p.1,3,4;§ 200 lg.2p.8§ 25 lg.2 järgi ja G.A süüdistuses
Prokurör Natalja Lebed Süüdistatavad B.I , isikukood xxx, elukoht: xxx, viibib vahi all Vanglas, ei tööta, põhiharidusega; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 31.08.2005.a. Harju Maakohtu poolt
29.04.2008.a. vabastatud tingimisi enne tähtaega 18.04.2008.a. Harju Maakohtu määrusega alusel katseajaga kuni 07.10.2009.a., karistuse ärikandmata osa 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva seisuga 29.04.2008.a. G.A , isikukood xxx, elukoht xxx, viibib vahi all Vanglas, ei tööta, 8 klassi haridusega, EV kodanik, emakeel vene keel, varem kohtulikult karistatud 3-l korral, viimati 13.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt
p.1 järgi 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega.
Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus, milline pöörati täitmisele Harju Maakohtu 26.03.2007.a. määrusega, see on 2 aastat vangistust. Kergem karistus loetud kaetuks raskemaga. Liidetud karistusest on kantud kaks aastat. Kandmisele kuulub 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loetud 13.11.2008.a. Kaitsjad Sergei Narusberg, Eva Rivis Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Õigeks mõista B.I
lg.2 p.8-§ 25 lg.2 järgi Süüdi tunnistada B.I
p.1,3,4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva ning mõista liitkarituseks 2 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust.
B.I suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista G.A
Süüdi tunnistada G.A
Süüdi tunnistada G.A
lg.2p.7 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.
lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 4 aasta vangistust.
1 alusel, lugedes kergem, Harju Maakohtu 13.11.2008.a. otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust kaetuks rakseima karistusega, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 13.11.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest arvata maha osaliselt ärakantud vangistus 6 kuud ja 15 päeva.
lg.1 alusel arvata karistusaja hulka G.A eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2008.a. kuni 12.11.2008.a., s.o. 2 kuud ja 25 päeva ning seega kuulub lõplikult ärakandmisele 3 aastat 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 28.05.2009.a. G.A suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista G.A-lt tsiviilhagi GM kasuks summas 842.00 krooni. KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista G.A-lt riigituludesse sundraha 10 875.00 krooni, kaitsjatasu 8383.80 krooni, ekspertiisi kulud seoses DNA ekspertiisi tegemisega summas 11 680.00 krooni ja isiku kohtarstliku ekspertiisi tasu summas 2875.00 krooni. KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista B.I-lt riigituludesse sundraha 6525.00 krooni ja kaitsjatasu 7894.20 krooni Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistava nimi, 1-08-15437, sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse Asitõendid:
Samuti tema, viibides 2008. aasta juuli alguses kella 09.30 paiku Loksa linnas Tallinna maanteel ABC kaupluse juures, püüdis võtta ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ähvardades kasutada relvana kasutatavat eset, aga nimelt, tuli kannatanu TO juurde ja nõudis temalt 10 krooni ja pärast seda, kui kannatanu keeldus neid talle andmast, pani noa kannatanu kõrile, kuid ei viinud oma kuritegu lõpule tema tahtest sõltumatutel asjaoludel, sest sel hetkel haaras toimuvat näinud lähedal viibiv AL B.I käest noa ja tõkestas sellega kuriteo. Seega pani B.I oma tegudega toime võõra vallasvara äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ähvardades kasutada relvana kasutatavat eset, millega pani toime
