1-08-4458\8

(07231603801)liidetud 1-08-6731

(08230105591)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Rita Karpova Tõlk Dmitri Sükijainen Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2008.a. Kriminaalasi T.I süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Maigi Peebo Süüdistatav T.I - isikukood XXX; kodakondsuseta; keskharidusega; elukoht XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistatud: 23.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 4,- § 15 lg 2 alusel tingimisi 1 a 5 k vangistusega, katseaeg 2 aastat; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2007.a. (kahtlustavana kinni peetud

1. – 13.04.2008.a.) Kaitsja advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada T.I KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust kolmandiku (3 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg s.o. 11.-13.04.2008.a. (kolm päeva) karistusaja hulka. Seega mõistetud karistusest jääb kanda 5 (viis) kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisest, T.I võtta vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks on kohtuotsuse kuulutamise päev.
3. Välja mõista T.I-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 2 655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbri 2800049777, kriminaalasja numbri 1-08-4458 ning süüdimõistetu nime. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Motiveeritud kohtuotsus koostatakse pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate esitamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumajale. SÜÜDISTUS. T.I süüdistatakse selles, et tema kasutas 12.08.2007.a. kella 18.00 paiku XXX asuvas korteris vägivalda oma vanaema M G (sünd.XXX.a.) suhtes, pekstes M G pead neli korda vastu koridori seina, mille tulemusena M G kukkus vastu peeglit. Oma sellise tegevusega tekitas T.I kannatanu näole hemotoomid, käele ulatusliku nahaaluse verevalumi ja otsmikule ca 3 cm õmblemist vajava haava. 11.04.2008.a. kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris kasutas T.I füüsilist vägivalda oma vanaema M G suhtes, tõugates M G endast eemale, mille tulemusena M G kukkus peaga 3 vastu lauanurka. Oma sellise tegevusega tekitas T.I kannatanule kukla piirkonda muhu ja 0,5 cm pikkuse põrutushaava. Teise inimese peksmise ja tõukamisega pani T.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED
4. Poolete seisukohad. -Süüdistatav T.I kohtuistungil tunnistas, et tema käitumise tagajärjel on 93-aastane vanaema saanud oma vigastused ning kahetses toimepandut. -Kaitsja E. Rivis pidas süüdistust põhjendatuks; leidis, et T.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ning palus teda karistada vangistusega tingimisi, andes T.I katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ning pannes talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi. -Prokurör leidis, et kõrges eas isikule korduvalt tervisekahjustusi põhjustanud T.I, kes kuritarvitab alkoholi, kusagil ei tööta, kes on maksmata jätnud kõik talle mõistetud rahatrahvid, tuleb karistada KarS § 121 järgi reaalse vangistusega.
5. Tõendid, mis kinnitavad T.I poolt toimepandud kuritegusid 2.1 Maria T.I väärkohtlemine 12.08.2007.a. on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -tunnistaja Ü T ütlustega selle kohta, et 12.08.07.a. sai politsei väljakutse seoses M. G (sünd.XXX.a.) peksmisega. Korterisse jõudes oli kohal kiirabi ning kannatanule tekitatud vigastused (tema iga arvestades) olid tõsised. Seetõttu tuli kannatanu haiglasse viia. Kannatanu väitis politseile, et teda peksis lapselaps T.I. Peksja oli ennast ühte tuppa lukustanud ja keeldus ust avamast. M G’l olid mõlemad silmad paistes ja otsmikul oli haav ( tl. 5 – 8); -tunnistaja L Z ütluste kohaselt käib ta M. G juures ca kolm korda kuus, kuid tema ema sagedamini, sest on M hooldaja. 