Obsah (13)

§ 199§ 200§ 87§ 74§ 75§ 65§ 69§ 202§ 121§ 201§ 64§ 68§ 180

1-08-13887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-13887 (08230109695), millele liidetud

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi; K.R-i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi; T.A süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 9, § 202 lg 1, § 121 ja § 201 lg 2 p 1, 4 järgi; U.L-i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 201 lg 2 p 1,4 järgi ning P.Z-i süüdistuses

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 19.03., 03.04.a.

ja 08.

1. 2009.a. Prokurör Natalia Duškina Süüdistatavad
2. G.U - isikukood XXX; Vene Föderatsiooni kodanik; haridus 7 klassi; elukoht xxx; ei õpi, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 24.04.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 201 lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat (ära kandmata 1 a 7 k 25 p) 18-kuulise katseajaga ; tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Veera Tolli-Baskin 2 2. K.R – isikukood XXX; kodakondsuseta; haridus 8 klassi; elukoht xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 07.06.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4,8 ja § 202 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud 18-kuulise katseajaga; 2) 26.06.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Veera Tolli-Baskin

1. T.A - isikukood XXX; kodakondsuseta; haridus 5 klassi; õpib 6.klassis; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud14.10.-15.10.2008.a, s.o 2 päeva ) Kaitsja advokaat Veera Tolli Baskin
2. U.L - isikukood XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; ei õpi, ei tööta; elukoht: xxx; varem süüdi mõistetud: 1) 26.02.2007.a Harju Maakohtu otsusega,

§ 87

lg 1 p 4 alusel - mõjutusvahend kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine kaheks aastaks; 2) 04.09.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4,7 ja § 201 lg 2 p 4 järgi ning

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ja allutati käitumiskontrollile 1 aastaks; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 18.07.2008.a; 19.20.09.2008.a. ja 16.01.-17.01.2009.a, s.o kokku 5 päeva eelvangistust) Kaitsja advokaat Kristina Suvalova 5. P.Z - isikukood XXX; kodakondsuseta; haridus 7 klassi; viibib vahi all vanglas; ei õpi, ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 ; § 202 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 40 päeva 2-aastase katseajaga; 2) 04.09.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ; § 201 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud ja 22 päeva; 3 3) 18.04.2008.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 8 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust (vabanes 21.05.08), ülejäänud 2 kuud vangistust mõisteti tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahi all pidamine alates 23.10.2008.a (kinni peeti 21.10.08); eelnevalt kahtlustatuna kinni peetud: 18.07.2008.a, ja 14.10.-15.10.2008.a, s.o. kokku 3 päeva; Kaitsja advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.U

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.

Voloshchisin 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p 2, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) mitte suhelda K.R-i, U.L-i ja T.A; 3) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata N. Voloshcishinile kriminaalhooldaja . Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada K.R

§ 199lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust 26.06.2007.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud) võrra, mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, asendatakse vangistus 4 kuud (120 päeva) 240 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud.

4 Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.R allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel täitma järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata K.R-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Süüdi tunnistada T.A

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust,

§ 202

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 kuu vangistust,

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust,

§ 201

lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.10.-15.10.2008.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistust 3 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.A 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, T.A kohtusaalist vahi alla võtta ning 2-kuulise vangistuse alguseks lugeda 23. aprill 2009.a. 4. Süüdi tunnistada U.L

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust,

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (5 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg: 18.07.2008.a, s.o 1 päev, 19.09.-20.09.2008.a, s.o 2 päeva, 16.01.-17.01.2009.a, s.o 2 päeva, s.o. kokku 5 päeva vangistust. 5

§ 69

alusel asendab kohus mõistetud vangistuse - 9 kuud ja 25 päeva vangistust (295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga (ÜKT), s.o. 590 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 1 (ühe) aasta.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.L allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. Süüdi tunnistada P.Z

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, millest kantuks lugeda 3 päeva eelvangistust (18.07.08 ja 14.-15.10.08.a.) Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg alates 21.102008.a.

Seega tuleb P.Z ära kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust algusega 21.oktoober 2008.a.

