1-11-1671/16

1-11-1671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1671 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.S-i (M.S) kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.S-i kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 31.08.2012 määrusega jäeti M.S temale Harju Maakohtu 02.12.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.S tunnistati Harju Maakohtu 02.12.2011 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 1 aasta 6 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.11.2011 ja lõpp on 17.06.
4. Tartu Vangla esitas 08.06.2012 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud süüdimõistetu M.S-i , kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud M.S-i isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leidis, et M.S tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Vangla seisukoht ei ole kohtule siduv. Süüdimõistetu M.S on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus M.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. M.S on olemas kindel elukoht aadressil XXX , kus on tingimused valveseadmete paigaldamiseks ja olemas selleks eluruumi omaniku nõusolek. Maakohtu arvates ei võimalda J. M.S-i isik ja tema eelnev elukäik teda hetkel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. M.S-i isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on M.S 13-l korral kriminaalkorras karistatud, sh viimastel aastatel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Korduvalt on kohus M.S-ile andnud võimaluse jätkata elu vabaduses tingimusel, et M.S hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt temale pandud kohustusi, kuid M.S on kohtu poolt ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud, pannes käitumiskontrollile allutatuna toime uusi kuritegusid. Selline M.S-i varasem käitumine teeb kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, millele viitab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude eest. M.S on käesolevaks ajaks läbimata ka täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammid. M.S-i isikut arvestades on nende läbimine maakohtu hinnangul tema isikust lähtuvate ohtude maandamiseks hädavajalik. Vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristuste puudumine ja osalemine karistuse kandmise ajal tööhõives, motiveeritus elada edaspidi õiguskuulekalt, perekonna toetus ja võimalus asuda vabanemise korral tööle on M.S positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu hetkel üles teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Võib eeldada, et võimalus töötada ja perekonna toetus olid M.S olemas ka varem, kuid see ei hoidnud ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varem nii vanglakaristust kandnud kui kriminaalhooldusel olnud isiku puhul ei ole eriti veenev M.S-i kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused ega jätka enam endist eluviisi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub M.S-i kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada M.S tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et M.S-i tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks läbiviidud kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kuna on tuginetud vaid prokuröri seisukohale. Maakohus ei ole kaevatavas määruses esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei arvesta neid positiivseid asjaolusid, mis kinnitavad seda, et määruskaebuse esitaja on asunud paranemise teele ja soovib ka ise vabaneda nendest asjaoludest, mis teda elus seni on negatiivselt mõjutanud. Kaebuse esitaja hinnangul on käesolevaks ajaks oluliselt muutunud M.S-i elukondlik olukord ja seadusest tulenevad võimalused kontrolliks tema käitumise üle vabaduses. Kaitsja sedastab, et prokurör toetub vaid mineviku negatiivsetele asjaoludele ning ei käsitle olukorda tingimisi ennetähtaegselt vabastamise taotluse menetlemise ajal ja olemasolevaid positiivseid asjaolusid. Kaitsja märgib, et käesoleval hetkel on olemas mitmed asjaolud, mis soodustavad M.S-i poolt süütegude mittetoimepanemist – töö- ja elukoha reaalne -2 - olemasolu vabanemisel vanglast, perekondlike sidemete tugevnemine seoses abielu registreerimisega. Kaitsja leiab, et varasemate karistuste hulk on nähtuvalt karistusregistri väljavõttest küll suur, kuid tegemist on valdavalt suhteliselt vähese ohtlikkusega kuritegudega ja väärtegudega, mis on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. M.S soovib ka ise elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kogumis muude positiivsete asjaoludega on elektrooniline valve tema jaoks oluline garantii, mis reaalselt tagab M.S-i poolt uute süütegude toimepanemisest hoidumise. Vangla poolt kavandatud sotsiaalprogrammid on üks võimalus vangistuses peetava isiku mõjutamiseks, kuid ka vangla on pidanud võimalikuks M.S-i vabastamist neid programme läbimata. Karistuse kandmise ajal ilmutas M.S initsiatiivi pöördumisel vangla sotsiaaltöötajate ja psühholoogide poole ning need ei pidanud vajalikuks programme läbida. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus ei ole esitanud põhjendusi, miks positiivsed asjaolud ei kaalu üles prokuröri poolt esitatud negatiivseid asjaolusid. Nendeks positiivseteks asjaoludeks on: vangistuse kandmise ajal olemas olev tööhõive väljaspool vanglat ja valveta; distsiplinaarkaristuste täielik puudumine; vabatahtlik osalemine XXXX tugigrupi töös; perekonnaelu ja perekondlike sidemete tugevdamisele suunatud tegevused, sh abielu registreerimine XX.XX.XXXX vangistuses olles; vabanemisel elukoha olemasolu; vabanemisel töökoha saamine (tööandja kinnitus); vangla toetav seisukoht tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks; kriminaalhooldaja toetav seisukoht tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et M.S on vangistuses osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevuses ning tööhõives. Tal on olemas vabanedes elukoht, töökoht ning toetavad perekonnaliikmed. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et töökoha, elukoha ning perekonna olemasolu ei ole varasemalt motiveerinud M.S kuritegude toimepanemisest hoiduma, mida näitab asjaolu, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et M.S on korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kolmteist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud M.S uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et M.S suudab seekord tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu. -3 - Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et M.S-i poolt toime pandud süütegude puhul on tegemist vähese ohtlikkusega kuritegude ja väärtegudega. M.S on varasemalt karistatud nii varavastaste kuritegude kui ka isikuvastase teo eest. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, kuna hilisemate kuritegude puhul on tegemist valdavalt liiklussüütegudega, sh joobes juhtimised. Ringkonnakohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on väga tõsine õigusrikkumine, kuna võib põhjustada liiklusõnnetuse, milles võib olla hukkunuid või vigastatuid. Ringkonnakohus tunnustab M.S-i puhul distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et arvestades eelnevalt nimetatud negatiivseid asjaolusid kogumis positiivsetega, on M.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M.S-i puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamine. M.S on korduvalt üritanud vabaneda alkoholiprobleemist, kuid jätkas alkoholi pruukimist. Mitmed M.S-i kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on M.S korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.S-i ennatliku vangistusest vabastamise puhul, ka elektroonilise valve kohaldamisega, esineb oht, et ta hakkab vabaduses jälle alkoholi kuritarvitama ning see võib viia tema poolt uute kuritegude toimepanemiseni. Ringkonnakohus hindab asjaolu, et M.S-ile on antud võimalus käia tööl väljaspool vanglat ning M.S on sellega hästi hakkama saanud, kuid on seisukohal, et jätkuv vanglas viibimine aitab M.S ka edaspidi alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Lisaks on M.S võimalik vanglakaristuse ajal osaleda mitmetes sotsiaalprogrammides ja jätkuvalt tegeleda oma XXXX , kinnistades sellega positiivseid nihkeid oma elus. Karistusregistrist nähtuvalt on M.S viimase kuriteo toime pannud katseajal. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda M.S-ile soovitud mõju ning seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et M.S suudab seekord läbida katseaja positiivselt, sh järgida kõiki talle kehtestatud kohustusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus on arvestanud ainult prokuröri arvamusega. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohus on määruses hinnanud ka vangla ning kriminaalhooldaja arvamuses toodud M.S-i isikut iseloomustavaid asjaolusid. Siiski ei ole vangla ning kriminaalhooldaja seisukohad tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas kohtule siduvad ning kohus võib oma siseveendumusest tulenevalt võtta ka teistsuguse seisukoha, mis ei viita kohtu ebaobjektiivsusele või kohtuliku uurimise ühekülgsusele. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. M.S-i suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuriteo toime pannud ka katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära M.S-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4 - Paavo Randma