4-12-495/20

Väärteoasi nr 4- 12-495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus 03 mai 2012 Jõhvi kohtumajas 4-12-495 Eeva Levina Väärteoasi U.M kaebus Ida Prefektuuri

1. 01.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,11,010016, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, 400 eurot ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 4 kuuks Kaebuse esitaja U.M, ik xxx, xxx, xxx xxx Kohtuväline menetleja Politseijaoskond Asja Malahhova Ida Prefektuuri Jõhvi Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus Otsustas: Ida Prefektuuri 16.01.2012 otsus nr 2440,11,010016 karistamises LS § 227 lg 3 ja lg 5 p 2 alusel jätta muutmata. U.M-i U.M-i kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 30 mail
2. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedpangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220125013412 Asjaolud 1 27 detsembril 2011 kell 22.36 oli Kohtla-Järvel xxx a liikumissuunaga xxx poole kinni peetud U.M-i poolt juhitud xxx reg numbriga xxx, mis kuulus xx xx. Kinnipidamise põhjuseks oli kiiruse ületamine ning Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo patrullpolitseinik xx xx koostas väärteoprotokolli nr AB 1226896, mille kohaselt U.M juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 104 +/- 4 km /h , lubatud kiirus oli 50 km /h, seega kiiruse ületamine mitte vähem kui 50 km /h. Seega U.M rikkus LS §15 lg 1 p 2 sätteid ning väärteo kvalifikatsioon oli protokolli kohaselt Liiklusseaduse § 227 lg
3. Protokollil on U.M-i allkiri sellega tutvumise kohta ning kirje, et selle sisu on talle arusaadav. Protokolli kohaselt olid tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ning tunnistaja xx.xx ütlused. Väärteoprotokolli pöördel on ka menetlusaluse isiku U.M-i allkiri selle kohta, et ta on tutvunud õiguste ja kohustustega. Antud protokolli alusel võttis Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja xx xx 16.01.2012 vastu väärteootsuse nr 2440,11,010016, millega tunnistati U.M süüdi Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, see on 400 eurot ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise alusena on otsuses märgitud, et menetlusalune isik on ka varasemalt karistatud nii samalaadsete kui ka teiste õigusrikkumiste toimepanemise eest, millede eest temale määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Viimased rahatrahvid on U.M-i poolt tasumata. Otsuse koostaja arvestab ka seda, et rikkumine oli toime pandud asulasisesel teel, sellega seadis juht ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga. U.M-i kaebus Oma kaebuses U.M tunnistab, et ta peeti kinni 27 detsembril 2011 umbes kella 22.30 ajal Kohtla-Järve linnas xxx maja nr xxx läheduses. Teda kinni pidanud politseitöötaja väitis, et ta liikus tänaval kiirusega enam kui 100 km /h ning oma sõnade tõenduseks näitas talel radari näitu, millelt paistis arv 104 km/h. U.M on seisukohal, et tema sellel teelõigul kiirust ei ületanud ning ta kahtles radari näidus ning palus seda üle kontrollida. Politseitöötajad pakkusid talle valikut, kas koostada protokoll kohapeal või minna politseijaoskonda, tema nõustus protokolli koostamisega kohapeal , kuna pidas seda enda jaoks vähem kahjulikuks. Ta ei ole nõus liiklusreeglite rikkumisega ja määratud karistusega. Ta on seisukohal, et tee ei võimaldanudki sõita sellise kiirusega nagu oli fikseeritud radaril, et tee oli libe, kaetud lumepudruga, mõnes kohas oli jää, liiva ega soola jälgi näha ei olnud. Ta arvab, et ei ole ühtki tõendust selle kohta, et radaril fikseeritud kiirus kuulus just nimelt tema sõidukile, sest radaril olid vaid arvud, kuid seal ei olnud andmeid selle kohta, millisele sõiduvahendile see kiirus kuulus. U.M palub tühistada väärteootsus . 2 Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ning tema esindaja xx xx palus täiendavalt ära kuulata temapoolsed tunnistajad xx xx ja xx xx. Samuti palus xx.xx teha kohut järelepäring politseisse, ning kohustada neid esitama radari andmed, mis fikseerisid U.M-i poolt juhitud auto kiiruse.Samuti välja nõuda politseilt andmed teekatte seisundi kohta xxx a maja juures asuval teelõigul 27 detsembril 2011 ajavahemikus kella 20.00 kuni 23.59 Kohus rahuldas U.M-i esindaja poolt taotlused nende poolsete tunnistajate ärakuulamiseks, kuid teekatte seisundi ja radari andmed on toimikus ning kohus ei pidanud vajalikuks neid täiendavalt kontrollida. Kohtuvälise menetleja esindaja xx.xx palub väärteootsuse kui seadusliku ,jätta muutmata. Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt olid nad patrullis ning seisid xx maja juures, nad seisid patrullauto ees ja mõõtsid kiirust. Vanalinna poolt xx poole liikus xxx, mõõtsid selle kiirust, xx teel on xx baar ning selle juures fikseeris radar kiiruse 96 km /h ning oli silmaga näha, et auto kiirendas veel intensiivselt. Korraks silmside kadus, sest burgeriputka oli tänava keskel saarekesel kuid radar jätkas mõõtmist ning mõne sekundi pärast ilmus auto uuesti vaatevälja ning radar fikseeris kiiruse 104 km /h. Nemad istusid autosse, kuid nende auto oli vastassuunavööndis ning tagasipöördeks ei olnud aega ning sõitsid antud autole järgi vastassuunavööndis ning peatasid U.M-i poolt juhitud auto peale linnamärgi lõppemist xx poole umbes 100-200 m . Nad näitasid peatunud juhile radari näitu, juht vastanud, et seekord vist hoiatusega asi lõpe, hoiatuse olevat saanud jõulu ajal lapse turvavarustuse eest. Nemad kutsusid juhi patrullautosse protokolli koostamiseks ning kui menetlusalune isik sai teada, et neil videot ei ole, siis ütles, et ta läheb kohtusse, muidu võetakse load ära. Tunnistaja on kindel, et rohkem autosid teel ei olnud , ühtki teist autot vahele tulla ei saanud ja kiirus mõõdeti just nimelt antud autol. Ilm oli kuiv, sademeteta, lund maas ei olnud, tee oli kuiv, jääd ja lund ei olnud, põles tänava valgustus. Tunnistaja xx xx sõnade kohaselt on ta U.M-i tuttav ning viibis samas autos. Tema märkas politsei autot kui olid jõudmas linnast välja ning neid peatati siis kui nad olid juba linnast väljas ning politsei väitis, et nad olid ületanud linna piires kiirust. Tema sõnade kohaselt näitas auto spidomeeter linnas kiirus 60 km /h ja trassile jõudes kiirus tõusis vist kuni 90-ni. Tema radari näitu ei näinud, talle ei näidatud. Linnas sõites tema kiirust ei vaadanud, kuid kiirus võis olla 50-60 km /h , lund ei olnud, kuid teekate oli libe. Teist tunnistajat xx nägi ta tulemas Jõhvi poolt ja see keeras trassil ringi. Tunnistaja xx xx sõnade kohaselt on ta U.M-i tuttav ning nimetatud õhtul sõitis ta Kohtla-Järvel vanalinna poolt xx poole. xx juures märkas ta U.M-i autot. Tal oli vaja xx sõita ning ta sõitis U.M-i järel ja keeras xx juurde. Politsei autot märkas ta xx juurde keeramisel. Kui tema sõitis U.M-i järel, siis olid nende autode kiirused 55-60 km /h . Kui ta xx ära käis, siis sõitis Jõhvi poole , kuid talle helistati ning ta pööras ringi ja sõitis Kohtla-Järve poole tagasi ning siis märkas ta politsei autot. Seisma ta ei jäänud ega kellegagi ei vestelnud. Tee seisundit ta ei mäleta, kuid 100 km tunnikiirusega ei olnud võimalik sõita, valgustus oli tavaline. 3 Protokolli koostaja xx xx annab ütlusi protokolli koostamise aluseks olevate asjaolude kohta ning selgitab, et nende patrullauto seisis Virumaa Kolledži juures ja nad olid autost väljas. Kiirusmõõtja Stalker oli tema käes. Nad nägid, et ainus auto, mis sõitis Vanalinna poolt Jõhvi suunas sõitis väga suurel kiirusel. Tema hakkas kiirust mõõtma, algul fikseeris 80 km , kiirus tõusis pidevas joones, jätkas mõõtmist ning siis fikseeris mõõtja juba üle
4. Nemad järgnesid vastassuunas, panid peale vilkurid, tee on eraldusribaga. KohtlaJärve linnast väljasõidul, enne Järve küla ristmikku peatasid auto ning tundis ära pidevalt liikluseeskirju rikkuva U.M-i. U.M-i taga ühtki teist autot ei sõitnud, sest ta sai kohe ilma probleemideta autost väljuda, Stalkeris oli näit peal, mida nad näitasid U.M-ile. Tee seisund oli puhas, lund ei olnud, nähtavus oli hea, sest tänavavalgustus põles. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli see koostatud 27 detsembril 2011 kell 22.36 ning mõõtmist oli teostatud Ida-Virumaal Kohtla-Järvel xxx juures U.M-i poolt juhitud sõiduki xxx reg nr xxx kohta. Seadme testid olid tehtud 27.12.2011 kell 22.30 ning seade oli töökorras . Mõõtmist teostati asulasisesel teel, pimedal ajal, kuid hea nähtavusega, tehisvalgusega,ilm oli sademeteta, kattega tee oli kuiv . tegemist oli 4 sõidureaga eraldusribaga kahesuunalise teega. Patrullauto seisis kõrvalteel, mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk, mille kiirust mõõdeti , liikus 1 sõidurajal, liikus üksinda, eemaldus patrullautost ning kiirendas intensiivselt. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul ca 3-4 sekundi jooksul . Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Seadme lugem 104 km /h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km /h. Mõõdetud auto ületas lubatud sõidukiirust mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 50 km /h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu ning menetlusalune isik kirjutas omakäeliselt, et on näitudega tutvunud ning on lisanud nii allkirja selle kirje alla kui protokolli lõppossa, kus on ka tunnistaja xx.xx allkiri ning protokollija xx.xx allkiri. Kohtu järeldused Kohus leiab, et tunnistaja xx.xx , menetleja xx.xx ütlused ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga fikseeritud asjaolud on omavahel kooskõlas, nimelt- auto liikus üksinda, radari näit oli pidevalt tõusev, teekate oli kuiv, nähtavus hea, libe ei olnud ja lund maas ei olnud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja xx.xx ega menetleja xx.xx ütlustes , menetlusalune isik U.M on neile võõras ning neil ei olnud mingit isiklikku huvi lavastada U.M-i süüdlaseks väärteo toimepanemises. Nii tunnistaja kui menetleja olid patrullis ning täitsid oma igapäevaseid tööülesandeid. Kiirus on mõõdetud selleks ettenähtud korras ning kiirusmõõteseadme protokoll vastab kehtestatud nõuetele. kasutamise Nende tõenditega on tõendatud väärteo, see on kiiruse ületamine mitte vähem kui 50 km /h toimepanemine U.M-i poolt. Tunnistaja xx.xx ütluste kohaselt tema sõitis küll U.M-iga ühes autos, kuid oma ütluste kohaselt ta linnas sõites auto spidomeetrit ei vaadanud kuid arvab, et kiirus oli linnas 50-60 . Kui politsei neid peatas, siis vast oli kiirus 90 . Ülekuulamise algul märgib tunnistaja, et ta vaatas spidomeetrit kui hakkasid trassile jõudma, sii oli 60 , kuid xx juurest mööda sõites ta kiirust ei vaadanud. 4 Seega on antud tunnistaja ütlused ebalevad ning ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja xx.xx ütluste kohaselt märkas ta U.M-i autot alles xx juures, see on hiljem kui politseipatrulli poolt xxx juures ja xx baari juures kiirusmõõteseadmega kiiruse fikseerimine. Seega ei hõlma antud tunnistaja ütlused U.M-i auto kiirust Vanalinna poolt mööda Järveküla teed sõitu. Keerak xx poole on linnast väljasõidul, seega ei anna antud tunnistaja ütlused mingit teavet U.M-i auto kiiruse kohta kuni xx keeramiseni tunnistaja poolt. Teekatte halva seisundi, libeduse ning halva nähtavuse kohta ei ole esitatud ühtki tõsiseltvõetavat tõendit. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et vastavalt Karistusregistri andmetele on ta viimastel aastatel, alates 2007 aastast karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest 20 korral, neist 8 korda kiiruse ületamise eest ning viimased trahvid on tasumata. Talle on karistuseks mõistetud ka kahel korral juhtimisõigusest ilmajätmine kuid ei rahatrahvid ega juhtimisõigusest ilmajätmine ei ole U.M pannud hoiduma liikluseeskirju rikkumast. Seetõttu leiab kohus, et U.M-ile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud väärteole ning muutmisele ei kuulu. xxx on esitanud arusaamatu tekstiga taotluse, millest siiski võib hea tahtega järeldada, et juhatuse liige xx xx palub mitte ära xx.xx juhilubasid , kuid kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et U.M töötab autojuhina ning tema igapäevane põhitöö on seotud auto juhtimisega ning juhtimisõigusest ilmajätmine jätab ta ilma ülalpidamisvahenditest. Ülaltoodut arvestades jätab kohus Ida Prefektuuri 16.01.2012 otsuse väärteoasjas nr 2440,11,010016 U.M-i karistamises LS § 227 lg 3 ja lg 5 järgi muutmata. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kohtunik Eeva Levina 5