lg 3 p 1 rikkumise osas taotletakse väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu ning
lg 5 rikkumise osas uue otsuse tegemist, millega mõista menetlusalune isik õigeks, süü puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt, omistatakse vaidlustatud otsusega menetlusalusele isikule rikkumised
Kaebuse esitaja on seisukohal, et eelnimetatud rikkumised ei ole aset leidnud ja kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega ei ole rikkumine tuvastatud. Vaidlustatud otsuse kohaselt on tuvastatud üksnes see, et: „09.07.2011.a. kella 22.35 paiku avastas hobuse karja kopli omanik M K ik.xxxx, et nende hobusekopli aed oli puruks sõidetud ning sündmuskohal seisis lukustatud ustega sõiduauto xxxx reg.nr xxxx.” Eeltoodud asjaolud ei anna alust kvalifitseerida menetlusaluse isiku käitumist
Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tõepoolest sõitis menetlusaluse isiku juhitud auto teelt välja. See on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega. Tuvastamata on aga teelt väljasõidu põhjus, mis on
Menetlusalune isik on oma 12.09.2011 vastulauses selgitanud, et avariist saadud šoki tõttu, teelt väljasõidu põhjust ta täpselt ei mäleta, kuid sündmuskohal tuvastatud jälgede järgi otsustades oli teelt väljasõidu põhjuseks vastutuleva liiklusvahendi kaldumine vastassuunavööndisse. Tema hinnangul oli tegemist mootorrattaga, mida kinnitab asjaolu, et sündmuskoha lähedal asuval xxxx lennuväljal oli sellel nädalavahetusel toimumas motoüritus ning seetõttu liikus ümberkaudsetel teedel tavapärasest rohkem mootorrattureid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et auto oli teelt välja sõitnud ei anna alust järelduseks, et väljasõidu põhjuseks oli valesti valitud sõidukiirus. Ka asjas kogutud tõendid sellise järelduse õigsust ei kinnita. Kuna vale sõidukiiruse valik ei ole ühegi asjas kogutud tõendiga tuvastatud ning menetlusaluse isiku enda väite kohaselt oli selleks vastutulnud sõiduki ohtlik käitumine, tuleb menetluses asuda seisukohale, et rikkumist ei ole toime pandud. Seega puuduvad menetlusaluse isiku käitumises
lg 3 punktis 1 kirjeldatud teo tunnused ning menetlus tuleb selles osas lõpetada. Sündmuskohalt lahkumise küsimuses (
S) §-st 38 puudub menetlusalusel isikul süü ning tulenevalt KarS § 32 lõikest 1 ei saa teda selle teo eest karistada. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud oluliste asjaoludega, mis määravad ära isiku käitumise sarnases olukorras. Sündmuskoha, s.h autol esinenud kahjustuste vaatluse tulemusel pidi kohtuväline menetleja tuvastama, et auto oli rullunud üle katuse. Sellise õnnetuse tagajärjel saadud šokiseisund kahjustas oluliselt menetlusaluse isiku võimet objektiivselt olukorda hinnata. Kuigi sõiduki tehniline seisund võimaldanuks lahkuda sündmuskohalt autoga, jättis menetlusalune isik auto sündmuskohale ning lahkus sealt jalgsi. Selline käitumine näitab, et menetlusalune isik käitus õnnetusjuhtumi järgselt ebaadekvaatselt, aga ka seda, et menetlusalusel isikul puudus kavatsus juhtunut varjata. Šokiseisundi tõttu ei olnud menetlusalune isik ajutiselt võimeline kaalutletult käituma ning aru saama, mida ta sellises olukorras täpselt tegema peab. Seetõttu puudub menetlusalusel isikul politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise osas süü. Lisaks eeltoodule ei ole menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestatud asjaoluga, et õnnetus juhtus pimedaajal, s.o kell 22.35 ning asjaoluga, et lõhutud kopli piirdeks oli kaks, nööri taolist elektritraati. Pimedaajal ja šoki seisundis isik ei märganud purunenud nööre, kui ta 2 sündmuskohalt sõiduteele suundus. Samuti