Obsah (12)

§ 202§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-13363 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada D.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 349 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; D.E suhtes lõpetati
2. veebruaril 2008.a kriminaalmenetlus

§ 202

lg 7 alusel ning kohustuseks määrati, et tal tuleb teha üldkasulikku tööd 50 tundi tähtajaga

1. juuli 2008.a. Nimetatud kuupäevaks tegi D.E ära vaid 10 tundi tööd.
2. oktoobril 2008.a uuendati tema suhtes kriminaalmenetlus;

§ 202

lg 6 sätestab, et kui isik ei täida talle pandud kohustust, siis kriminaalmenetlus uuendatakse ning karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud; D.E poolt täidetud kohustus 10 tundi üldkasulikku tööd asendada vangistusega KarS § 69 sätteid arvestades (10 tundi üldkasulikku tööd = 5 päeva vangistust); mõista D.E-le lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva ei pöörata täitmisele, kui D.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata D.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx . Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole; 2.2 välja mõista D.E-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 882 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „D.E , 1-0813363, sundraha“, „D.E, 1-08-13363, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on D.E-le mõistetavaks karistuseks KarS § 349 järgi vangistus 2 (kaks) kuud. D.E suhtes lõpetati 22. veebruaril 2008.a kriminaalmenetlus

§ 202

lg 7 alusel ning kohustuseks määrati, et tal tuleb teha üldkasulikku tööd 50 tundi tähtajaga

1. juuli 2008.a. Nimetatud kuupäevaks tegi D.E ära vaid 10 tundi tööd.
2. oktoobril 2008.a uuendati tema suhtes kriminaalmenetlus.

§ 202

lg 6 sätestab, et kui isik ei täida talle pandud kohustust, siis kriminaalmenetlus uuendatakse ning karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. D.E poolt täidetud kohustus 10 tundi üldkasulikku tööd asendada vangistusega KarS § 69 sätteid arvestades (10 tundi üldkasulikku tööd = 5 päeva vangistust). Mõista D.E-le lõplikuks karistuseks vangistus 1 kuu ja 25 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.E 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
7. D.E-le esitatud süüdistus D.E on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 17-aastasena
8. veebruaril
9. a kella 02.10 paiku Viljandi linnas Puidu tänaval esitas Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi Politseiosakonna politseijuhtivkonstaabel Andrus Pulstile oma venna A. D.E-le (xxxxxxxxxxx ) väljaantud EV juhiloa nr ET368573, et pääseda väärteo korras alaealisena alkoholi tarvitamise eest vastutusele võtmisest. D.E tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 349 järgi s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi. 2.1.
10. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
11. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning D.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 349 järgi. 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 349 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid D.E karistamise kokkuleppemenetluses. D.E karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6 525 krooni. 3

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1734.60 krooni. Süüdistatava D.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1882.10 (743.40 + 991.20 + 147.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4