Kuna ta oli väga ehmunud, kuna F.H ütles, et kuulab tema telefonivestlust pealt. Sellelt kõnekaardilt ta helistas oma sõbrale GL, kes tuli kohe kohale. Ta küsis, mida ta tegema peaks. GLütles, et lähme osutame esmaabi ja siis politseisse. Esmaabi osakonnas ta oli kaua, talle tehti mitmed süstid, puhastati haavad ja tehti röntgen neljast erinevast kehaosast, sest kõik oli valus. Tuvastati luumurd sõrmes. Ja rindkere põrutus. Tema nõue on ravikulud, aga see ei ole suur summa. Tsiviilhagi on summas 1091.-EEK-i. Prokuratuurile laekunud taotlus on tema oma. Oluline on märkida, et peksmise tagajärjel ta oli haiguslehel kuu aega kuni 10. oktoobrini. Seda on haigusloost näha. F.H poolt küsitud nõudeid ta ei täitnud. Esmaabis läks kaua aega. Politseisse ta jõudis öösel, avaldus sai tehtud 10. kuupäevaga. Kohtul pole alust kahelda kannatanu F.H poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, kannatanut on hoiatatud

§ 318

§ 320

alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanu F.H `i poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistajate JS`a, M R ja RS `i poolt kohtuistungil antud ütlustega. 16 Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud JS `a ütlustest on näha, et septembris 2008.a. pidas ta lukuabi ametit.