13.08.07.a. sai ta emalt teada, et M oli peksnud tema lapselaps Aleksandr. Kui ta tädi nägi, oli ta šokis, sest M olid silmad poolkinni, peas oli haav (mis oli kinni õmmeldud) ja nägu oli üleni sinine. Aleksander oli hakanud teda peksma (peaga vastu seina) pärast küsimust, miks ta nii palju joob. Kiirabi oli kutsunud kannatanu poeg, s.o. Aleksandri isa, kes ise kardab oma poega. Pärast M vanema poja surma organiseerib elu korteris Aleksandr, kes viib sinna joodikuid, varastab M tagant raha ja toiduaineid. Aleksandr korterit ei hoolda, on ära lõhkunud mööbli, telefoni, üüri ei maksa, sest aastaid pole ta tööl käinud. Aleksandr on ka varem M näkku löönud, kuid siis ei olnud suuri vigastusi ja M politseile avaldust ei teinud (tl.16 – 18); -kannatanu M G ütluste kohaselt haaras tema lapselaps Aleksandr 12.08.07.a. temast kinni ja peksis teda peaga vastu seina (vähemalt neli korda). Poeg G kutsus kiirabi. Peksmise tagajärjel olid tal näol sinikad, juuste piiril haav, mis kiirabis kinni õmmeldi. Kukkudes tekkisid sinikad ka kätele. Aleksandr oli alkoholi tarbinud ja tema isa G peksmisele vahele astuda ei julgenud. Aleksandr tööl ei käi, korteri või söögi eest ei maksa, küsib vanaemalt suitsuraha, on ära lõhkunud telefoni, klaasid, pesumasina, külmiku (tl. 23 – 26); toimikusse on lisatud ka ülekuulamise päeval 21.08.07.a. kannatanust tehtud fotod, millelt on näha verevalumid kannatanu näos ja kätel (tl. 30 – 31); -tunnistaja M E (kannatanu õe) ütlustega selle kohta, et 11.08.07.a. M külastades oli kõik korras. 13.08.07.a. olid M nägu ja käsi üleni sinised. Ta sai šoki, sest vaatepilt oli kohutav. M jutust sai ta aru, et Aleksandr oli teda koridoris peksnud vastu seina. Poeg oli välja kutsunud 4 kiirabi, see omakorda politsei. Korteris elab ka Aleksandri elukaaslane O, kes samuti joob ja kellelt on ära võetud vanemlikud õigused. M on õele kurtnud, et pojapoeg ja O varastavad temalt raha ja toiduaineid. Tunnistaja on kindel, et Aleksandr võib veel M rünnata või talle liiga teha, sest järgmisel päeval pärast peksmist oli ta vanaema riietest raputanud ja raha küsinud. Ka varem on Aleksandr oma vanaema löönud, politsei käis kohal, kuid siis M loobus avalduse tegemisest. Aleksandr on kallale läinud ka oma isale G’ile, kes oma poega kardab ega julge tema vastu ütlusi anda (tl.32-34); -kannatanu M G patsiendikaardist nr. 41840 nähtub, et 12.08.07.a. fikseeriti tal otsmikul põrutushaav 3 cm (haava õmmeldi), näol hematoomid; peksa oli ta saanud oma pojapojalt (tl. 36); -tunnistaja Ene Maasi (kiirabi arsti) ütlustest nähtub, et 12.08.07.a. said nad kutse aadressile XXX. M G oli võimeline ise kõndima, kuid tal oli otsa ees haav, mis vajas kindlasti õmblust, ninajuurel oli verevalum, mis tekitas kahtlust ka ninaluude murrule, näha oli näopõrutusi, nahaaluseid vigastusi, nägu oli verine. Tegemist oli värskete vigastustega; kohapeal puhastati haav ja kõrges eas kannatanu viidi Mustamäe haiglasse (tl. 38 -40); -tunnistaja Mihhail Bušujevi (kiirabi õe) ütluste kohaselt oli tuppa astudes kannatanu nägu ja juuksed verised; peas avastasid nad kannatanul haava, silmade all olid prillhematoomid, verevalumid olid ka kätel. Häirekeskuse kaudu kutsusid nad kohale politsei. Kannatanu ütluste kohaselt oli pojapoeg peksnud teda vastu seina (tl.41 – 43); -kahtlustatava T.I enda ütluste kohaselt oli ta 12.08.07.a. staadionil oma sünnipäeva tähistanud ning koju minnes oli ta purjus. Kuna vanaema teda solvas, tõukas ta teda kätega rinna piirkonda, mille tulemusel vanaema kukkus peaga vastu seina. Ta ei mäleta, kas ta vanaemale vigastusi tekitas või miks ta ennast politsei tulekul tuppa lukustas. Kahtlustatav väidab, et vanaema ei ole psüühiliselt normaalne ning kogu asja on provotseerinud vanaema õde, kes tahab teda sellest korterist ära koristada (tl. 44 - 46). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et T.I süü oma kõrges eas vanaema peksmises 12.08.07.a. ning talle tervisekahjustuste (verevalumid näol, käel, haav peas) tekitamises on täielikku tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. 2.