tuleb menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestada asjaoluga, et õnnetuse ajal oli kõnealuses koplis kõrge hein ning tegemist oli välisel hinnangul pigem võsastunud metsatukaga. Sellised asjaolud ei tekitanud menetlusaluses isikus küsimust, et kas tegemist võib olla karjakopliga, mille piiret õnnetus oleks kahjustanud. Kõiki asjaolusid arvestades, hindas menetlusalune isik olukorda asjaoludele kohase hoolsusega, kuid teisele isikule kahju tekkimist ta ei tuvastanud. Olukorras, kus keegi peale tema enda ei ole kahju saanud, ei pidanud menetlusalune isik vajalikuks kutsuda sündmuskohale politseid. Seega käitus menetlusalune isik nii, nagu iga temaga sarnases olukorras olev mõistlik inimene oleks käitunud. Inimlikku ja asjaoludele vastavat käitumist iseloomustab seegi, et karjakopli aia purunemisest tekkinud kahju hüvitas menetlusalune isiku vabatahtlikult juba enne väärteomenetlusest teada saamist. Seega käitus menetlusalune isik sündmuskohalt lahkudes kõiki asjaolusid arvestades, piisava hoolsusega, mistõttu ei saa tema käitumist käsitleda karistusseadustiku (KarS) § 18 lõikes 3 kirjeldatud hooletusena. Isegi kui menetlusalune isik on rikkunud hoolsuskohustust, siis juhindudes KarS §-st 38 ja § 32 lõikest 1 ei saa menetlusalust isikut käesoleval juhul karistada, süü puudumise tõttu. Arvestades liiklusõnnetuse tulemusel menetlusalusele isikule tekkinud šokiseisundit, ei olnud ta sündmuskohal võimeline aru saama, et temalt eeldatakse sündmuskoha põhjalikku ülevaatust ning šokiseisundi ja juhtumi muude asjaolude tõttu (pimedus, karjaaia konstruktsioon ja kõrge hein) ei olnud ta võimeline kohapeal kahju tekkimist tuvastama. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning süütuse presumptsiooni, ei ole menetlusalune isik süüdi
lõike 5 rikkumises ning teda ei saa selle rikkumise toimepanemise eest karistada. Kaebuse esitaja on avaldanud ka, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on nähtud ette vastutus Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi järgmistel juhtudel – - mootorsõiduki juhi poolt rikutakse liiklusnõudeid ja - on tekkinud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega nimetatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab mootorsõidukit juhtiv isik rikkuma liiklusnõudeid ja selle rikkumise tulemusena tekib varaline kahju või tervisekahjustus. Süüdlase vastutuselevõtmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt obligatoorselt tuvastada sõidukijuhipoolse liiklus- või käitumisnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vaheline põhjuslik seos. Süüteo subjektiks saab olla vaid koosseisus loetletud sõiduki juht, so isik, kes faktiliselt juhib sõiduautot. Menetlusalusele isikule N.M-ile koostatud väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik N.M 09.07.2011.a. kella 22.35 paiku xxxx mnt xxxx km-l liikudes xxxx suunas juhtis mootorsõidukit xxxx xxxx, reg.nr xxxx, ei arvestanud sõidukiiruse valikul tee ja ilmastiku olusid, mille tulemusel kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ning sõitis vasakule teelt välja vastu hobusekopli piirdeaeda. Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud M K. Menetlusalune isik on andnud ülekuulamise protokollis ütlused „09.07.2011 olin maal xxxx ema juures koos abikaasa ja pojaga, meil oli kodus suur riid, mille tulemusel ei mäleta midagi. Järgmine asi mida mäletama hakkasin oli siis kui oli juba pime ning olin minule kuuluva sõiduautoga xxxx xxxx põõsastes, kuidas ma sinna sain ei mäleta.“ Tunnistaja J H S ülekuulamise protokollist nähtub, et tema müüs auto xxxx xxxx, reg.nr xxxx maha enda tuttavale 24.