1. Välja mõista kuritegudega tekitatud kahjude katteks: 6.1 Solidaarselt G.U-lt ja K.R-ilt - 1 817,20 kr (üks tuhat kaheksasada seitseteist krooni ja 20 senti) Korteriühistu kasuks; Solidaarselt G.U-lt, U.L-ilt ja T.A-lt: - 1 817,20 kr (üks tuhat kaheksasada seitseteist krooni ja 20 senti) krooni Korteriühistu kasuks; 6.
2. Solidaarselt T.A-lt ja P.Z-ilt: - 1 116 (üks tuhat ükssada kuusteist) krooni OÜ Mäng kasuks; 6.3.U.L-ilt: - 8861 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) krooni VJ kasuks; - 4 295 (neli tuhat kakssada üheksakümmend viis) krooni JL kasuks - 30 (kolmkümmend) krooni ML`i kasuks; - 1011 (üks tuhat üksteist) krooni EP’u kasuks; - 300 (kolmsada) krooni EJ’i kasuks; - 820 (kaheksasada kakskümmend) krooni KS kasuks; 6 - 727 (seitsesada kakskümmend seitse) krooni MK kasuks 6.
3. T.A-lt: - 2 149 (kaks tuhat ükssada nelikümmend üheksa) krooni Krabi Bowling (Krabi OÜ ) kasuks; - 1 047 (üks tuhat nelikümmend seitse) krooni OÜ Mäng kasuks - 7 300 (seitse tuhat kolmsada) krooni SJkasuks 6.
4. P.Z-ilt: - 7 320 (seitse tuhat kolmsada kakskümmend) krooni TK kasuks; - 4 539 (neli tuhat viissada kolmkümmend üheksa) krooni TS’i kasuks; -10 700 (kümme tuhat seitsesada) krooni HH kasuks. Alaealisel G.U vajalike vahendite puudumisel eelnimetatud summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt IS’lt (elukoht: XXX). Alaealisel U.L vajalike vahendite puudumisel eelnimetatud summad sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt NV’ult (elukoht: XXX). Alaealisel T.A vajalike vahendite puudumisel eelnimetatud summad sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt JP’lt (elukoht: XXX). Alaealisel P.Z vajalike vahendite puudumisel eelnimetatud summad sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt VK’ilt/Koroban/ (elukoht: XXX).
5. Asitõendid: - CD-plaadid (3 CD-R plaati koos fotodega ja CD-plaat videosalvestusega (Mustakivi tee 13, Tallinn; Lasnamäe Centrum) kriminaalasjas nr 08230109695; CD-plaadid kriminaalasjas nr 08231500202 (30.06.2008.a kell 14.46-14.47 sularahaautomaadis HAN00220 ja 18.10.2008 aadressil Pae 76 asuvas Säästumarketis tehtud videosalvestused); CD-plaat videosalvestusega kriminaalasjas nr 08230118914; CD-plaat videosalvestusega kriminaalasjas nr 09231500035; mis on kriminaalasja materjalide juures - hävitada pärast otsuse jõustumist. - kruvikeeraja ja 2 plastmassist osa, mis asuvad Põhja PP Ida politseiosakonna asitõendite hoiuruumis – hävitada pärast otsuse jõustumist - meigipliiats, mis asub Põhja PP hoiuruumis – hävitada pärast otsuse jõustumist - mobiiltelefon №kia 3410, mis on antud kannatanu SJ vastutavale hoiule, jätta kannatanule.
6. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 8.
7. G.U-lt määratud kaitsjale makstavast tasust 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ning sundrahast 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. 8.
8. K.R-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 1 000 (üks tuhat) krooni ning sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. 8.
9. T.A-lt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 3 000 (kolm tuhat) krooni. KrMS § 188 alusel, alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt JP’lt (elukoht: XXX). 7 8.
10. U.L-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 3 000 (kolm tuhat) krooni. KrMS § 188 alusel, alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt NV’ult (elukoht: XXX). 8.
11. P.Z-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 3 000 (kolm tuhat) krooni ning sundrahast 4 000 (neli tuhat) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbangas märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdistatava nimi ja kriminaalasja number. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUSED T.A ja P.Z (isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise) 11.06.2008.a.kella 15.30 paiku Tallinnas Mustakivi 13 asuvas Lasnamäe Centrumis võõra vallasasja omastamise eesmärgil lõhkusid mänguaparaadi, mis kuulus OÜ-le Mäng, loenduri ja võtsid sealt sularaha summas 1040 krooni ning üritasid põgeneda kuriteopaigast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. G.U ja K.R (isik, kes on varem toime pannud varguse) süüdistatakse selles, et 17.06.2008.a kella 20.49.30 ajal võttis G.U võõra vallasasja omastamise eesmärgil esimese korruse fuajeest aadressil Tallinn, , KÜ kuuluva videokaamera VD-3623 „B/W CCD Camera“ maksumusega 2 708,10 krooni Samal ajal V. Korbilin isikuna, kes on varem toime pannud varguse, jälgis olukorda sündmuskohal ja lubas ette teavitada, kui keegi kõrvalistest isikutest läheneb. G.U, U.L ja T.A (isikud, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise) süüdistatakse selles, et 18.06.2008.a kella 20.05.49 ajal võttis G.U võõra vallasasja omastamise eesmärgil esimese korruse fuajeest aadressil Tallinn, , KÜ kuuluva videokaamera VD-3623 „B/W CCD Camera“ maksumusega 2 708,10krooni. Samal ajal T.A ja U.L (M. Vedik isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning omastamise) jälgisid olukorda sündmuskohal ja lubasid ette teavitada, kui keegi kõrvalistest isikustest läheneb. 8 Samuti P.Z 30.06.2008.a kella 13.20 paiku lukustamata ukse kaudu sisenes Tallinnas, aadressil Vesse 1 asuva AS-i Lehepunkt kontoriruumi, kus võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis laua pealt HH´le kuuluva rahakoti maksumusega 1500 krooni, milles olid Sampo panga kaart, Hansapanga kaart, pangakaart paroolidega, sularaha 100 krooni, märkmik, AS-ile Lehepunkt kuuluv Alexela kaart, ID-kaart HH nimele, kliendikaardid. 30.06.2008.a ajavahemikul kella 14.37-st kella 14.47-ni, kasutades erinevates sularahaautomaatides (Tallinn, Punane, 43 ning Tallinn, Pae 84) varastatud Sampo panga kaarti, võttis HH arvelt 9100.-krooni. P.Z 18.07.2008.a. kella 13.45 paiku Tallinnas Toompuiestee 17A asuvatest Reklaamimees OÜ kontoriruumidest üritas võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil OÜ-le Reklaamimees kuuluvat mobiiltelefoni №kia 3110c, väärtusega 1800 krooni. Tegu jäi lõpule viimata kõrvaliste isikute sekkumise tagajärjel. U.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kahel korral, viibides 19.08.2008.a aastal kella 18.10 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 asuva Coffee IN AS kohvikus, avas abiruumi lukustamata ukse, tungis sinna valdaja loata sisse ja varastas seal asuvast EPu käekotist sularaha summas 1 011 krooni, EJi käekotist sularaha summas 300 krooni ning ML`i käekotist sularaha summas 30 krooni. P.Z ja T.A 21.08.2008.a kella 19.00 paiku Tallinnas, aadressil Punane 16 asuvas Ida Keskuses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõhkusid mänguautomaadi KRAN, mis kuulub OÜ Mäng, ja võtsid aparaadist 1116 krooni. T.A 21.08.2008.a kella 19.20 paiku Tallinnas, aadressil Punane 50 asuvas Euromeka Keskuses, lõhkus võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le Mäng kuuluva mänguautomaadi KRAN ning võttis aparaadist sularaha summas 1047 krooni. U.L 23.08.2008 kella 18.00 paiku võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks Tallinnas Mahtra tänav 1 asuvasse “Paradiis” baari ja võttis baariletil seisnud käekotist mobiiltelefoni №kia 7360 maksumusega 2 990 kr ja rahakoti maksumusega 850 kr, milles oli sularaha 455 kr ja dokumendid JL nimele. Seega on kannatanule J. Laidlale vargusega tekitatud varaline kahju summas 4 295 krooni. U.L 30.08.2008.a. kella 02.00 paiku, viibides aadressil Tallinn Paekaare tn 64 asuva maja juures, võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks kannatanu VJ juurde ning rebis tema käest musta värvi nahast käekoti (väärtusega 1 200 kr), milles olid kannatanu isiklikud asjad: musta värvi korpusega, klapiga mobiiltelefon Samsung SGH-X660, IMEI-kood XXX, (1 790 kr); musta värvi korpusega, liugklapiga mobiiltelefon Samsung D800, IMEI-kood XXX(2 300 kr); kosmeetikaga kosmeetikakott (500 kr); vutlaris päikeseprillid (350 kr); beeži värvi nahast rahakott (100 krooni); 210 krooni sularaha; kannatanu nimele välja antud Säästumarketi maksumuseta kliendikaart; kannatanu nimele välja antud Lukoili maksumuseta kliendikaart; kannatanu nimele välja antud Hansapanga maksumuseta pangakaart; kannatanu nimele välja antud maksumuseta ID-kaart; 0,5 liitrine pudel maksumuseta alkoholivaba palsamit; neljast võtmest koosnev võtmekimp; tsellofaanist maksumuseta kott, milles oli musta värvi kokkupandav kuldse võruga vihmavari (450 kr), kokku tekitati kannatanule VJ kahju summas 6 900 krooni. Pärast mida - 30.08.08 a. kell 03.19 Vitali Lõssun, kes ei teadnud pangakaardi päritolu, U.L-i palvel sooritas VJ varastatud pangakaardiga aadressil Tallinn Võidujooksu tn 10 9 asuvas Statoili tanklas 150-kroonise krediidiga Zen SIM-kaardi ostu üldsummale 200 krooni, pärast mida, 30.08.08.a. ajavahemikul alates kella 03.54 kuni kella 03.56, V. Lõssun, kes ei teadnud pangakaardi päritolu, U.L-i palvel sooritas VJ varastatud pangakaardiga aadressil Tallinn Mahtra tn 29 asuvas Statoili tanklas sigarettide ostu, ostes 10 pakki Parlament sigarette, 10 pakki Marlboro sigarette ja tsellofaankoti, kokku üldsummale 761 krooni. Ülalnimetatud kauba andis V.Lõssun U.L-ile. Seega tekitati kannatanule Valentina Jegorovale vargusega 7 861 krooni suurune varaline kahju. T.A 03.09.2008.a. kella 20.05 paiku Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas R-Kioskis võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli Sprite limonaadi, maksumusega 12.50 krooni, läks kassast mööda, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. U.L 10.09.2008.a. kella 17.40 ajal, viibides Tallinnas Pae 76 asuvas Pae kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food AS-le kuuluvaid toiduaineid, nimelt kaks pakki juustu Atleet (65 kr) ja kaks pakki Piimajuustu (69,70 kr), kokku kaupa summas 134,70 krooni, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna peeti turvatöötajate poolt pärast kassa läbimist kinni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. P.Z 23.09.2008.a kella 16.00 paiku Tallinnas aadressil Mahtra 1 asuva Mustakivi Keskuse müügiboksis seisva põrandakapi riiulilt võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil TK’ele kuuluva rahakoti, maksumusega 200 krooni, milles olid sularaha 7000 krooni, IDkaart, 10 USD – 120 krooni, kliendikaardid: Säästukaart, Partner kaart, Reserved, Stockmann, Hansapanga Internetipanga kaart paroolidega, tekitades kahju summas 7320 kr. U.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kahel korral, viibides 24.09.2008.a a. kella 18.40 paiku Tallinnas Rataskaevu 12 asuvas kaupluses “Hilpharakas”, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KS kuuluva rahakoti (väärtusega 185 kr), kus oli sularaha 350 krooni, ID kaart KS nimele (150 kr), Tallinna Kopli ametikooli õpilaspilet K. Stojakina nimele, Hansapanka deebetkaart K. Stojakina nimele ja paroolikaart, Partner kliendikaart KS nimele (25 kr), Stockmanni kliendikaart K. Stojakina nimele väärtusega 50 krooni, Säästukaart K. Stojakina nimele (50 kr), Hesburgeri boonuskaart, 2 raamatukogu kaarti KS nimele kokku väärtusega 10 krooni ning väärtuseta Tallinna Kopli ametikooli toitlustuskaart, kokku vara summas 820 krooni. P.Z 18.10.2008.a kella 19.20 paiku Tallinnas, aadressil Pae 76 asuva Säästumarketi riietusruumis olevast riidekapist, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil TS’ile kuuluva mobiiltelefoni №kia maksumusega 3700 krooni, sigaretid Marlboro Lights maksumusega 39 krooni ning riietuskapist olevast käekotist tumepruuni värvi nahast rahakoti maksumusega 200 krooni, milles olid ID- kaart Tatajana Semchonok nimele, Hansapanga kaart, sularaha 600 krooni, tekitades kahju 4539 kr. U.L
12. oktoobril 2008.a, kella 18.15 paiku, viibides kaubanduskeskuse Kalinka müügisaalis aadressil Tallinn, Suur–Paala 2, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, leti alt MK kuuluva musta värvi käekoti (150 kr), mille sees olid kannatanu isiklikud esemed: pruuni värvi kunstnahast rahakott (150 kr); sularaha 10 kotis 727 krooni; SEB pangakaart kannatanu nimele; Hansapanga pangakaart kannatanu nimele; kaart MaestroCart kannatanu nimele; kaart U Net kannatanu nimele; ID- kaart kannatanu nimele; märkmik; võtmekimp mis koosnes viiest võtmest (korterivõtmed), väärtusega 250 krooni; võtmekimp mis koosnes viiest võtmest (kauplusevõtmed), väärtusega 250 krooni; kokku võõrast väärtusega 1 527 krooni. Pärast seda läks ta kuriteokohalt koos varastatud esemetega minema. Sellisel viisil on vargusega kannatanu MK tekitatud materiaalne kahju summas 1 527 krooni. P.Z 21.10.2008.a kella 18.40 paiku Tallinnas, aadressil Pallasti 21 asuva Comarketi riietusruumis lukustatud riidekappidest võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil AA kuuluvast rahakotist 74 krooni ja Lilia Eikkinen’i rahakotist 100 krooni U.L isikuna, kes on vähemalt kahel korral toime pannud varguse, viibides 16.01.2009.a kella 18.40 paiku Tallinnas Vana Turg 2 asuvas restoranis „Clazz“, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil restorani laua pealt pudeli veini (520 kr), asetas nimetatud veini jope põue ning väljus restoranist, jättes tasumata veini eest summas 520 krooni, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid ei saanud tegu lõpule viia, kuna peeti kinni turvamehe poolt. T.A, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt pannud toime vargusi, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 30.01.2009.a. kella 14:54 ajal võttis restoranist Krabi Bowling (Krabi OÜ) asukohaga Punane 16, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harjumaa viskipudeli J.W. Blue Label 0,7l maksumusega 2 149 krooni. T.A 02.02.2009.a. kella 17:45 ajal, eelneval kokkuleppel ning olles grupis koos Aleksandr Krestin`iga (sünd.17.03.1996) ja VSolomatov`iga, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läks AS Enter IT-Marketi kauplusesse (Mustakivi tee 13, Tallinn), kus ta jälgis olukorda ning juhtis müüja tähelepanu kõrvale, samal ajal kui A. Krestin võttis karbist välja Sony PlayStation Portable maksumusega 3497kr. ning ulatas selle V. Solomatovile, kes peitis selle jope alla, A. Krestin ise aga võttis PSP mängu Fifa 2009, akulaadija, PSP dokumendid ja pani need jope taskusse. Nad mõlemad koos varastatud kaubaga läksid kaupluse kassast mööda, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna olid kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. T.A , isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.01.2009.a. kella 20.20 ajal Tallinnas Pae 49 asuva maja juures, läks tagant SJ juurde ja rebis tal käes koti väärtusega 500 krooni, milles oli mobiiltelefon №kia 3410 (500 krooni), sularaha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, 10 eurot (150 krooni), Kalevi SPA kliendikaart (1000 krooni), Idakeskuse spordiklubi kaart (600 krooni), kalendermärkmik, №rdea internetipanga paroolid, Rahvusraamatukogu, Tallinn Ülikooli ja keskraamatukogu raamatukogukaardid, Stockmanni, Tallinna Kaubamaja, Humana kliendikaardid, Kumu restorani kliendikaart, Eesti giidi tõend, Kadrioru kunstimuuseumi ja muuseumi KUMU giidi tõend; samuti ID-kaart, dokumendid SJ nim ele, samuti erinevad visiitkaardid. Kannatanu käest rebitud kotiga pages T.A sündmuskohalt ning tekitas talle varguse kahju 7 250 krooni Sellise tegevusega pani K.R toime

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes 11 on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, grupis. U.L pani toime

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, sissetungimisega ning grupis. P.Z pani toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja see oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega. G.U pani toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, omastamise ning varguse, grupis. T.A pani toime