septembril kutsuti ta välja, naisterahvas oli. Uks oli vaja lahti teha ja siis küsis dokumenti, et kas naisterahvas elab siin. Esitas korterilepingu. Põhjendati, et naisterahval ei olnud võtit kaasas. Hakkas oma tööd tegema sellega, et puuris väikse augu. Ei mäleta korrust ja korterinumbrit. Trepikojas olid tema, see naisterahvas ja üks mees. Alt keegi tuli ja siis nad läksid kahekesi alla. Alt tulĳa oli meesterahvas. Hääle järgi mees, ta ei näinud teda. Hääled päris rahulikud ei olnud. Mis teemal nad rääkisid, ta ei tea. Pärast nende kahe mehe äraminekut oli seal luku juures kümme minutit vist. Avas ukse. Pärast ukse avamist pidi augu kinni panema. Plaat peale. Läks auto juurde ja võttis plaadi. Allpool oli naisterahvas. Tuli tagasi ja pani plaadi paika ja oligi kõik. Nägi pärast, et oli suss trepikojas. Jalanõu. Väljakutseid ﬁkseeritakse selliselt, et helistatakse dispetšerile ja siis see pannakse kirja. Elektrooniliselt arvutisse. See peaks olema selge, mis kell see oli temale edastatud. See võis olla poole viie paiku. Tema tööpäeva lõpp. Temal lõppeb tööpäev pool viis. Vahest ka kell viis lõppeb. Tal töö veel ei olnud lõppenud. Naisterahvas palus avada ust, kuna tal võtit ei olnud. Kas ta seletas midagi täpselt, ta ei oska öelda. Dokumente talle näidati. Muidu nad korterit lahti ei tee. Kohtueelsel uurimisel rääkis õigust. Pass on isiklik dokument ja pilt sees. Naine pidi talle ikka mingit paberit näitama, muidu ust lahti ei tee. Ei mäleta, kas kontrollis korterilepingut. Tuli 16.30 ja kõige rohkem viibis pool tundi. Avamine maksis 400 krooni ja plaat 100 krooni. Ikka annavad kviitungi, kui küsivad ja nad tahavad. Esitab kviitungi ka raamatupidamisse. Kviitungile pannakse ka peale summa ja tööaeg, töö algus ja lõpp. Ei saa mehi ära tunda, kes olid naisterahvaga koos ja kes sinna pärast tulid. Naine võttis korterist kaasa kotid. Suured mustad nagu prügikotid. Need olid korteris, selles, mille tegi lahti. Kas need kotid olid rasked ei tea. Naine ise viis. Ühe haaval. Kätega kandis ja pani trepikotta seisma. Ta nägi seda. Ei tea, mitmendal korrusel see nr 11 korter oli. Peale toimiku lk. 83 viimases lõigus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kontrolliks tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütluste - Naisterahvas juhatas mind maja kolmandale korrusele korteri nr 11 taha ja palus korteriukse avada. Minu meelest ütles naisterahvas mulle, et kas ta läheb oma mehest lahku või nad elavad juba lahus ning kuna ukselukk on vahetatud, ei saa ta oma korterist asju kätte. Kontrollisin naisterahva passi ja korterilepingut, kus oli näha, et selles korteris naisterahvas elas. – avaldamist kinnitas, et nii see oli. Peale toimiku lk. 84 teises lõigus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kontrolliks tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütluste – Korteri nr 11 ees oli Asso 2000, mille avamiseks oli vaja puurida auk ukselingi ja südamiku vahele. Kui ma hakkasin ust puurima, tuli alumiselt korruselt üles meesterahvas, kes tundis huvi, mis toimub. Naisterahvaga koos olnud meesterahvas tormas trepist üles tuleva meesterahva juurde, trepil toimus tõuklemine ja mõlemad liikusid mööda treppi allapoole. Töötades kuulsin ma trepilt kõvemaid hääli. - avaldamist kinnitas, et nii see oli. Seega tunnistaja Jüri Saks `a poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et kahe meesterahva vahel leidis trepil aset kehaline kontakt ning oli ka suss trepikojas. Lähtuvalt kannatanu SSütlustest ründas F.H teda just nimelt trepikoja trepil. Samuti andis kannatanu ütlusi selle kohta, et tal olid jalas sussid ning just nimelt ühte neist sussidest nägi JS tööde lõpetamisel ja lahkumisel trepikojas. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud M R ütlustest on näha, et süüdistatavat F.H pole ta kunagi näinud, kannatanu S S on tema poeg. 2008.a. elasid nad ühes korteris. Suveks nad sõitsid linnast välja, ehitasid maja. Septembris 2008.a. kella 16.00 paiku ta tegi S ile lõunasööki, S jätkas töötamist arvutiga. Tema läks nõusid pesema. Ta tundis midagi, et peab tagasi pöörduma. Sellel ajal olid korteris S ja tema. Neil käis seal remont. See koht, kus S teeb tööd on eraldatud. Magamistuba ja köök, nende vahel on s e uks. Tema lähenes uksele, tahtis lahti kangutada, aga käis üle jõu. Tuli tagasi kööki, kuivatas nõud. Ta ei saanud istuda ja läks jällegi tagasi. Aega läks mööda umbes 15 minutit, kell oli juba peale nelja. Järsku ta avas selle ukse kergelt, väljus üldkoridori ja vaatas, et välisuks on lahti. Tema hakkas naisterahvana porisema. Korteri sees olev uks. Uks, mis viib üldkoridori. See oli avatud jah, see on korterisse sisenemise uks. Läks võtme järgi ja lukustas selle ukse. Siis ta ikkagi ei saanud midagi teha, oli 17 mures. Avas ukse, kolmandalt korruselt neljandale läks naisterahvas. Sellel ajal, kui tema sulges välisukse, S juba polnud. Siis ta järgnes naisterahvale. Tal on eripära, et ta võib isikut ära tunda liikumise järgi. Kuigi naine läks üles kiiresti, ta tundis ära, et see oli I , tema poja Sandri abikaasa. Järgnes talle. Läbis esimese trepi, nägi, et Sandri korteri nr 11 uks oli avatud pärani, seal seisis meesterahvas, tugevama kehaehitusega, mõtles, et see on F.H. Sest pulmade ajaks ta tundis tema isa ja ta nägi selles meesterahvas sellist kreeka moodi kehaehitust. Seda meest on hiljem ka näinud, ta just läks välja, eelmine tunnistaja oli. Ta hakkas kohe küsima, et mida too siin teeb. I astus ligi, see meesterahvas klopsis parema käega millegi abil alumist lukku. Tema tõmbas selle mehe eemale, ta kiiresti kadus. Pärast I võttis välja võtme, mis oli pika nööri küljes ja hakkas keerama sellega ülemist lukku. Kordas, et mida nad siin teevad. I keeras kiiresti selle võtmega ülemist lukku, võttis suure musta prügikoti, selle sees oli midagi rasket. Ta läks koos selle kotiga temast mööda, alla. Ja küsis, kas ta teab, et ta poeg on talle võlgu 560 000 krooni. Tema küsis, I , mille eest? I vastas: „Selle eest!