ja § 169 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav K.U Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Karistatus: Kaitsja Tõkend: Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud Tõlk Rina Gontšukova XXXX XXX kriminaalkorras varem karistatu korral, väärteokorras karistatud korduvalt tühistatud 21.11.2011 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.U § 121 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.U § 169 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista K.U-le liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka K.U poolt KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel riigituludesse makstud 250 (kakssada viiskümmend) eurot, mis
lg 1 alusel vastab rahalise karistuse 79 päevamäärale ning rahalise karistuse 79 päevamäära vastab 27 päevale vangistusele. Lõplikuks karistuseks K.U-le mõista 4 (neli) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.U ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:
MS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista K.U-lt menetluskuluna: sundraha 200 (kakssada) eurot; kaitsjatasu 19 (üheksateist) eurot 20 senti. Ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et K.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 2 päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: K.U süüdistatakse selles, et tema, 20.08.2011 kell 00.00 paiku Tartumaal Vara vallas XXX alevikus XXX korteri välisuksel nõudis A.K., et viimane kutsuks korterist välja A.T. ning kui A.-L.K keeldus seda tegemast ja palus K.U lahkuda, siis K.U tõukas A.L.K käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kaotas A.-L.K tasakaalu ja kukkus seljaga vastu korteri esikus asuvat ahju. Seejärel lõi K.U korteri esikusse tulnud A.T. le ühel korral rusikaga näo piirkonda, misjärel A.T lükkas K.U korteri välisukse vahelt trepikotta, kus K.U haaras A.T riietest kinni ja nad mõlemad kukkusid trepikotta. K.U põhjustas oma tegevusega A.-L.K ja A.T füüsilist valu ja A.T hematoomi näo piirkonnas ning marrastuse käel. Sellega pani K.U toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse K.U selles, et tema on lapsevanema hoidunud ajavahemikul 01.01.2009 - 18.08.2011 kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 10.05.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-539/2004 Julija Moisevitši kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise lapse Nikita K.U ülalpidamiseks 700,00 krooni (44,74 eurot) kuus. Sellega pani K.U toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Marko Paabumetsa tasu summas 19,20 eurot Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
MS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka K.U poolt KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel riigituludesse makstud 250,00 eurot, mis
lg 1 alusel vastab rahalise karistuse 79 päevamäärale ning rahalise karistuse 79 päevamäära vastab 27 päevale vangistusele. Lõplikuks karistuseks K.U-le mõista 4 (neli) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.U ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub ja asitõendid puuduvad. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokuröri abi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et K.U, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.U süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjatasu summas 19,20 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades K.U varalist seisundit (töötu) ja kohustuste mahtu (kohustus ülal pidada alaealist last), on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulust riigi kanda ja KrMS § 423 ja § 424 alusel anda talle ka võimalus menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.