lg 1 - § 22 lg 2,
lg 1,
lg 1 P.D
oktoober 2009.a. Prokurör juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp Kaitsja Igor Popov (P.K, P.D) Süüdistatav P.K, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 31.03.2006.a. otsusega
järgi rahalise karistusega 22500.- krooni elukoht xxx, töökoht P.D juhatuse liige P.D, registrikood xxx, RESOLUTSIOON Süüdi mõista P.K
Süüdi mõista P.K
lg 1 järgi ja karistada 1(ühe) aastase vangistusega.
lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, lõplikuks liitkaristuseks mõista P.K-le 2(kahe) aastane vangistus.
lg 1 ja lg.3 alusel karistust ei pöörata täielikult täitmisele , kui P.K ei pane 2- (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla 1 kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all
s.o.: elab kohtu määratud alalises elukohas;ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi mõista P.D
lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 000.- krooni.(ükssada tuhat krooni ) Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB või nr. 221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: „juriidilise isiku nimetus, kriminaalasja kohtunumber 1-07-846, rahaline karistus“. Tsiviilhagi Välja mõista P.K-lt ja P.D solidaarselt 107 432.- (ükssada seitse tuhat nelisada kolmkümmend kaks krooni ) AS If P ja C Insurance poolt esitatud tsiviilhagi katteks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista P.K-lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 1/3 ekspertiisi maksumusest – 4380.- krooni.(neli tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni) Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
Samuti tema, olles teadlik, et tema poeg Sergei P.K, kes ei oma sõiduki juhtimisõigust, 30.07.2005.a. põhjustas avarii SEB Ühisliising AS-le kuuluva P.D kasutuses oleva ja AS If Eesti Kindlustuse poolt kindlustatud sõiduautoga VW Passat reg. märgiga xxx, 05.08.2005.a. ajavahemikul kella 13.00 kuni 15.40 tuli Tallinnas Laki 32 asuvasse If Eesti Kindlustus AS Laki Büroosse koos ISiga ning saavutamaks liiklusõnnetuses sõiduki hävimisest tekkinud kahju hüvitamist, esitles kindlustusfirma ametnikele ISP.D töötajana, kes 30.07.2005.a. väidetavalt tegi sõidukiga VW Passat reg. märgiga xxx avarii ning pärast seda täitis P.K palvel kahjuteate blanketi, kinnitades, et tema on vastutav isik kahju tekkimise eest, tekitades ISi kaasaaitamisel kindlustusandjal ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, pärast mida P.K esitas 22.08.2005.a. kindlustusvõtja OÜ Rotang Grupi nimel kindlustusandjale kahju hüvitamise nõude sõiduki VW Passat reg.märgiga xxxkindlustusjuhtumieelses turuväärtuses, s.o. summas 150 000.- krooni, paludes selles summas hüvitada avarii tagajärjel tekkinud kahju sõiduki omanikule SEB Ühisliising AS-le, tegutsedes P.D nimel ja huvides, kuna tema tegevus oli suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele P.D vara alusetu säästmise näol summas 150 000.- krooni. Seega pani P.K toime
kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Samuti tema, 08.08.2005.a. ajavahemikul kella 14.10 kuni 15.10-ni, olles eelnevalt hoiatatud
ettenähtud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluse andmise eest, andis Tallinnas Pärnu mnt. 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 29.07.2005 kella 23.30 kuni 30.07.2005.a. kella 04.00 paiku võttis IS Keila-Joal asuva AÜ Paltus 27 maja juurest P.K kasutuses olnud sõiduauto VW Passat reg. märgiga xxxning sõitis sellega Laulasmaale ning tegi autoga avarii, kuigi oli teadlik, et tegelikkuses võttis sõiduki ja tegi avarii Sergei P.K. Seega pani P.K toime
tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. P.D süüdistatakse selles, et olles SEB Ühisliising AS-le kuuluvale sõiduautole VW Passat reg. märgiga xxx, 28.10.2004.a. sõlminud kasko-tüüpi lindlustuslepingu nr. 49022968 kohaselt kindlustusvõtja, P.D oma juhatuse liikme P.K isikus, kes tegutses P.D huvides ISi kaasaaitamisel, saavutamaks liiklusõnnetuses sõiduki hävimisest tekkinud kahju hüvitamist sõiduki omanikule SEB Ühisliisingu AS-ile ning seeläbi P.D pettuse teel varalise kasu saamise vara alusetu säästmise näol summas 150 000.- krooni, 05.08.2005.a. ajavahemikul kella 13.00 kuni 15.40 andis kindlustusandjale Tallinnas laki 32 asuvas If Eesti Kindlustus Laki Büroos teadvalt vale informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude kohta ja nimel, et 30.07.2005.a. põhjustas sõidukiga VW Passat reg. märgiga xxxavarii P.D 3 töötaja IS, kuigi tegelikkuses tegi avarii Sergei P.K, kes ei oma sõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega kindlustusvõtjana kindlustuslepingu 49022968 sõidukikindlustuse üldtingimuste TS 20031 punkti 61, mille kohaselt on kindlustusvõtjal kahjujuhtumi korral kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta ning tekitas kindlustusandjal kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, pärast mida esitas 22.08.2005.a. kindlustusvõtja P.D P.K isikus kindlustusandjale kahju hüvitamise nõude sõiduki VW Passat reg. märgiga xxxkindlustusjuhtumieelses turuväärtuses, s.o. summas 150 000 krooni, paludes selles summas hüvitada avarii tagajärjel tekkinud kahju sõiduki omanikule SEB Ühisliisingu AS-le, mille tulemusena kindlustusandja hüvitas SEB Ühisliisingu AS-le 144 000 krooni ja P.D 720,34 krooni. Seega pani P.D toime
kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, kui selle on toime pannud juriidiline isik. KOHTULIK UURIMINE Süüdistatav P.K andis kohtuistungil ütlus nii iseenda kui P.D esindajana. Ütluste kohaselt teab VW Passat reg. nr .7xxx avariisse sattumist 30.07.2005.a poja sõnade kohaselt. Avarii toimumise ööl oli kodus Keila-Joal, Türisalus, Paltus 27, koos temaga oli seal vaid poeg. Kedagi teist ei olnud, läks magama ega kuulnud pärast midagi, krunt ja maja on suured ja midagi ei olnud kuulda, toal on kolmekordsed pakettaknad. Poeg oli 2005.a peaaegu 18-aastane. Öösel kella 4-5 vahel tuli poeg ja ütles, et autot ei ole, vaatas aknast ja nägi, et tõepoolest autot ei ole. Ei tea kas poeg oli alkoholi tarvitanud, alkoholi lõhna ei tundnud ja kedagi, sh tunnistaja A , majas ei näinud. Helistas politseisse, saabunud politseinik ütles, et auto on leitud. Sõitis koos politseiga kohale, et vaadata auto üle, see oli u 6 km eemal Laulasmaal. Ei saa aru, mis S osas toimunud on, ei ole teda näinud. Pärast juhtunut ta tööle ei ilmunud ja 3-4 päeva hiljem ütles poeg, et S oli roolis. Ise ei tea, kes roolis oli, seda teab vaid poja ütluste järgi. Sai S kokku Harkus objektil. 2005.a oli ettevõttes u kaheksa abitöölist, kõigil neil auto kasutamise õigust ei olnud. If Kindlustusest sai hüvitust probleemideta, raha tagasi nõutud ei ole. Kaitsja Igor Popov märkis kohtuistungil, et nii P.K kui OÜ Rotang Grupi süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ei ole tõendatud, palus mõista süüdistatavad õigeks ja jätta tsiviilhagi rahuldamata. Vaatamata 4 aastat toimunud menetlusele esinevad süüdistuse tõendatuse osas kõhklused ja need tuleb lugeda süüdistatavate kasuks. Tuvastatud ei ole, kes oli see noormees, kelle nime tunnistaja Artjomova nimetada ei osanud, ka tema võis roolis olla. Tunnistaja oli hüsteerikas ja šokis ega suutnud objektiivselt hinnata juhtunut. DNA ekspertiis ei saa olla tõendiks, telefonide positsioneerimisega ei saa tõendada telefonide asumist avariikohal. ISi ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, tal ei olnud alust karta P.K ja ta oli Sergei P.K sõber. Kindlust ei ole saanud ka fakt, et P.K andis oma auto teise isiku valdusesse. Tsiviilhageja ei ole osundanud konkreetsele lepingupunktile, kust tuleb hüvitise maksmisest keeldumise alus valeinfo edastamise korral. Kui P.K oleks pannud toime kuriteo, siis oleks hüvisenõue pidanud jääma rahuldamata TsÜS § 84 alusel, siis peaks P.K peaks maksma tagasi kindlustuse hüvitise ja kindlustus tagastama sõiduki P.K-le . Vaieldav on, kas jäänuki hind 44 000 krooni oli põhjendatud, dokumentidest on näha, et sõiduk võib maksta 240 000 krooni. Koos P.K ja Rotang Grupiga tuleb solidaarselt kanda vastutust ka ISil. Menetluse lõpetamine Sazanakovi osas ei ole õigustatud ja hagi rahuldamiseks puuduvad alused. 