“ Edasi jutt ei arenenud ja ta kiiresti lahkus. Tema sai aru, et juhtus häda. Hakkas andma uksekella kõikidesse korteritesse, kuna ta nägi teda 4.50 ajal ehk siis 16.50 ajal. Umbes 3 – 5 minuti pärast hakkas koputama ustele, hakates küsima, kas S olla nähtud. Keegi polnud näinud. Helistas majja, mis asub 60 km Tallinnast, mida nad ehitavad. Sinna jäi abikaasa, olid ehitust lõpetamas, pidid sinna kolima. Ütles, et tulgu kiiresti Tallinnasse. Pärast abikaasa helistas ja ütles, et jõudis rongile. Kell 20.00 tuli talle vastu trepikotta. Nad läksid XXX korterisse. Tema ütles, et poeg läks kaduma. Kella 21.00 paiku poeg tuli tagasi. Tal pea ja juuksed olid nagu suhkrupulbris. Silma all oli marrastus, veritses, käed olid nagu torgatud, jalad samamoodi, ta oli paljajalu. Oli üleni must nagu oleks olnud mulla või liiva sees. Sai aru selliselt, et ta tuleb päästa. Istusid koos diivani peale, S ei rääkinud midagi, üksnes palus, et oleks vaikus. Tema hakkas millegi pärast kätega vehkima, aga S i silmad ei reageerinud. Tema tungivalt koos abikaasaga palus, et vaja helistada politseisse või ki I, S oli vastu. S nõudis vaikust, et ei oleks jutuajamist. Aga kuna oli jube vaikus, siis S siiski nõustus helistama oma sõpradele. Sõbrad kutsusid neid kesklinna ja seni kuni jõudsid sinna Vabaduse Väljakule, siis seal neid juba oodati. Tema sõbrad olid. Nad läksid ki I kehavigastusi ﬁkseerima. Kõiki vigastusi. Seal tehti haavade korrastamist. S siiski suhtus raskelt sellesse, et lähevad politseisse, aga poisid ikka jäid selle juurde ja viisid neid minema. Kui nad hakkasid politseis ütlusi andma, siis ta kuulis, et nende maja põles maha. S neile pole rääkinud, kes tegi talle vigastusi. Ta ei mäleta. Seega tunnistaja M R poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et millises seisundis ta poeg S S oli, kui ta kella 21.00 paiku koju tagasi tuli. SSpea ja juuksed olid nagu suhkrupulbris. Silma all oli marrastus, veritses, käed olid nagu torgatud, jalad samamoodi, ta oli paljajalu. Oli üleni must nagu oleks olnud mulla või liiva sees. Seega tunnistaja M R poolt kohtuistungil antud ütlused riimuvad täielikult kannatanu SSpoolt kohtuistungil antud ütlustega, ka selles osas mis puudutab ki I ja politseisse pöördumist. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud RS`i ütlustest on näha, et süüdistatava F.H-ga ei ole ta kokku puutunud, kannatanu S S on tema poeg. 2008.a. elasid XXX, tema, S ja tema abikaasa M . Veel elas seal Sandri abikaasa I ja tema kaks last. 2008.a septembris I ja tema kaks last seal enam ei elanud.
september 2008.a. sõitis maalt linna, umbes 10 minutit peale kaheksat jõudis koju. Tuli omal tahtel. Abikaasa M väga muretses, et S ei ole olnud tükil ajal näha. Kolme – nelja vahel olevat ta peale lõunasööki ära kadunud. Kerges riides. Väga muretses. Umbes poole üheksa paiku uksekell helises ja S oli ukse taga. Paljajalu, nägu oli verine natukene, püksid olid määrdunud, liivased, ta ehmatas väga ära. Küsis, et mis juhtus. S selle peale tõstis näpu ja ütles kuss. Ütles, et nad valjult ei räägiks. Siis läksid magamistuppa, istusid diivanile, S üht kätt hoidis imelikult. S ei tahtnud midagi rääkida. Nad küsisid pidevalt, mis juhtus. Viimaks S ikka rääkis, et teda oli pekstud all keldris. Nemad arvasid, et võib olla tuleks politseisse pöörduda. Ta ei mäleta, kas S kohe või veidi hiljem, ütles, et teda peksis Andrei. Nemad imestasid, et kuidas üks mees võib teist niimoodi peksta. Andrei on turske mees. Ta on võimeline selleks. S ei tahtnud politseisse pöörduda, aga nõustus sõpradele helistama. Sõbrad soovitasid ja käskisid tal politsei poole pöörduda. Nad läksid saatma teda, kui ta kohtus sõpradega Pärnu mnt-l. Kõigepealt ühe sõbraga, siis too kutsus 18 ka teise sõbra, kes oli varem politseinik olnud. Siis nad läksid politseĳaoskonda ja tema andis seletust, et mis juhtus. Abikaasa ka andis. S olid näos hüübinud vereplekid. Peale politseist tulekut läksid keskhaigla vastuvõttu. Teine politseinikust sõber oli natukene vanem. Pojal olid näos kriimud ja hüübinud veri. Seega tunnistaja RS `i poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et millises seisundis ta poeg S S oli, kui ta kella 20.30 paiku koju tagasi tuli. S S oli paljajalu, nägu oli verine natukene, püksid olid määrdunud, liivased. Sandril olid näos hüübinud vereplekid ja kriimud. S S rääkis, et teda peksti all keldris, ütles, et teda peksis Andrei. Kuna Andrei on turske mees, siis on ta võimeline selleks. Seega tunnistaja RSi poolt kohtuistungil antud ütlused riimuvad täielikult kannatanu SSpoolt kohtuistungil antud ütlustega, ka selles osas mis puudutab ki I ja politseisse pöördumist. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate JS`a, M R ja RS `i poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajaid on hoiatatud