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, süstemaatiliselt ja grupis ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata. T.A süüdistatakse ka selles, et tema, teades, et 30.06.2008.a kella 13.20 paiku P.Z varastas Tallinnas Vesse 1 asuva AS-i Lehepunkt kontoriruumi laua pealt HH´le kuuluva rahakoti, milles olid Sampo panga kaart, Hansapanga kaart, pangakaart paroolidega, sularaha 100 krooni, märkmik, AS-ile Lehepunkt kuuluv Alexela kaart, ID-kaart HH nimele, kliendikaardid ning seejärel kasutades varastatud Sampo panga kaarti, võttis HH kontolt 9 100 krooni, kulutas koos temaga kontolt võetud raha. Sellega pani T.A toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise. T.A ja U.L süüdistatakse selles, et nad 11. novembril 2008.a kella 19.10 paiku, viibides õues aadressil Tallinn, Pae 17 asuva lasteaia juures, palus T.A helistamiseks Ilja Postõka`lt mobiiltelefoni Samsung ja kui sai kannatanult kannatanu emale JRkuuluva ja kannatanu kasutuses oleva mobiiltelefoni Samsung SGH–X660, IMEI–kood 357995004338901, väärtusega 2000 krooni, omastas selle ning andis edasi U.L-ile. Pärast T.A ja U.L jooksid kuriteokohalt koos varastatud mobiiltelefoniga minema, tekitades sellisel viisil kannatanule varalise kahju 2 000 krooni. Sellise tegevusega panid T.A ja U.L toime

§ 201

lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. T.A süüdistatakse selles, et tema 11. novembril 2008.a, kella 19.10 paiku, viibides õues aadressil Tallinn, Pae 17 asuva lasteaia juures, palus helistamiseks Ilja Postõka`lt mobiiltelefoni Samsung ja peale seda, kui sai kannatanult telefoni, kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, mis väljendus selles, et tema lõi viimast rusikatega keha piirkonda, jalgadega vastu jalgu, mille tulemuselt kannatanu kaotas tasakaalu ning kukkus. Oma tegudega tekitas T.A kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi: marrastust vasaku oimu piirkonnas ning metakarpaalluu murru. Sellise tegevusega pani T.A toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja füüsilise valu põhjustamise. POOLTE SEISUKOHAD 12 Süüdistatav P.Z tunnistas end süüdi nii viies varguses kui kahes varguse katses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistusi põhjendatuks ning leidis, et õigesti on kvalifitseeritud tema kaitsealuse käitumine

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Prokurör taotles P.Z-i karistamist 2-aastase reaalse vangistusega (lühimenetluses 1 aasta 4 kuud), millele tuleb liita kandmata karistus (2 kuud vangistust) eelmise kohtuotsuse järgi. Teda on varem korduvalt karistatud tingimisi vangistusega, viimase otsuse kohaselt ka šokivangistusega, kuid pärast 21.05.08.a. vabanemist näitas ta oma tegudega, et mingeid järeldusi ta endale teinud ei ole; juuni lõpust alustas ta uute varguste toimepanemist ning kuigi ta erinevate varguste eest kahel korral ka kinni peeti, jätkas ta vargusi kuni vahistamiseni. Kaitsja taotles lühemat vangistust, kuna P.Z on vabaduses perekond, kes teda toetab, ta on äsja saanud täisealiseks ning oma tegusid tunnistab ja kahetseb tehtut. Süüdistatav G.U tunnistas oma süüd kahes varguses. Kaitsja V. Tolli-Baskin pidas süüdistust põhjendatuks ja kvalifikatsiooni õigeks

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

Prokurör taotles tema karistamist 9-kuulise vangistusega (lühimenetluses 6 kuud) ning leidis, et N. Voloshcishini osas on võimalik uuesti kohaldada

§ 74ja § 75 sätteid, s.o.

mõista vangistus tingimisi. Kriminaalhooldaja järelevalve ajal suudab ta oma käitumist jälgida, sest uued kuriteod pani ta toime pärast katseaja lõppu. Kaitsja palus samuti karistada teda vangistusega tingimisi ja arvas, et äsja isaks saanuna suhtub N. Voloshcishin ellu tõsisemalt ega pane enam toime uusi kuritegusid. Süüdistatav K.R tunnistas oma osalust talle süüks arvatud varguses ja kahetses toimepandut. Palus kohtul talle karistust mõistes kohaldada üldkasulikku tööd. Kaitsja V. Tolli-Baskin palus tema käitumise kvalifitseerida kaasaaitamisena

§ 199

lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3 järgi ning mõistes ka liitkaristuse (täitmisele tuleb pöörata 2 kuud vangistust eelmise otsuse järgi), asendada vangistus

§ 69alusel üldkasuliku tööga.

Ka prokurör taotles K.R-ile mõistetava vangistuse (4 kuud) asendamist üldkasuliku tööga ning tema käitumise ümberkvalifitseerimist kaasaaitajana. Süüdistatav U.L tunnistas kohtuistungil oma süüd kõigis 9-s kuriteo episoodis ning andis nõusoleku talle vangistust mõistes asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja pidas tõendatuks esitatud süüdistusi ning leidis, et U.L-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud, kuid palus vähendada prokuröri poolt taotletud vangistuse määra ning selle asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör taotles U.L-i karistamist reaalse vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mis lühimenetluses oleks 1 aasta vangistust ning millest on ära kantud 4 päeva eelvangistust ning alates tema vahistamisest jääks kanda 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Süüdistatav T.A tunnistas oma süüd kõigis episoodides, lubas hakata koolis käima ning mitte enam toime panema uusi kuritegusid. Kaitsja leidis, et süüdistuses

§ 121

järgi tuleks tema kaitsealune õigeks mõista, kuna kannatanu kasutas vägivalda ka tema suhtes. Ülejäänud 10-s episoodis pidas kaitsja süüdistust põhjendatuks ja leidis, et T.A käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja ei pidanud vajalikuks T.A osas šokivangistuse kohaldamist ning leidis, et vangistus tuleb talle mõista tingimisi pikemaajalise katseajaga, sest kriminaalhooldaja kontroll ja järelevalve tema edasise käitumise osas on vajalik. Prokurör taotles T.A süüdimõistmist kõikides talle süüks avatud kuritegudes ning tema karistamist kuritegude kogumi eest vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis lühimenetluses oleks 1 aasta. Koheselt tuleks T.A ära kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus mõista talle tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. 13 TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtus kontrollitud tõenditega