6. M. G väärkohtlemine 11.04.2008.a. on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - tunnistaja N N ütlustega selle kohta, et 11.04.08.a. helistas talle G G ja kutsus teda korterisse, kuna Aleksandr joob ning tülitab teda ja vanaema. Korteris nägi, et Aleksandr surus vanaema kõrist, küsis raha ning lükkas teda. M oli pea kukla tagant verine. Kohale kutsusid nad politsei. Korteris viibisid ka Aleksandri tuttavad ja tema tüdruksõber O (tl. 4-7); -kannatanu M G ütlustega selle kohta, et alkoholi tarvitades kasutab Aleksandr vägivalda. 11.04.08.a. lõi Aleksander teda rusikaga pähe, pigistas kaelast ning tõukas; ta lõi ära kukla, mis tema arvates toimus elutoas, mitte koridoris (tl. 8-11); -M G kiirabikaardil on fikseeritud 11.04.08.a. kukla piirkonnas muhk ja põrutushaav; haava puhastati vesinikuga, pandi side ja ta jäeti kodusele jälgimisele (tl.14); Tallinna Kiirabi teatises märgitakse, et 11.04.2008.a. diagnoositi M G’l pea põrutus ja kukla piirkonna põrutushaav (tl.16); -tunnistaja O I (kahtlustatava sõbranna) ütlustest nähtub, et T.I lükkas vanaema, 5 viimane kukkus ja lõi pea vastu lauda, peast hakkas verd tulema; ta ei näinud, et Aleksandr oleks vanaema löönud või kägistanud või raha küsinud; politsei viis Aleksandri kaasa (tl. 1718); -tunnistaja G G (kahtlustatava isa) ütluste kohaselt kasutab Aleksandr purjus peaga vägivalda oma vanaema suhtes. 11.04.08.a.olid Aleksandril külalised ja see vanaemale ei meeldi. Ühel hetkel nägi, et M oli pea verine, mistõttu kutsus politsei ja kiirabi. Ema rääkis, et Aleksandr oli teda tõuganud. (tl.19 – 20); -tunnistaja A F ütluste kohaselt oli ta 11.04.08.a. külas T.I. Vanaema tahtis, et külalised lahkuksid. Aleksandr lükkas vanaema, mille tulemusena viimane kukkus ja lõi pea ära; pea oli vanaemal verine; politsei viis Aleksandri kaasa (tl. 21 - 22); -kannatanu M. G tõukamisest ja selle tagajärjel kukkumisest vastu lauanurka on ütlusi andnud ka A. G’l külas olnud D M, kes sel päeval oli alkoholijoobes ( tl. 23 – 24); -kahtlustatava T.I ütluste kohaselt olid tal 11.04.08.a. päeval sõbrad-tuttavad külas, nad jõid õlut ja vanaemale see ei meeldinud; koridoris lükkas ta vanaema ja selle käigus põrkas viimane kuklaga vastu seina; toas lükkas ta vanaema voodisse, kuid ei kägistanud teda (tl.29 30); -et T.I oli 11.04.2008.a. alkoholijoobes, kinnitab ka joobe tuvastamise protokoll (tl. 32). Neid kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et T.I süü oma vanaema tõukamises ja talle vigastuste (muhk ja põrutushaav peas) tekitamises 11.04.08.a. on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole.
7. Karistuse mõistmine Toimepandud tegude eest KarS § 121 järgi tuleb T.I ka karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus T.I süüst. Ta on alkoholijoobes tahtlikult toime pannud kaks füüsilist rünnet oma kõrges eas vanaema suhtes. Esimeses episoodis kannatnut pekstes on 93-aastasele M G’le tekitatud tõsiseid tervisekahjustusi ning kannatanu peahaav vajas haiglas õmblemist. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et T.I süü ei ole suur, kuna toime on ta pannud vaid teise astme kuriteod. Just teo tehiolud näitavad kohtu arvates tema süü suurust. T.I ei taha aru saada, et nii kõrges eas isiku tõukamine või lükkamine, peksmisest rääkimata, on kannatanule äärmiselt ohtlik, toob kaasa suuri kannatusi ja üleelamisi. Süüdlase teist rünnet kannatanu vastu pole takistanud ka teadmine, et eeluurimine esimeses episoodis oli lõpule viidud, teda ähvardab karistus toimepandud kuriteo eest, kuid oma eluviisi ja –kombeid ta ei muutnud ning pani toime uue samaliigilise kuriteo isiku suhtes, kelle kulul ta sisuliselt elas (maksmata korteri ja sageli ka toidu eest). Tema kuritegeliku käitumise järjekindlus iseloomustab samuti tema süü suurust. Sõnades väljendas T.I kohtuistungil kahetsust oma käitumise suhtes ning seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks. Samas ei ole kohus kindel, et alkoholi tarvitanuna suudab T.I edaspidi kannatanust rohkem hoolida või tagada talle turvalise elu kannatanu enda korteris. Karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 3 alusel arvestab kohus kuriteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes. Füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustas süüdlane 93-aastasele isikule. 6 T.I isik, tema elulaad ja kombed (mittetöötamine, alkoholi kuritarvitamine, agressiivsus oma lähedaste vastu), maksmata trahvid erinevate süütegude eest, on lisaks tema süü suurusele nendeks asjaoludeks, mis lubavad kohtul väita, et T.I pole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, ega mõista talle ka vangistust tingimisi kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega kriminaalhooldaja järlevalve all. Isikut, kellel aastaid on puudunud regulaarse töö tegemise harjumus ning legaalsed sissetulekuallikad, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistus ei oleks tema poolt täidetav, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka metluskulud, mis süüdlasel tuleb tasuda. Kohus nõustub protkuröri ettepanekuga, et T.I mõjutamiseks hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides, samuti kannatanu turvatunde kindlustamiseks, tuleb T.I karistada reaalse vangistusega, mis võib samas olla alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. määras, mida taotles prokurör (9 kuud vangistsust). Kuna asja menetletakse lühimenetluses, tuleb kohtul KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra. Mõistetavast karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel kantuks lugeda 3 päeva eelvangistust.
8. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 ja § 180 alusel tuleb süüdlaselt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Kohtunik