Obsah (11)

§ 209§ 199§ 121§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75§ 57§ 74§ 76

1-09-12695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 detsember 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-12695 (08230106466, 09730000505) Kohtunik Märt Toming K

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 199

lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav B.S Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, emakeel: eesti keel, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2009 kuni 29.06.2009, so 2 päeva. Varasem karistatus:

1. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 04.02.1987 otsusega KrK § 139 lg 3; § 139 lg 2 p 3, § 88 lg 3 järgi vabadusekaotus: 3 aastat 6 kuud;
2. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 10.12.1990 otsusega KrK § 181 lg 1 järgi vabadusekaotus: 10 kuud;
3. Tallinna Linnakohtu 10.12.1993 otsusega KrK § 144; § 188, § 1243 lg 2 järgi vabadusekaotus: 3 aastat 6 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga;
4. Tallinna Linnakohtu 18.03.1996 otsusega KrK § 139 lg 3 p 1; 143 lg 2 p 1; §140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus: 3 aastat; liitkaristus vabadusekaotus 6 aastat 6 kuud;
5. Rapla Maakohtu 05.12.2003 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus: 1 aasta 8 kuud tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga;
6. Harju Maakohtu 27.09.2005 otsusega

§ 121järgi rahaline karistus: 180 päevamäära; 1 7.

Harju Maakohtu 23.04.2007 otsusega

§ 424

, § 121 järgi vangistus: 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja 10 kuud ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Harju Maakohtu 21.02.2008 määrusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, vabanes 04.03.2008, ärakandmata karistuse osa 10 kuud ja 11 päeva Kaitsja Advokaat U Simon RESOLUTSIOON 1. B.S süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kui kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 23.04.2007 otsusega mõistetud liitkaristusega, so vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud, lugedes mõistetud vangistuse kantuks. 4. B.S süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 5. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 6.

§ 65

lg 2 alusel suurendada B.S-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.04.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 10 (kümne) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva võrra ning mõista B.S-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 11(üksteist) päeva. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.06.2009 kuni 29.06.2009 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 9 (üheksa) päeva. 8. B.S-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9.

§ 69

lg 1 alusel asendada B.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 1 aasta 2 kuud ja 9 päeva üldkasulikule tööle 868 (kaheksasada kuuskümmend kaheksa) tundi. 10.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 11.

§ 69

lg 4 alusel allutada B.S üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 2 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 12.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.S-i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha 2 vahetamiseks. 13.

§ 75

lg 2 alusel kohustada B.S-i hüvitada kannatanutele tekitatud kahju kogu väljamõistetud ulatuses hiljemalt 31.12.