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid nimetatud rikkumises ei ole. 4.2. Liiklusõnnetusest mitteteatamine
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusalusele isikule N.M-ile koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse temale ette ka seda, et juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik. Kohus tuvastas p-s 4.1., et N.M poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis teisele isikule, s.o M.K varaline kahju. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile teatamata. Menetlusalune isik tunnistab, et ta lahkus sündmuskohalt andes ülekuulamisel järgmised ütlused: „Olin kaine, peale seda (oli autoga põõsastes) läksin jala ema juurde ning hommikul läksin tagasi kohale, kus öösel auto jätsin. Kuna kohapeal ma ei näinud, et ma oma väljasõiduga oleks kellelegi varalist kahju tekitanud ei teavitanud ka sellest kedagi.“ Vastulauses on menetlusalune isik avaldanud, et avarii ajal oli väljas pime hilise kellaaja tõttu, seega ei näinud, et oleksin varalist kahju või füüsilisi vigastusi kellelegi põhjustanud. Kuna avarii tõttu olin saanud ka mõned haavad, mis vajasid puhastamist, läksin lähedal asuvasse koju haava puhastama. Hommikul läksin õnnetuspaika tagasi ja sõitsin autoga koju. Kuna ma ei olnud alkoholijoobes, ei pidanud vajalikuks politsei kohale kutsumist. 5 Seega on menetlusaluse isiku enda ütlustega tuvastamist leidnud, et isik lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile teatamata. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetuse toimumisest teatamine oli menetlusalusele isikule kohustuslik, kuna juht peab väga hästi teadma liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning sel hetkel ei esinenud ühtegi sellist asjaolu, millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada (
Seega on N.M käitumisega
lg 1 sätestatud väärteo koosseis täidetud, kusjuures teo koosseis on realiseerunud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaebuses esitatud seisukohaga, et sündmuskohalt lahkumise küsimuses puudub menetlusalusel isikul süü KarS § 38 alusel. KarS § 38 sätestab, et ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tegemist on seega juhtumiga, kus isik kehalise puude, madalate vaimsete võimete, viletsate teadmiste, vähese kogemuse, kõrge vanuse, aga ka konkreetse olukorra eripära vms tõttu ei ole võimeline hoolsalt käituma. Üldjuhul ei ole isiku süü eelnimetatud paragrahvile toetudes välistatud. Seega leiab kohus, et peab esinema väga oluline asjaolu, et tugineda eelnimetatud paragrahvile ja selle alusel isikul süü välistada. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik ülekuulamisel küll avaldanud, et tal olid haavad, mida läks ema juurde parandama, kuid sellist seisundit, mida menetlusalune isik kaebuses kirjeldab, ülekuulamisel esitatud ei ole, kusjuures ülekuulamine toimus ajaliselt mitte kohe väärteo toimepanemise järgselt, vaid alles septembris. Seega oli isikul võimalik asju läbi mõelda ja kui tal oleks esinenud selline tõsine seisund, mida kirjeldatakse kaebuses, siis oleks ta seda ka juba ülekuulamisel avaldanud. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, et menetlusaluse isiku teos tuleks süü välistada. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et N.M poolt rikkumised, millised on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi, on tõendamist leidnud ning N.M tuleb ka nende rikkumiste eest süüdi tunnistada. 4.3. Karistus
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusega on juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3, menetlusalusele isikule N.M-ile määratud karistuseks:
lg 1 alusel rahatrahv 59 trahviühikut, s.o sumas 236 eurot ning
Karistused on määratud sanktsiooni alammäärades. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud seda, et isik on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitanud. 6 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud karistamise alusega ning määranud menetlusalusele isikule N.M-ile karistuse õigesti. Kohus leiab, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kuke 04.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,004139 muutmata ning N.M kaebuse rahuldamata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kai Rosar Riigikohtu 12.09.2012 RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu. Jätta N.M kaitsja vandeadvokaadi abi Ahti Kuusevälja kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 12.septemril 2012.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent Kai Rosar 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.