2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et G.A, viibides 10.08.2008. aastal kella 19.00 paiku Loksal Posti tn. 2 asuva Nurga kaupluse juures, grupis B.I-ga ja teise uurimise käigus tuvastamata isikuga, rikkus raskelt avaliku korda ja SV rahu vägivalla kasutamisega, kasutades relvana õhupüssi, aga nimelt, B.I tuli kaupluse väljapääsu juures SV juurde ega lasknud tal poest väljuda, nõudes sigaretti, seejärel aga haaras jõuga kannatanul SV rõivastest kinni, rapsas jõuga tema särki ja rebis tema särgilt ära 2 nööpi, seejuures lebas B.I kõrval põrandal, mati peal õhupüss, B.I ja õhupüssi kõrval aga seisid G.A ja uurimise käigus tuvastamata isik; pärast seda kui kannatanul õnnestus B.I käest lahti rabeleda ja poest väljuda, sel hetkel võttis G.A põrandalt õhupüssi ja tulistas sellest SV tuharasse, millega tekitas talle füüsilist valu, rikkudes kannatanu avalikku kindlustunnet ja võimalusi realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi isiklikke plaanide täideviimiseks. Samuti tema, 17.08.2008 kella 11.00 paiku rikkus raskelt ühiskondlikku korda ja rahu vägivalla kasutamisega, kasutades relvana õhupüssi, aga nimelt, viibides Loksal Posti tn 2 asuva Nurga kaupluse juures sel ajal, kui kaupluse lähedal viibisid teised inimesed, ilma põhjuseta tulistas õhupüssist JT ja tabas teda kõhu piirkonda, seejärel aga sihtis uuesti JT samast püssist DR auto tagant, kui JT püüdis G.A eest peituda Nurga poe ukse taha, millega rikkus kannatanu ja ümbritsevate inimeste avalikku kindlustunnet ja võimalusi realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi isiklike plaanide täideviimiseks. Seega rikkus G.A oma tegevusega raskelt avaliku korda vägivalla kasutamisega, isikute grupis, relvana kasutatava eseme kasutamisega , millega pani toime
Samuti tema, viibides
Samuti G.A, viibides 17.08.2008 kella 11.30 paiku Loksal Posti tn. 2 asuva Nurga kaupluse juures, ähvardas kannatanut TO kehavigastuste tekitamisega ja kannatanul oli alust arvata, et G.A viib oma ähvardused täide, sest enne seda sai kannatanu teada, et mõni minut enne ülalnimetatud ähvardusi tulistas G.A õhupüssist JT. Seega G.A pani toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, s.o.
G.A tunnistas ennast süüdi
p.1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
B.I tunnistas ennast süüdi
p.1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
B.I kaitsja Sergei Narusberg asus seisukohale, et süüdistus
lg.2p.8-§ 25 lg.2 järgi ei ole tõendamist leidnud, kuna puuduvad olulised tõendid, kaasaarvatud nuga. Samuti ei ole tõendatud
G.A kaitsja Eva Rivis asus seisukohale, et G.A süü
p.1,3,4 järgi on tõendamist leidnud ning selle kuriteo toimepanemist on G.A ka tunnistanud. Süüdistuses
järgi ei ole tõendamist leidnud, kuna kannatanu ei ole kunagi öelnud, et G.A oleks ähvardanud terviserikete tekitamisega. Samuti ei ole tõendamist leidnud süüdistus
lg.2p.7 järgi, kuna esemed, mida on esitatud DNA-ekspertiisiks, ei ole kogutud nõuetekohaselt ja sellest johtuvalt ei ole see lubatav tõend. Kannatanu TO andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb B.I ja G.A ning vihavaenu tal nende suhtes ei ole. 17.08.2008.a. nägi ta mõlemat süüdistatavat Loksal Posti 2 Nurga poe juures. Talle helistas HV, kes on sõbra abikaasa ja ütles, et mehed on õhupüssiga poe juures ja palus abi, mida edasi teha. Kannatanu sõitis poe juurde ja nägi, et G.A kõndis püssiga poe ees tänaval, püssitoru oli suunatud üles ning kuna G.A oli purjus, toru kõikus. Kannatanu läks G.A juurde ja küsis, et mida ta teeb tänaval püssiga. G.A vastas, et ta on EV kodanik ja tal on nii õigus ringi käia. Poe juures oli ka JT, kes ütles kannatanule, et G.A oli teda juba sellest püssist tulistanud ning palus püss ära võtta. Kuna G.A keeldus püssi andmast, kutsus kannatanu Skorpioni patrulli kohale. Kui patrull