4 Kohtuistungil süüdistatav IS (kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati) andis ütlusi, mille kohaselt tema 2005.a Volkswagen Passatit kasutanud ei ole ja selle kasutajaks olnud ei ole. On elus kord sattunud avariisse, kui sõber oli oma Opel Ascona roolis. P.K teab 2005.a suve algusest kui läks tööle abitööliseks ehitusfirmasse P.D , mille direktor P.K on. 2005.a juuli lõpus P.K-ga tööväliseid suhteid ei olnud. Paar päeva pärast korda, mil tööle sõites oli autos olnud juttu, et Andrei Volkswagen kas varastati või lõhuti või oli avarii, helistas Andrei mobiiltelefonile ja palus kokku saada Priisle kaupluse juures. Kohtumine leidis aset päeval, Andrei tuli koos poja Sergei P.K-ga, kes hakkas rääkima, et tegi avarii ja palus, et S räägiks, et tema oli roolis selleks, et P.K saaks kindlustuselt raha. Avarii põhjust ei tea, arvab, et selleks võis olla kiirus. Põhjust, miks Sergei P.K ei tahtnud öelda, et ta ise oli roolis, ei tea. Alguses ta ei tahtnud nõustuda, kuid kuna tegemist oli firma direktoriga, siis kartis, et mittenõustumisel kaotab töö. Andrei ütles, et karta vaja ei ole, tegu on omade inimestega ja trahvi saamise korral ta maksab selle ise. Midagi vastutasuks saama ei pidanud. Hiljem viis Andrei ta avariikohta kuskil Keila lähedal, seal olid mõned puud maas, pidurdusjäljed asfaldil. Mida P.K seal täpselt rääkis, ei mäleta. Pärast sündmuskohal käimist läksid politseisse ja kindlustusfirmasse. P.K ütles, mida ta pidi rääkima nii politsei kui kindlustusfirmas ja selgitas, et seda on vaja teha kindlustuselt raha saamiseks. Kindlustusfirmas näitas P.K kuidas planki täita ja rääkis kindlustuse töötajale rääkis, kuidas tema töötaja autoga avariisse sattus. Kuidas politseisse kutsumine ja minek toimus, enam ei mäleta, seal andis valeütlused, et oli roolis ja sattus avariisse. Tegelikult oli avarii ajal kodus ja magas. P.K ütles kuidas rääkida, uurija küsimustele vastas nii nagu oli läbi räägitud ja teda juhendatud. Korduvalt andis ühesuguseid ütlusi, ütlusi detailselt ei mäleta. Vahepeal pidi ütlusi muutma ilmselt seetõttu, et autost oli leitud Sergei P.K DNA-d. Politseis hoiatati, et valeütluste andmisel võidakse teda vastutusele võtta, kuid ta ei mõelnud, et asi või taoliseks muutuda. Kui ütlused ei kattunud, siis kutsus uurija uuesti välja ja ähvardas arestiga, siis keeldus valeütluste veelkordsest andmisest ja viidi kaheks päevaks arestimajja, pärast seda andis juba tõesed ütlused. Avarii põhjustamise eest sai paar tuhat krooni trahvi. Süüdistatava Sergei P.K osas eraldati kriminaalasja materjalid, kuna süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning tema täpne asukoht on teadmata. Kannatanu esindaja AH jäi hagiavalduse juurde ja palus kindlustusele tekkinud kahju välja mõista. Andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on AS IF Kindlustus kandnud seoses 30.07.2005.a liiklusõnnetusega, kus osales sõiduk VW Passat reg. nr.xxx, SEB Liisingule sõiduki maksumuse 144 000 krooni, mis on sõiduki õnnetuseelne turuväärtus, millest on maha arvatud omavastutuse osa 6000 krooni. Samuti kandis AS If Kindlustus kulutusi pukseerimise eest 720.34 krooni. Sõiduki jäänuk müüdi 44 000 krooni eest, mis sisaldas ka käibemaksu. Kindlustusselts käibemaksukohuslane ei ole. Müügitulu oli 37 288 krooni. Turuväärtuseks on asja harilik väärtus, selle määramisel võtab ekspert aluseks konkreetse sõiduki