4-11-4799 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juulil 2012.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-11-4799 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistung

§ 227ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot. lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku Määrata U.U-le Kar

S § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 200 (kakssada) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 20 (kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

1. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Muus osas, lisakaristuse määramise osas, jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 25.11.2011.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,11,008604, muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Maakohus tuvastas 12.12.2011.a saabus Viru Maakohtule U.U kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 25.11.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,
2. 25.11.2011.a tegi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov väärteoasjas nr 2330,11,008604 otsuse, millega karistas U.

§ 227lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 400.00 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, selle eest, et tema 29.10.2011.a kella 11.55 Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn- Narva, 190 km, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120+/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /90 km/h/ mitte vähem kui 22 km/h võrra. Oma kaebuses palub U.U VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna otsuse väärteoasjas nr 2330,11,008604 menetlus lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et antud otsus on ebaseaduslik. Kõik sõidukid liikusid kolonnis ühesuguse lubatud kiirusega, sealhulgas ka U.U. Väärteo toimepanemine on tõendamata. Otsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta kohustuslik nõue arvesse võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungi käigus toetas kaebuse esitaja kaitsja Mihhail Tuštšenko kaebust ja selgitas, et U.U ei ole antud väärtegu toime pannud. Trahv määrati põhjendamatult. Jutt käib väärteo toimepanemise tõenditest. Kaebaja väidab, et ta ei ületanud kiirust 22 km/h võrra ning leiab, et ei ole tõendatud, et mõõdeti just tema sõiduki kiirust, kuna liikumine toimus kolonnis. Tehniline seade ei identifitseerinud just U.U sõidukit. Kaitsja leiab, et U.U ei ületanud kiirust. Otsuse tegemisel ei juhindunud politsei karistuse mõistmise alustest, lähtudes VTMS sätetest, ei motiveerinud, miks oli just selline karistus mõistetud. Kaebuse esitaja kaitsja 2 leiab, et pole mingit tähtsust asjaolul, et U.U on varem karistatud. Hinnata tuleb just antud tegevust. Kaitsja oli kindel selles, et karistus trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise näol ei vasta väärteole, see ei ole põhjendatud. Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks sellise rikkumise eest on samuti ülemäärane. Tunnistaja O K andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 29.10.2011.a ta oli patrullis koos konstaabel A. B . Päev oli selge, nähtavus oli hea, vihma ei sadanud. Tallinn- Narva maanteel sõitis auto reg.nr. XXX. Auto sõitis neile vastu. Sõiduauto Mercedes – Benz E320 CDI reg.nr XXX liikus ja tema autokiirus oli 120 km/h. Sõidukite kolonni ei olnud. Sõiduauto Mercedes – Benz E320 ei olnud üksinda, seetõttu nad pöördusid tähelepanu temale, sest oli näha, et kiirus on liikluseeskirjadega lubatust suurem. Sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX liikus ja tema autokiirus oli 120 km/h. Kui seade näitas ületamist, nad pöörasid ringi ning sõitsid tema järele, U.U auto oli alati silmaringis. Nad peatasid autot, tutvustasid seadme näitu. U.U ei olnud nõus, ütles, et kui ei ole videosalvestust, siis tema protokolli ei allkirj asta, tema kiirustas ning ütles, et kiirustab praamile, temale on vaja minna S tööle. Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino avaldas, et materjalid on koostatud korrektselt. Politseitöötajad nägid rikkumist ning peatasid juhi. Politsei jääb oma seisukoha juurde. Palub jätta U.U kaebus rahuldamata ning Ida Politseiprefektuuri otsus muutmata. Kohtuistungil on avaldanud: - üldmenetluse otsus 25.11.2011.a nr 2330,11,008604 (tl 7), - väärteoprotokoll 29.10.2011, et U.U 29.10.2011.a kell 11.55 Vaivara valla, IdaViru maakonnas, Tallinn-Narva, 190 km, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120+/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /90 km/h/ mitte vähem kui 22 km/h võrra (tl 1); - kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll selles, et U.U 29.10.2011.a kell 11.55 Vaivara vald, Ida-Viru maakond, Tallinn- Narva, 190 km, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120+/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /90 km/h/ mitte vähem kui 22 km/h võrra (tl 4); - fototabel / antenni number, millega oli teostatud sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX kiiruse mõõtmine ja sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX kiirusemõõdiku näit/ (tl 5,6); - tunnistaja O K 29.10.2011.a ütlused selle kohta, et sõiduauto Mercedes – Benz E320 CDI reg.nr XXX liikus Tallinn- Narva maanteel, 190 km, tema autokiirus oli 120 km/h. Sõidukite kolonni ei olnud. Sõiduauto Mercedes – Benz E320 ei olnud üksinda maanteel. Fikseeritud oli just Mercedes – Benzi näit (tl 3); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll selles, et ta ei ole antud väärtegu toime pannud, liikumine toimus kolonnis (tl 2); - Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 16.01.