lahkus, ütles G.A kannatanule, et ta peab ta näo meeles ja nad veel kohtuvad. Kannatanu ei osanud väga konkreetselt selgitada, kuidas selline ütlemine talle mõjus. Ta eeldas, et purjus inimeselt võib kõike oodata ja selline ütlemine mõjus ähvardusena. Juulis 2008.a. oli kannatanul ka kokkupuude B.I-ga . Kuupäeva ta enam ei mäleta, kuid ühel hommikul läks ta poodi Tallinna tänaval asuvasse Ehituse ABC-sse, mille ees seisid ka B.I ja AL. Nad olid joonud ning vindised. B.I ütles, et anna 10 krooni. Kui kannatanu vastas, et tal ei ole, võttis B.I korraga noa välja ja pani selle kannatanu kõrile. Nuga oli umbes 12 cm. pikk. Lohmanov haaras seejärel B.I käest kinni ja palus lõpetada, misjärel B.I noa vöö vahele tagasi pani. Kannatanu GM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 15.08.2008.a. helistas talle hea tuttav, kes kutsus endale appi, kuna tal tekkis probleem uksega. Tal olid kaasas dokumendid ja 110 krooni pensioniraha. Kaasa ostis ta veel sardelle ja väikse viinapudeli. Ta läks mööda Posti teed, kus asub saun. Oli õhtu ning väljas sadas natuke vihma. Sauna taga seisis meesterahvas, kes palus suitsu. Kannatanu läks seda talle pakkuma, kuid siis sai löögi selga, ta kukkus põlvili, sai veel löögi ning sealt edasi enam ei mäleta. Kui ta teadvusele tuli, oli ta ruumis ja kuulis meeste hääli. Tal kästi viina juua. Kui kannatanu keeldus, sai löögi näkku. Siis jälle kästi viina juua, kannatanu jõi ja teda löödi uuesti, peale mida kaotas ta uuesti teadvuse. Kannatanu meelest oli see tema ostetud viin. Viimane, mida kannatanu mäletab, oli see, et tema kaela ümber oli midagi juhtmetaolist, millega teda hakati kägistama. Kui ta hakkas seda ära tirima, sai löögi ilmselt kepiga vastu sõrmi. Selle tulemusena sõrmed siiani ei liigu hästi. Ruumis räägiti vene keeles. See mees, kes viina käskis juua, rääkis vene keelt eesti aktsendiga. Uuesti teadvusele äratas teda vanem naisterahvas ja küsis, mis juhtus ning pakkus talle juua. Kannatanu oli üleni verine ning viidi haiglasse. Kannatanul oli särgi taskus mobiiltelefon ning ta selgitas, et kukkumise tagajärjel telefon taskust ise välja kukkuda ei saanud, kuna tasku on nööbiga lukustatav. Mobiiltelefoni sai ta hiljem tagasi. Seda, kas ruumis oli rohkem kui kaks inimest, kannatanu väita ei osanud. Kuid kindlasti mitte üks inimene, sest ta kuulis inimesi omavahel rääkimas. Samuti on ta veendunud, et väljas on kaks inimest. Seda on juba seetõttu loogiline eeldada, et kui ta läks mehe juurde, kes suitsu küsis, sai ta löögi selga. Kannatanu JTandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb B.I ja G.A ning vihavaenu tal nende suhtes ei ole. 17.08.2008.a. oli ta kella 11.00 ajal Loksal Nurga poe juures koos sõbranna Olga Gruzneva’ga. Poe juures oli ka TO. Samuti oli seal G.A, kellel oli õhupüss käes ja ta tulistas sellest kannatanut kõhu piirkonda. Kannatanu sõimas ta läbi ja läks minema, kuna hakkas kartma. Käesolevaks ajaks on kannatanu talle juba andestanud ja arvas, et ilmselt oli selline käitumine tingitud purjus olekust. Kannatanu HV andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 17.08.2008.a. oli ta kell 09.40 Nurga poes tööl. B.I sisenes poodi püss käes, oli purjus ning nõudis õlut. Kõigepealt käskis kannatanul õlut müüa, seejärel nõudis seda Olga Sakharius’elt. Kannatanu vastas, et kuna kell ei ole veel 10, ta alkoholi müüa ei saa. Seepeale ütles B.I, et siis hakkame tulistama. Kannatanul oli tõeline hirm, sest purjus inimeselt võib kõike oodata. Kannatanu hakkas teda rahustama ja selgitama, et ta ei saa mingil juhul enne 10 õlut müüa ja palus B.I poest lahkuda. Lõpuks ta ikkagi lahkus ja kannatanu läks TOle helistama, et temalt nõu küsida, mida edasi teha. Kui TOsaabus, oli püss juba G.A käes. Kui