lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada K.M *it temale Harju Maakohtu 03.novembri 2008.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 2 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 19.11.2009.a esitanud Tartu Maakohtule K.M-i kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 14.09.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-6339 tunnistati K.M süüdi
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega mõistetud karistusega. Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10798 tunnistati Aleksandr K.M süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 26.09.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 10 kuud 14 päeva vangistust, võrra, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust. Karistusaja algus 26.05.2008.a, karistusaja lõpp 08.04.2011.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et töökogemus vabaduses kinnipeetaval praktiliselt puudub. Riigikeele oskus on puudulik. Suhted päritoluperekonnaga on katkenud, tutvuskond on valdavalt kriminaalne. Kinnipeetavale on omane hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil, tunnistab hasartmängurlust. Füüsilist tervist hindab rahuldavaks, emotsionaalselt stabiilne. Puuduvad konkreetsed pikaajalised elueesmärgid, enamuse täiskasvanuelust veetnud vanglas, mistõttu võib oletada, et on ühiskonnaelu normidest väheteadlik. On viibinud kriminaalhooldusel seoses ennetähtaegse vabanemisega, kuid kontrollnõudeid ei täitnud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu K.M-i vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Varasem vabastamine on näidanud, et K.M ei allu käitumiskontrolli nõuetele. Tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ja puudub huvi tulevikku suunatud eluliselt vajalike küsimuste (eluase, majanduslik- ja sotsiaalne toimetulek) lahendamise vastu. Elukohaks saaks olema rehabilitatsioonikeskus Männiku tee 92, kus on nõutav elamiskulude maksmine 1500 krooni kuus. Eesti Vabariigis sissekirjutus puudub. Kohtuistungil 15.12.2009.a süüdimõistetu avaldas, et tal on tekkinud huvi vabaneda, kuna ta tahab minna elama ühe naistuttava juurde, keda tunneb 3 kuud. Tutvus tekkis K.M-i õe kaudu. Naistuttava nimi on Tatjana Käärma, elab Akadeemia tee 46-54. Tööle saaks ka- õe juurde konservitsehhi. Vennaga K.M ei suhtle. K.M arvab, et ta on karistatud 24-25 korda ja istunud 40 aastat vanglas. Nüüd on vanglast väsinud, sõpradega lõpparve teinud, nendega enam ei suhtle. See on viimane karistus- uusi kuritegusid enam toime ei pane. Männikule ei taha enam elama minna, läheb naise juurde. K.M on nõus, et kriminaalhooldaja kontrollib selle naise olemasolu ja korterit. Prokurör ei toeta K.M-i ennetähtaegset vabastamist. Varem on ta juba ennetähtaegselt vabastatud. Karistatud kriminaalkorras 18 korda. On nõutav kindla elukoha olemasolu. Rehabilitatsioonikeskuses saaks elada, kui ei tarvita alkoholi, narkootikume ja tasub elamiskulud. Varem ei ole K.M midagi avaldanud selle kohta, et tal on võimalus mujale elama minna. Kuritegude sooritamine on muutunud elustiiliks. Sotsiaalprogrammides ei ole vanglas osalenud. Puudub tööharjumus, uute kuritegude sooritamise risk on kõrge. Puudub sotsiaalvõrgustik. Kohtu seisukohad K.M on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest:
lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega mõisteti K.M-ile karistus 2 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust, millest
See tähtaeg sai täis 03.11.2009.a. Seega on käesolevaks ajaks K.M saabunud
lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (03.11.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et K.M ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. K.M on vabastatud ennetähtaegselt kohtu 04.03.2008 määruse alusel. Talle määrati kohustus elada Männiku tee 92, asuda tööle. Ka tookord kohtuistungil kinnitas K.M, et asub tööle, enam kuritegusid ei tee. Sellele vaatamata peeti ta kinni 26.05.2008 kahtlustatavana uute kuritegude toimepanemises juba 27.03.2008 ja uus karistus mõisteti 03.11.2008. See tähendab, et vähem kui 20 päeva pärast vabanemist pani ta toime uue varguse, kriminaalhooldus ei jõudnud alatagi. K.M on varem kriminaalkorras 17 korda ja väärteokorras 1 korra karistatud. Valdav teoliik on vargused ja kelmused. Käimasoleva ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus on K.M avaldanud, et soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Männiku tee 92, oma lähedaste kohta pole ta midagi avaldanud. Vanglale on teada, et oma lähedastega K.M ei suhtle, ehkki nood on püüdnud suhteid taastada ja K.M on ise väitnud, et ta ei vaja lähedaste abi. Kohtuistungil avaldatud naistuttava kohta ei ole K.M midagi öelnud ei kriminaalhooldajale ja sellest ei tea midagi ka vangla, ehkki nii kriminaalhooldusametniku ettekanne kui ka vangla iseloomustus on koostatud pärast väidetava naistuttava tekkimist. Kuna K.M oma lähedastega ei suhtle, ei saa võtta tõsiselt tema seletust, et naistuttava leidis ta oma õe vahendusel. Neil asjaoludel ei pea kohus arvestatavaks võimalust, et K.M saab vabanedes asuda elama mujale kui rehabilitatsioonikeskusesse ega anna kriminaalhooldusametnikule ülesannet kontrollida K.M-i jaoks võimaliku elukoha olemasolu väidetava naistuttava juures. K.M puudub tööharjumus, puudub väljavaade saada vabaduses töökoht, seega puudub ka võimalus tasuda rehabilitatsioonikeskuses elamise eest. K.M puudub sotsiaalvõrgustik, kellelt saada vabaduses moraalset tuge, abi ja nõuandeid õiguskuulekaks eluks. Neil põhjustel loeb kohus, et ükski
lg.3 loetletud asjaolu seonduvalt K.M-iga ei räägi tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ja K.M ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.