§ 318

§ 320

alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanu S S `i poolt kohtuistungil antud ütlused üldse tervisekahjustuste osas isiku läbivaatuse protokolliga 12.09.2008.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, millest on näha, et S S il on vasaku silma all punakas-rohekat värvi hematoomi. Hematoomi kõrval sarnaluu juures on näha marrastus. Vasaku käe nimetissõrm ja keskmine sõrm on pandud lahasesse. Parema silma välisnurgas on punakat värvi hematoom. Väiksem punane laik on lõua all, lõualuu keskel. Kannatanu andis menetlustoimingu käigus üle oma „Nike“ dressipluusi, mida ta kandis 09.09.2008.a. keldris viibides, mille peal on vereplekid, mis tekkisid löömise käigus. (Köide lk. 21 - 23, 24 - 28). Ka haakuvad kannatanu S S `i poolt kohtuistungil antud ütlused üldse tervisekahjustuste osas patsiendikaardiga nr. R302395 09.09.2008.a., millest on näha, et S S il on vasaku sarnaluu hematoom, parema orbita hematoom, vasaku kõrva taga hematoom, vasaku temporaalpiirkonna marrastused, nina piirkonnas turse, kõri piirkond katsumisel valulik, nahal kaela eespinnal ulatuslik punetus, vasakul rindkerel hematoomid, rinnaku ulatuses punetus ja väikesed marrastused, vasaku küünarvarre punetus ja marrastused, vasakul randmel marrastused, punetus ja kriimustused, vasaku käe II sõrme turse ja valu, liigese murd, vasakul põlvel punetus, valu liigesepilu kohal, vasaku labajala kriimustused, punetused, vasaku suurvarba liigese turse. Diagnoosina pindmised vigastused ja sõrmemurd kehalise vägivallaga ründe tõttu. Kaebus on, et sai peksa enda elukohas.(Köide lk. 29 - 30). Ka on näha asitõendi vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluva fototabelist, et sel päeval 09.09.2008.a., kui F.H S S it ründas, keldrisse tiris ja peksis S S il seljas olnud riided olid määrdunud järgnevalt. „Nike“ dressipluusi vasakul varrukal, esiosal, on õlavarre koha peal verd meenutav määrdumisplekk laiusega 2 cm. Sellest 20 cm allpool on samuti verised 2 cm laiusega triibud. Dressipluusi varrukad on määrdunud, justkui tolmused. Dressipluusi parem varrukas on märgatavalt rohkem määrdunud kui vasak varrukas. Mõlemad varrukad on tagantpoolt määrdunud. „Nike“ dressipüksid on nii eest kui ka tagantpoolt tugevasti määrdunud. (Köide lk. 43, 44 - 51). Süüdistava F.H poolt kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised nii selles osas, et ta ei ole seda kuritegu toime pannud; kui ka selles osas, et nende dialoogi käigus ta üritas oma käed välja tirida, pärast seda kui ta üritas seda kaks korda teha, S lõi teda näkku ühe korra. Pärast seda ta hammustas teda (S it). Põsest hammustas; kui ka selles osas, et sellel päeval ei ole ta nõudnud SSmingit raha. Kui ütles ennem, et läks alla, siis mõtles, et läks kolmandale korrusele. 9. septembril 2008.a. ei ole ta käinud keldris. On tutvunud sellega, et peale 9. septembrit 2008.a. leiti Sandrilt palju rohkem vigastusi. Ei tea, kust S tekkisid samal kuupäeval need ülejäänud vigastused. Süüdistava F.H poolsed eelpool kajastatud väited, on täielikult ümber lükatud eespool kajastatud ja 19 analüüsitud tõenditega ning nimelt kannatanu S S `i ning tunnistajate JS`a, M R ja RS `i poolt kohtuistungil antud ütlustega; isiku läbivaatuse protokolliga 12.09.2008.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga. (Köide lk. 21 - 23, 24 - 28); patsiendikaardiga nr. R302395 09.09.2008.a. (Köide lk. 29 - 30); asitõendi vaatlusprotokolliga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga. (Köide lk. 43, 44 - 51). Ka leiab kohus, et kriitiliselt tuleb suhtuda tunnistaja I F.H poolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasusse just nimelt selles osas, mis puudutab korterist lahkumise kellaaega 18.00 tema venna F.H poolt koos temaga; kui kas selle kohta, et Andrei rääkis talle, et S S agressiivselt lõi teda. Tunnistaja I F.H poolsed eelpool kajastatud väited, on täielikult ümber lükatud kannatanu S S `i poolt kohtuistungil antud ütlustega. Ka tunnistajad M R ja RS kohtuistungil kinnitasid, et nägid oma läbipekstud ja määrdunud poega S S it korterisse tagasi tulemas kella 21.00 paiku. I F.H on SS endine abikaasa ning nende omavahelised suhted ei ole head. Samas on süüdistatav F.H I K vend ning eelpool esile toodud vastuolu ütlustes on kohtu arvates tingitud just nimelt I F.H soovist säästa oma venda F.H kriminaalkorras karistamisest

§ 257järgi.

Mis puutub süüdistatava F.H väitesse selle kohta, et S S lõi teda näkku ühe korra, mille tagajärjel tal põsk punetas ja oli paistes. Siis kohus leiab, et see süüdistatava väide on paljasõnaline. Kriminaalasja materjalide juures on küll olemas AS Ida – Tallinna Keskhaigla patsiendikaart nr. R 302685 10.09.2008.a., et F.H esines valu näol paremal poolel ning pea muude osade pindmine vigastus (kohtuköide lk. 49 – 50). Siis kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud, et just nimelt S S lõi F.H näkku ning tekitas viimasele selle kehavigastuse. Pigem on siin tegemist süüdistatava poolse kaitseversiooniga, et näidata hädakaitseseisundi olemasolu, mida aga tegelikult nagu eespool analüüsitud ja hinnatud tõenditest nähtub ei olnud. Tulenevalt

§ 257sätestatust on omavoli puhul kaitstav õigushüve on avalik julgeolek.

Sekundaarselt kaitstakse omavoli koosseisuga ka teisi õigushüvesid nagu inimese tervis, vabadus jms.. Omavoli objektiivse koosseisu moodustab oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras – seega on selle kuriteo subjekt isik, kellele subjektiivne õigus kuulub või kes oletab taolise õiguse endale kuulumist - , kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse pi Imise või sellega ähvardamisega. Tõelise õiguse all mõeldakse antud isikule õigustloova üld- (näit seadus, määrus) või üksikakti (näiteks leping) alusel kuuluvat tegelikku õigust. Oletatava õigusena tuleb mõista mitte igasugust isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid üksnes seadusega tagatud õiguse oletamist, mille esinemist on süüdlasel õigus ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletada. Oletatava õigusena saab käsitleda ka teisele isikule (näiteks abikaasale, lapsele, vanemale) kuuluvaid tõelisi ja samuti oletatavaid õigusi, kui isik pidas seda õigust subjektiivselt oma tegelikuks õiguseks ning kui ühiskonnas valitsevatest õigussuhetest ja omaksvõetud arusaamadest tulenevalt oli tal taolisest palvest (veenmisest, nõudmisest, kokkuleppest, vihjest vms) tulenevalt ka küllaldaselt alust oletada, et tal on õigus realiseerida objektiivselt teisele isikule kuuluvat tõelist või teise isiku oletatavat õigust. Oma tõelise või oletatava õiguse teostamine on seotud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu

§ 120– 122 mõttes.