1. Varguse katse 11.06.2008.a. mänguaparaadist Lasnamäe Centrumis (P.Z-i ja T.A süüdistus kriminaalasjas 1-08-13887): -OÜ Mäng avaldusega politseile erinevates kaubakeskustes nende poolt üles pandud mänguautomaatidest raha varguste ja lõhkumiste kohta (I kd.tl. 91 -93). Avalduses on märgitud, et 11.06.08.a. on aadressil Mustakivi 13 lahti murtud mänguautomaat Carusell ning turvameeste poolt kinni peetud isikud anti üle politseile. Automaadist oli varastatud raha 1040 krooni ning rikutud seadmeid väärtusega 5 500 krooni. Täiendavas avalduses näidatakse uuesti varastatud raha kogus mänguautomaadi arvesti näitude alusel ning märgitakse, et mänguautomaat Carusell remont maksab 5 500 krooni (tl.101) Sellele lisatakse Proforma Invoice (tõlget juurde lisatud ei ole) ning allkirjastamata leht, kus kolme detaili vahetus maksab 4 672,58 krooni ning remont ja transport 827,42 krooni (tl.102 – 104). Kas see on OÜ-le Mäng tehtud hinnapakkumine, nende poolt tasutud summa või kalkulatsioon, kas nimetatud detailid kuuluvad mänguaparaadi CARUSELL juurde, seda esitatud dokumentidest ei nähtu. -Kannatanu AFütluste (I kd. tl. 88 -90, 99 - 100) kohaselt, peeti Lasnamäe Centrumis kinni kaks noormeest, kes olid mänguaparaadist raha varastanud. Loendurite abil tehti kindlaks rahasumma 1 040 krooni. Peale nimetatud raha vargust avastati, et mänguaparaadis oli lõhutud raha vastuvõtuseade ehk paberloendur 4 672,58 krooni, millele lisanduvad remonditööd ja transpordikulu 827,42 krooni ning seetõttu on neile tekitatud kahju 5 500 krooni. Varastatud raha summas 1 040 krooni sai ta politseist tagasi 09.07.08.a. -Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest (tl.70 – 74) on näha, et Lasnamäe Centrumis asuva Sportlandi kaupluse ees olevat automaati Karusell on lõhutud. - Asitõendi vaatlusprotokollide kohaselt ( I kd. tl. 80 - 84) on kaupluse videosalvetus talletatud CD-le; sellelt on näha, et 11.06.08.a. kaks noormeest liiguvad mänguaparaadi juures, kaamera poole on nad seljaga; näha on ka nende liikumine väljapääsu poole ja see, et turvatöötajad nad kinni peavad. Salvestus on ümbrikus lisatud kriminaalasja juurde. Sündmuskohalt leiti ka kruvikeeraja ning asitõendina on vaadeldud plastmassist detaili kahe metallist osaga. -Kinnipeetute üleandmise aktide kohaselt oli kahe noormehe näol tegemist P.Z-iga ja T.A-ga (tl. 86, 87); -tunnistaja JJ ütlustest (I kd. tl.107 - 108, 109 - 110) nähtub, et turvatöötajana 11.06.08.a. Lasnamäe Centrumis tööl olles nägi ta kaamerast „Karuselli“ juures kahte poissi. Aparaadist eemale minnes panid poisid jooksu, kuid turvatöötajad said nad kätte ja mõlema poisi taskutes oli raha (ühel taskus, teisel soki sees), samuti oli neil kruvikeeraja ja aparaadi osad. Samasisulisi ütlusi on tunnistajana ülekuulamisel andnud ka teine turvatöötaja Rainer Krull (I kd.tl.115 – 117). -Kahtlustatav T.A oma ütlustes 11.06.08.a. (I kd. tl. 118 – 124) väidab, et koos J. Kugenikiga oli ta 11.06.08.a. Lasnamäe Centrumis, kus Sportlandi kaupluse kõrval märkasid mänguaparaati. Selle aparaadi plastmassist vastuvõtuava klapp oli lõhutud ja seest paistsid 14 paberist rahatähed. Koos hakkasid nad aparaadist raha välja võtma. Siis liikusid nad väljapääsu poole, turvamehi nähes panid nad jooksu, kuid nad peeti kinni ja toimetati turvaruumi. Osa varastatud rahast oli tal taskus, osa oli ta peitnud jalatsi vahetalla vahele, osa rahast oli aluspükstes. Hommikul oli tädi Svetlana Lutšina talle andnud 275 krooni ning see oli tema isiklik raha, mitte varastatud. Ülekuulamisel 09.07.08.a. M. Sarikov (I kd. tl. 131 -132) täpsustab, et aparaadil oli enne puudu küll üks osa, kuid Jevgeni hakkas kruvikeerajaga seda aparaati lõhkuma ning eemaldas sealt plastmassist osa, mille kaudu võtab aparaat raha vastu. Pärast seda hakkas tema aparaadist raha välja võtma ja pani selle esialgu dressipluusi taskusse, kuid turvatoas peitsid nad Jevgeniga raha erinevatesse kohtadesse. -Kahtlustatava P.Z-i ütluste (I kd.tl. 135 – 141, 149 – 150) kohaselt oli mänguaparaadil mingi osa puudu ja seetõttu otsustasid nad koos Maksimiga sealt raha välja võtta. Kodust kaasavõetud kruvikeerajaga muukis ta aparaadilt maha musta plastmassist osa. Sinna tekkis ava, kuhu mahtus sisse Maksimi käsi ja viimane hakkas sealt raha välja võtma. Turvatöötajaid nähes tahtsid nad lahkuda, kuid peeti kinni ja nad viidi turvatuppa. Raha andsid nad ära ja neid viidi politseiosakonda. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on mänguaparaadist rahavarguse katse isikute grupis täielikku tõendamist leidnud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna varastada püütud raha on omanik tagasi saanud, siis selles osas neil kahjunõue puudub. Mänguaparaadi remondi ja varuosadega seotud kulutuste osas on OÜ-l Mäng õigus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras. Antud kriminaalasja raames on OÜ Mäng juhatuse liige A. Frolov rääkinud küll kahjust 5 500 krooni, kuid kuna puuduvad vajalikud tõendid varuosade või lõhutud aparaadi remondi tegeliku suuruse ja nende põhjendatuse hindamiseks, ei ole kohtul võimalik lahendada küsimust süüdlaste või nende seaduslike esindajate (tsiviilkostjate) varalisest vastutusest. Lühimenetluses ei saa kohus kannatanut täiendavalt üle kuulata ega võtta asja juurde täiendavaid dokumente, mis kinnitaksid kahju suurust seoses mänguaparaadi lõhkumisega. KrMS § 233 lg 1 kohaselt saab kohus kriminaalasja lahendada lühimenetluses vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal.
2. Videokaamera vargus KÜ-lt 17.06.2008.a. (G.U ja K.R-i süüdistus kriminaalasjas 1-08-13887) on tõendatud: -KÜ avaldusega (I kd.tl. 14) politseile varastatud kaamerate ja nende maksumuse kohta; -kannatanu Vladimir Vabištševitši (KÜ esimehe) ütlustega (I kd.tl. 7 -9, 12 – 13), selle kohta, et kahel korral varastati koridorist videokaamera VD-3623, mis oli ostetud firmalt MS Security ning ühe kaamera maksumus on 2 708,10 krooni. Mõlemad kaamerad sai ta politseiosakonnast tagasi. Paigaldamisega seoses on KÜ-le tekitatud kahju kokku 3 634,40 krooni (s.o. videotöötlus ja kahe kaamera endisesse kohta paigaldamine). -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus on fikseeritud kohad maja fuajees, kust varastati kaamerad (I kd.tl. 6). -Asitõendite vaatlusprotokolliga (I kd.tl. 44 - 54), kus on kirjeldatud kahte sarnast kaamerat (mis tagastatud omanikule ning mida on ka fotografeeritud); asitõendiks on ka kaamerate videosalvestised CD-plaatidel, millelt tehtud fotod on lisatud vaatlusprotokollile ning millelt äratuntavad isikud on N. Vološtšišin, K.R, samuti T.A ja U.L. 15 -Kahtlustatavate N. Vološtšišini (I kd.tl. 25 – 28) ja K.R-i ütlustega (I kd.tl. 62 - 64), mille kohaselt õlleraha saamiseks mindi Vološtšišini ettepanekul majja , et maha võtta videokaamera ja see maha müüa. K.R jäi välja valvama, Kolja sisenes trepikotta ja varastas kaamera, mille müüsid 150 krooni eest Andreile. Saadud raha kulutati õllele ja sigarettidele.
3. Videokaamera vargus KÜ-lt 18.06.2008.a. (G.U, U.L-i T.A süüdistus – 1-08-13887) on tõendatud: -KÜ avaldusega politseile (tl.14) ja kannatanu V. Vabištševitši ütlustega (tl.7-9, 12-13) varastatud kaamera, selle väärtuse ja tagasipaigutusega tehtud kulutuste kohta, -sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokolliga (tl. 6, 44-54); -kahtlustatavate G.U ütlustega ( I kd. tl. 25-28) selle kohta, et pärast esimese kaamera vargust tuli tal järgmine päev mõte samal moel raha saada. „Kalinka“ lähedal kohtus ta T.A ja U.L-iga, kes olid nõud kaamera vargusega. U.L jäi välja valvama, et keegi ei tuleks, tema ise koos T.A-ga sisenes maja trepikotta. T.A jälgis, et keegi ei tuleks ülemistelt korrustelt. Tema ise võttis hoogu ja hüppas, jäi kaamera külge rippuma ja tõmbas selle seinast välja. Kaamera müüs ta Andreile 100 krooni eest ning kolmekesi mindi „Kalinkasse“ õlut jooma. Sisult samasuguseid ütlusi on andnud ka kahtlustatavad T.A ( I kd.tl. 38 -40) ja U.L (I kd.tl. 55 – 57). Eelkirjeldatud tõenditega on täielikku tõendamist leidnud kaamerate vargus maja koridorist isikute grupis kahel erineval päeval, 17.06 ja 18.06.08.a.. Esimeses episoodis on varguse toime pannud kaks isikut, teisel päeval kolm isikut. Kuna K.R-i osa selles varguses seisnes vaid väljas valvamises, ta ei teanud, mil viisil ta kaaslane kaamera kätte saab või kus see täpsemalt asub, nõustub kohus kaitsja ja prokuröri taotlusega kvalifitseerida K.R-i käitumine vargusele kaasaaitamisena

§ 199lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3 järgi.

Põhjendatud on varastatud kaamerate videotöötluse ja kaamerate tagasipaigutusega korteriühistu tehtud kulutused ning rahuldamisele kuulub nende haginõue summas 3 634,40 krooni. Kahjusumma osas vastuväiteid esitatud ei ole. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (antud juhul vargust) ei oleks esinenud. Pool tekitatud kahjust (1817,20 krooni) tuleb välja mõista solidaarselt G.U-lt ja K.R (isikutelt, kes varastasid kaamera esimesel päeval) ja teine poolt summast solidaarselt Vološhchsishinilt, U.L-ilt ja T.A-lt (isikud, kes varastasid teise kaamera järgmisel päeval). Need isikud on kuriteo toime pannud ning kahju tekitanud ühiselt, s.o. isikute grupis ning tegemist on solidaarvõlgnikega VÕS § 65 lg 1 tähenduses. Alaealistel vajalike vahendite puudumisel tuleb kahju sisse nõuda nende vanematelt VÕS § 1053 lg 2 alusel, mis sätestab, et vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekkimist. 16 4. Mobiiltelefoni varguse katse 18.07.2008.a. OÜ Reklaamimees kontorist (P.Z-i süüdistus kriminaalasjas 1-08-13887): - Reklaamimees OÜ avaldusega politseile (2. kd. tl. 194) selle kohta, et nende kontoriruumidest püüti varastada mobiiltelefoni ja fotoaparaati, kuid firma töötajad tabasid vargad. -kannatanu Erki Reimanni ütlustega (2.kd.tl. 192 – 193) selle kohta, et kontori tagaruumist eesruumi sisenedes nägi ta kahte noormeest lahkumas. Kuna tegemist polnud võimalike klientidega ja asi tundus kahtlane, järgnes ta neile ja sai nad kätte trepikojas. Sekretäri laua pealt oli kadunud mobiiltelefon №kia 3110c (väärtusega 1 800 krooni) ja kui sellele numbrile helistati, hakkas see kinnipeetud poisi juures helisema. -kahtlustatava P.Z-i ütluste kohaselt (2.kd. tl. 204-206) läks ta keldrikorrusele enda arvates ühte poodi, kuid see osutus kontoriks. Ühe laua pealt võttis ta endale telefoni. Tema arvates seisis U.L lihtsalt kõrval. Kui hääli kuulsid, püüdsid lahkuda, kuid üks mees pidas nad kinni, mobiili pani ruumis olevate karpide peale. Mobiil leiti üles ja kutsuti välja politsei. Nende tõenditega on mobiiltelefoni varguse katse tõendamist leidnud. Kannatanu hagi esitanud ei ole. 5. Vargus 23.08.2008.a. Mahtra 1 asuvast baarist (U.L-i süüdistus kriminaalasjas 1-0813887) on tõendatud : -Kannatanu JL ütlustega (2.kd .tl. 43 - 45) selle kohta, et kohvi juues oli ta käekoti pannud baariletile. Mingi hetk avastas, et kott oli avatud ja kadunud oli mobiiltelefon №kia 7360 väärtusega 2 990 krooni, rahakott väärtusega 850 krooni ning rahakotis olev raha 455 krooni, samuti dokumendid. Vargusega tekitatud kahju on kokku 4 295 krooni. -Süüdistatava U.L-i ütlustega (2.kd.tl. 155 – 158), kus ta tunnistas selle varguse toimepanemist. Väitis, et sisenedes ei olnud baariletis kedagi ning nähes seal käekotti, otsustas sealt midagi varastada. Võttis sealt rahakoti ja mobiiltelefoni ja lahkus kiiresti bussi nr.50 peatusse. Raha oli ca 500 krooni, mille ta ära kulutas, dokumendid viskas minema, kullakarva korpusega telefoni müüs Lasnamäe turul taksojuhile 500 krooni eest. Väitis, et raha oli vaja toidu ostmiseks, sest elab koos emaga viimase invaliidsuspensionist. Kuna kannatanu oma varastatud asju tagasi pole saanud, on kohtu arvates põhjendatud temale vargusega tekitatud kahju summas 4 295 krooni, mis tuleb varguse toimepanijalt U.L-ilt välja mõista. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemaolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtud mõistlikele kulutustele. Kulutusi summas 4 295 krooni peab kohus mõistlikeks. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna kannatanu pole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit oma varastatud asjade soetusmaksumuse kohta (arvet või tšekki), tuleb hagi jätta rahuldamata. Kahju suuruse kindlakstegemisel lähtub kohus kannatanu ütlustest telefoni ja rahakoti väärtuse osas ning ei süüdistatav ega kaitsja ise pole pidanud neid hindu ebamõistlikeks. Samuti on nii raha kui asjade varguse U.L täielikult omaks võtnud ja kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes varastatu ulatuse või maksumuse osas. 17 6. Vargus 30.06.2008.a.- V. J asjad, raha ja pangakaart (U.L-i süüdistus kriminaalasjas 1-08-13887): -Kannatanu VJütlustega (2.kd.tl. 2-5; 6-11; 12-17) selle kohta, et takso pealt tulles ja kodu poole liikudes Paekaare 64 maja juures jooksis temast mööda noormees, kes haaras tema käest musta nahast käekoti (väärtusega 1 200