2. B.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2431 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend üks) krooni ja 20 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.S , 1-09-12695, kaitsjatasu“.
3. B.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.S, 1-0912695, sundraha“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr SS-0509-08/4438 tegemisel tekkinud kulu 2000 krooni jätta riigi kanda.
6. N T ´i esitatud tsiviilhagi 3700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning B.S-ilt välja mõista N T ´i kasuks 3700 (kolm tuhat seitsesada) krooni.
7. AS EMT esindaja esitatud tsiviilhagi 7908,25 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 3110 krooni ulatuses ning B.S-ilt välja mõista AS-i EMT kasuks 3110 (kolm tuhat ükssada kümme) krooni. Tsiviilhagi 4789 krooni ja 25 sendi ulatuses jätta rahuldamata.
8. Asitõendid: Suitsukonid, mis on paigutatud Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi aadressil Rahumäe 6 Tallinnas, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 17.12.
9. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.12.
10. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.S ’i süüdistatakse selles, et tema: olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, 26.04.2008 hilisõhtul, viibides N T ile kuuluvas korteris xxxTallinnas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas N T ile kuuluvad esemed: nahktagi Hugo Boss väärtusega 1000 krooni, mille taskus olid dokumendid ja pangakaardid avaldaja nimele, 4 korterivõtit väärtusega 300 krooni, nahktagi väärtusega 500 krooni, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 300 krooni, DVD pleieri Andrew Boss väärtusega 600 krooni, sularaha 350 krooni, DVD ja CD plaadid 20 tk väärtusega 400 krooni, 1 purgi kohvi Nescafe väärtusega 50 krooni, spordikoti Umbro väärtusega 200 krooni, kokku summas 3700 krooni. 3 Seega B.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud kelmuse toimepanemise eest, esitas eeluurimisel tuvastamata isiku kihutamisel ja isikliku varalise kasu saamise eesmärgil 10.12.2003 AS EMT esinduses aadressil Tallinn, Pärnu mnt 104 AS EMT klienditeenindajale 01.12.2003 kuupäevaga volikirja, mis oli välja antud AKkui OÜ R juhatuse liikme nimel, kuid mis ei olnud allkirjastatud AK, vaid eeluurimisega tuvastamata isiku poolt ning esinedes OÜ R esindajana sõlmis OÜ R nimel ASiga EMT 10.12.2003 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni №kia 6310i maksumusega 4890,00 krooni järelmaksuga soetamiseks, teostades vajaliku sissemakse summas 1780,00 krooni ja võttes vastu mobiiltelefoni. Samuti sõlmis B.S 10.12.2003 OÜ R nimel ASiga EMT liitumislepingu, abonentnumbrile XXX, mille alusel väljastati B.S-ile SIM kaart nimetatud abonentnumbrile. Saadud mobiiltelefoni ja SIM kaardi andis B.S pärast AS EMT esindusest lahkumist üle samale eeluurimisel tuvastamata isikule, kes seejärel tasus B.S-ile osaühingu nimel tehingu sõlmimise eest varem kokkulepitud summa - 1000 krooni. Mobiiltelefoni Nokia 6310i eest jäeti tasumata täies ulatuses osamaksed kokku 3110 krooni suuruses summas ja kõneteenuste kasutamisest jäeti tasumata 4798,25 krooni. Seega, B.S, omamata reaalset seost OÜ-ga R , tekitas teadlikult ASi EMT klienditeenindajas ebaõige ettekujutuse tegelikult tehingu teinud isiku ning kauba saanud ja teenuste kasutamiseks õigustatud isiku osas ning seoses sellega ka saadud kauba ja teenuste eest tasumise osas, mööndes, et sellise tegevusega tekitatakse ASile EMT varaline kahju. Selliselt pani B.S, varem kelmuse toimepannud isikuna toime kelmuse, s.o. teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise varalise kasu saamise eesmärgil, s.o.