Isiku vabaduse pi Imiseks tuleb lugeda igasugust takistuse tegemist, mis pi Ivad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Selliseks pi Inguks võib olla ka kannatanu suhtes varem kasutatud vägivald, mistõttu ta ei julge e Ita süüdlase korraldusi, mis pi Ivad kannatanu vaba liikumist. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sh piisab kaudsest tahtlusest ka selles suhtes, et oma oletatava või tõelise õiguse teostamine oleks ebaseaduslik. Seega täielikult on tõendamist leidnud, et süüdistatav F.H teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras ning nimelt tema 09.09.2008.a kella 17:00 – 19:00 vahel Tallinnas Kentmanni 24 majas asuvas trepikojas ning keldris nõudis SSoletatava võla tasumist 20 endale ja oma õele, nõudis, et kannatanu kannaks üle IS(K ) arvelduskontole järgmisel päeval 31 500.- ja nädala jooksul 560 000.- EEK. Kasutades psüühilist vägivalda lubas F.H keeldumise korral lõigata otsast kannatanu käe, viia ta metsa ja matta elusalt. Ta ähvardas ka et midagi võib juhtuda kannatanu vanematega. Kasutades füüsilist vägivalda lõi ta korduvalt, 30 – 60 minuti jooksul rusikate ja jalgadega SS pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Peksmisega tekitas ta kannatanule vasaku sarnaluu hematoomi, parema orbita hematoomi, vasaku kõrva taha hematoomi, vasaku temporaalpiirkonna marrastused, nina piirkonnas turse, kõri piirkonna valulikkuse katsumisel, nahal kaela eespinnal ulatusliku punetuse, vasakul rindkerel hematoomid, rinnaku ulatuses punetuse ja väikesed marrastused, vasaku küünarvarre punetuse ja marrastused, vasakule randmele marrastused, punetuse ja kriimustused, vasaku käe II sõrme turse ja valu, sõrmeliigese murru, vasakule põlvele punetuse, valu liigesepilu kohale, vasaku labajala kriimustused, punetused, vasaku suurvarba liigese turse. Pi Ites kannatanu vabadust, viis ta jõudu kasutades ja rusikaga pekstes kannatanu maja keldrisse, ütles, et kannatanu võib keldrist lahkuda alles pärast seda kui tema lubab. Väljudes keldrist ta lukustas keldri ukse - seega on tõendamist leidnud, et F.H pani toime omavoli, oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, milline oli seotud füüsilise ja psüühilise vägivalla kasutamise ja isiku vabaduse pi Imisega, s.o.

§ 257järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

Tõendamist ei ole leidnud, et süüdistatav F.H eesmärgiga omandada õigusi, 2006.a juunis oleks esitanud Eesti ENIC/ NARIC keskuse SA A asukohaga XXX, Tallinn oma nimele väljastatud võltsitud Venemaa Föderatsioonis asuva keskkooli, Üldharidusliku Keskkooli nr 975 lõputunnistuse nr XXX, v.a 16. juunil 2000.a koos hinnetelehega, eesmärgiga omandada kõrgharidus Estonian Business School’is - seega tõendamist ei ole leidnud, et F.H oleks kasutanud võltsitud keskharidust tõendavat dokumenti eesmärgiga omandada õigus kõrgharidusele Eesti Vabariigis, s.o. pannud toime

§ 345lg.

1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. Ka süüdistatav F.H ise ei ole end temale

§ 345

lg.1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, andes ütlusi selle kohta, et võltsitud tunnistust ta pole saanud ega kuhugi esitanud. Originaali on saanud. Nr 975 lõputunnistus on temal originaal. Ta hakkas Moskva koolis õppima pärast seda, kui oli lõpetanud tehnikakooli 1998 aastast ja lõpetas aastal 2000. Elas Moskva jõe juures lõuna – ida piirkonnas ehk siis kagu piirkonnas. Elas kooli juures, umbes 15 minutit jalgsi minna. Eestis ta ei ole asunud, kuna tal oli jalgpallikarjäär. Lõpetas kooli juunikuus. Seda, et F.H

§ 345

lg.1 järgi kvaliﬁtseeritavat kuritegu ei ole toime pannud on näha ka tunnistaja GVi poolt kohtuistungil antud ütlustest; Moskva kesküldhariduskooli nr 975 lõputunnistusest ja hinnetelehest. (köide lk. 208-209); Moskva kesküldhariduskooli nr 975 vastusest (köide lk. 202 – 203). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud GV`i ütlustest on näha, et süüdistatava F.H-ga ei ole ta isiklikult kokku puutunud, ta on asutuse juhataja, kus on hinnatud F.H keskkooli lõputunnistust. Kannatanu S S iga ei ole ta kokku puutunud. Ta töötab SA A ja on selle struktuuriüksuse Eesti keskuse juhataja ehk akadeemilise tunnustamise infokeskuse juhataja. Keskus tegeleb välisriigi haridusdokumentide hindamisega, nende kohta info andmisega ja nii kõrgkoolidele kui tööandjatele ettepaneku tunnustamise või mittetunnustamise tegemisega. F.H esitas nende keskusele