1. kr)ja kilekoti. Käekotis oli 2 mobiiltelefoni Samsung (väärtustega 1 790 krooni ja 2 300 krooni), rahakott (100
2. kr)ja selles sularaha 210 krooni, kliendikaardid, ID-kaart, Hansapanga deebetkaart, päikeseprillid (350 kr), kosmeetikakott ja selles olev kosmeetika (500 krooni), vihmavari (450 kr), uksevõtmed, palsam 0,5 liitrit. Enne kui kannatanu jõudis pangakaardi sulgeda, oli sellega tehtud 3 ostu Statoilist kokku summas 961 krooni. Vargusega on tekitatud kahju kokku 7 861 krooni. Kuna varastatud olid võtmed, tuli ära vahetada ka ukselukk, mis läks maksma 1 000 krooni. Seega on varguse tõttu kannatanu kandnud kahju kokku summas 8 861 krooni, mille väljamõistmist taotleb süüdistatavalt. Ühe äravarastatud telefoni arve–saatelehe - mobiiltelefon Samsung väärtusega 1 790 kroonion kannatanu lisanud oma ülekuulamise protokollile (2.kd.tl. 18). Samuti on toimikus väljavõte kannatanu pangakontolt, millega on tõendatud, et 30.08.08.a. kell 03.19-03.56 on tasutud kauba eest kokku 961 krooni Statoili teenindusjaama kauplustes Võidujooksu 10 ja Mahtra 29 (2.kd. tl. 19 - 20). -Tunnistaja MI ütlustest (2. kd. tl.22 – 26, 27 – 31) nähtub, et ajal, kui ta oma naisest maha jäi ning sigaretti süütas, tuli tagant jooksuga noormees, kes haaras naisel käest koti ja kilekoti ning jooksis nendega minema. -Politsei nõudele on AS Eesti Statoil Võidujooksu 10 ja Mahtra 29 teenindusjaamast esitatud turvakaamerata väljavõtted fotodena, millelt on näha kaupade eest tasunud noormehed (2.kd. tl. 33- 40). -Jälitusprotokollide kohaselt on peale kannatanult mobiiltelefonide vargust mõlemat telefoni kasutanud abonent, mis kuulus Valeri Lõsunile (2.kd.tl. 51, 52) -Kahtlustatava Vitali Lõssuni ütluste kohaselt (2.kd. tl. 128 - 134) oli ta 30.augusti öösel koos U.L-iga koju minemas ja oli purjus. Mingi hetk U.L eemaldus temast, siis nägi, et U.L jooksis tagant ühe naise juurde ja sealt kiiresti minema. Naine hakkas karjuma. Mõne aja pärast helistas U.L ja tahtis temaga kokku saada. Kohtudes U.L ütles, et õde tahab sigarette osta, talle kui alaealisele ei müüda ja palus teda (V. Lõssuni) ost sooritada. Pangakaarti kasutades ta ei vaadanud, kelle nimi seal peal oli. Ta ostis Mariole SIM-kaardi ja kaks blokki sigarette ja teisest Statoili teenindusjaamast veel 2 blokki sigarette. Mario andis talle ka ühe mobiiltelefoni ning palus selle maha müüa. Telefoni andis ta edasi I. Smirnovile. V. Lõssuni osas on kriminaalmenetlus lõpetatud (2 kd. tl. 135 - 136). -Tunnistaja IS oma ütlustes (2.kd.tl.80 – 82) väidab, et kohtus Vitali Lõssuni ja kellegi Andreiga, kes tahtis telefoni maha müüa; seejärel kohtusid nad Vadikuga, kes selle telefoni panti pani. -Tunnistaja S K ütluste kohaselt (2.kd. tl. 59-64) tuli 30.08.08.a. Idakeskuses tema boksi noormees (dokumendi esitas V. Gelleri nimele), kes pakkus müügiks mobiiltelefoni Samsung X660. Kuna telefon oli heas korras, otsustas ta selle osta oma naisele. Kuna aga naisele telefon ei meeldinud, müüs ta selle edasi. -Tunnistaja Sergei Olimpijevi ütluste (2. kd.tl. 53 – 58) kohaselt tuli septembri algul tema juurde kõrvalboksis töötav kellassepp S. Kalentšuk ning pakkus müüa klapiga mobiiltelefoni 18 Samsung X660. Telefon töötas, ta ostis selle ära ja müüs oma kaupluse kaudu tundmatule naisele. Ütlustele on lisatud ka kviitung, kus on peal Samsungi IMEI kood, millest nähtub, et tegemist on kanntanult VJ varastatud telefoniga. -Kahtlustatav U.L oma ütlustes (2.kd.tl. 145 – 151) kinnitab, et on selle varguse toime pannud. Öösel Paekaare tänaval nägi ta ees liikuvat naist ja meest. Mees oli purjus ja jäi veidi tahapoole. Jooksuga läks ta naise juurde ja tõmbas tal järsult käest ära käekoti ja kilekoti ning jooksis edasi. Oma maja juures vaatas kottidesse. Kilekotis oli vihmavari, mille ta minema viskas. Käekotis oli mingi jook, kosmeetikakott, prillid, kaks Samsung mobiiltelefoni, rahakott, milles oli raha ca 200 krooni, veel olid seal kaardid, isikutunnistus. Teised asjad viskas minema, kuid kaasa võttis ta raha ja pangakaardi ning kaks mobiiltelefoni. Ühte telefoni pani ta sisse oma sim-kaardi ja helistas V. Lõssunile, kellega koos ta oli jalutanud samal ööl Lasnamäel. V. Lõssunil palus ta osta kannatanu pangakaardiga sigarette ja simkaardi nii, et ostud oleksid alla 500 krooni. Vitalile ta ei öelnud, et pangakaart oli varastatud. Teel koju andis ta Vitalile teise varastatud mobiiltelefoni, selle, mis oli liugklapiga. Järgmisel päeval sai ta Vitali käest müüdud telefoni eest 400 krooni. Teise telefoni, mis temale endale jäi, kaotas ta hiljem ära. Ostetud sigaretid müüs ta taksojuhtidele. Kohus leiab kontrollitud tõendite alusel, et U.L-i süü on selle episoodis tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud avaliku vargusena. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna kannatanu varastatud asjadest midagi tagasi pole saanud, on põhjendatud tema tsiviilhagi summas 8 861 krooni – s.o. varastatud asjade maksumus (7 861
3. kr)kui ka kulutus (1000
4. kr)uue luku ja võtmete soetamiseks. Kohtule on arusaamatu U.L-i kaitsja seisukoht, et hagi tuleb vähendada uue luku ning ühe varastatud mobiiltelefoni väärtuse võrra, kuna kannatanu pole esitanud tõendit selle maksumuse kohta (arvet või saatekirja). Kohus kahju suuruse arvestamisel lähtub kannatanu ütlustest telefonide maksumuse osas ja peab neid hindasid tõenäoliseks ja mõistlikuks. Sellist marki mobiiltelefonid on müügil analoogsete hindadega ja see on nende turuväärtus. U.L ega tema kaitsja ei ole kohtule väitnud, et kannatanu nimetatud hinnad oleksid ebatõenäolised või vastuolus üldise mõistlikkuse põhimõttega. Kohus ei nõustu arvamusega, et ostutšekk või arve saab olla ainus tõend telefoni väärtuse hindamisel. Samuti on põhjendatud kannatanu kulutused uue luku ja võtmete soetamisel. U.L-i poolt varastatud võtmete tõttu pidi kannatanu tegema kulutusi uue luku soetamiseks. Uus lukk 1000 krooni eest ei ole kallimate müügis olevate lukkude hinnas, pigem alla keskmise. Kahju hüvitamise eesmärk tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui vargust poleks toime pandud. VÕS § 132 lg-st 1 lähtudes tuleb varguse toime pannud isikul maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. 7. Vargus katse Pae tn.76 kauplusest Rimi Eesti Food (U.L-i süüdistus – 1-08-13887) on tõendatud: -Rimi Eesti Food AS avaldusega politseile selle kohta, et 19.09.08.a. püüti Pae tn.76 kauplusest varastada toiduaineid summas 134,70 krooni. Kaup tagastati ja hagi esitatud ei ole (2. kd.tl. 165). 19 -Tunnistaja Jelena Akentšitsi ütlustega (2.kd.tl. 167 – 168) selle kohta, et kassaväravaid läbinud noormehe kontrollimisel avastati temalt erinevaid juustusorte summas 134,70 krooni. -Ida PO konstaabli ettekande kohaselt kaupluses kinni peetud noormees keeldus oma nime ütlemast ning proovis ära joosta. Kui ta kinni peeti, ütles esialgselt oma nimeks K.R, kuid isik osutus U.L-iks (2.kd.tl.169, 170). U.L-i kinnipidamise protokolli kohaselt vabastati ta järgmisel päeval kell 1700 (2. kd. tl. tl.171 -172). -Kahtlustatava U.L-i ütlustega (2.kd. tl. 173 – 174), kus ta oma tegu puhtsüdamlikult kahetseb ja väidab, et 4 pakki juustu pani ta endale põue, möödus nendega kassadest, kuid väljupääsu juures pidas turvatöötaja ta kinni ning viis ametiruumi. Varguse katse on tõendamist leidnud ja õigesti on U.L-i käitumine kvalifitseeritud. 