kannatanu poest välja läks, nägi ta ka JTkoos sõbrannaga ning Tammiskaar ütles, et teda tulistati. Poes oli ka videovalve. Kannatanu OSandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 17.08.2009.a. oli ta tööl Nurga poes. Poodi sisenes B.I, õhupüss käes ning nõudis õlut. Kannatanu selgitas, et enne 10-t nad alkoholi ei müü ja võlgu ka ei anna. Kaupluses oli ka teine müüja HV. B.I läks seepeale kurjaks ning ütles, et hakkab kaameraid tulistama. Kannatanu selgitas, et hakkas väga kartma , kuna B.I oli purjus ja käitus ebaadekvaatselt. B.I siiski lahkus poest ning HV helistas oma sõbrale nõu küsimiseks. Peale B.I lahkumist sisenes poodi G.A. Siis oli juba püss G.A käes. Kannatanu palus tal lahkuda ja ta tegi seda. Õues võttis TO püssi vist ära. Kannatanu SVandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb B.I kuskil 5-6 aastat. 10.08.2008.a. väljus ta kauplusest, kui B.I takistas teda. Ta oli joonud ning õues oli veel kaks inimest. Alguses B.I ütles, et ei lase teda sisse, seejärel haaras särgist nii, et kaks nööpi lendasid eest ära ja nõudis suitsu. Üsna pikalt hoidis särgist kinni ja korrutas, et ei lähe, ei lähe. Lõpuks siiski lasti särgist lahti ja kannatanu hakkas poest eemalduma ja siis teda tulistati. Kui kannatanu ümber keeras ütles B.I, et mine-mine, muidu saad veel kuuli. Kes täpselt tulistas, kannatanu ei näinud, kuid püssi nägi ta B.I jalgade ees, samal ajal kui teised mehed olid veidi eemal. Tunnistaja AM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab turvafirmas Skorpion. 17.08.2008.a. oli ta tööl, kui helistas TO, kes ütles, et B.I ja G.A ähvardavad Nurga poe juures püssiga kaupluse müüjaid. Kui ta kohale jõudis, oli püss O käes. Ta andis selle tunnistajale, kes edastas püssi konstaablile ülekuulamise käigus. Tunnistaja DR andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et on TO elukaaslane. 17.08.2008.a. kutsus HV TO Nurga poe juurde, kuna keegi oli poes püssiga õlut käinud nõudmas. Tunnistaja läks kaasa, kuid jäi autosse istuma. Auto aknast nägi ta, kuidas G.A käis poe juures püssiga ringi, sihtis poe ukse suunas, kus oli kaks tütarlast. Üks neist oli JT. TO rääkis temaga, võttis püssi ära ja helistas turvafirmasse Skorpion. Tunnistaja JJ andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli 17.08.2008.a. tööl Nurga poes, kuid müügisaalis ta ei käinud. Teised müüjad tulid ütlema, et B.I oli püssiga poes käinud. Ta läks nendega müügisaali kaasa, kuid siis enam kedagi ei olnud. Kuskil poole tunni pärast nägi ta G.A püssiga kassa juures. Ta lihtsalt seisis ja hoidis püssi puusa juures ning palus suitsu müüa. Eelnevalt oli HV oma tuttavale helistanud, kes tuli kohale ja võttis G.A-lt püssi ära. G.A nõudis püssi tagasi ning väitis, et see ei ole tema oma ja ta peab selle tagastama. B.I oli sel ajal kaupluse kõrval. Tunnistaja TD andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli 10.08.2008.a. tööl Posti poes, kus olid ka B.I ning G.A. B.I ostis viina ja toiduaineid ning tal oli kaasas õhupüss. Poes käisid nad mitu korda. Teist korda tulid nad kuskil 18.00 paiku, kuid kas siis õhupüss kellelgi kaasas oli, tunnistaja ei mäletanud. Nad käitusid agressiivselt ja ähvardasid vitriine tulistama hakata. B.I ja G.A-ga oli kaasas ka kolmas meesterahvas, kuid tunnistaja teda ei tunne. Süüdistatav B.I andis kohtuistungil järgmisi ütlusi. Süüdistuses
