, § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav U.N - isikukood xxx; Eesti kodanik; algharidus; elukoht: Xxx; töökoht: E E AS; varem kriminaalkorras karistatud 18.11.2003.a. Harju Maakohtu otsusega
järgi – 4 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 05.-06..07.2009.a, ja 16.-17.10.2009.a. s.o. kokku 4 päeva) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada U.N
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 90 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 256 krooni on 23 040 krooni, süüdi tunnistada ta
12 800 krooni.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o. 23 040 krooni.
4 päeva (ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära) ning mõistetud karistusest lugeda kantuks rahaline karistus 12 päevamäära. Seega kandmisele kuulub rahaline karistus 78 päevamäära ehk 19 968 (üheksateist tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni. 2 2.
10 kuu jooksul võrdsetes osades (1 996,80 kr kuus) alates kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Välja mõista U.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 3 250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777, tasumisel ära näidata kriminaalasja number ja nimi. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS U.N süüdistatakse selles, et tema, viibides alkoholijoobes 05.07.2009.a kella 22.30 ajal korteris aadressil Xxx, ähvardas ET tervisekahjustuse tekitamisega, s.o. žiletiga kahjustada tema nägu. Kuna nende vahel oli olnud riid, kartis ET selle ähvarduse täideviimist. Tervisekahjustuse tekitamise ähvardamisega pani A. Tummuru toime
U.N , olles alkoholijoobes, 05.07.2009.a. kella 22.30 ajal xxx korteris surus oma kehaga E Tkeha peale ning käega vastu ET vasakut näo poolt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja marrastused vasakul põsel. U.N 16.10.2009.a. kella 16.40 ajal Keilas xxx korteris tungis kallale ET, lõi kannatanut korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda ning jalgadega alakeha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oma sellise tegevusega pani U.N toime
3 KOHTU JÄRELDUSED Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine
ja 121 järgi ning U.N süü nende kuritegude toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu ET ütlustega (tl. 2-3; 4-5; 23 -24); isiku läbivaatuse protokolliga (tl. 25 -26), kus on fikseeritud ET põskede ja lõua turse ja punetus ning verine marrastus lõual; samuti süüdistatava enda ütlustega, kus ta tunnistab, et 05.07.09 oli ta tugevas alkoholijoobes ega mäleta kõike, kuid mingi aeg oli tal käes žiletitera koos käepidemega ning kohaletulnud politseinikud viisid ta minema (tl.13-15); 16.10.09.a.oli ta joonud viina ja oli armukade ning tekkis tüli naisega; tunnistab et alkoholi tarbides muutub ta agressiivseks, lõi E. U.N-ile korduvalt rusikaga pea ja näo piirkonda ning jalgadega vastu alakeha (tl.40-42). Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
U.N on toime pannud teise astme kuriteod ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus arvestab U.N karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku ülestunnistust, samuti asjaolu, et tal on olemas kindel elu-ja töökoht, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mitte vangistust. Kohus nõustub ka prokuröri poolt U.N-ile taotletud karistuse määraga, s.o
ja §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega vastavalt 50 ja 90 päevamäära ulatuses, mis lähtudes päevamäärast 256 krooni on 12 800 krooni ja 23 040 krooni. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, jääb liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada U.N eelvangistuses viibitud aeg s.o 4 päeva ning kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, on mõistetavast karistusest ära kantud rahalise karistuse 12 päevamäära ning kandmisele kuulub rahaline karistus 78 päevamäära ehk 19 960 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni (s.o. toimikumaterjalidega tutvumine) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda. Samuti nõustub kohus prokuröri ettepanekuga anda süüdimõistetule võimalus tasuda mõistetud rahaline karistus
10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS § 254. 4 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.