8. Vargus 19.08.2008.a. Viru väljak 4/6 CoffeeIN AS kohvikust (U.L-i süüdistus kriminaalasjas 1-09-2559) on tõendatud: -Kannatanu EP ütlustega selle kohta, et bussiterminaali kohvikus töötades olid ta isiklikud asjad lukustatavas tagaruumis. Kella 21 paiku avastas, et käekotis olnud rahakotist oli varastatud 1 011 krooni. Rahakott oli pandud tagasi kotti ja kott uuesti kinni pandud. Samamoodi oli raha varastatud veel kahelt tüdrukult (6.kd. tl. 91 – 92). -Kannatanu EJ i ütlustega selle kohta ( 6.kd. tl. 97 - 98), et isiklikke asju hoidsid klienditeenindajad tagaruumis, kus kinnipanekul uks ise lukustub. Õhtul avastas, et tema rahakotist oli kadunud 300 krooni. Rahakott oli pandud tagasi käekotti ja käekott kinni. Raha oli varastatud veel kahelt tüdrukult. Videosalvestiselt olevat näha, et tegemist oli võõra isikuga, mitte oma töötajaga. -Kannatanu Merly Lükk`i ütluste (6.kd. tl. 107 - 110) kohaselt oli tema rahakotist varastatud 30 krooni. Rahakott oli käekotis ja see omakorda tagaruumis, kus müüjad riideid vahetavad. Samal päeval oli raha varastatud veel E.Pallingult ja E. Jaansonilt. -Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud turvakaamera videosalvestist kohviku tagaruumist. Kell 18.12.30 siseneb ruumi mustades tossudes noormees, kolmel korral paneb ta endale soki sisse raha, lahkub suumist kell 18.14.18. (6. kd.tl. 100-101). Nimetatud videosalvestis on CD-plaadil lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde ning oma ettekandes (tl.102) märgib politseiinspektor I. Litovtšenko, et videol on nähe talle varasematest vargustest tuttav U.L. -Kahtlustatav U.L oma ütlustes ( 6.kd. tl. 124 – 128) kinnitab, et bussiterminaalis läks ta läbi kohviku, kus paremat kätt on mingi ruum. Käepidemest tõmmates uks avanes; ruumis nägi ta kolme käekotti. Ta ei mäleta, palju ta kottidest raha võttis, kuid raha oli üle 1000 krooni. Rahakotid pani tagasi käekottidesse, raha soki sisse, väljus ruumist ja läks bussi peale. Kannatanute tsiviilhagidele summades 1011 krooni , 300 krooni ja 30 krooni ei ole süüdistatav U.L ega tema kaitsja K. Suvalova vastuväiteid esitanud ning pidasid kohtuistungil hagisid põhjendatuks. Kohus leiab samuti, et nimetatud summad on põhjendatud ja need summad tuleb kannatanute kasuks süüdlaselt välja mõista. 9. Rahakoti vargus 24.09.2008.a. Rataskaevu 12 kauplusest „Hilpharakas“ (U.L-i süüdistus kriminaalasjas 1-09-2559) on tõendatud: 20 -kannatanu KS ütlustega ( 6.kd. tl. 62 – 63, 76 - 79) selle kohta, et kauplusse tuli 3 noormeest. Ta ei jõudnud jälgida ruumi tahapoole läinud kolmandat noormeest. Õhtul avastas, et käekotis ei ole rahakotti. See võidi varastada ajal, kui kaupluses olid 3 noormeest. Rahakotis oli sularaha 350 krooni, ID-kaart, õpilaspilet, pangakaardid, kliendikaardid, raamatukogu kaardid, toitlustuskaart. Vargusega on tekitatud kahju 820 krooni; -kriminaalasjale on liidetud kaupluse videosalvestuselt tehtud fotod; 7-l fotol on äratuntav U.L ( 6.kd. tl. 65 – 75), -Kahtlustatava U.L-i ütlustega (6.kd. tl. 83 – 87), et Tallina vanalinnas jalutas koos T.A ja P.Z-iga . Ühes kaupluses jäid Maksim ja Ženja kaupa vaatama, tema ise läks teise leti juurde, kus müüjat ei olnud. Üle leti kummardudes nägi ta rahakotti. Olles veendunud, et keegi teda ei näe, võttis ta selle rahakoti ja pani endale taskusse ning lahkus. Pärast tulid Maksim ja Ženja talle järele, kuid vargusest ta neile ei rääkinud. Rahakotis olevad kaardid ja rahakoti viskas minema, raha , mida oli ca 300 krooni, kulutas ära. Hagile summas 820 krooni süüdistav ega tema kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja see summa tuleb süüdlaselt välja mõista. 10. Varguse katse 16.01.2009.a. Vana Turg 2 restoranist Clazz (U.L-i süüdistus kriminaalasjas 1-09-2559) on tõendatud: -tunnistaja Asker Pere ütlustega (6. kd. tl. 2, 21 - 23) selle kohta, et turvatöötajana tööl olles märkas ta 16.01.09.a. restorani koridoris askeldavat noormeest. Seal oli välja pandud valik veine. Ta jooksis noormehele välja järgi ning viimasel oli põues pudel veini väärtusega 520 krooni; -turvafirma kinnipeetu üleandmise lehe ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli 16.01.09.a. kella 18 ajal kinnipeetud isikuks U.L (6. kd. tl. 3, 5 - 8); -kannatanu Jüri Kilksoni ütluste kohaselt (6.kd. tl. 38 – 39) oli restorani välisukse juurde pandud laud, kus olid puuviljad, klaasid, alkohol. Laualt veinipudeli varastanud isiku pidas kinni turvatöötaja. Vein väärtusega 520 krooni oli rikkumata restoranile tagastatud ning tsiviilhagi ei esitata. Kohus eeltoodud tõendite alusel leiab, et U.L-i süü kõigis kolmes episoodis on tõendatud ning õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. AS Lehepunkti kontoriruumist rahakoti vargus 30.06.08.a. (P.Z-i süüdistus kriminaalasjas 1-09-734 ning T.A süüdistus kuriteo toimepanemise teel saadud vara omandamises) on tõendatud: - Kannatanu HH ütlustega (
2. kd. tl. 117 - 120), et Lehpunktis Vesse tn. 1 tööl olles varastati tema käekotist rahakott (väärtusega 1 500 krooni), raha 100 krooni, Sampo panga kuldkaart, Hansapanga kaart, ID kaart, erinevad kliendikaardid, märkmik, mille vahel oli kontonumbrid ja Sampo panga ja SEB-i internetipanga paroolikaardid. Sampo panga kaardiga võeti tema arvelt välja raha 9 100 krooni. Kokku on tekitatud kahju 10 700 krooni. - Sampo Panga kontoväljavõttest nähtub, et 30.06.08.a. on viiel korral H. Heli kontolt välja võetud summad kokku 9 100 krooni (3.kd. tl. 121). - Kahtlustatava P.Z-i ütluste olustikuga seostamise protokolli (3.kd. tl. 88 – 97) kohaselt on kahtlustatav uurimisgrupi juhatanud Vesse 1 maja ette ning siseneti uksest, millel kiri „Lehepunkt.Apollo“. J. Kugenik osutab lauale, mille peal olevast käekotist varastas rahakoti koos pangakaartidega. Hiljem seda pangakaarti kasutades võttis ta välja raha 9100 krooni. 21 -Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud Hansapanga sularahaautomaadi videosalvestust 30.06.08.a., millelt näha, et automaadi juurde tulevad 2 noormeest. Punaste juustega noormees läheneb sularahaautomaadile ja teeb midagi, tema käes on näha rahakupüürid. Videokassett on asitõendina lisatud kriminaalasja juurde (
3. kd. tl. 127 – 130). -Kahtlustatava P.Z-i ütluste kohaselt (3.kd.tl. 53 – 58) sisenes ta Peterburi mnt. Maksimarketi juures asuvasse kontorisse ukse kaudu. Uks oli küll kinni, kuid lukustamata. Ruumis nägi kotti, millest võttis välja rahakoti ning jooksis minema. Õues ootas teda T.A . Rahakotis olid ka pangakaardid ja PIN-koodid. Kontolt võetud raha kulutas enda tarbeks, osa rahast kulutas ära toidu peale koos T.A-ga . Rahakoti ja teised kaardid viskas ta Elqoteki juures võsasse. - Kahtlustatava T.A ütlustest nähtub, et juuni lõpus oli ta koos P.Z-iga Maksimarketi juures Peterburi mnt-l, kui Jevgeni mingist uksest üksinda sisse läks. 3-4 minuti pärast oli ta tagasi ja koos läksid nad võsasse. Jevgenil oli kilekotis rahakott ja kaks märkmikku, leidis sealt pangakaardid ja PIN-koodi. Jevgeni kutsus teda kaasa raha välja võtma. Kõigepealt võttis Jevgeni varastatud kaardiga raha välja Punase tänava sularahaautomaadist, siis Lasnamäe turu juures ja siis Hansapanga kontoris olevast automaadist. Talle andis Jevgeni 200 krooni, samuti ostis süüa neile mõlemale. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P.Z-i süü võõra vara varguses on selles episoodis täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud vargusena, mis oli seotud sissetungimisega. Õige on ka T.A käitumisele antud kvalifikatsioon