juunil 2006.a. avalduse Venemaal välja antud õppeasutuse ehk Moskva keskkooli lõputunnistuse hindamiseks. Hindamine algas üldise menetluse korras nii nagu nad teevad kõigi välismaa diplomite puhul ja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele, milles on välisriigis välja antud dokumentide hindamise ja tingimuste kord. Sealhulgas kõik need loetletud elemendid, mis nad hindavad vastavalt määrusele. Hindamiseks on kvaliﬁkatsioonide hindajad, kes viivad läbi kogu hindamisprotseduuri ja esitavad temale 21 lõplikuks allkirjastamiseks. Hindamisotsus valmis neil 13.02.2007.a., mis sai esitatud siis postiga F.H-le tema poolt antud aadressil. Esimesena vaatlevad dokumendi kõiki rekvisiite, kas need vastavad standarditele. Venemaal on oma riiklik diplomite standard. Nad kontrollivad neid ja samaaegselt teevad järelepärimise asutusse, kust see dokument on välja antud. Kooli juhatajale ja sealt edasi direktorile sai saadetud järelpärimine dokumendi õigsuse kontrolliks
juunil 2006.a.. Vastus õppeasutusest võttis üsna kaua aega ja jõudis jaanuaris 2007.a., mis on allkirjastatud Moskva keskkooli direktori P poolt. Vastuses teatatakse, et F.H on nimetatud kooli lõpetanud ja temale on tunnistus väljastatud selle seeria numbriga ja sellel kuupäeval, nagu on märge tunnistusele. Saadavad neile ka alati tunnistuse koopia. Dokumendil, mis tuli Venemaalt oli direktori kinnitus, et rekvisiidid on õiged. Võrdlesid tunnistuse ja kooli poolt saadetud kirja allkirju ja pitsati jäljendit. Nende hinnangul olid need samad. Pitsati jäljendit ja allkirju võrdlesid antud juhul visuaalse vaatluse järgi, neil ei ole selleks atesteeritud spetsialisti. Kuid nende töötajatel on väga pikaaegne kogemus dokumentide hindamisel ja rekvisiitide hindamisel. Võttes aluseks, et dokumendiplank on väidetavalt ehtne, siis ei teki ka kahtlust võltsingust. Samas kõigi seni võltsitud Vene dokumentide puhul, mis on saanud ka kinnitust õppeasutuse juhi poolt on alati olnud ka vigu, mida on märganud tunnistuse või diplomi peal. Antud juhul oli tunnistuse teksti paigutus, , muster, kood ja number korrektsed. Dokumendi omaniku poolt märgitud avalduses hindamise taotleja märgib, kas tunnistus on vaja esitada tööandjale või õpingute jätkamiseks. Aga see ei ole nende otsene huvi ja see ei muuda hindamist. Antud juhul nad ei küsinud kuhu kooli, sest see ei ole nende asi ja nemad seda ei tee. Dokumendi esitaja on neile dokumendi andnud isik, hinnang läheb isikule, kes dokumendi neile esitab. Nemad ei väljasta hinnangut kolmandale isikule. Kinnitab, et toimiku lk. 199 – 208, on dokumendid, mille alustel jõuti järeldusele, et need on õiged välja antud dokumendid. Lk. 203, mis on Venemaa tõlge, selle kohta ta ei oska midagi öelda. Seda neil ei ole. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja GV`i poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajat on hoiatatud