margi, mudeli, läbisõidu, väljalaskeaasta, kerekuju, mootori võimsuse, sõiduki seisukorra (kas hooldatud või mitte) ja turul pakutavad analoogsed sõidukid. Ka Eesti Konjuktuuriinstituudis on andmed analoogse sõiduki kohta, kus 124 800 krooni on keskmine turuväärtus. Võimalusel küsib kindlustusandja hinnangut ka müügiesindustest, s.o. maaletoovalt firmalt. Antud juhul müügiesindusest infot ei saanud. Arvestatakse ka seda, et turul on sõiduki hinnad kaubeldavad. Ekspert pakkus jäänuki hinnaks esialgselt 55 000 krooni, see müüdi hinnaga 44 000 krooni, jäänukite hind kujuneb enampakkumise käigus ja seda ei suudagi ekspert täpselt öelda. Oksjon toimus Plussmärk OÜ-s, nemad korraldavad oksjonid, müügileping on sõlmitud IF Kindlustuse ja nende vahel. Jäänuk müükase juba IF Kindlustuse nimel. AS If Kindlustuse kahju on seega 144 720 krooni, millest tuleb lahutada 5 saadud 37 288 krooni, kokku moodustab kahju seega 107 432 krooni. Olukorras, kus kindlustatud auto kuulub ühele isikule, mida kasutas teine isik, kellel puudus juhiluba ja juht oli joobes ja põhjustas avarii, ei kuulu kindlustussumma väljamaksmisele, sõiduki omanik vastutab ka selle inimese käitumise eest, kellele ta andis sõiduki kasutada. Väljamakse välistab juhi joove liiklusõnnetuse toimumise ajal, juhil vastava kategooria sõidukijuhtimise õiguse puudumine ja kindlustusvõtja või kasutaja poolt kindlustusandjale ebaõige info andmine õnnetuse asjaolude kohta. Tunnistaja SA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sattus ta 2005.a juuli lõpus autoavariisse kui sõideti Keila kanti suvilasse, kus olid talle autoga järele tulnud sõber AM sõbrad või klassikaaslased. A tuli järgi vist tumeda Volkswageniga, mis kuulus vist S , kelle perekonnanime ta ei tea. Pidu algas suvilas õhtul, seal puhati, tehti šašlõkki, joodi viina ja õlut, siis otsustati sõita kauplusesse sigarette tooma. Sõitma läks koos selle S , kellele kuulus suvila ja veel ühe poisiga, sõideti sama autoga, millega Artur oli järgi tulnud. Mäletab, et Sergei juhtis. Samuti mäletab, et tal endal oli autos istudes turvavöö kinnitatud, teistest ei tea. Ei tea, kas S küsis enne sõitma minemist kelleltki luba ja milline võis olla S joove, kuna polnud teda seltskonnas jälginud. Kui palju ja mida ise joonud oli, ka ei mäleta. Enne avariid jõudsid sõita u 5 minutit, siis hakkas auto vingerdama, kuid juht säilitas kontrolli sõiduki üle ja auto jäi oma sõidusuunda. Autos magama ei jäänud. Mäletab et kui klaasid hakkasid purunema, kattis näo kätega. Sai šoki, klaasist sai lõikehaavad ja turvavööst sinikad. Sergei sai seljavigastuse. Pärast avariid läksid jala suvilasse tagasi, püüdis Arturit äratada ja juhtunust rääkida kuid see ei õnnestunud, kuna nuttis ega saanud rääkida. Kas S kellelegi avariist rääkis, seda ei tea, ei näinud teda enam. Pärast sõitsid sealt ära koju, S enam näinud ei ole. Prokurör kohtuistungil taotles P.K süüdimõistmist
lg 1 järgi ja karistamist 2-aastase vangistusega, süüdimõistmist
Lugedes kergema karistuse kantuks raskemaga, palus prokurör
lg 1 ja 2 kohaselt määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks 1 kuu vangistust, ülejäänud osas jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata ning määrata isikule katseajaks 2 aastat allumisega käitumiskontrollile. P.D süüdimõistmist ja karistamist rahalise karistusega 100 000 krooni taotles prokurör
