KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-8747 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 263

p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav R.Z elukoht: XXXXX X-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav S.M elukoht: XXXXX XXX XX-XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.Z

§ 263

p 1,4 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata R.Z-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust. Süüdi tunnistada S.M

§ 263

p 1,4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata S.M-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust. Käitumiskontrolli ajal on S.M ja R.Z kohustatud järgima järgmisi

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. R.Z-ile ja S.M-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista R.Z emalt R.V. riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kaitsjale makstud tasu 2129.90 krooni jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista S.M-i emalt Lia S.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 2129.90 krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära 2 Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon R.Z ja S.M süüdistatakse selles, et nemad grupis koos süüvõimetute Rudolf Odruski ja K.K. 10.10.

1. a kella 19.15 paiku Tartus Nõva 6 ja 8 majade vahelisel alal asuva laste mänguväljaku juures, s.o avalikus kohas tungisid kallale E.M. ning kasutasid viimase suhtes füüsilist vägivalda. S.M lõi E.M. ühel korral jalaga vastu vasaku reie tagumist ülaosa. Seejärel käskis S.M E.M. põlvili laskuda ning S.M-i , R. Odruski, R.Z ja K. Küti jalanõusid lakkuda ja kui E.M. seda tegi, lõi Rudolf Odrusk ühel korral jalaga E.M parema silma piirkonda ning K.K. lõi ühel korral jalaga kannatanule otsaesise piirkonda. Seejärel võttis S.M maast rohulible, sülitas sellele peale ning ka R. Odrusk, K. K ja R.Z sülitasid rohuliblele, misjärel S.M käskis E. M. täissülitatud rohulible ära süüa, mida viimane ka tegi. S.M käskis peksa andmise ähvardusel E. M suu lahti teha ning seejärel sülitas ta kannatanule korduvalt suhu. Peale seda istus Rudolf Odrusk jalgratta selga ja sõitis rattaga E.M. otsa ning lõi ühel korral jalaga kannatanule istmiku piirkonda. Seejärel sodisid S.M ja R.Z markerpliiatsiga E.M. näo kokku ning R.Z kirjutas kannatanule otsaesisele sõna „lits“. Seejärel sundis S.M E.M. kaasa tulema Tartus Sõbra 56 asuva AS Tarmeko parklasse, kus Rudolf Odrusk ja S.M loopisid E.M. tooreste munadega. S.M sundis kannatanut jooma toorest muna ning vajutas toore muna kannatanule pähe katki. Seejärel sundis S.M E.M. suhu panema ja ära sööma maas vedelenud halvaks läinud ploome. Oma tegevusega põhjustasid S.M , R.Z, Rudolf Odrusk ja K.K. kannatanule E.M. füüsilist valu kehavigastusi. Veel süüdistatakse R.Z ja S.M selles, et nemad grupis koos Sirle Peterkopfiga ja süüvõimetu Anna-Liis Meeniga 20.11.
2. a kella 16.00 paiku Tartus Lina 2 asuva Karlova Gümnaasiumi juures, s.o avalikus kohas tungisid kallale K.K. ning kasutasid viimase suhtes füüsilist vägivalda. Kusjuures Anna-Liis Meen lõi K.K. ühel korral rusikaga parema põsesarna piirkonda. Sirle Peterkopf võttis K. K õlast kinni ning lükkas ta vastu paviljoni seina, takistades kannatanul ära minna. Seejärel liikus K.K. edasi, kuid Daisi 3 S.M, R.Z ja Anna-Liis Meen järgnesid temale ning Tartus Lina 6 hoovis lõid S.M , R.Z ja A-L. Meen korda-mööda kümnel korral K.K. jalgadega alaselja ja istmiku piirkonda. Oma tegevused põhjustasid S.M , R.Z , Anna-Liis Meen ja Sirle Peterkopf kannatanule K.K. füüsilist valu ja kehavigastusi. Sellega panid R.Z ja S.M toime

§ 263

p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud grupi poolt ja vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1 ja 4 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.Z-ile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata, et R.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama õpinguid omandamaks üldharidust.

§ 263

p 1 ja 4 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.M-ile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata, et S.M on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama õpinguid omandamaks üldharidust. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.Z ja S.M tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1,4 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.Z ja S.M-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud 4 tasu: kohtueelsel uurimisel 1982.40 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. KrMS § 188 kohaselt võib kohus panna menetluskulude hüvitamise kohustuse alaealise vanematele, eestkostjale või kasvatusasutusele. R.Z ja S.M on mõlemad alaealised, kellel puudub iseseisev sissetulek, seega tuleb menetluskulud välja mõista nende vanematelt. Arvestades menetluskulude suurust ja kriminaalhooldajate poolt koostatud analüüsi mõlema pere materiaalse olukorra kohta, on kohus seisukohal, et kõigi menetluskulude hüvitamine käib R.Z ja S.M-i vanematel üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta määratud kaitsja tasud riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 5