§ 318

§ 320

alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad süüdistatava F.H ja tunnistaja GV`i poolt kohtuistungil antud ütlused Moskva kesküldhariduskooli nr. 975 lõputunnistusega ja hinnetelehega, millest nähtub, et F.H on Moskva kesküldhariduskooli nr. 975 lõpetanud 26.06.2000.a. ning talle on väljastatud selle kohta ka lõputunnistus ja hinneteleht. (köide lk. 208-209). Ka haakuvad süüdistatava F.H ja tunnistaja GV`i poolt kohtuistungil antud ütlused Moskva kesküldhariduskooli nr 975 vastusega, et F.H , sünd. XXX.a. lõpetas Moskva kesküldhariduskooli nr 975, mida kinnitab ka üldise (täieliku) keskhariduse tunnistus, välja antud 26.06.2000.a. A nr XXX. (köide lk. 202 – 203). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud MT`i ütlustest on näha, et süüdistatava F.H-ga ja kannatanu S S iga ei ole ta kokku puutunud. Ta töötab Politsei- ja Piirivalveametis ja ametikoht on tal sisekontrolli büroojuht. 2009.a. mais oli ta ametis sisejulgeoleku erialadiplomaadina Moskvas. Sai päringu kriminaalmenetlejalt, mille sisu oli alljärgnev: tuvastada, kas F.H on õppinud taotluses märgitud koolis ja kas ta on saanud ka kooli lõpetamise kohta vastavad dokumendid. Peale päringu saamist kõigepealt tuvastas kooli, selle asukoha ja võimalikud sidekontaktid. Kuna Venemaal käib kogu aeg haridusreform, siis koolid vahetavad tihti nimesid ja asukohti. Antud kooli kontaktid ja aadressi leidis internetist. Võttis ühendust õppealajuhatajaga, kõrgemate klasside õppealajuhatajaga. Rääkis ära oma palve, palus kokkusaamist. Tema hämminguks oli nende teadlikkus F.H nimest, nad olid kursis, et Eesti tunneb huvi tema käekäigust. Nad olid vist väljastanud ennegi mingi paberi. Õppealajuhataja oli vastutulelik ja määras talle aja, käis kohal, rääkis, mida tal on vaja. Sai hulgaliselt küsimusi, millele ta vastata ei osanud, ta ei olnud menetluse sisust teadlik. Ilmselgelt olid küsimused tingitud huvist antud asja vastu ja et mis siis seisab selle paberi taga. See oli tal kolmas kord tegeleda Venemaal välja antud koolitunnistusega, oli enam 22 vähem selge, mida ta neilt küsida saab ja mida küsida tahaks. Küsis eelneva kogemuse põhjal arhiivi kartoteegi kaarti, mida seal ei olnud, kuna halduskorraldus on teistsugune. Neil oli käsitsi täidetav nii öelda kontor Iamat. Tahtis saada blanketil õiendit, kas F.H on nende koolis õppinud. See esimese kohtumise käigus ei realiseerunud. Järgmisel korral pidi neile järgi minema. Paar nädalat vahet oli põhjuseks, et direktorit polnud, kuid sellele oli vaja tema allkirja. Esialgne kokkusaamine sellega piirneski. Ta ei saanud seda õiendit kätte tookord. Kartoteegi kaardi kohta näidati talle raamatut, millest anti väljavõte, et selle põhjal otsitakse üles. Talle seda tutvustati ja seda nad saavad pakkuda. Ta ei mäleta, kas nad F.H nime sealt leidsid. Kuupäeva ei mäleta, aga teisel kokkusaamisel, kui pidi kooli minema, ta eelnevalt helistas, et ei peaks tühja sõitma. Sõitis kohale, sai kokku õppealajuhatajaga, sai kaks paberit. Üks oli nn. tõend, mis oli kinnitatud templiga, teine oli väljavõte sellest nn. kontor Iamatust, kus on kirjas õpilaste õppekäik, kes lõpetanud, kes lahkunud või kooli vahetanud. Selgus, et selle sissekande järgi olevat F.H läinud õppima mujale kooli. Seal oli koolinumber, seda ta tuvastada ei suutnud. Kooli esindajaga ei olnud juttu sellest, kas tegemist oli ainsa F.H-ga ja ta eeldas seda, et kuna F.H kohta on eelnevalt huvi tuntud, siis nad on ta tuvastanud ja sellist küsimust ta ei küsinud ega arutanud. Koolist saadud dokumendid edastas menetlejale. Kirjaliku järelepärimist ei teinud. Millal F.H on sündinud, milline on ta isikukood peast kindlasti ei teadnud. Eeldab, et see oli taotlusel kirjas. Tema edastas palve, mitte ei teinud päringuid. Ei võrrelnud andmeid, selle kirjal, mis sai kätte, et ka oli sama isik, kelle kohta ta tegi järelepärimise. Toimiku lk. 216 asuva dokumendi sai juunis 2009. Toimiku lk. 216 ja 202 on erinevad. Allkirja suhtes ta ei ole spetsialist. Aga mis võib olla, on see, et võib olla reformidelugu. Ega ei ole pitsatit reformide tulemusel muutunud. Tema ei ole kokkupuutunud esimese päringuga ja ei tea sellest midagi. Kirja, kus oli märgitud F.H isikukood ja nimi oli allkirjastanud Helen Pallon. Ei kontrollinud, kas see on see sama isik? Kasutas kogu Moskva perioodil Microsoft Outlooki, kus olid kirjas tema kõik kontaktid ja kokkusaamised. Tagasi tulles teenistusest Venemaalt antud lauaarvuti mälu kustutati ja seda taastada ei ole võimalik. Otsis kooli aadressi ja kontaktid internetist, helistas õppealajuhatajale ja leppis kokku kokkusaamise. Esimese kokkusaamise sisuks oli vestlus ja dokumentide edastamine. Kohtul pole küll põhjust kahelda tunnistaja MTpoolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses, kuid lähtudes MTvastustest ei kontrollinud ta, et kas see on sama isik, ehk ei veendunud, et kas tegemist on sama F.H-ga , sünd. XXX, kes on kirjas päringus. Seda on näha ka Haridusvalitsuse Lõunaringkonna Moskva Linna Haridusosakonna vastusest päringule ning õpinguraamatu väljavõttest, et õpilane F.H , sünd. 30.11.1981.a., lahkus 8.-ndast klassist 29.08.1995.a. (käskkiri nr. 132a 30.08.1995) kooli nr. 979 ja sellega seoses tunnistust kooli nr. 975 lõpetamise kohta ei võinud saada. (köide lk. 216, 217, 218). Seega on siin juttu F.H-st , kes on sündinud 30.11.1981.a., samas, kui käesolevas kriminaalasjas süüdistatava F.H õige sünniaeg on XXX.a.. Seda, et F.H ei ole kunagi õppinud Lõunaringkonna Hariduskeskuse kool nr. 975 algkoolis vaid lõpetas 15.06.1996 Tallinna 64. keskkooli põhikooli, mille kohaselt väljastati temale lõputunnistus P 139375 on näha kohtuköites olevast Tallinna 64. keskkooli põhikooli lõputunnistus P 139375 (kohtuköide lk. 52). Pärast põhikooli lõpetamist asus F.H õppima Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, mille lõpetas 18.06.1998.a. ja mille kohta on temale väljastatud lõputunnistus nr. XXX on näha kohtuköites olevast Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli kutseõppeasutuse lõputunnistusest nr. XXX.(kohtuköide lk. 51). Kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega tõendamist ei ole leidnud süüdistatava F.H poolt

§ 345lg.