If Kindlustuse kasuks mõista välja tsiviilhagi 107 432 krooni, samuti mõista välja kohtukulud ja sundraha. Prokurör palus arvestada P.K karistamisel asjaoludega, et ta ei kahetse toime pandud tegusid ega mõista nende tagajärgesid, et ta ei ole avaldanud soovi asuda hüvitama kahjusid ja tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine omakasu motiivil. Arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud aega ei pea vajalikuks tema pikaajalist vangistamist, küll aga lühiajalist šokivangistust, mille täitmine võiks süüdistatava soovi korral toimuda ositi. Objektiivsest küljest on kindlustuskelmuse toimepanemisel tegemist kindlustusjuhtumi kohta teadvalt ebaõige kujutuse loomisega, kindlustuslepingu rikkumine seisnes nii sõiduki kasutamises selleks mittevolitatud isiku poolt kui hiljem valeandmete esitamises, samuti seisnes kindlustuskelmuse toimepanemine teise isiku kihutamises valeütluste andmisele eesmärgiga seeläbi saada põhjendamatult ja seadusevastaselt kindlustushüvitist ja valeütluste andmises. Vastutusele kuulub ka osaühing, kuna just talle kuulus auto, mille eest taotleti valeandmeid esitades kindlustushüvitist. P.K kasutas valeütluste andmist ja ISi kihutamist valeütluste andmisele kui vahendeid kindlustuskelmuse toimepanemisel. Isik vastutab teadvalt valeütluste andmise eest tunnistajana, sest just valeütluste andmine kooskõlas teiste tegevustega andis võimaluse kindlustusjuhtumist ebaõigete ettekujutuse loomisest. Süüteokoosseisude subjektiivse tunnusena esines kavatsetus mõlema koosseisu osas. Ühegi süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmist P.K poolt 6 kohtueelse ja kohtuliku uurimisega tuvastatud ei ole. Kuivõrd P.K pani toime nii kihutamise kui täideviimise, jääb paragrahvisisese konkurentsi vältimiseks lõplikuks kvalifikatsiooniks tema puhul lõpuleviidud kuriteo kvalifikatsioon. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid - 30.07.2005.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 7) skeemi ja fotodega (lk 11-17) - 08.08.2005.a ekspertiisimaterjali võtmise protokolli P.K DNA osas (lk 40) - 08.08.2005.a ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ISi DNA osas (lk 41) - 08.08.2005.a ekspertiisimaterjali võtmise protokoll Sergei P.K osas (lk 42) - DNA ekspertiisiakti nr GE-2339-05/5533 p 3 (lk 45) , mille kohaselt juhipoolselt turvapadjalt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Sergei P.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte P.K ega ISi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. - 11.10.2005.a jälitusprotokoll (lk 55) Sergei P.K kasutuses oleva abonendi 56638867 positsioneerimise kohta koos jälitustoimingu õiendiga - 11.10.2005.a jälitusprotokoll ISi ja Sergei P.K vaheliste kõnede osas (lk 56) koos jälitustoimingu õiendiga - 14.11.2005.a jälitusprotokoll P.K ja Sergei P.K vahel saadetud sõnumite osas (lk 57) koos jälitustoimingu õiendiga - 11.04.2006.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 121-126) ISilt ära võetud mobiiltelefon №kia 6101 kohta - 28.10.2004.a kindlustuspoliis nr 49022968 (lk 167-169) P.D-le , kindlustatud sõiduk Volkswagen Passat reg. numbriga xxx, kindlustusandja AS If Eesti Kindlustus, kindlustusvõtja P.D , kindlustatud sõiduki omanik Ühisliisingu AS, soodustatud isik Ühisliisingu AS, kindlustusperiood 28.10.2004. a kuni 27.10.2005.a, kindlustustingimused Kindlustuse Üldtingimused ÜU 20021 (lk 170-181) ja Sõidukikindlustuse üldtingimused TS 20031 (lk 181-187) - 05.08.2005.a ISi poolt esitatud kahjuteade (lk 188) - 22.08.2005.a P.D poolt esitatud kahju hüvitamise nõue (lk 189) - 21.02.2006.a otsus kahjujuhtumi E42054637C kohta (lk 190) - 21.02.2006.a AS If Eesti Kindlustuse teade SEB Ühisliising AS-le (lk 191) - 28.02.2006.a sõiduki üleandmise ja vastuvõtmise akt (lk 192) - P.D äriregistri B.kaart - P.K ülekuulamise protokollid (lk 4-5, 19-20, 63-68) - ISi ülekuulamise protokollid (lk 25-30, 31-36) - Sergei P.K ülekuulamise protokollid (lk 23-24, 47-54) KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA OTSUSE PÕHJENDUSED 7 Sergei P.K süüdistatakse
lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, ja
lg 2 - § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o tahtlikult teise isiku kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmisele kallutamise, toimepanemises. Samuti süüdistatakse P.K ka
