1-08-750\11

1-08-750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-750 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi G.J süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 2.mai 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav G.J Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav G.J ik. xxx, ei tööta , eluk. xxxxxxx, xxx xx xx-xx, varem kohtulikult karistatud
2. mail 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 118 p.1 ja § 121 järgi 3 a. vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud ja vangistus 2 a. 8 kuud ei pööratud tingimisi täitmisele 2 a. ja 6 kuupikkuse katseajaga, alates 5.detsembrist 2007.a. viibib vahi all; Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. mai 2008.a. otsus G.J suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. oktoobril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. mai 2008.a. otsusega tunnistati G.J süüdi KarS § 121 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 kohaselt, 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati seda karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse 2 aasta ja 8 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus, tähtajaga 3 aastat. G.J tunnistati KarS § 121 järgi süüdi selles, et tema, 5.detsembril 2007.a., xxxxxxxxx xxx xx xx-xx korteris, lõi tühja veinipudeliga pähe kannatanule L. S.le, põhjustades valu ja tervisekahjustuse – 5 cm pikkuse peahaava. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav G.J ei vaidlusta kuriteo toimepanemist ega sellele maakohtu otsuse antud õiguslikku hinnangut, vaid taotleb kohtuotsuse muutmist mõistetud karistuse osas selle liiges ranguse tõttu. Apellandi väitel on perekonnatüli põhjustamise eest 3 aasta pikkune vangistus ülemäära raske karistus. Lisaks taotleb apellant kannatanu L. S. ringkonnakohtusse kordus- ülekuulamisele kutsumist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses ning taotlesid maakohtu poolt mõistetud karistuse kergemaks muutmist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Süüdistatava G.J apellatsiooni esitatud taotlus kannatanu L. S. ringkonnakohtus ärakuulamise kohta oli rahuldatud. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et pole alust maakohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmiseks. Maakohus on kohtuistungil vahetult kontrollitud tõendeid kogumis hinnates teinud vaieldamatult kindlaks süüdistatava G.J poolt kuriteo toimepanemise ja andnud sellele kuriteole KarS § 121 järgi õige juriidilise kvalifikatsiooni. Karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest ning võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava G.J puhtsüdamlikku kahetsus ja tema karistust raskendavate asjaolude puudumist. Maakohus on põhjendanud vangistusega karistamise otstarbekust asjaoluga, et varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse osa tingimuslik täitmisele mittepööramine ja kohtu poolt määratud katseaeg pole süüdistatavat G.J mõjutanud hoiduma uue kuriteo toimepanemisest ega taganud õiguskorra kaitset. Süüdistatav S. G.J on varem karistatud kannatanule L. S .raske tervisekahjustuse põhjustamise eest ning olles tähtajalise vangistuse kandmiselt tingimisi vabastatud ta määratud katseaja jooksul järjekordselt väärkohtles kehaliselt kannatanut L. S.t. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab see asjaolu süüdistatava G.J jätkuvat vägivaldust ja tema ohtlikust teistele inimestele. Seetõttu on õiguskorra tagamise huvides põhjendatud ja otstarbekas tema poolt karistuse ärakandmine vangistuses. Süüdistatava G.J poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning tema isikut arvestades ei saa KarS § 121 järgi mõistetud 4 kuu pikkust tähtajalist vangistust ei saa pidada ülemäära rangeks karistuseks. Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine toob kaasa varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise ja KarS § 65 lg.2 alusel mitme kohtuotsuse järgi liitkaristuse mõistmise. Karistused on mõistetud seaduses sätestatud sanktsioonide piires ja liitkaristus moodustatud õigesti. Apellatsioonis ei ole esitatud ega ole ringkonnakohtu istungil selgunud asjaolusid, mis jäänuks maakohtu tähelepanuta ja ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks põhjendada maakohtu otsuse muutmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
6. mai 2008.a. otsuse G.J suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA M. PREIMER