1-11-11722/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11722 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav L.G määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ja süüdistatav L.G määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võivad määrusele KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikud, samuti menetlusväline isik, esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 10.01.2012 määrusega anti L.G kohtu alla süüdistustes KarS § 216 lg 1 ja § 424 järgi (tl 29). Viru Maakohtu 10.01.2012 määrusega kuulutati süüdistatav L.G tagaotsitavaks, kuna süüdistatav ei ilmunud 10.01.2012 kohtuistungile, kuigi talle oli kohtukutse kätte toimetatud (tl 30). Viru Maakohtu 10.01.2012 määrusega otsustati süüdistatav L.G tõkendina vahistamist (tl 31). suhtes kohaldada Süüdistatav L.G peeti kinni 03.03.2012 ning toimetati eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks (tl 35–36). 22.03.2012 saabus Viru Maakohtusse süüdistatav L.G taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega (tl 38). Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus asus seisukohale, et elektrooniline valve ei hoiaks L.G uute kuritegude toimepanemisest ega kindlusta tema ilmumist kohtusse. Kohus märkis, et Viru Maakohtu 10.01.2012 määrusega kohaldati L.G suhtes tõkendit vahistamine, kuna süüdistatav ei ilmunud 10.01.2012 kohtuistungile. Toimiku materjalidest nähtuvalt on eeluurimise käigus L.G suhtes kohaldatud sundtoomist ning ta oli tagaotsitav, mis kajastab isiku suhtumist kriminaalmenetlusse. L.G peeti kinni 03.03.2012 ja kohtu poolt L.G küsitlemisel vastas kinnipeetav, et ema ei ole temale edastanud kohtukutseid. Kohtutoimikus nähtuvast on 02.12.2011 kutse edastatud L. L.G-le ja allkirjaga kinnitatud. Postkasti lukk on lõhutud. Seega arvestas kohus, et vabaduses olles ei ole kutsete õigeaegselt kättesaamine L.G-le tagatud seoses tema ema tervisliku seisundiga. Samuti pole L.G elukohas XXX tagatud elektroonilise valveseadme puutumatus korteris elavate asotsiaalsete kalduvustega isikute elamise võimaldamisega pererahva poolt. L.G on varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mis osutab kohtu hinnangul sõltuvusprobleemile. Vaatamata varasematele karistustele on L.G jätkanud kuritegude toimepanemist ning teda süüdistatakse elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises võrku ebaseadusliku lülitamise teel ja joobes juhtimises. Seega näitab L.G käitumine, et ta ei ole võimeline hoiduma õigusvastasest käitumisest. Arvestades süüdistatava isikut, tema varasemat elukäiku, esitatud süüdistuse sisu, isiku sõltuvusprobleemi, asjaolu, et süüdistatav asub elama korterisse, kus elavad kriminaalse taustaga ja asotsiaalse eluviisiga isikud, puudub kohtu hinnangul veendumus, et L.G edaspidi ei hoidu kohtumenetlusest kõrvale ega takista kohtuistungi läbiviimist. Arvestades vahistatu varasemat seadusevastast käitumist, toimepandud kuriteo iseloomu, sh korduv samalaadne kuritegu ja senist eluviisi, on kohtu hinnangul alust arvata, et vabaduses olles võib L.G jätkata kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdistatav L.G esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise asendamist elektroonilise valvega. L.G hinnangul on ainus õige järeldus, mis ametnik vaatluse tulemusena tegi, et korteris on vaja teha remonti. L.G selgitab, et kuna ema tahab üürikorterit vahetada, otsustasid nad mitte hakata tegema põhjalikku remonti ja raiskama raha. Kuna tuttavad said teada, et L.G on vahistatud, käivad nad emal abis töid tegemas ja koeraga jalutamas. Ema on XXXX XXXX XXXX ja tal on probleeme tervisega. L.G arvates on hämmastav ametniku poolt öeldu, et tema tuttavad on narkomaanid. L.G märgib, et ilma igasuguste tõendite ja aluseta on süüdistatud tema tuttavaid narkomaanias, millega neil tegelikult puudet ei ole. Puutuvalt kohtuistungile mitte ilmumisse märgib L.G , et kuidas saab ta kohtuistungile ilmuda ilma kutseta. L.G selgitab, et enne uut aastat käis mingi inimene kirjaga, ema tegi talle ukse lahti. Anti kiri ja ta kirjutas alla. Kuna ta ei jõudnud siis kirja lahti teha ja lugeda, sest kiirustas bussi peale, jättis ta kirja lauale. Mõne aja pärast küsis L.G ema käest, kas ta ei ole seda kirja näinud. Kahe ööpäeva pärast sai ta teada, et ta on kuulutatud tagaotsitavaks 