kindlustusandjal kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises. P.D süüdistatakse
§-s 212 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o. juriidilise isiku poolt kindlustusandjal kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise, toimepanemises. Kohus, kuulanud üle süüdistatava P.K (kes andis ütlusi ka P.D seadusliku esindajana), samuti IS, kannatanu esindaja ja tunnistaja, uurinud toimiku kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et P.K ja P.D on neile esitatud süüdistustes märgitud kuritegude toimepanemises süüdi, toime pandud teod on õigusvastased ja nii P.D kui P.K on kuritegude toimepanemises süüdi. Kriminaalasjas puudub vaidlus asjaolu üle ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega, samuti tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 30.07.2005.a öösel kella 4 ajal toimus AS-le Ühisliising kuulunud, P.D vastutavas kasutuses olnud ja P.K kui P.D juhatuse liikme ja volitatud kasutaja kasutuses olnud autoga VW Passat reg. nr xxxTallinn-Klooga maantee
Kuritegude objektiivse koosseisule vastavaks käitumiseks oli P.D vastutavas kasutuses olnud sõiduki kindlustusandjale AS-le If Eesti Kindlustus 30.07.2005.a toimunud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustushüvitise saamise (liisinguandja kasuks) eesmärgil ehk varalise kahju vältimise motiivil. Ebaõige ettekujutuse loomine toimus kindlustusandjale kindlustusjuhtumi hetkel sõidukit juhtinud isiku kohta valeandmete esitamises. Ebaõige ettekujutuse tekkimine nähtub kindlustushüvitise väljamaksmise faktist sõiduki omanikule SEB Ühisliisingu AS-le. P.D vastutab kindlustuskelmuse toimepanemise eest juriidilise isikuna, kuna P.K tegutses teo toimepanemisel ühingu juhtorgani liikmena ja juriidilise isiku varalistes huvides. Ei P.K ega P.D tegevuse puhul ei esine teo õigusvastasust ega toimepanija süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud on ka P.K tegevus teadvalt valeütluste andmisel ja ISi kallutamisel teadvalt valeütluste andmisele 30.07.2005.a õnnetust puudutavate asjaolude kohta kriminaalasja nr 05,2301,00999 kohtueelses menetluses. ISi 08.08. ja 13.09.2005.a ülekuulamiste protokollidega ning P.K 08.08.2005.a ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et nendel kuupäevadel andsid nad ütlusi tunnistajatena ja et neid oli enne ütluste andmist hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest järgneva vastutuse eest
P.K 08.08.2005.a ütluste kohaselt jäid sõiduki VW Passat reg. numbriga xxxvõtmed 29.07.2005.a pärast ühist suvilasse jõudmist ISi kätte, kellel olid kõik volitused auto kasutamiseks, auto puudumise avastas ta u kella 4 paiku kui poeg ta äratas. 03.08.2005.a teatas IS A. KOnstantinovi ütuste kohaselt talle, et oli auto võtnud ja sellega avarii teinud. ISi 08.08.2005.a antud ütluste kohaselt juhtis ta 30.07.2005.a ööl sõidukit VW Passat reg. numbriga xxx, 13.09.2005.a ütlustes jäi varem sõiduki juhtimise kohta antud ütluste juurde. 14.11.2005. jälitusprotokolliga P.K ja Sergei P.K kasutuses olnud telefoniabonentide kohta on tõendatud, et vahetult pärast 30.07.2005.a liiklusõnnetust ja enne politseisse väidetava ärandamise kohta teate edastamist olid P.K ja Sergei P.K olnud ühenduses telefoni teel. Seega oli P.K edastanud 30.07.2005.a öösel politseile auto ärandamise kohta väärinfot, andnud 08.08.2005.a tunnistajana valeütlusi ning ka ISütluste andmiseks juhendamisel oli teadlik, et tema juhiste järgi antavad ütlused on valed. 10 Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegelikult IS 30.07.2005.a liiklusõnnetuse ajal ega sellele eelnenud ajal sõiduki VW Passat reg. numbriga xxxjuhtinud ei olnud ja et P.K sai Sergei P.K põhjustatud avariist teada telefoni teel, olid nii P.K kui ISi ütlused valed. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et IS andis oma ütlused P.K ja Sergei P.K initsiatiivil ja juhendamisel.
lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. P.K tegevus on õigesti kvalifitseeritav kallutamisena, kuivõrd ISil endal puudusid enne P.K initsiatiivil toimunud kohtumist üleüldse teadmine õnnetusest, seega ka igasugune huvi ja eesmärk 30.07.2005.a õnnetuse kohta mistahes, sh valeütlusi, anda. Kuivõrd valeütluste andmise tahtluse tekitasid ISis P.K ja Sergei P.K, toimus kallutamine vahetult P.K poolt ja kihutamisteo ning täideviimisteo vahel esineb otsene põhjuslik seos. Kas Andrei S teadis, millise süüteoasja menetluses ja millise staatusega isikuna IS ütlusi andma kutsutud on, tähtsust ei oma. Teist isikuid valeütlusi andma kihutades hõlmab kihutamistegu ütluste andja kõiki staatusi, seega ka mistahes kriminaalmenetluses tunnistajat. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et P.K oleks ISi kihutamisest loobunud, kui oleks teadnud, et IS hakkab ütlusi andma just tunnistajana. Kaitsja väited selle kohta, et P.K eeldas, et IS annab ütlusi väärteomenetluses, on kunstlik ja paljasõnaline ning vastuolus asjaoluga, et P.K enda avalduse alusel toimus juba kriminaalmenetlus
lg 1 alusel, mistõttu pidi ta teadma ka kavandama ka võimalust, et valeütlused antakse tunnistajana kriminaalmenetluse raames ehk et toime pannakse õigusvastane tegu. Asjaolu, et hiljem alustati P.K , ISi ja P.D suhtes krimininaalmenetlust
alusel, P.K vastutust
Valeütluste andmisele kihutaja või ütluste andja või nende mõlema suhtes hilisemalt uue süüdistuse esitamine, mis seondub samade faktiliste asjaoludega, mille kohta varem valeütlusi anti, ei välista igakordselt automaatselt ja piiramatult vastutust valeütluste andmise ega nende andmisele kihutamise eest. Valeütluste andmise subjekt ei saa tõepoolest olla ei kahtlustatav ega süüdistatav ega ka isik, kes on andnud tunnistajana ütlusi selles asjas, milles talle hiljem süüdistus esitatakse, kuid käesoleval juhul ei andnud ei P.K ega IS tunnistajana valeütlusi kindlustuskelmuse asjas. Asjaolu, et nii vargust kui kindlustuskelmust menetleti hiljem sama kriminaalmenetluse raames, ei muuda nende tõendamiseseme asjaolusid samasteks ja neid asju olemuslikult sedavõrd seotuks, et varguse asjas antud valeütlused oleksid üle kantavad kindlustuskelmuse asjas antud ütlusteks, mille andmisel olid nii P.K kui IS Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 22 lg 2 alusel õigustatud mitte andma end või oma lähedasi süüstavaid ütlusi. Kuivõrd P.K pani toime nii
lg 1 kui
lg 1- § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod, tuleb tema tegevus kvalifitseerida täideviimisteo ehk üksnes
Karistuse mõistmine
lg 1 sätestatud kuriteo eest on ette nähtud karistuseks kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
P.K karistamisel
lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel arvestab kohus kuriteo toimepanemisest möödunud pikka aega, mis koos karistust raskendavate 11 asjaolude puudumisega võimaldab tema karistamist karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades solidaarselt äriühinguga rahuldamisele kuuluva tsiviilhagi suurust ei pea kohus võimalikuks karistusliigiks rahalist karistust.
alusel kohus omakasu ajendit käesoleval juhul karistust raskendavaks asjaoluks ei loe, kuivõrd kindlustuskelmuse koosseisu esinemine eeldab juba iseenesest kindlustushüvise kui varalise kasu (kahju vältimine) eesmärki. Kohus peab võimalikuks karistada P.K 2-aastase vangistusega.
lg 1 sätestatud kuriteo eest on nähtud karistuseks ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus võimalikuks mõista rahalist karistust, vaid karistuseks peab olema vangistus, mis võib arvestades pika aja möödumist teo toimepanemisest siiski jääda sanktsiooni alammäärast allapoole.