1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemine ning ta tuleb selles süüdistuses tema käitumises süüteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu õigeks mõista. 23 S S on 21.06.2010.a. esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasjas 08230114954 tsiviilhagi, mida toetas ka kohtus kuriteoga tekitatud kahju (kehaliste vigastuste ravikulude) hüvitamiseks summas 1091,00.-krooni. (kohtuköide lk. 21 – 22). S S põhjendab esitatud tsiviilhagi sellega, et 09.09.2008.a. tekitas F.H SS kehavigastusi, mille tagajärjel pidi S S pöörduma Ida – Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda aadressil Ravi 18, Tallinn, perearsti ning hambaarsti poole. Kehavigastuse tagajärjel oli S S 09.

– 10.10.2008.a. töövõimetuslehel (haiguslehel). S S pöördus erakorralise meditsiini osakonda 09.09.2008.a., kus temale osutati esmaabi, ﬁkseeriti kehavigastused, tehti vajalikud süstid, puhastati marrastused, tehti röntgenpildid 4 erinevast kehaosast luumurdude tuvastamiseks ning asetati luumurrule kipslahas. Erakorralise meditsiini osakonna ravikulu koosneb visiiditasust summas 50,00 krooni, mille kohta on väljastatud Ida – Tallinna Keskhaigla visiiditasu arve XXX. Perearsti poole pöördus S S 10.09.2008.a. Rindkerepõrutusest tuleneva valu leevendamiseks väljastas arst retsepti tugeva valuvaigistiga. Luumurru paranemiseks määras arst kaltsiumitablette. Verevalumite leevendamiseks määras arst Lioton geeli ning nõrgemat rahustit une saavutamiseks vaatamata valudele rindkeres. Perearst väljastas SS haiguslehe 09.
– 10.10.2008.a.. Kulud ravimitele moodustuvad: valuvaigisti Diclofenac Ratiopharm Uno maksumusest summas 77,40 krooni; kaltsiumitablettide Calcigran Forte maksumusest summas 98,60 krooni; geeli Lioton 1000 Gel maksumusest summas 83,70 krooni ja rahusti Tinct Valerianae maksumusest summas 26,30 krooni. Kokku kulud ravimitele summas 286,00 krooni, mille kohta on väljastatud apteegi arved nr. 26676 ja
S S pöördus 11.09.2008.a. hambaarsti poole. Hambaarsti poolt tehti panoraamröntgenpilt ning tuvastati peksmise tagajärjel ühe plommi purunemine. Selle kohta väljastas hambaarst tõendi, mille S S edastas uurĳale. Kulud hambaravile moodustuvad: panoraamröntgenpildi maksumusest summas 115,00 krooni ja uue plommi paigaldamise maksumusest summas 640,00 krooni. Kokku kulud hambaravile summas 755,00 krooni, mille kohta on väljastatud SA Tallinna Hambapolikliinik arved RÖ 68805 ja UR
Kohus leiab, et eelpool esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju (kehaliste vigastuste ravikulude) hüvitamiseks summas 1091,00.-krooni on täielikult põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatavat F.H on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta on oma karistuse ära kandnud, karistatus kustumata.(köide lk. 171 – 173). Süüdistatavat F.H `i on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(köide lk. 171 – 173). Süüdistatav F.H on toime pannud teise astme kuriteo - omavoli, oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, milline oli seotud füüsilise ja psüühilise vägivalla kasutamise ja isiku vabaduse pi Imisega. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav F.H töötab OÜ Gaasimeister mänedžer – lukksepana ning ta ülalpidamisel on alaealine laps. Karistuse küsimuse otsustamisel arvestab kohus ka sellega, et SSsuhtes toimepandud tegu kandis äärmiselt jõhkrat iseloomu. Seetõttu, kuigi omavoli toimepanemisest on möödas üks aasta ja üksteist kuud, ei pea kohus põhjendatuks süüdistatava karistamist seaduses ettenähtud kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Samuti on vaja arvestada seda, et süüdistatav 24 on isikuks keda varem on ühel korral kriminaalkorras karistatud avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest, kuid samas ta on oma karistuse ära kandnud, karistatus kustumata. Arvestades süüdistatava F.H süü suurust ning ka seda, et süüdistatava F.H `i poolt teise astme süüteo toimepanemisest on möödas üks aasta ja üksteist kuud, siis asub kohus kõik eelpool toodut arvesse võttes seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistusena vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud ning seda

§ 74sätete kohaldamisega tingimisi 2 aastase katseajaga. Kohus juhindub Kr

MS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.9; 179 lg.1 p.2, 180 lg 1,2,3; 311; 312; 313; Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-10-6016/11

Kriminaalasi nr. 1-10-6016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. augustil 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1 – 10 – 6016 Kohtuk

§ 257ja § 345 lg.

§ 263p. 2,4 järgi 10 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud Kr

§ 345lg.

§ 257järgi ning karistada teda 2 /kahe/ aasta ja 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

§ 74

§ 75lg.1 alusel ettenähtud 6.

§ 68

§ 78

§ 257ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

§ 345lg.

§ 257

§ 345

§ 257ettenähtud kuriteo episoodis ütlusi selle kohta, et 9.

§ 345

§ 257järgi õigeks mõista.

§ 345lg.

§ 257järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 257järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

§ 257

§ 318

§ 320

§ 318

§ 320

§ 257järgi.

§ 257sätestatust on omavoli puhul kaitstav õigushüve on avalik julgeolek.

§ 120– 122 mõttes.

§ 257järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 345lg.

§ 345

§ 345

§ 318

§ 320

§ 345lg.

§ 74sätete kohaldamisega tingimisi 2 aastase katseajaga. Kohus juhindub Kr