õhtul kuue ajal Nurga poe juures. Koos temaga oli veel G.A ning Volkov. Õhupüss oli G.A. Kellele see tegelikult kuulus, B.I ei tea. Gennadi Mit nägi ta samuti kaupluse juures, kuid nad ei suhelnud omavahel. Kui nad 11.08.2008.a. kohtusid, küsis B.I, et miks V kirjutas tema kohta avalduse nagu oleks ta V tulistanud, mispeale V vastas, et las politsei arutab seda asja. 10.08.2008.a. käis ta kaupluses kaks korda, kuid õhupüssi ta ei kasutanud. Kannatanu V ähvardamist ta eitab ning kinnitas, et pole viimasega suhelnudki. Samuti eitas ta ähvardust lõhkuda kaupluse vitriine. 17.08.2008.a. episoodis tunnistas B.I ennast täielikult süüdi. Hommikul kell 09.40 läks ta kauplusesse üksinda ja soovis õlut osta. Õlut talle ei müüdud, kuna kell ei olnud veel 10.00. Kaasas oli tal õhupüss, mille sai vahetult enne sisenemist G.A-lt. Kellele püss tegelikult kuulus, B.I ei tea. Ta võttis õhupüssi G.A-lt ära, kuna viimane tulistas JT. Kuid B.I kinnitas, et alkoholi müügist keeldumise korral käitus ta rahulikult ning ütles, et läheb ja tulistab siis kusagil väljas. Ta möönis, et ütles müüjatele, et hakkab ka kaupluses tulistama, kuid tegelikkuses oli tegu kohatu naljaga, mida müüjad vist võtsid tegelikkuse pähe. Temal endal ei olnud mõtteski kaupluses tulistada. Kaupluses olles seisis püss ta jala kõrval, püssitoru üleval. Kinnipidamisel oli tal seljas musta värvi teksad, Tsärk ja jope, milline kuulus G.A-le. Jope andis talle Mihhail Verstakov samal hommikul tema enda juures ühiselamus. Kas jope oli verine või mitte, B.I ei näinud. Süüdistuses
lg.2p.8-§ 25 lg.2 järgi andis B.I ütlusi selle kohta, et juuli alguses oli ta koos ALiga ABC kaupluse juures, et töökindaid osta. Kaupluse juures ta TO ei näinud. Raha oli tal olemas kuskil 150.00 krooni. B.I ei osanud arvata, miks kannatanu teda süüdistab, tema ei ole O kunagi varem näinud. Nuga tal kaasas ei olnud. Kui politsei ta kinni pidas, siis nuga ei leitud ning tal lubati minna. Süüdistatav G.A andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: Süüdistuses
oli ta Nurga poe juures koos B.I-ga ning nägi JTkaupluse juures. G.A oli kaasas õhupüss, mis kuulus tema tuttavale. G.A tunnistas, et tulistas Tammikaart. Miks, ei osanud öelda, pigem nalja pärast. Kas ta 10.08.2008.a. käis Posti poes, ei mäleta. Ilmselt oli, kuid V ei mäleta. Samuti ei osanud ta öelda, kas B.I oli temaga. Aga püss oli G.A ka tol päeval ilmselt olemas. Kus püss paiknes, ei mäleta. Ta oli sel päeval purjus. Kuidas V haav tuvastati, ei oska öelda, möönis, et võis ka ise tulistada, aga ei mäleta. Süüdistuses
O rebis tal püssi käest ära Nurga kaupluse juures. G.A ütles talle, et võimalik, et kohtume veel. Kuid sellega ei mõelnud ta midagi halba. Nad kõik elavad väikses linnas, täitsa loomulik oligi eeldada, et kohtuvad. Ähvardanud ta O ’t küll ei ole. Süüdistuses
jõi ta viina ja viibis endise sauna hoones Posti 11, Loksal. GM koputas aknale ja palus sisse lasta, kuna õues sadas vihma. G.A lasigi kannatanu sisse ja viimane viibis seal kuskil paar tundi. Nad hakkasid koos viina jooma. Viin oli G.A oma 0,7 liitrine. Kannatanul oli käes kollane kilekott, kus oli väike viinapudel ja veel midagi. Lahkudes võttis kannatanu oma viina kaasa. Kannatanu lahkus peale seda, kui G.A teda lõi. Konflikt tekkis sellest, et M hakkas oma probleemidest rääkima, kuid need ei huvitanud G.A. Lõpuks torkas M talle suitsuga silma alla ja seetõttu ta lõigi. Ta tunnistas, et lõi neli korda rusikaga näkku. Peale teist ja neljandat lööki M kaotas teadvuse ja kukkus. Mobiiltelefoni ta kannatanul käes ei näinud. Kuidas telefon G.A kätte sattus, ta öelda ei osanud. Võimalik, et see kukkus särgi taskust, ta võttis selle üles ning pani lauale. Hommikul võttis endale. Aga ta ei oska seda kindlalt kinnitada, kuna oli väga purjus. Välja ta koos kannatanuga ei läinud. Peale neljandat lööki tõstis ta kannatanu maast üles ja viskas toast välja, kuid ilma vägivallata. Kui ta kannatanu toast välja viskas, oli viimane teadvusel ja rääkis normaalselt. Ütles, et läheb nüüd. Minnes oli tal kaasas kollane kilekott. Oma viina võttis ta kaasa, seda koos ära ei joodud. Seega tunnistas G.A kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ja mobiiltelefoni vargust. Hommikul ei osanud ta enam telefoni kellelegi tagastada ning pani sinna oma SIM-kaardi. Telefon oli tal kaasa, kui käis Nurga poes. Ta küsis sealt kõigilt, kellele see telefon kuulub, kuid kuna keegi omaks ei tunnistanud, otsustas selle endale jätta. Kohus, kuulanud ära kannatanud ja tunnistajad ning uurinud kriminaalasjas kogutud materjale jõudis järeldusele, et B.I süü