10.01.2012 mitteilmumise pärast. L.G selgitas, et ei olnud kutset saanud ja isegi kui oleks olnud, ei käi ema juures postkast kinni. Postkasti lukku ei pandud, sest räägiti, et tulevad uued postkastid. Seega ei olnud L.G hinnangul tema süü, et ta kutset ei saanud, kuna ta leiab, et ta ei pea ööbima 2 postkasti juures. Alati oli ta kodus, kui ei olnud mingisugust tööotsa, ning kodus olles tegi alati ukse lahti. Kui ema oli kodus, siis ei pruukinud ta kuulda, sest emal on kuulmisega halvasti. L.G kinnitab kohtus öeldut, et ta vastutab täielikult aparatuuri eest, kuid ta ei mõista, miks teda ei usuta. Ema jäi tal üksi ja ta on tal ainus, kuna naine ja isa on tal surnud. Seepärast ei ole L.G situatsioon kõige parem. L.G hinnangul on asjakohatu kohtu järeldus, et kui teda välja lastakse elektroonse järelevalvega, võib ta ikkagi mitte ilmuda. Ühtlasi märgib L.G , et elektroonsele järelevalvele lastakse välja palju rängemate kuritegude eest. Lisaks käsitleb L.G talle esitatud süüdistuste asjaolusid, ning kokkuvõtlikult leiab, et see kui ta on varem karistatud, ei tähenda, et ta oleks jälle süüdi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et L.G suhtes puudub käesoleval juhul alus asendada kohaldatud tõkendit vahistamine elektroonilise valvega, mistõttu leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi.
5. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele. 2.1 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eelviidatud säte võimaldab kohtul vahistamise asendamist elektrooniline valvega. Formaalsetest eeldustest on tõkendi asendamiseks vajalik, et elukoht, kuhu vahistatu asuks tõkendi asendamisel elama, oleks elektroonilise valve seadmete jaoks sobiv ning sealviibivad isikud oleksid selle paigaldamisega nõus. Nimetatud formaalne eeldus on L.G suhtes küll täidetud, kuid oluline on rõhutada, et ainuüksi sellest ei piisa kohaldatud tõkendi vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Vahistamise asendamisel elektroonilise valvega peab kohaldatud elektrooniline valve tagama samal tasemel, nagu vahistaminegi, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid ning ei hakkaks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. 2.2 Materiaalsetest alustest lähtuvalt on oluline hinnata, kas L.G puhul tõkendi vahistamise kohaldamise tinginud eesmärke – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimine – on võimalik saavutada ka nimetatud tõkendi asendamisel elektroonilise valvega. Kuna oluline on lähtuda põhimõttest, et olukorras, kus kõik muud tingimused on võrdsed, tuleb alati eelistada põhiõiguste vähemintensiivsemat riivet. Asjakohane ei ole L.G argument, et elektroonilisele valvele allutatakse isikuid, kes on palju rängemaid kuritegusid sooritanud, kui L.G , sest tõkendi asendamist tuleb igal juhul konkreetseid asjaolusid arvesse võttes hinnata ning mitte üksnes analoogia korras kohaldada. Ringkonnakohus 1 rõhutab, et vastavalt KrMS § 137 lg-le 1 tuleb kohtul eraldi hinnata ning tuvastada, kas L.G liikumisvabaduse piiramisega on tagatud, et vabaduses ei hoiduks ta kriminaalmenetlusest kõrvale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt märgituga ning leiab, et isiku liikumisvabaduse piiramine ei ole efektiivne meede vältimaks L.G poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist, arvestades sealjuures L.G-le esitatud süüdistuste iseloomu ja tehiolusid, tema varasemat karistatust ja isikut. Ringkonnakohus osundab, et kuigi isiku allutamisel elektroonilisele valvele koostatakse ajakava, millest tuleb isikul kinni pidada, ei taga pelgalt liikumisvabaduse piiramine, et süüdistatav edaspidiselt kohtukutseid kätte saaks, 3 ta mäletaks, kuhu ta on kohtukutse pannud või et ema need temale edastataks, arvestades L.G määruskaebuses toodud asjaolusid postkasti seisukorra ja kirjade kättesaamise kohta. Seega leiab ringkonnakohus, et L.G kriminaalmenetlusest osalemist tagab kõige tõhusamalt tõkendi vahistamise kohaldamine.
6. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd L.G ei ole vahistatud kuritegude jätkuva toimepanemise takistamiseks, ei ole õige maakohtu poolt leitu, et L.G võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist.
7. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et L.G puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Paavo Randma