lg 1 alusel tuleb lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista P.K lõplikuks liitkaristuseks kaheaastane vangistus. Arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud pikka aega ning P.K tegutsemiskohustusi P.D juhatuse liikmena, mis on mh vajalikud tsiviilhagi hüvitamiseks, peab kohus võimalikuks jätta karistus kogu ulatuses täitmisele pööramata ja allutada süüdistatav 2aastasele käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve all. P.D karistab kohus
lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega samuti sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ehk summas 100 000 krooni. Sellises määras karistus on piisav karistuse mõju avaldumiseks ning võimaldab ettevõttel samas jätkata tegevust. Menetluskulud Nii P.K-lt kui P.D tuleb KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 6525 krooni ja 1/3 ekspertiisi maksumusest, s.o 4380.- krooni. Sundraha välja mõistmata jätmiseks P.K-lt kohtu hinnangul alus puudub. Käesolevas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevatest tegudest hiljem toime pandud teo varasem menetlemine võrreldes käesoleva asjaga ei välista sundraha tasumise kohustust käesolevas asjas. Tsiviilhagi AS If P ja C Insurance (endise ärinimega AS If Eesti Kindlustus) on esitanud tsiviilhagi P.K-lt ja P.D solidaarselt 107 432 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilhagi esitaja esindaja seletuste kohaselt hüvitas tsiviilhagi esitaja seoses 30.07.2005.a liiklusõnnetusega, kus osales VW Passat reg. nr.xxx, sõiduki omanikule selle maksumuse 144 000, mis on sõiduki turuväärtus enne kindlustusjuhtumit, millest oli maha arvatud omavastustuse osa 6000 krooni. Lisaks sõiduki omanikule välja makstud summale kandis kindlustusandja kulutusi pukseerimise eest summas 720.34 krooni. Sõiduki jäänuki müüs kindlustusandja OÜ-s Plussmärk enampakkumisel 44 000 krooni eest, mis sisaldas ka käibemaksu. Kindlustusselts käibemaksukohuslane ei ole, müügitehingu tulu oli 37 288 krooni. Tsiviilhagi esitaja hindab talle tekkinud kahjuks 107 432 krooni (144 720 krooni miinus 37 288 krooni). Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitas jäänuki müügilepingu ja selle üleandmise akti. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi on tõendatud ning selle rahuldamine on õiguslikult põhjendatud VÕS 65 lg 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Nii P.K kui OÜ 12 P.D panid toime kindlustuskelmuse kui õigusvastase teo, nende osad teo toimepanemises on võrdsed ja vastutus kannatanu ees osadeks jagamatu, seega tuleb kahju hüvitada solidaarselt. VÕS § 448 näeb kindlustusvõtja ühe üldkohustusena ette kohustuse anda kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teada. Et selline teave peab olema õige ning ammendav, tuleneb üheselt normi eesmärgist. Vastava seadusest tuleneva kohustusega kattub ka P.D ja AS If Kindlustus vahelise kindlustuslepingu osaks olevate Kindlustuse üldtingimuste p 61 sätestatud kohustus anda „õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta.“ Sellise teabe andmise kohustuse tahtliku rikkumise tagajärg on sätestatud VÕS § 449 lg 2, nimelt vabaneb kindlustusandja sel juhul kindlustuslepingu täitmise, sh hüvitise väljamaksmise kohustusest . Ka sõidukikindlustuse üldtingimuste p 39.1. kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitise maksmisest keelduda kui kindlustatud sõiduki juht juhtis sõidukit, /…/ omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kuivõrd kindlustusandja maksis kindlustuslepingu järgi soodustatud isikule AS-le Ühisliising kindlustushüvitise välja kindlustuskelmuse toimepanemise ehk talle kindlustusvõtja poolt esitatud väärteabe alusel, oli tegu maksega, mille tasumiseks kindlustusandjal tegelikult kohustus puudus. Kindlustushüvitise alusetu väljamaksmisega AS-le Ühisliisingu vähenes AS If P ja C Insurance vara hulk, mis tähistab tema omandi rikkumist. Kaitsja väited hüvitise väljamakse tühisuse kohta ja P.K kohustuse kohta hüvitis tagastada on ebaõiged. Kuivõrd kindlustusandja tegi makse kindlustuskelmuse toimepanijate tegevuse tagajärjel, tuleb kindlustusandjal tekkinud kahju hüvitada P.K ja P.D , mitte nõuda sisse kahjustatud vara omanikult, kes oli ka hüvitise reaalne saaja. Süüdistatavad ei ole vaidlustanud pukseerimiskulusid, omavastutuse osa, sõiduki jäänuki müügihinda ega –tulu, etteheited müügihinna suuruse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ei tsiviilkohtumenetluse ega kriminaalmenetluse seadustik kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisel osundatud normist erisust ette ei näe. Kuna ISi suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei ole asjakohane ka väide, et kahju eest peaks vastutama ka tema. Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.