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav B.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süütegude toimepanemised tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.04.2008

§ 199

lg 2 p 4 episood 27.04.2008 koostatud kannatanu N T `i ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.04.2008 kella 18:30 paiku sai kannatanu, olles koos oma sõpradega, tuttavaks kahe meesterahvaga: Andrei ja B.S . Hiljem kutsus kannatanu meesterahvad oma korterisse aadressil XXX, Tallinn. Tarvitasid alkoholi ja vaatasid filmi. Kannatanu läks 23:00 paiku magama. Meesterahvad jäid tema juurde ööseks. Hommikul ärgates avastas kannatanu, et meesterahvad olid lahkunud ning varastatud oli esemeid koguväärtuses 4200 krooni (nahktagi Hugo Boss väärtusega 1000 krooni, mille taskus olid dokumendid ja pangakaardid avaldaja nimele, 4 tk. korterivõtmeid väärtusega 300 krooni, nahktagi väärtusega 500 krooni, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 300 krooni, DVD pleier Andrew Boss väärtusega 1100 krooni, hall pass kannatanu nimele, sularaha 350 krooni, DVD ja CD plaadid 20 tk väärtusega 400 krooni, 1 purk kohvi Nescafe väärtusega 50 krooni, spordikott Umbro väärtusega 200 krooni). (t/l 4-7) 29.06.2009 koostatud kannatanu N T `i hagiavaldusest nähtuvalt ööl vastu 27.04.2008 varastati tema korterist järgmised esemed: nahktagi Hugo Boss väärtusega 1000 krooni, nahktagi - 500 krooni, taskus oli isikutunnistus, pass, 4 võtit väärtusega 300 krooni, mobiiltelefon №kia 3310 väärtusega 300 krooni, DVD-pleier Andrew Boss väärtusega 610 kroon ja sularaha taskus - 350 krooni, 20 tk DVD-kettaid väärtusega 400 krooni, kohv 4 Nescafe 50 krooni, spordikott Umbro väärtusega 200 krooni. Kokku üldsummas 3700 krooni ning antud summas esitab kannatanu ka tsiviilhagi. (t/l 50) 27.04.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks korter aadressil: XXX, Tallinn. Sisenedes korterisse jääb paremat kätt elutuba, kust laua pealt võeti tühjalt viinapudelilt ja 4 klaasilt sõrmejäljed. Kaasa võeti tuhatoosis olnud suitsukonid.(t/l 11-12, 13-17) 29.06.2009 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.04.2008 oli ta koos sõbraga ja tutvus Kadrioru juures N ga. Nad võtsid napsi ja nende juurde tuli Andrei. N kutsus neid enda juurde, Tallinnas xxx asuvasse korterisse. Seal võtsid kolmekesi napsi ja kui N uinus ja Andrei lahkus, siis ta jõudis veel viimase bussi peale ning otsustas varastada asju. Ta võttis korterist kõik kahtlustuses loetletud asjad, pani need spordikotti. Dokumente tal vaja ei olnud. Jopet kandis mõnda aega, kasutas telefoni, aga pärast läks telefon katki, sest see oli juba vana ja viskas selle minema. DVD koos ketastega müüs Balti Jaama kõrval oleval turul tundmatule inimesele 500 krooni eest maha. Joped müüs Magistrali pargis tundmatutele inimestele 250 krooni eest. Raha kulutas toidu peale. Võib-olla pani kotti veel midagi väikest, nagu näiteks kohvi, kuid ta täpselt ei mäleta. Tehtut kahetseb väga. Tal oli vaja toiduraha. (t/l 44-46) Koopia 23.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt B.S-ile mõisteti karistusena

§ 424

, § 121 järgi vangistus: 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta ja 10 kuud vangistust ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. (t/l 55-56) Väljatrükk 05.12.2003 Rapla Maakohtu otsusest, mille kohaselt B.S-ile mõisteti karistusena KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta ja 8 kuud tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. (t/l 69-82) 10.12.2003

§ 209

lg 2 p 1 episood 12.12.2006 esitatud AS EMT hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt 10.12.2003 B.S (isikukood XXX) sõlmis AK(isikukood XXX) poolt väljastatud volituse alusel

1. detsembril 2003 EMT Esindused AS müügiesinduses (Pärnu mnt 104, Tallinn) EMTga liitumislepingu telefoninumbri XXX kohta, esitades R OÜ juhatuse liikme AK poolt väljastatud garantiikirja ja isikliku passi. Samuti on 10.12.2003 sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping (mobiiltelefon №kia 6310i maksumusega 4890,00 krooni) AK nimele, teostades vajaliku sissemakse ja võttes vastu mobiiltelefoni. (t/l 8-18) AS EMT poolt kriminaalasja juurde esitatud väljavõttest kasutatud kõneteenuste kohta nähtub, et ajavahemikul 01.12.2003 kuni 31.03.2004 telefoninumbrilt XXX kasutatud EMT teenuseid kogusummas 11533, 99 krooni. (t/l 19-37) Mobiiltelefoni järelmaksu müügileping 10.12.2003.a kuupäevaga on sõlmitud AK nimele, teostades vajaliku sissemakse ja võttes vastu mobiiltelefoni (mobiiltelefon №kia 6310i maksumusega 4890,00 krooni). (t/l 40-42) AS EMT ja OÜ R vahel sõlmitud liitumislepingust nähtuvalt 10.12.2003 sõlmis B.S EMT Esindused AS müügiesinduses (Pärnu mnt 104, Tallinn) EMT-ga liitumislepingu telefoninumbri XXX kohta. (t/l 43-44) AS-ile EMT esitatud 01.12.2003.a kuupäevaga garantiikirjast ja volikirjast OÜ R nimelt nähtub, et AK(i.k. XXX) OÜ R juhatuse liige, garanteerib teenuste ja kaupade eest tasumise vastavalt esitatud arvetel olevate summades ja ettenähtud makse tähtaegades. Esitatud volitusest nähtuvalt AK volitab B.S-i allkirjastama liitumislepinguid, vastu võtma kaupu ning läbi viima muid formaalsusi vastavalt lepingu sisule. Volitus on väljaantud kehtivusajaga kuni 31.12.
2. (t/l 45-46) 14.01.2008 koostatud tunnistaja SL´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta ASs EMT Esindused vanemmüügikonsultandina. Uurija poolt näidatud toimiku lehtedel 78 kuni 85 näidatud dokumentide alusel ei oska ta enam midagi öelda, sest aega on liiga palju mööda läinud. Oma tavapärase vormistamise protseduuri alusel võib öelda, et telefoni on oma kätte saanud B.S-i passi esitanud isik ja selle isikuga oli ka sõlmitud liitumisleping. Kas passi esitanud isik ja passil näidatud isik olid samad ta öelda ei oska. Kahjuks on jäänud 5 tal märkamata ka allkirjade erinevus, mistõttu ei ole ta teostanud ka isiku tuvastamise põhjalikumat kontrolli. (t/l 48-49) 23.01.2008 koostatud tunnistaja UA ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb ta B.S-i alates umbes 2001-2002 aastast, kuid ta ei mäleta, kas ta on temaga ühes autos sõitnud. Tema mäletamist mööda tal sellel ajal veel autot ei olnud ja viibis Murru vanglas. (t/l 52-53) Harju Maakohtu registriosakonnast saadetud materjalidest OÜ R kohta nähtub, et Osaühingu R asutamise avaldus on koostatud 31.08.
3. Osaühingu juhatuse liikmeks on H.M . 01.11.2001 on Tallinna Linnakohtu Registriosakonda esitatud avaldus äriregistris OÜ R juhatuse liikme H.M kustutamiseks ning uue juhatuse liikme AK kandmiseks. 01.11.2001 notariaalselt kinnitatud osa ostu-müügilepingu kohaselt müüja AS №rdex müüs ostjale AK´le OÜ R registrikoodiga XXX. 05.07.2006 kandemäärusega on Harju Maakohtu kohtunikuabi M Topkin otsustanud kustutada Osaühingu R äriregistrist ning teha vastav kanne äriregistri B-osa registrikaardile. (t/l 6079) 04.01.2008 koostatud kahtlustatava AK ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib ta seoses kahtlustusega teatada, et on vastuvõtnud kaks mobiiltelefoni ning andnud need isikule kelle nime ta ei tea. OÜ R on vormistatud tema nimele umbes kuus aastat tagasi hilissügisel ja isiku initsiatiivi, kes nimetas ennast Riivoks. Riivo küsis temalt, kas ta soovib raha teenida (10000 krooni) kirjutades enda nimele firma. AK oli nõus, andis talle oma telefoninumbri. Mõne aja päras Riivo helistas talle ja kutsus ta notari juurde. Estonia puiesteel kohtus meesterahvaga, kellega ta koos notari juurde minema pidi. Riivo nendega kaasa ei tulnud. №taribüroos sõlmiti ostu-müügileping. Seejärel läks ta Sampo panka, avas OÜ R nimele pangakonto. Peale seda käis ta mitmel korral pangast OÜ R arvelt raha välja võtmas. Kokkusaamiskohad teatas talle Riivo, pangakontorisse sõitis musta Mercedesega, autot juhtis vene keelt kõnelev meesterahvas, kelle kätte ta andis ka väljavõetud raha. Raha väljavõtmine kestis 1-1,5 kuud. Peale seda talle enam ei helistatud. Hiljem saadeti tema töökohta inkasso teateid, milledele ta vastas, et tema pole kuskil käinud ning laske teha allkirja ekspertiis. Paar aastat hiljem kohtus Riivoga, kes kutsus teda OÜ-le R Hansapangas uut arvelduskontot avama. Vabaduse väljakul võeti ta heleda Nissani peale, mille roolis oli mingi teine mees ning nad sõitsid Rocca al Mare kaubanduskeskuse juurde. Riivo andis talle OÜ R B-kaardi ja käskis minna sellega avama Hansapanga kontoris OÜ-le R arvelduskontot ja sõlmida teleteenuste leping. Käis avas OÜ R nimele arvelduskonto ja samas sõlmis ka teleteenuste lepingu. Mõni nädal hiljem sai pangakontorist salasõna ja paroolikaardi ning andis need kohe peale kontorist väljumist Riivo kätte. Umbes nädala pärast helistas Riivo uuesti ja teatas, et ta on kinnipidamisasutuses, kuid tal oleks hädasti vaja mobiiltelefoni ning teatas talle millal minna Pärnu maanteel viadukti ligidal asuvasse EMT kontorisse vormistama kahte mobiiltelefoni ja liitumislepingut. Seal ootas mingi mees, kellele pidi andma ühe mobiiltelefoni ja kes pidi andma temale ka esimese sissemakse jaoks raha. Peale telefonide saamist andis ühe kallima telefoni kohe tema kätte ja ka mõlema telefoni ostumüügi lepingud ning liitumislepingud koos mõlema SIM kaardiga. Tema kasutas tema kätte jäänud mobiiltelefonis oma kõnekaarti nr XXX. Paari kolme nädala pärast nõudis Riivo selle telefoni samuti tagasi ja ta andis ka selle sama isiku kätte. Hiljem käis mitmel korral koos Riivoga Hansapanga kontoris, kus tegi tema käest saadud rahadega sissemakseid. Nendel kordadel sai ta Riivo käest ka mingeid väiksemaid summasid, kas 50 või 100 krooni, täpselt ei mäleta. Kuna ta lubatud raha ei olnud saanud siis läks ta mingil ajal pangakontorisse ja küsis sealt pangakonto jääki ning võttis kahel korral 200 EEK. Tema ei ole vormistanud mitte ühtegi volitust ega garantiikirja. Tunnistab, et on kahtlustuse nimetatud kuriteo teiste isikute mõjutusel toime pannud, kuid ta ei olnud teadlik kuriteoga tekitatud kahju suurusest. (t/l 80-84) 17.10.2008 koostatud kahtlustatava T Ristisaare ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab, et on kahtlustuses esitatud kaupade hankijatelt ja kauplustest kättesaamises osalenud Riivo Jürisson´i ettepanekul ja tema initsiatiivil ning ei ole omale mitte mingeid kaupu saanud. Riivo Jürissoniga esimesel korral kontakteerus telefoni teel 2004 aasta 6 alguses. Hiljem sai teada, et Riivo Jürisson viibis sellel ajal Murru vanglas. Esimesel helistamisel teatas Riivo Jürisson telefoni teel, et tal on vaja ära tuua tööriistu ASst Talimäe ja ta palus, et ta sõidaks oma sõiduautoga ja võtaks selleks kaasa ühe mehe ning see mees sai Mustamäel asunud kauplusest kätte tööriistad ja ta viis ta nendega Park Hotelli juurde, kus oli Riivo tuttav, kes sai need endale ja tema andis talle ka nende eest raha, et ta tasuks selle arve. Peale seda korda helistas Riivo ja palus minna Tallinna bussijaama juurde ning seal sai kokku A K , kes andis talle üle mobiiltelefonide SIM kaardid, millest üks jäi tema kätte ja selle number oli XXX ning teised SIM kaardid andis Riivo Jürissoni naise kätte, kes töötas Paldiski maantee Selveris ja kes viis need tõenäoliselt Riivole. Riivo naisega on kohtunud ka hiljem ja andnud tema kätte ka raha, mis oli saadud OÜ R nimel välja võetud kauba müügist. Kahtlustuses näidatud esimeses punktis näidatud B.S-i nimi on talle täiesti võõras ja seal märgitud mobiiltelefoni ei ole ta katsunud. AKga ei ole ta rohkem kohtunud ja temalt mobiiltelefone saanud. Kahtlustuse 3 punkt on vastavuses tegelikkusele ja koostööleping ning volitus (tl 161,162) on täidetud tema poolt, kuid OÜ R nimel vormistatud trükitud volikirjad, mida ta on kasutanud, ta trükkis välja internetipunktides ja seal sisenes Riivo käest saadud OÜ R emaili parooliga OÜ R kodulehele aadressil r oy@hot.ee, kus oli üleval volikirja põhi, mis on tema arvates sisestatud Riivo poolt. Kahtluse punktis 4 kirjeldatu vastab tegelikkusele, kusjuures tankimised toimusid põhiliselt tema kasutuses olevatesse sõiduautodesse, kuid diiselkütus läks Riivo Jürisson poolt tema saadetud firmast OÜ E töötaja sõiduauto haagises olevatesse mahutitesse. Kahtlustuse punk 5 ja 6 vastavad tõele, kuid kaup läks Riivo poolt saadetud isikute kätte. AS Puukeskusest saadud saematerjal laaditi alguses maha Heina tn 33 siseõues ja tunni jooksul tuli järgi Riivo poolt saadetud inimene koos autoga ja laadis selle oma autole ning selle kauba eest ta mingit raha ei ole saanud. Kahtluse 7 kuni 16 punktides kirjeldatu vastab tegelikkusele, kuid punkt 16 kaup läks tõenäoliselt Riivo poolt Murru vanglast saadetud isiku kätte ja selle eest raha ta kindlasti ei ole saanud. Ants R ja Taisto A maksis neile tehtud väljasõitude eest raha, ostis ka toidukaupu ja tegi ka OÜ R nimel töölepingu, millele kirjutas AK nimel ise alla. Samuti maksis ta töö ja tema juures ööbimiste eest raha ka Averi P . Tema vahendusel hankijatelt saadud ja tema poolt müüdud kaubad müüs poole hinnaga. tema poolt on tasutud Ants R , Taisto Asulale ja Averi P raha nende poolt tegelikult tehtud töö ehk raisatud aja eest ja seega ei pea nemad tasuma hankijatele tekitatud kahju eest ning tema poolt müüdud kaupade osas võtab vastutuse tekitatud kahjude hüvitamise eest täielikult endale. Riivo J peaks tasuma hankijatele tekitatud kahjud, mis on tekkinud tema volitatud isikute kätte jäänud kaupadest, mille eest tema ei ole mingit raha saanud. (t/l 85-89) 03.11.2008 koostatud AKle esitatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ta ära esitatud fototabelilt isikud number 1, 4 ning 9 seoses OÜga R . Fototabeli pildil nr 1 esitati T Ristsaar, fotol nr 4 Averi P ja fotol nr 9 Riivo J . (t/l 98-102) 26.06.2007 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema ennast kuriteos, milles teda kahtlustatakse süüdi ei tunnista. Kahtlustuses märgitud lepinguid tema allkirjastanud ei ole ning ei tea kuidas tema passikoopia on sattunud ASile EMT. Talle meenub, et kunagi unustas passi U A sõiduautosse ning pole seda hiljem kätte saanud. Neli kuni viis kuud tagasi sai ta uue passi ning tegi ka enne avalduse Tallinna Lõuna politseiosakonda. (t/l 50-51) 27.11.2008 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et on osalenud kahtlustuses märgitud telefoni ja liitumislepingu vormistamisel. Nimetatud lepingu vormistamist tema nimel pakkus talle tundmatu inimene 1000 krooni eest. Isik sõitis tumedat värvi Mercedesega, tema kõrval istus veel üks meesterahvas. Peale lepingu vormistamist andis ta mõlemad telefonid ja lepingu selle meesterahva kätte saades selle eest 1000 krooni. Peale seda pole ta neid isikuid kohanud. Vastates küsimusele, kas vastab tõele, et ta kaotas oma passi U A autosse, sest 28.10.2004 Tallinna Lõuna politseiosakonda tehtud avalduse kohaselt varastati pass 27.10.2004 koos rahakotiga, märgib kahtlustatav, et tõenäoliselt on eelmisel ülekuulamisel mõned faktid ajaliselt segi ajanud. Kahetseb kuriteo toimepanemist ning lisab, et isik ütles, et midagi seadusevastast selle telefoniga ei juhtu ning tema tasub kõik ülejäänud arved. (t/l 103-104) 7 Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt B.S-i ei tunne esitatud fototabelil ühtegi isikut ära (t/l 8 106-107) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud B.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu N T i ütlusi, AS-EMT hagiavaldust ja esitatud dokumente, AS EMT ja B.S-i vahel sõlmitud liitumislepingut, AK nimel sõlmitud ASiga EMT mobiiltelefoni müügilepingut, sündmuskoha vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu registriosakonnast saadetud materjale OÜ R kohta, OÜ R garantiikirja ja volikirja, tunnistajate SLi ja U A ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud AK ja T R ütlusi, AS-i Hansapank vastust järelpärimisele, äratundmiseks esitamise protokolle, asub seisukohale, et B.S-i süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.S temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja karistus ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli B.S

§ 199lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 26.04.2008 hilisõhtul, B.S viibides N T ’ile kuuluvas korteris xxxTallinnas, varastas N T ile kuuluvad esemeid, tekitades N T varalise kahju 3700 krooni väärtuses. Kriminaaltoimikust nähtuvalt müüd süüdistatav osa varastatust maha, osa kasutas oma otstarbeks ja viskas seejärel minema. Seega süüdistatav pööras varastatud esemed ebaseaduslikult oma kasuks ja omastas need, käsutades võõraid vallasasju kui oma vara. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.S temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud kelmuse toimepanemise eest. Seega oli B.S

§ 209lg 2 p 1 märgitud isikuks.

10.12.2003 AS-i EMT esinduses aadressil Tallinn, Pärnu mnt 104 AS EMT esitas B.S klienditeenindajale 01.12.2003 kuupäevaga volikirja, mis oli välja antud AKkui OÜ R juhatuse liikme nimel, kuid mis ei olnud allkirjastatud AK, vaid eeluurimisega tuvastamata isiku poolt ning esinedes OÜ R esindajana sõlmis OÜ R nimel AS-iga EMT 10.12.2003 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni №kia 6310i maksumusega 4890,00 krooni järelmaksuga soetamiseks, teostades vajaliku sissemakse summas 1780,00 krooni ja võttes vastu mobiiltelefoni. Samuti sõlmis B.S 10.12.2003.a OÜ R nimel AS-iga EMT liitumislepingu, abonentnumbrile XXX, mille alusel väljastati B.S-ile SIM kaart nimetatud abonentnumbrile. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses süüdistatav selle nimel, et saada taolise käitumise eest temale võõralt inimeselt temale lubatud 1000 krooni. Seega, olles teadlik sellest, et tal puudub igasugune seos OÜga R , samuti selle juhatuse liikmega, kelle volikirja ta lepingut sõlmides esitas. Kohus leiab, et isik, kes on vähemalt põhihariduse ja keskmise elukogemusega, saab aru sellest, et taolisel viisil käitudes loob ta teises lepingu pooles teadvalt vale ettekujutuse oma volitustest tehingut sõlmida ning võtab vastu kauba, mille kohe võõrale inimesele üle annab, allkirjastades lepingu, millega võtab kohustused kolmandale isikule. Oma nimelt liitumislepingut sõlmides teadis süüdistatav aga väga hästi seda, et liitumislepinguga võetavaid kohustusi täitma ei hakata, kuivõrd tema, allkirjastades lepingud, andis lepingud ära koos telefoni ja kaardiga, millega kaotas kontrolli edaspidise üle ning sellise käitumise eest raha saades sai aru, et temale raha andnud isik ise ei tahtnud lepinguid oma nimelt sõlmida ja lasi seda teha võõral. Seega sai ta aru, et ka temale raha maksnud isik ei kavatse lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid soovib omastada telefoni ja kasutada ebaseaduslikult 8 omandatud telefoni tasuta, jättes kõnede eest tasumata. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, keda on varem karistatud kelmuse toimepanemise eest so

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

Samas süüdistatakse süüdistatavat selles, et ta temale inkrimineeritud süüteoga tekitas varalise kahju kokku 7908,25 krooni, millest 3110 krooni moodustab telefoni maksmata osamakse ja 4798,25 krooni tasu kõneteenuste eest. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav valitses tegu kuni hetkeni, mil ta telefoni üle andis kolmandale isikule ning ta ise telefoni ei kasutanud. Seega ei saa temalt välja mõista varalist kahju, mille suurusest ta ei ole teadlik ega ole teadlik ka selle tekitamisest. Süüdistatav vaid möönis, et edaspidi kasutatakse telefoni tema teadmata ulatuses, kuid süüdistatava osa kuriteos piirdus vaid teadvalt vale ettekujutuse teel vara omandamisega, edaspidiste kohustuste täitmata jätmist ta küll eeldas, kuid see varaline kahju ei tekkinud enam süüdistatava käitumise tulemusena. Kohtueelsel menetlusel on N T esitanud tsiviilhagi 3700 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas B.S , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.S-ilt N T ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS EMT Eesti esitanud tsiviilhagi 7908,25 krooni nõudes, milline sisaldab endas mobiiltelefoni №kia 6310i eest tasumata jäetud osamakseid kokku 3110 krooni suuruses summas ja kõneteenuste kasutamise eest tasumata jäetud makseid 4798,25 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas B.S mobiiltelefoni enda valdusesse saamisel kahju summas 3110 krooni. Samas andis ta telefoni koos liitumislepinguga edasi kolmandale isikule ning ise telefoni ei kasutanud. Seega alates telefoni ja dokumentide üleandmisest B.S enam tegu ei valitsenud ja kuivõrd tema ise telefoni ei kasutanud, ei saanud ta ka tekitada varalist kahju kõneteenuste tasumata jätmisega. Kohus leiab, et varaline kahju summas 3110 krooni on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud 3110 krooni osas ja kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud osas, so 4798 krooni ja 25 sendi osas tuleb aga esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 3110 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on 9 tekitanud varalise kahju 3110 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 3110 krooni ulatuses välja mõista B.S-ilt AS-i EMT Eesti kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kohtu poolt määratud katseajal kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Teisalt peab kohus siiski võimalikuks avaldatud kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57