Samuti on tõendamist leidnud G.A süü
Süüdistuses
lg.2p.8-§ 25 lg.2 järgi kuulub B.I õigeksmõistmisele, samuti tuleb G.A õigeks mõista
Kohtu põhjendused on järgnevad: Avaliku korra rikkumine eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Süüdistuses
Nende poolt toime pandu 17.08.2008.a. episoodis on tõendatud lisaks nende endi ütlustele ka kannatanute HV, OS, JT, TO, samuti DR, JJ ütlustega, millised on ülalpool avaldatud. Mõlemad süüdistatavad on oma käitumist ka kahetsenud. 10.08.2008.a. episoodis B.I ennast süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et tema SV ei tülitanud ning pluusist ei rebinud, ta isegi ei suhelnud V . Miks V selliselt ütlusi annab, ta öelda ei oska. G.A möönis, et ilmselt tema tulistas V , kuid oli liiga purjus, et juhtunut konkreetselt mäletada. Siiski asub kohus seisukohale, et B.I ütlused on ümberlükatud kannatanu SV’i ütlustega, millistes puudub alus kahelda. Kannatanul puudus igasugune alus anda B.I suhtes süüstavaid ütlusi. Ta on ka kinnitanud, et mingit vihavaenu nende vahel ei olnud ja pole tänini. Lihtsalt B.I oli tol päeval purjus ja ilmselt noris tüli ning seetõttu rebis teda särgist ja ei laskunud poodi. Kannatanu tunnistas ka, et ei näinud, kes teda tulistas, mis viitab samuti kannatanu ütluste usaldusväärsusele. Nähtuvalt kiirabikaardist 10.08.2008.a. / I kd. toim. lk. 116/ tuvastati SV’il kuuli haav õhupüssist parema reie piirkonnas. Seda, et nimetatud vigastuse võis tekitada G.A, viimane ka ei eitanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et B.I ja G.A süü
Samuti on tõendamist leidnud G.A süü
G.A on süüd ei tunnistanud, kuid tunnistas, et tekitas GM kehavigastusi löömise läbi, samuti tunnistas ta mobiiltelefoni vargust. Kuid ta kinnitas, et kedagi kolmandat nende seltskonnas ei viibinud. Kohtu hinnangul on G.A ütlused vastuolus kannatanu ütlustega ning lisaks kõigele mäletab ta juhtunud valikuliselt. Kohus loeb usaldusväärseks kannatanu GM ütlused, millised on olnud nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses sisult sarnased. Seevastu G.A hakkas juhtunut mäletama alles peale DNA ekspertiisi akti avaldamist. / I kd. toim. lk. 58-59/. Ja nimelt on aktis eksperdiarvamus DNA analüüsi tulemuste kohta, et ekspertiisiks esitatud parema jala spordijalats ja halli värvi jope, mille peal olevad vereplekid on kokkulangevad GM’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Eelnevalt on B.I selgitanud, et ei mäleta mitte midagi 15.08.2008.a. toimunust. Ta möönab, et hall jope kuulub temale, kuidas see hiljem B.I selga sattus, ei tea. Enda mäletamist mööda andis ta seda kanda Mihhail Verstakov’ile. Peale kriminaalasja materjalidega tutvumist andis G.A aga juba ütlused, millised on kohtuotsuses avaldatud. Tema poolt räägitu on aga vastuolus. Üheltpoolt G.A selgitab, et ei mäleta mitte midagi 15.08.2008.a. sündmustest ja tema mälupilt taastus alles 16.08.2008.a. B.I pool, teisalt kirjeldab ta jällegi Miga koos viina joomist detailselt. Näiteks on tal konkreetselt meeles, et lõi kannatanut neli korda rusikaga näkku, midagi muud jälle ei mäleta. Kohtuistungil andis ta samuti vastuolulisi ütlusi. Esialgu ta väitis, et kannatanu Mihhailovile kuuluv telefon kukkus taskust, kui G.A lõi kannatanut, seejärel, et kannatanu ise jättis oma telefoni B.I toas