1. a õiendi kohaselt U.U on kehtivaid väärteokaristusi, - mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 10/00137; - Lisa Ida-Prefektuuri erialase pädevuse tõendamise tunnistusele E
2. Maakohtu seisukoht 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja Mihhail Tuštšenko kaebuse juurde. Kaitsja arvab, et politsei esindaja otsus oli liiga range, sellise ebaolulise rikkumise eest karistus võiks olla kergem. Ta oli kindel selles, et karistus trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise näol ei vasta väärteole, see ei ole põhjendatud. Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks sellise rikkumise eest on samuti ülemäärane. Kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2330,11,008604 tuleb tühistada osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg. 1 kohtuotsuses tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja O K , mille kohaselt 29.10.2011.a ta oli patrullis koos konstaabel A. B . Maanteel sõitis sõiduk. Tallinn-Narva maanteel sõitis auto reg.nr XXX. Auto sõitis neile vastu. U.U auto ei olnud üksinda, seetõttu nad pöördusid tähelepanu temale, sest oli näha, et kiirus on liikluseeskirjadega lubatust suurem. Sõidukite kolonni ei olnud. Sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX liikus ja tema autokiirus oli 120 km/h. Kui seade näitas ületamist, nad pöörasid ringi ning sõitsid tema järele, U.U auto oli alati silmaringis. Nad peatasid autot, tutvustasid seadme näitu. U.U ei olnud nõus, ütles, et kui ei ole videosalvestust, siis tema protokolli ei allkirjasta, tema kiirustas ning ütles, et kiirustab praamile, temale on vaja minna Soomesse tööle. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koheselt, U.U 29.10.2011.a kell 11.55 Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn- Narva, 190 km, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120+/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /90 km/h/ mitte vähem kui 22 km/h võrra. Kaebaja väidab, et ta ei ületanud kiirust 22 km/h võrra ning leiab, et ei ole tõendatud, et mõõdeti just tema sõiduki kiirust, kuna liikumine toimus kolonnis. Kaebaja väidab ka, et tehniline seade ei identifitseerinud just tema sõidukit. Tunnistaja O K avaldas, et U.U 29.10.2011.a juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 km/h ja tema liikumine ei toimunud kolonnis. A B mõõtis sõiduki Mercedes-Benzi kiirust, kasutas kiirusemõõteseadet Stalker DSR 2X. Tunnistaja on kindel, et fikseeritud oli just selle sõiduki näit. Tegemist oli Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX. Seega on tõendatud, et politseinik Andrei Beljajev mõõtis just U.U poolt juhitud sõiduki Mercedes-Benzi kiirust. Kaebaja kahtlused, et mõõdetud kiirus võis olla mõne teise sõiduki oma, on kohtuistungil ümber lükatud. 4 Kohus võtab arvesse O K ütlused. Kohtul puuduvad alused kahelda politseitöötaja ütluse õigsuses, kuna need ei ole vastukäivad ja ühtivad väärteoasja materjalidega. Tema ütlused on järjekindlad. O K ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad ja puuduvad alused neid mitte uskuda. Kohus usaldab tema ütlusi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited, mille kohaselt ta ei ületanud kiirust, on ennast õigustavad ning antud soovist vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Kõrvutades U.U ütlusi teiste asjas kogutud ütlustega, leiab kohus, et need ei saa pidada usaldusväärseks. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-4-07, kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuväline menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks / RK otsused nr 3-1-1-101-03 ja 3-1-1-43-05/. Kohtumaterjalides on fototabel, millest nähtub antenni number, millega oli teostatud sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX kiiruse mõõtmine ja sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX kiirusemõõdiku näit. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et riikliku järelevalve korras mõõdeti U.U poolt juhitud sõiduauto Mercedes–Benz E320 CDI reg.nr XXX liikumiskiirust Ida-Viru maakonnas, Tallinn- Narva mnt. 190 kilomeetril 29.10.2011.a kell 11.
3. Selleks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X, mis on taadeldud 10.12.
4. a ja on töökorras /kohtumaterjalides on mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 10/00137 ja Lisa Ida-Prefektuuri erialase pädevuse tõendamise tunnistusele E 133/. Mõõtmise tehiolude kirjeldusest nähtub, et nähtavus oli hea, oli valge aeg, sademeteta, tee oli kuiv. Patrullauto 1 sõidurajal, patrullauto kiirus oli 81 km/h. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim - vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõdetav sõiduk liikus vastassuunas, lähenes. Mercedes–Benz reg.nr 136 AZB liikus esimesena. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev, seadme lugem oli 120 km/h. Lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 90 km/h, kiiruse laiendmääramatus oli +/- 8 km/h, lubatud sõidukiirust ületati mitte vähem kui 22 km/h. Kohus leiab, et mõttetulemuse jälgitavus on tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetodikat. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli andmetega /helisignaal ja kiiruse näit/ ja tunnistaja O K poolt vahetult tajutud asjaoludega on tõendamist leidnud, et mõõtmisel seadmel fikseeritud kiirus kuulus U.U poolt juhitud autole. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et rikkumise kirjeldus tõendid ei vasta toimunule. Väärteo toimepanemise ajal kehtitud liiklusjärelevalve korrast ei tulenenud, et rikkumise toimepanemine peaks olema kindlasti tõendatud ka foto või videosalvestusega. Seega kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et U.U 29.10.2011.a kell 11.55 Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn-Narva, 190 km, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120+/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust /90 km/h/ mitte vähem kui 22 km/h võrra ja pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Tuginedes tõendamist leidnud 5 asjaoludele, leiab kohus, et U.U tegutses otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtu seisukoht karistuse osas Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette käeoleval ajal rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni /Liiklusseaduse § 227 lg 5 p1/. 25.11.2011.a tegi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov väärteoasjas nr 2330,11,008604 otsuse, millega karistas U.

