1-10-6875/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6875 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.P ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.P ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 eurot (üheksa eurot ja kuuskümmend senti) advokaat Valli Murdele tema poolt F.P-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.P-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. F.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.P 1-106875 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 01.03.2012 määrusega jäeti F.P talle Harju Maakohtu 16.06.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 16.06.2011 otsusega mõisteti F.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 alusel ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2010 ja peaks eelduslikult lõppema 10.05.
9. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 10.02.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis F.P positiivselt iseloomustavate asjaoludena vabaduses kindla elukoha olemasolu, vangistuses XXXX omandamisele asumist, sotsiaalabiprogrammi XXXX XXXX treening läbimist ning regulaarsete vestluste toimumist XXXX- ja XXXX arendamiseks ning ühiskonnas aktsepteeritavate normide väärtustamiseks. Samas aga pidi maakohus arvestama, et F.P on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ta on varasemalt olnud katseajaga kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist ega ole suutnud järgida ka kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Ka käesolevast vangistusest on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole F.P maakohtu hinnangul ei pärast varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudus maakohtul piisav veendumus, et ta seda käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks, eriti arvestades süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatud ennastõigustavaid selgitusi oma varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumise põhjuste kohta. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal järeldas maakohus, et kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud majandusliku kasu teenimise eesmärgil ja et oma sõltuvusprobleemidest tulenevaid vajadusi rahuldada. Ka süüdimõistetu ise tunnistab, et teenis elatist kuritegelikul teel ning et oluliselt mõjutas tema käitumist alkoholi- ja kasiinosõltuvus. Käesoleval ajal vabastamise korral ei ole süüdimõistetul garanteeritud töökohta. Puuduliku haridustaseme, eriala puudumise ja vähese töökogemuse tõttu võib töökoha leidmine talle ka mõnevõrra raskendatud olla. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leidis maakohus, et tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda tuleb lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks, mida ei mõjuta oluliselt ka asjaolu, et süüdimõistetu soovib vabanemisel ennast töötuna arvele võtta ja hakata loomapidamisega tegelema. Nimetatud riskifaktorit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ja hasartmängude mängimist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma sõltuvuskäitumise kahjulikkusest aru saanud ning on motiveeritud seda muutma, leidis maakohus alust kahelda, kas ta ka tegelikult seda teha suudaks ega hinda oma vabaduses hakkamasaamise võimalusi liiga optimistlikult. Maakohus leidis, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma sõltuvuskäitumisega tegeleda ning vastavates taasühiskonnastavates ja kuriteoriske maandavates tegevustes osaleda, et oma sõltuvuskäitumist sügavamalt analüüsida ja luua vabaduses sellest võõrdumiseks paremad võimalused. Samuti tekkis maakohtul kahtlusi selles, kas vabanedes oleks süüdimõistetule tagatud piisavalt toetavad ja samas ka distsiplineerivad lähisuhted, mis teda sõltuvuskäitumisega tegelemisel toetaksid. 2 Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ega ole vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale, leidis maakohus alust kahelda, kas ta ka käesolevalt suudaks ennetähtaegse vabastamise puhul täita vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada F.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates omistas maakohus liiga suure tähtsuse asjaolule, et kaitsealune on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning sellele, et kaitsealune on karistuse kandmise ajal toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kaitsja arvates ei saa sellest, mis puudutab distsiplinaarrikkumisi, teha selget järeldust, et F.P ei suuda alluda seaduslikule korraldusele. Vangla väljastatud iseloomustusest nähtub, et ainuke distsiplinaarrikkumine on aset leidnud jaanuaris
11. F.P kannab karistust aga alates 10.11.
12. Sellest nähtub, et F.P käitus tegelikult poolteist aastat väga korralikult ning täitis kõiki vajalikke vanglareegleid. Seega ei saa kaitsja arvates selgelt järeldada, et F.P i suuda vabaduses olles sulanduda normaalsesse ühiskonda. Veel leiab kaitsja, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud seda, et F.P poolt kuritegude toimepanemised on seotud tema kasiinosõltuvusega. F.P teadvustab enda probleeme ning on nüüdseks oma sõltuvuskäitumise kahjulikkusest aru saanud ning on tungivalt motiveeritud seda muutma. Maakohus jättis arvesse võtmata, et vanglas puuduvad tingimused sõltuvuskäitumisega vajalikus ulatuses tegelemiseks eesmärgiga sellest vabaneda. Samuti jättis maakohus arvesse võtmata, et F.P kavatseb end vabanedes töötuna arvele võtta ning oma elukohas vanaema juures loomakasvatusega tegeleda. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt arvestanud, et F.P on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma, mida kinnitab tema soov vabaduses osaleda sotsiaalprogrammides ning pöörduda psühholoogi poole. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud ka seda, et käesoleval ajal on F.P põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Nendest järeldustest peamine on see, et ta ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, sest sai aru, et eelnevad aastad on ta sisuliselt kaotanud. F.P on arvamusel, et ta suudab vabaduses sulanduda normaalsesse ühiskonda. Kaitsja arvates jättis maakohus ülalnimetatud asjaoludega arvestamata ning omistas liiga suure tähtsuse F.P varasemale käitumisele ning kaitsealuse käitumisele karistuse kandmisel. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka F.P ise, kes palub end tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kinnipeetava argumendid on lühidalt järgmised. F.P märgib, et vabanemisjärgselt on tal olemas kindel elukoht vanaema juures, kelle suhtumine sellesse on positiivne ja toetav. Ka vangla toetab F.P ennetähtaegset vabastamist. Vähetähtis ei ole F.P arvates ka see, et ta on asunud omandama XXXX, mida saab jätkata ka pärast vabanemist. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi XXXX treening ning individuaalvestlused. F.P jaoks jääb arusaamatuks, millest on kujunenud arvamus, et kinnipeetava paranemine on võrdelises seoses vangistuse pikkusega. Seejuures märgib ta, et vangla ei ole kedagi paremaks muutnud, küll aga on uuringute põhjal selgunud, et kõige ohtlikum on see vanglast vabanejate ring, kes on oma karistuse täies mahus ära kandnud. Ennetähtaegne vabastamine motiveerib F.P hinnangul kinnipeetavaid palju rohkem õiguskuulekale käitumisele, kuivõrd nad tunnevad end seejärel tänuvõlglastena. F.P leiab, et on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning karistus on seega oma eesmärgi täitnud. Karistuse edasise kandmisega võib kaasneda sootuks negatiivne efekt. F.P on seisukohal, et kõige paremini saaks ta riske maandada ja sõltuvusi ravida vanaema juures loomakasvatuse ja põllumajandusega tegeledes. Lisaks on ta otsustanud kasiinokeelu ja alkoholiravi kasuks. F.P jaoks jääb arusaamatuks kriminaalhooldaja väide, et F.P 3 suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Just vanglas viibides puutub F.P kokku kuritegelike isikutega, kes võivad talle halba mõju avaldada. Vabaduses garanteeritud töökoha tingimust peab F.P põhjendamatuks, kuivõrd ükski tööandja ei ole nõus isikut pimesi tööle võtma. Seega on võimalik töökoha leidmise nõuet täita alles pärast vabanemist. Lisaks plaanib F.P minna elama vanaema juurde ja asuda tegelema loomakasvatuse ja põllumajandusega. Veel märgib F.P , et ei mõista, kelle jaoks on seadusandja loonud ennetähtaegse vabanemise võimaluse, kui seda nii vähe praktikas rakendatakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole F.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud põhjalikult motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
14. F.P ja tema kaitsja on määruskaebustes leidnud, et maakohus on F.P tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes omistanud liiga suure tähtsuse kinnipeetava varasemale elukäigule ning kehtivale distsiplinaarkaristusele, jättes piisava tähelepanuta F.P positiivselt iseloomustavad asjaolud. 2.
15. Ringkonnakohus möönab, et F.P käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – F.P on vangistuses asunud omandama XXXX ning läbinud sotsiaalprogrammi ja individuaalvestlused, vabanedes on tal olemas kindel elukoht. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et F.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et F.P varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. F.P on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on F.P kahel korral karistatud tingimisi vangistusega, millest esimesel juhul pani F.P katseajal toime uue kuriteo ning teisel juhul ei suutnud kinni pidada katseaja kontrollnõuetest, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole suutnud panna F.P kuritegelikust käitumisest loobuma. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et F.P on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka käesoleva vangistuse kandmise ajal, omades kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistuse aluseks oleva rikkumise on F.P vangla iseloomustuse kohaselt toime pannud 14.09.2011, mitte jaanuaris 2012 nagu märgib oma kaebuses ekslikult kaitsja. Seega on kaitsja väide, justkui oleks F.P vangistuses poolteist aastat väga korralikult käitunud ning täitnud kõiki vanglas kehtivaid reegleid, alusetu. 2.
17. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja 4 kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. F.P puhul ringkonnakohtul eeltoodud asjaolusid arvestades sellist veendumust ei tekkinud.
18. Veel on kaitsja seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud seda, et F.P poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud tema kasiinosõltuvusega ning kinnipeetav on nüüdseks oma sõltuvuskäitumise kahjulikkusest aru saanud ja on motiveeritud seda muutma. Ringkonnakohus leiab, et probleemi tunnistamine on vaieldamatult oluline samm sellest vabanemise suunas, kuid leiab, et ainuüksi sellest ei piisa. Käesoleval ajal puudub ringkonnakohtul veendumus, et F.P suudaks vabanedes oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ning vajadusest leida raha kasiinodes mängimiseks ei kujuneks taas uute kuritegude toimepanemise ajendit.
19. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et F.P puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et vangla toetab F.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd kohus ei ole esitatud arvamusega seotud.
20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
21. Süüdistatava kaitsja on koos määruskaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja Tartu Maakohtu 01.03.2012 määrusele määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 4 pooltundi. Taotletava tasu suuruseks on märgitud 76.80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja selline taotlus on põhjendamatu. Kaitsja on määruskaebuse koostamisel olnud tuttav kriminaalasja materjalidega ega ole tuvastanud uusi asjaolusid. Samuti ei anna määruskaebuses toodud põhjenduste maht alust arvata, et selle koostamiseks on kaitsja kulutanud 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub tasumisele tasu 3 pooltunni eest, s.o 57.60 eurot. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas