Obsah (7)

§ 121§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. septembril 2012. a Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-6863 Kohtukoosseis koh

§ 121

ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav L.M elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 25.10.2010. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-14003

§ 424

järgi 1 kuu vangistusega ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks; Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 08.03.2012 Kaitsja Vandeadvokaat Rene Varul RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.M

§ 121järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.M

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista L.M-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2012–19.06.2012, so 3 (kolm) päeva, L.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata ja ei seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.M ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata L.M-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta L.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. septembril
2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on L.M kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 36 (kolmkümmend kuus) eurot 25 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui L.M ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas 2 on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu L.M-i süüdistatakse selles, et tema 04.03.2012 kella 08.30 ajal Tartumaal Käärdi aleviku ja Elva linna vahelisel teel, viibides sõiduauto Daewoo tagaistmel, lõi oma kõrval istunud S.K. korduvalt rusikaga näkku ning auto ukse avanud S.K. kukkus liikuvast autost välja. Oma tegevusega põhjustas L.M S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusena mitmesuguseid marrastusi ja põrutushaavu näo, alaselja ja vasaku põlve piirkonnas. Teise inimese löömisega ja tervise kahjustamisega pani L.M toime

§ 121järgi kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti juhtis L.M , olles alkoholijoobes, Arthur L.M-ile kuuluvat mootorsõidukit MB registreerimismärgiga 030THX kuni 17.06.2012 kella 19.26 paiku Tartu maakonnas Elva linnas Kesk tänaval kinnipidamiseni. L.M tuvastati tõendusliku alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,18 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani L.M toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada L.M

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust, süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistus 17.06.- 19.06.2012 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.M ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada L.M-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta L.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3 Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada L.M süüdi

§ 121ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või õigus määrata need tasumisele ositi. L.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. Tema kaitsja palub võimaldada nende tasumist osade kaupa. Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib L.M-ile ilmselgelt üle jõu. L.M ei oma kindlat sissetulekut, ta teenib elatist juhutöödega. L.M-i maksevõimet arvestades tuleb talle anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4