Obsah (4)

§ 209§ 65§ 74§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-8654 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 209

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi Süüdistatav U.K Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras 3 korda, väärteokorras 7 korda Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kokkuleppel vandeadvokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.K

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada U.K-le mõistetud 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1444 (tuhat nelisada nelikümmend neli) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tsiviilhagid:

1. Rahuldada J.S. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.K-lt J.S. kasuks 6 391 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot 16 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr XXXX.
2. Rahuldada M.S. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.K-lt M.S. kasuks 3834 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend neli) eurot 70 senti. Tõkend – elukohast lahkumise keeld -tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista U.K-lt menetluskuluna:  sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) eurosenti. Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu U.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja omastamise 2008 novembris Tartu linnas, eesmärgiga saada varalist kasu, lubas korraldada J.S. kuuluva sõiduauto MB 230 E reg nr XXX XXX müüki ja kinnitas talle, et müüja saab auto eest 100 000 2 krooni (6 391.16 €). Luues kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse sooritustest, mida ta kavatses autoga teha, eesmärgiga saada sõiduk oma valdusesse, teatas U.K 08.11.2008 J.S., et ostab auto 100 000 krooni eest ära ning lubas tasuda raha pangaülekandega peale auto ostja nimele ümberregistreerimist ARK-s. J.S. andis sõiduki üle U.K-le ja volitas teda sellega sõitma. Seejärel pakkus U.K sõidukit müügiks M.T. ja A.B. 28 000 krooni (1 789.53 €) eest. Kui ostjad tehinguga nõustusid, kutsus U.K auto müüja ja ostjad Tartus Sepa 23 asuvasse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroosse sõiduki ümbervormistamiseks M.T. nimele. Seejuures lähtus S U.K-ga sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt auto müügihind pidi olema 100 000 krooni. Tegelikult sai U.K B käest peale autoregistris kande tegemist auto eest 28 000 krooni (1 789.53 €), varjas S eest raha saamist ja summa suurust ning jättis selle endale. Kui S raha nõudis, tõi U.K talle korduvalt erinevaid väljamõeldud ettekäändeid miks ta 100 000 krooni S ära maksta ei saa. Eelnimetatud pettusega sai U.K varalist kasu 28 000 krooni (1 789.53 €) ja tekitas J.S. varalise kahju 100 000 krooni (6 391.16 €). 2009 juulis Tartu vallas Tila külas, eesmärgiga saada varalist kasu, leppis kokku M.S. , et ostab temalt ära ekskavaatori Ford 655C reg nr XXXX, milline oli M.S. valduses tema elukaastase T.P. poolt talle pärandatud varana. Luues kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse sooritustest, mida ta kavatses ekskavaatoriga teha, eesmärgiga saada sõiduk oma valdusesse, teatas U.K M.S. le, et ostab ekskavaatori ära 69 000 krooni (4 409.90 €) eest. Ekskavaatori vormistamine ostja nimele pidi jääma ajaks, kui pärandi vastuvõtmine on vormistatud, samas selgitas U.K S, et ümbervormistamise tagatiseks soovib ta ostu-müügi lepingut ARK-is omanikuna registreeritud T.P. ja J.K. nimelise isiku vahel, kelle nimele U.K soovib ekskavaatori registris kirjutada. Usaldades U.K juttu selle kohta, et leping jääb vaid tagatiseks ja seda käiku ei lasta, andis M.S. ekskavaatori U.K-le üle ja koostas 21.juuli 2009 kuupäeva kandva ostu-müügi lepingu T.P. nimelt. U.K maksis S ekskavaatori eest 4000 krooni (255.65 €), 65 000 krooni (4 154.26 €) lubas tasuda ühe nädala jooksul. Ettekavatsetult jättis U.K raha tasumata ja kui S nädala möödudes raha küsis, lubas kohe tasuda ning tõi augustist septembrini 2009 pidevalt erinevaid väljamõeldud ettekäändeid, miks ta maksta ei saa ning seejärel enam telefonile ei vastanud ja M.S. l ei õnnestunud teda leida. Saanud ekskavaatori oma valdusesse, müüs U.K selle koheselt 55 000 krooni (3 515.14 €) eest Jaak Sarapuule ja Märt Puusepale, saades seeläbi varalist kasu eelnimetatud summas ning põhjustades M.S. le varalise kahju 65 000 krooni (4 154.26 €). Sellega pani U.K toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. Tsiviilhagid on esitanud: J.S. 6391.16 € (100 000 krooni); M.S. 3 834.70 € (60 000 krooni). Süüdistatavale kohaldatud tõkendid 30.04.2009 elukohast lahkumise keeld (tl 22); 05.04.2010 elukohast lahkumise keeld (tl 76). Arestitud vara ei ole. Karistuse liik ja määr: prokurör nõuab U.K-le karistuseks

209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust U.K-le Tartu Maakohtu 07.12.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 k 27 p võrra ja liitkaristusena mõista talle 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada U.K-le mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1444 tundi (722 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 € II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et U.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et U.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.K süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et U.K on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult 4 menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,02 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik 5