p 3 mõttes.

§ 209

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastani. Süüdistatavat süüdistatakse ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, millega tekitati varaline kahju, mis oma suuruselt ei ole oluline. Seetõttu leiab kohus, et tekitatud varalist kahju, vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemist ja kahetsust arvestades võib süüdistatavale mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras.

§ 199

lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom näitab juba iseenesest seda, et süüdistataval puudusid teo toimepanemise ajal legaalsed elatusvahendid ja puuduvad ka käesoleval ajal. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud kuritegude toimepanemist, seda ka kohtu poolt määratud katseajal. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates kuritegude toimepanemist.

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuritegu on toime pandud 10.12.2003, so 5 päeva pärast Rapla Maakohtu 05.12.2003 kuulutamist, millise otsusega karistati süüdistatavat vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, milline karistus jäeti

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi kohaldamata.

Nimetatud karistus aga liideti Harju Maakohtu 23.04.2007 otsusega mõistetud 2 kuulise karistusega täies ulatuses ning kohus ei saa enam käesoleva otsusega mõistetavat karistust uuesti Rapla Maakohtu otsusega mõistetud karistusele liita. Seetõttu leiab kohus, et

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus tuleb

§ 65

lg 1 sätete kohaselt liita Harju Maakohtu 23.04.2007 otsusega mõistetud liitkaristusega. Kuivõrd käesoleva otsusega mõistetav karistus on oluliselt kergem kui eelmise otsusega mõistetud liitkaristus, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kuivõrd aga süüdistatav on eelmise otsusega mõistetud liitkaristusest ära kandnud 1 aastase vangistuse, leiab kohus, et

§ 209lg 2 p 1 järgi mõistetava karistuse võib lugeda kantuks.

10 Mis puudutab

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistust, siis leiab kohus, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse toimepanemises, millega tekitati kannatanule varaline kahju, mis ei ole oluline. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale võib tekitatud varalise kahju suurust, asjaolu, et teda süüdistatakse vaid ühe varguse toimepanemises ja avaldatud kahetsust arvestades mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas tekitatud varalist kahju arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd aga süüdistatav vabastati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ja ta pani uue kuriteo toime kohtu poolt määratud katseajal, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

§ 76

lg 6 sätteid, mille kohaselt kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Seetõttu tuleb käesoleva otsusega

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 10 kuud ja 11 päeva täies ulatuses. Olemasolevatest materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatav viimase pooleteise aasta jooksul toime pannud uut süütegu ning süüdistatava sõnade kohaselt on tal ka sissetulek, samuti ülalpidamisel kaks last ning elukaaslane on lapseootel, mistõttu on ka tema varsti ülalpidamist vaja isik koos lapsega. Arvestades prokuröri taotlust ja süüdistatava nõusolekut ning käesolevaks ajaks süüdistatava eluviisi olulist muutust peab kohus võimalikuks asendada süüdistatavale mõistetava liitkaristuse üldkasuliku tööga. Kuivõrd aga üldkasuliku töö hulk on suur ja hetkel on süüdistatav töövõimetu, siis leiab kohus, et süüdistatavale tuleb anda üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalne seaduses sätestatud tähtaeg. Märt Toming kohtunik 11