laua peal. Samuti väitis G.A, et peale neljandat lööki tõstis kannatanu üles ja viskas toast välja, seejärel jälle, et M lahkus ise kohe peale neljandat korda löömist, olles täiesti adekvaatne. Sellised ütlused on täiesti vastuolus, kuna algselt väitis G.A, et peale neljandat lööki kaotas kannatanu teadvuse. Tavaloogikast tulenevalt ei ole võimalik puht füüsiliselt teaduseta inimesel koheselt püsti tõusta ja täiesti adekvaatsena ruumist lahkuda. Seevastu GM on kogu aeg andnud üheseid ütlusi toimunu kohta. Käesolevas asjas kannatanu M mäletab täpselt, et 15.08.2008.a, kui ta liikus Loksal mööda Posti tänavat sauna poole ja nägi, et sauna taga seisis mees, kes palus suitsu. Kuna kannatanu ei mõelnud midagi halba, läks mehe juurde, tahtis suitsu anda, kuid sai löögi vastu selga, kukkus põlvili, teadvusele tulles sai aru, et viibib mingis ruumis, teda sunniti jooma viina, seejärel löödi teda vastu nägu, peale lööki kannatanut kägistati juhtmega, kannatanu hakkas käega juhet ära tirima ja uuesti sai löögi, löödi kepiga, löök oli vastu näppe. Kannatanu M täpsustas, et kadunud telefon asus särgi taskus, kukkumisel telefon ei saanud välja kukkuda, kuna tasku oli kinni. Kannatanu kinnitas, et teda hakati kägistama pärast seda, kui löödi rusikaga näkku ja pähe. Ruumis peksid kannatanut rohkem kui üks inimene. Nähtuvalt isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist / II kd. toim. lk. 183-187/ ning GM’i haigusloost / II kd. toim. lk. 188-214/ on kannatanu Mihhailovil fikseeritud tervisekahjustuste arv, lokalisatsioon, iseloom, mis kinnitavad, et kannatanut oli pekstud rohkem, kui ühe inimese poolt, kannatanu kaelal olid fikseeritud ka nahaalused verevalumid. Nimetatud riimub täielikult kannatanu poolt antud ütlustega, et peale lööki teda kägistati juhtmega. Hospitaliseerimisel 16.08.2008.a leiti kannatanu verest 0,25 promilli etüülalkoholi, mis tähendab, et kannatanu enne peksmist ei olnud tugevas alkoholi joobes. Asjaolu, et ta oli enne sõbra juurde tulekut veidi vindine, kannatanu ei eitanudki. G.A kinnipidamisel /I kd. toim. lk 4-5/ oli musta värvi parema jalatsi välispinnal nähtavad verekahtlase aine jäljed. DNA ekspertiisi arvamusest nähtub, et parema jala spordijalatsi vasakpoolselt küljelt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kannatanu Mihhailovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. See annab kohtule aluse arvata, et G.A lõi kannatanut mitte ainult kätega, vaid ka jalgadega nagu on seda ka kinnitanud kannatanu. Samuti on G.A-le kuuluval jopel tuvastatud DNA profiilid, mis on kokkulangevad kannatanu Mihhailovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Sõltumata asjaolust, et süüdistatav kasutas kannatanu kallal vägivalda muul eesmärgil, oli selle tagajärjel kannatanul tekkinud teadvusetusseisundi näol tegemist kestva vägivallaga. Soov võtta kannatanult telefon tekkis süüdistataval kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul, G.A kasutatud vägivalda kannatanu suhtes tuleb käsitleda asja hõivamise vahendina. Ajavahemik vägivalla kasutamise ja asja hõivamise vahel oli väga lühike. Seega olid süüdistatava vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seotud ( RL 3-1-1-12-09 ) Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab
§-s 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (
lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt
§-des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Viimatinimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti (lex specialis). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on
lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (
lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib
lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.
lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja. (RK lahend 3-1-1-100-06). Kes tegutses G.A-ga koos, pole tuvastatud, kuid kohtu hinnangul ei muutu sellest kuriteo kvalifikatsioon. Kohus, nagu eelpool öeldud, asub seisukohale, et kannatanu ütlused on tõesed. Asjaolu, et ta oma ründajaid ei näinud, et tee veel rünnet olematuks. Kannatanu on kindlalt kinnitanud vähemalt kahe inimese olemasolu. Seda on ka kohtul loogiline eeldada, kuna kannatanu andis ütlusi, et pakkudes ühele isikule suitsu, sai ta löögi tagantpoolt. Ka kinnitas kannatanu, et ruumis olles kuulis ta omavahelist rääkimist. Miks G.A nimetatut eitab, on rakse põhjendada. Võimalik, et kõige tõesemad võivadki olla G.A esialgsed ütlused, kus ta ütleb, et ei mäleta 15.08.2008.a. toimunust mitte midagi, kuna oli väga purjus. Sel juhul on ka loogiline eeldada, et ta ei suuda meenutada, kellega ta koos alkoholi tarbis ja kannatanut ründas. Seevastu ülejäänud G.A ütlused on pigem ennastõigustava sisuga ning kogu kohtuliku menetluse püüdis ta juhtunut siluda võimalikult karistust kui ka kvalifikatsiooni kergendavasse vormi. Samas ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud G.A kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. süü
järgi Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu. Seega kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitades temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Ähvardamine moodustab koosseisu
mõttes üksnes siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine, terviskahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Süüdistuse kohaselt G.A, viibides 17.08.2008 kella 11.30 paiku Loksal Posti tn. 2 asuva Nurga kaupluse juures, ähvardas kannatanut TOkehavigastuste tekitamisega ja kannatanul oli alust arvata, et G.A viib oma ähvardused täide, sest enne seda sai kannatanu teada, et mõni minut enne ülalnimetatud ähvardusi tulistas G.A õhupüssist JT. Tegelikkuses ei tulene selline süüdistuse sisu ei kannatanu ega ka G.A ütlusest. Esiteks ei saa üldse eeldada, et kannatanu oleks kuidagi G.A kartnud. Oli ju tema see, kes esimesena G.A juurde läks ja õhupüssi ära võttis. Seepeale vastas G.A, et me veel kohtume. Kannatanu oma ütlustes on öelnud, et G.A lubas ta „näo meeles pidada”. G.A ise kinnitas, et ütles seda n-ö suusoojaks, kuna oli purjus ja solvunud, et õhupüssist ilma jäi. Reaalselt ei olnud tal mõtteski kannatanule kahju tekitada. Ka kohtulikul uurimisel kannatanu ülekuulamisel ei selgunud, et kannatanu G.A poolt öeldut reaalse ähvardusena võttis. Samuti pole kannatanu ütlustega tuvastatud, et teda ähvardati kehavigastuste tekitamisega. Ähvardamine peab olema veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna tegemist on koosseisutunnusega, tuleb asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, eraldi tuvastada. Käesoleval juhul seda tõendatud ei ole. Kannatanu ei osanudki konkreetselt selgitada, millise ähvarduse täideviimist ta siis tegelikult kartis ja kuidas see oleks võinud realiseeruda ning seega asub kohus seisukohale, et G.A tegevuses puuduvad
Samuti ei ole tõendamist leidnud B.I süüdistus
Süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks üksnes kõrvaldamata kahtlus sõltumata sellest, kas kahtlus on küllaldane, või mitte. Nimetatud kuriteo episoodi kohta on kannatanu TO andnud ütlusi 17.08.2008.a. toimunud sündmuste raames. Varasemalt ta juhtunu kohta kuriteo teadet teinud ei ole, vähemasti ei kajasta kriminaalasja materjalid seda. B.I on täielikult eitanud nimetatud kuriteo toimepanemist. Ainsa usaldusväärse tõendina oleks kohtul olnud võimalik kasutada tunnistaja AL’i ütlusi, kes väidetavalt oli vahetult sündmuse juures, kuid nimetatud tunnistaja ülekuulamisest prokurör loobus, seega ei ole ka kohtul võimalik tugineda tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustele. Rohkem tõendeid nimetatud episoodis ei ole, B.I läbiotsimisel temalt nuga ei leitud ning seetõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistavate puhtsüdamliku kahetsuse episoodides, millistes nad oma süüd tunnistasid. Süüdistatavad on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks materjaliks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada G.A ja B.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavaid tuleb karistada reaalse vangistusega ning nende suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavad teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkasid kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest (osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna nende poolt toimepandud kuriteod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki ( RKKK 3-1-1-21-05 p. 5 ). Käesoleval juhul karistuse osalisele täitmisele pööramisel puudub G.A ja B.I suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, kuna nende suhtes on eelnevalt rakendatud reaalselt vabadusekaotust.
toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
Seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine ja seda isikute suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. B.I pani kuriteo toime katseajal, G.A kannab karistust isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kohus juhindub KrMS §§ 311-313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik Tiina Niinemaa Rahvakohtunikud Arvi Alliksaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.