§ 227lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 400.00 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmisel ei ole piisavalt motiveeritud, kuid kohus täiendab kohtuvälise menetleja otsust. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad viited karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta, seega võib järeldada, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud U.U tegevuses kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub selles osas kaebusega ning täiendab järgmisega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Menetlusaluse isiku U.U tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 mõttes karistust kergendavad asjaolud. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 16.01.2012. a õiendi kohaselt U.U on kehtivaid väärteokaristusi. Kohus on võtnud arvesse nii U.U süü suurust, tema varasemat käitumist, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu, ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb lisakaristuse määramise osas, jätta Ida Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2330,11,008604 muutmata. 6 Kohus leiab, käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning tihedas liiklusvoos oluliselt kiirust ületades on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus enam tagatud. Seega lähtub kohus lisakaristuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Käesolev rikkumine on oma loomult ohtlik väärteoliik. Kuid olles tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte kaalutlused, jõuab kohus järeldusele, et antud asjas on olemas alus trahvi suuruse vähendamiseks, kuna õigusrikkumise toimepanemise ajal U.U ei töötanud, s.t karistuse määramisel ei arvestatud U.U sissetulekut. Ka käesoleval hetkel U.U ei tööta. Lähtudes ülaltoodust, kohus tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 25.11.2011.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11,008604 osaliselt ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7