§ 202lg 1 järgi, s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Põhjendatud on kannatanu H. Heli hagi summas 10 700 krooni ning see tuleb välja mõista varguse toimepanijalt P.Z-ilt. Vastuväiteid hagile esitatud ei ole.

1. -
2. Mänguautomaadist raha vargus 21.08.2008.a. Punane tn. 16 (P.Z-i ja T.A süüdistus kriminaalasjas 1-09-734) ning mänguautomaadist raha vargus 21.08.08.a.Punane tn.50 ( T.A süüdistus) on tõendatud: -kannatanu OÜ Mäng esindaja Aleksander Bajevi ütlustega (
3. kd. tl. 132 -134) selle kohta, et OÜ Mäng direktorilt A. Frolovilt sai ta teada mänguautomaatide lõhkumisest Coca-Cola Plazas, №rdea Keskuses. Ise avastas ta 22.08.08.a., et lõhutud oli mänguautomaat Idakeskuses, kust oli varastatud raha 1 116 krooni. Ning teine mänguautomaat Euromekas, kust raha oli varastatud 1047 krooni. Ühe lõhutud automaadi väärtus on 5 500 krooni. Oma ütlustega 21.10.08.a. A.Bajev täpsustab (
4. kd. tl. 135 – 138), et Idakeskuses Punane 16 asus mänguautomaat KRAN, kust varastati raha 1 116 krooni. Mänguautomaat KRAN asus ka Euromekas, mis oli lõhutud ja kust raha oli varastatud 1047 krooni. Varastatud raha kogus oli kindlaks tehtud mänguautomaatide näitude järgi. Ühe mänguautomaadi remont maksab 5 500 krooni. Kannatanu esindaja leiab, et neile on tekitatud kahjud koos varguse ja lõhkumisega vastavalt 6 616 krooni ja 6 547 krooni (tl. 139 – 141). - Kahtlustatava T.A ütluste kohaselt (3.kd. tl.19 - 24, 27 - 33) otsustasid nad koos P.Z-iga lahti murda mänguautomaadi Idakeskuses, lõhkumiseks kasutasid kruvikeerajat. Lõhkumisega tekkinud augu kaudu võttis ta raha välja. Idakeskusest läks ta Euromekasse ja kruvikeerajaga lõhkus seal olnud mänguaparaati ava sisse ja võttis raha välja. Jevgeni seda 22 teist lõhkumist ei näinud, sest oli samal ajal ühes Euromeka osakonnas. Idakeskusest varastatud raha jäi Jevgenile, Euromekast varastatud raha kulutas T.A enda tarbeks. - T.A ütluste olustikuga seostamise protokollist (3.kd.tl. 39 – 44) nähtub, et kahtlustatav viis uurimisgrupi Punane 16 asuva Idakeskuse juurde ning seal asuva mänguaparaadi juures teatas, et seda automaati nad lõhkusid kahekesi (koos P.Z-iga ) ja varastasid sealt raha. Seejärel tegi ettepaneku sõita Punane 50 asuva Euromeka juurde ning näitas seal asuvat mänguaparaati, kus oli üksinda 21.08.08.a. aparaati lõhkunud ja raha välja võtnud. - Kahtlustatava J. Kugeniku ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt (3.kd.tl. 88 – 97) on ta samuti Idakeskuses (Punane tn.16) näidanud mänguaparaati, mida nad T.A-ga koos olid lõhkunud selleks, et sealt raha kätte saada. J. Kugenik oma ütlustes (3.kd. tl. 61 – 67) väidab, et augustis oli ta koos T.A-ga Idakeskuses ja otsustasid seal asuvast automaadist raha varastada. Seal, kus asub raha, proovis automaati lõhkuda M. Šarkov, kuid see tal ei õnnestunud. Siis hakkas ta ise kruvikeerajaga aparaati lõhkuma. Ta ei tea, palju Maksim aparaadist raha välja võttis, sest raha üle nad ei lugenud. Seejärel läksid nad Euromekasse. Seal läks ta riiete osakonda, ega näinud kuidas Maksim aparaati lõhkus. Alles bussipeatuses Maksim ütles talle et oli aparaati lõhkunud. Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et rahavargused mänguautomaatidest on tõendamist leidnud ning süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Idakeskuse automaadist varastatud raha 1 116 krooni tuleb solidaarselt välja mõista P.Z-ilt ja T.A-lt . Euromekas asuvast automaadist varastatud raha 1047 krooni tuleb välja mõista T.A ja temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt. Mänguautomaatide lõhkumise ja remontimisega tekitatud kahjude osas on OÜ-l Mäng õigus esitada hagi süüdlaste vastu tsiviilkohtupidamise korras. Olemasolevate materjalide põhjal pole kohtul võimalik hinnata kas ja kui mõistlikud või põhjendatud on kannatanu esindaja ütlused varuosade ja remondikulude osas iga mänguautomaadi kohta 5 500 krooni (vt. ka süüdistuse esimene episood, mis puudutas teist tüüpi mänguautomaati, mida lõhuti Lasnamäe Centrumis). Kuigi kannatanul on asja kahjustamise korral vastavalt VÕS § 132 lg 3 õigus nõuda kahju hüvitamist ka enne asja kordategemist, on antud kriminaalasjas kannatanut täiendavalt üle kuulamata võimatu hinnata erinevatele mänguautomaatidele kui spetsiifilistele esemetele lõhkumisega tekitatud kahjude suurust ja põhjendatust. Lühimenetluses pole aga kohtul võimalik kannatanut täiendavalt üle kuulata kohtuistungil. KrMS § 237 sätete kohaselt on lühimenetluses üksnes süüdistatavale antud õigus taotleda enda ülekuulamist kohtuistungil ning kohtul tuleb lahend teha kriminaaltoimiku materjalide põhjal.
5. Varguse katse R-Kioskist 03.09.08.a. (T.A süüdistus kriminaalasjas 1-09-734): - Kannatanu avaldusega politseile (
6. kd. tl.2, 3), et kinni peeti isik, kes püüdis väljuda kauba eest tasumata. Limonaad on tagastatud. - Tunnistaja Svetlana Shostaki ütlustega (
7. kd. tl. 4-5), kes nägi, kuidas Ülemiste Keskuses R-kioski kaupluses üks noormees pani endale põue karastusjoogi ja väljus. Õigusrikkuja peeti kinni, kaup tagastati. - Kahtlustatava T.A ütlustega (3 kd. tl. 19 – 24) selle kohta, et raha tal ei olnud ja seepärast otsustas varastada limonaadi Sprite. Pudeli pani ta endale põue, kuid pärast kassadest möödumist peeti ta kinni. 23 Tsiviilhagi selles episoodis esitatud ei ole. Varguse katse on tõendamist leidnud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
8. Vargus Mustakivi Keskuse müügiboksist 23.09.2008.a. (P.Z-i süüdistus - 1-09734) on tõendatud: - Kannatanu TK´i ütlustega (3.kd-tl. 144 -147), millest nähtub, et Mustakivi Keskuses (Mahtra tn.1) tööl olles pani ta oma rahakoti põrandakapi riiulile. Kella 16 paiku läks ta 3 minutiks kõrvalboksi pastapliiatsit ostma. Õhtul, kui tahtis koju minna, avastas, et rahakott on ära varastatud. Rahakoti väärtus oli 200 krooni, seal sees olid ID kaart, pangaarvetega kaardis sularaha 7000 krooni ja 10 USD-d, kliendikaardid. Vargusega tekitati kahju kokku 7 320 krooni. - Kahtlustatava P.Z-i ütluste (
9. kd. tl. 61 - 67) kohaselt võttis ta Mustakivi Keskuse ühest osakonnast sahtlist rahakoti ajal, kui seal kedagi ei olnud. Varastatud rahakotiga jooksis ta maaalusesse ülekäiku ja leidis rahakotist raha umbes 7 000 krooni ja 10 USD. Dollarid kaotas ta ära, ülejäänud raha kulutas enda tarbeks, rahakoti viskas minema. - Ütluste olustikuga seostamise protokolli (3.kd.tl. 69 – 74) kohaselt juhatas kahtlustatav P.Z uurimisgrupi Mahtra 1 müügikeskuse juurde. Teisel korrusel näitas ta valmisriiete müügiboksi, kus sahtlist varastas rahakoti, milles oli 7000 krooni ja 10 USA dollarit. Tõendatud on P.Z-i süü selle varguse toimepanemises. Kuna kannatanu oma vara pole tagasi saanud, on põhjendatud tema hagi summas 7 320 krooni. Vastuväiteid hagile esitatud ei ole.
10. Vargus 18.10.2008.a. Pae 76 asuva Säästumarketi riietusruumist (P.Z-i süüdistus – 1-09-734) on tõendatud: - Kannatanu Tatiana Semchonoki ütlustega (4.kd. tl. 2 – 7; 8 - 11) selle kohta, et Pae tn. 76 asuva Säästumarketi abiruumist, kus riideid hoitakse, varastati tema mantli taskust mobiiltelefon №kia väärtusega 3 700 krooni ja pakk sigarette (39.-kr); riidekapis olevast käekotist varastati rahakott väärtusega 200 krooni, milles olid isikutunnistus, pangakaardid ja sularaha 600 krooni; vargusega tekitati kahju kokku 4 539 krooni. Järgmisel päeval turvakaamera videosalvestiselt nägi, kuidas kella 19.20 paiku sisenes ruumi punapäine noormees ja viibis seal ca 2 minutit ja lahkus. 19.10.08.a. kella 16 ajal sisenes sama noormees uuesti kauplusse ning ta palus turvamehel ta kinni pidada. - Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et CD-le talletatud turvakaamera videosalvestuse kohaselt on näha noormeest, kellel käes ostukorv ja kes siseneb kaupluse ametiruumi, kust mõne aja pärast väljub (
11. kd. tl. 12 – 15). - Kahtlustatav P.Z oma ütlustes (4 kd. tl. 16 – 20) kinnitab selle varguse toimepanemist. Kaupluse abiruumi sisenes ta varguse eesmärgiga. Varastatud telefoni pani endale soki sisse, rahakoti aga aluspükstesse. Pärast vargus väljus kauplusest. Telefoni võttis temalt ära võõras noormees, rahakoti viskas ta ise minema, raha kulutas ära isiklikuks tarbeks. Ütluste olustikuga seostamise protokolli (3.kd. tl. 88 – 97) kohaselt on kahtlustatav ise ette näidanud kaupluse ametiruumi, kus selle varguse toime pani. Ta on väitnud, et selle varguse toimepanemise ajal oli ta narkojoobes. Täielikku tõendamist on leidnud P.Z-i süü selle varguse toimepanemises. Kannatanu oma vara pole tagasi saanud ning põhjendatud on tema tsiviilhagi summas 4 539,- krooni. 24
12. Käekoti avalik vargus 20.10.08.a. Suur-Paala 2 Kalinka müügisaalist (U.L-i süüdistus kriminaalasjas 1-09-734): - Kannatanu MK ütlustega (5.kd.tl.39 – 41, 42 – 47) selle kohta, et 20.oktoobril kella 18.15 paiku tuli müügisaali seltskond noormehed, kellest ta osa tunneb nimepidi. Küljega müügileti poole seistes ta nägi, kuidas ukse juures seisnud Mario jooksis leti taha, võttis sealt alt riiulilt tema käekoti ning jooksis kauplusest välja. Mariol õnnestus põgeneda Pae 23a asuva ühiselamu suunas. Varastatud käekotis (väärtusega 150 krooni) olid kauplusevõtmed (250 kr) ja korterivõtmed (250 kr), märkmik, rahakott (150 krooni), ID kaart, pangakaardid ja raha 727 krooni. Kokku tekitati kannatanule vargusega kahju 1 527 krooni. Järgmisel hommikul tuli kauplusse Maksimi-nimeline noormees, pani leti peale varastatud käekoti ja kirja ning ütles midagi Mario kohta. Kirjas olid vabandused ja lubadus raha tagastada. Teised asjad peale raha olid kotis, mistõttu kannatanu tsiviilhagi on 727 krooni. Kannatanu poolt nimetatud kiri on lisatud toimiku materjalidele (tl 48). - Kannatanu selliseid ütlused on kooskõlas tunnistaja Galina Kolijeva ütlustega (5.kd. tl.54 56). -Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt on kannatanu M. K fotode järgi U.L ära tundnud isiku, kes varastas tema käekoti ( 5.kd. tl. 57 - 61) ning T.A ära tundnud isiku, kes käekoti kauplusse tagasi tõi (tl. 62 – 66). - Asitõendite vaatlusprotokollis on kirjeldatud kannatanult varastatud, kuid hiljem tagastatud asju: ID-kaart, pangakaardid, märkmik, käekott, rahakott ja 10 võtit (5.kd. tl. 49 – 51) ning kannatanu on andnud allkirja, et tagastatud asjade osas tal pretensioone ei ole ( tl.52). -Kahtlustatav M. Veikik oma ütlustes (5.kd. tl. 97 - 104) väidab, et tunneb Kalinka kaupluses müüjat Marinat. Kaupluses leti all nägi ta käekotti ega teadnud, kelle see kuulub. Haaras koti ja jooksis sellega minema. Dokumentide järgi sai aru, kelle koti oli ta varastanud ning T.A kaudu tagastas omanikule koti koos dokumentidega. Raha kulutas ära. Kohus leiab, et U.L-i süü selle varguse toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ning põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi summas 727 krooni, mis tuleb süüdlaselt välja mõista.
13. Raha vargus Comarketi riietusruumi riidekappidest 21.10.2008.a. (P.Z-i süüdistus kriminaalasjas 1-09-734) on tõendatud: - Kannatanu Alli Aasmäe ütlustega (4.kd. tl. 31, 32 -35, 36) selle kohta, et tööle tulles pani ta käekoti riietusruumi riidekappi, mille uksed käivad lukus. Õhtul tualettruumi minnes nägi ta noormeest, kes teda nähes ehmatas. Kappi kontrollides ta leidis, et uksed on lahti, kapp segi ja rahakotist oli varastatud 74 krooni. Turvameestele ta hüüdis, et noormees kinni peetaks. Raha sai tagasi, noormees tunnistas oma süüd. -Kannatanu LE ütlustega (
14. kd. tl. 37 – 38, 39 – 43) selle kohta, et tema rahakotist oli varastatud 100 krooni. Varas püüti kinni ja raha sai ta tagasi. -Tunnistaja Oleg Ivanovi ütlustega (
15. kd.tl.44; 45 – 47), et kaupluses turvamehena tööl olles pidas ta kinni noormehe, kelle kohta müüja ütles, et noormees oli olnud all riietusruumis ning müüjal oli kadunud rahakott. №ormees võttis pükste vahelt raha ja andis ära, siis selgus, et ka teiselt müüjalt oli raha varastatud. Kutsuti välja politsei. -Kahtlustatav P.Z-i ütluste kohaselt (
16. kd.tl. 83 - 86) 21.10.08.a. läks ta koos Solomatoviga Comarketi kauplusse kaupa vaatama. Kui viimane müügisaalis ringi liikus, sattus tema juhuslikult ametiruumi, läks trepist alla, nägi riietuskappe. Avas 2 ust, ühest 25 kapist sai raha 74 kooni ja teisest 100 krooni. Siis väljus ametiruumist, suundus kaupluse väljapääsu poole, kuid turvamees pidas ta kinni, raha andis vabatahtlikult välja. -Kahtlustatavana olustikuga seostamise protokollist nähtub (
17. kd.tl. 88 - 97), et P.Z on uurimisgrupi juhatanud ka Pallasti 21 asuva Comarketi juurde, kus müügisaalis lõpus näitab ametiruumi ja kust edasi pääseb keldrisse; seal asuvas riietusruumis on kapid, kust kahtlustatav oli raha varastanud. P.Z-i süü selle varguse toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. Kannatanud on oma raha tagasi saanud ja tsiviilhagi esitatud ei ole.
18. -
19. Mobiiltelefoni omastamine 11.11.2008.a. ja I.Pastõka kehaline väärkohtlemine (U.L-i ja T.A süüdistus

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi ning T.A süüdistus

§ 121järgi kriminaalasjas 1-09-734) on tõendatud: -Kannatanu IP ütlustega (5.kd.

tl. 6-10) selle kohta, et tema juurde tulid Mario ja T.A. Viimane palus tema käest telefoni helistamiseks. T.A helistas, kuid kedagi kätte ei saanud. Kannatanu palus telefoni tagastada, kuid mõlemad noormehed väitsid, et vaja on veel kellelegi helistada ja andsid telefoni ühe käest teise kätte ning kannatanu ei saanudki lõpuks aru, kumma käes tema telefon on. Kannatanu sai aru, et telefoni nad talle ei tagasta. T.A-ga tekkis tal kaklus, kasutasid mõlemad rusikaid. Seejärel lõi T.A teda jalaga, kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus ning poisid jooksid minema koos kannatanu mobiiltelefoniga. -I.Postõka tarumapunkti tervisekaardist nähtub (5. kd.tl.11), et 11.11.08.a. esines kannatanul vasaku oimu piirkonnas marrastus, turses oli parem labakäsi, röntgenis fikseeriti mõra, 2 nädalaks asetatud kips. -Kannatanu JR ütluste (5.kd. tl. tl. 13 - 15, 16 – 19) kohaselt tuli tema poeg 11.11.08.a. koju, pojalt oli võetud mobiiltelefon (mis kuulus emale) ja ta läbi pekstud. Mobiiltelefon oli Samsung väärtusega 2 000 krooni, sees oli Tele 2 sim-kaart. Kuna telefon on kannatanule uurimise käigus tagastatud, siis hagi ta ei esitanud. -Tunnistaja AF ütluste kohaselt ( 5.kd.tl. 20 – 24) pidi ta trenni minema koos Ilja Postõkaga. Oma maja vastas lasteaia juures kuulis ta karjumist. Nägi, et Ilja juures olid Mario ja T.A, kes olid Ilja sõnade kohaselt temalt telefoni ära võtnud. Poisid vastasid Iljale, et olid telefoni minema visanud, kuid Ilja nõudis seda tagasi. Maksimi ja Ilja vahel tekkis kaklus, mille käigus Ilja kukkus üks või kaks korda maha. Kui Maksim ja Mario olid lahkunud, otsisid nad maast telefoni, kuid ei leidnud. -Jälitusprotokollis on näidatud, kes peale kannatanu on telefoni kasutanud (5.kd.tl. 26); -Tunnistaja N Ž ütlustest nähtub (5.kd.tl. 27 -31), et Pae 23 a ühiselamus elav Mario pakkus talle müügiks telefoni Samsung, mille ta lõpuks ära ostis 150 krooni eest. Telefoni pani ta sisse enda sim-kaardi. Järgmisel päeval ei olnud telefon enam töökorras ning Mario lubas selle tagasi osta, kui raha saab. -Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud mobiiltelefoni Samsung SGH-X660 ning see on protokolli kohaselt tagastatud omanikule JR(5.kd.tl. 32 -35). -Kahtlustatava U.L-i ütluste kohaselt ( 5.kd. tl. 97 – 104) tahtis ta koos T.A-ga helistada nende tuttavale Vitjale. Ta tegi Maksimile ettepaneku küsida telefon Iljlat, kes elas 26 samas majas. Ilja andis neile oma telefoni helistamiseks. Maksim helistas oma emale, seejärel võttis U.L telefoni enda kätte, nii et Ilja seda ei näinud ning hakkasid koos telefoniga ära minema. Ilja nõudis telefoni tagastamist ning Maksimiga tekkis neil kaklus, mille käigus Maksim kukkus Iljale peale. Kakluse ajal võttis U.L muru sisse peidetud telefoni, pani jope taskusse ning koos Maksimiga lahkus sündmuskohalt. Samal õhtul müüs U.L telefoni ühiselamus maha oma nabrinnale, raha kulutas söögi peale. -Kahtlustatava T.A ütluste kohaselt (5 kd.tl.111 – 116) jalutas ta koos U.L-iga kui nägid Iljad, kellelt küsis telefoni helistamiseks. Iljalt saadud telefoni andis ta edasi U.L-ile. Iljale soovitas ta ennast läbi otsida ja veenduda, et telefoni tema käes ei ole. Tal tekkis Iljaga kaklus, kus viimane ka teda rusikaga lõi. Ta paiskas Ilja maha ning koos U.L-i ja telefoniga lahkus sündmuskohalt. U.L müüs telefoni 150 eest maha ja koos ostsid maiustusi. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et mõlema isiku süü võõra vallasja grupilises omastamises on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi, sest nii T.A kui U.L-i puhul oli tegemist isikutega, kes on varem toime pannud vargusi. Tõendatud on ka T.A poolt kannatanule valu ja tervisekahjustuste tekitamine ning kohus nõustub kvalifikatsiooniga

§ 121järgi.

T.A-le raskemat süüdistust esitatud ei ole ning kohtul pole alust arutleda selle üle, kas kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli vajalik näiteks võõra asja enda valduses pidamiseks.

1. Vargus restoranist Krabi Bowling (Punane tn 16) 30.01.09 (T.A süüdistus – kriminaalasi 1-09-3326) on tõendatud: - Kanatanu Krabi OÜ avaldusega politseile (7.kd. tl.6-7), kus teatatakse viski J.W.Blue Label vargusest 30.01.09.a. ning sellest, et järgmisel päeval pidasid nad kinni 2 noormeest, keda nad varguses kahtlustavad. Ida PO vanemkonstaabli ettekande (7.kd.tl.8) kohaselt said nad väljakutse restorani Punane 16, kus neile anti üle 2 noormeest: T.A ja V. Solomatov; vaatasid restorani videosalvestust ja sellelt on näha, et pudeli võtab isik, kes sarnaneb T.A-ga. - Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et restorani turvakaamerate 4 videolõiku on salvestatud CD-le ja sealt on näha, kuidas noormees baarileti tagant riiulilt võtab alkoholipudeli karbi ja paneb endale jope alla (7.kd.tl.9 - 10). - Kannatanu Tatjana Zorjukova ütlustega (7.kd.tl.10a-15; 121-125) viskipudeli varguse kohta. Restorani videosalvestiselt nähtud noormehed kõndisid järgmisel päeval restoranist mööda, nad peeti kinni ja kutsuti politsei. Krabi OÜ-le tekitati vargusega kahju 2 149 krooni, s.o. hind, millega varastatud viski oli äriühingu poolt sisse ostetud. Ütlustele on lisatud ka vastav arve. - Tunnistaja V S ütlustega (7.kd.tl. 16 – 18) selle kohta, et Krabi Bowlingust lahkudes ta nägi, et T.A oli põues viski. Viimane oli varastanud selle restorani baariletist ning tahtis maha müüa. Pandimajja viis viski Jevgeni Golubenko, sest Maksim oli talle raha võlgu. - Tunnistaja Jevgeni Golubenko ütluste (7.kd. tl. 20 - 21) kohaselt andis T.A talle karbis oleva alkoholipudeli ja palus aidata see maha müüa. 500 krooni eest andis ta selle Kotka tänava pandimajja punaste majade juures; tšekki ega arvet selle kohta ta ei saanud. - Kahtlustatav T.A oma ütlustes (7.kd. tl. 38 – 40; 45 - 46) tunnistab viskipudeli vargust. Hetkel kui ta baarileti tagant viski võttis, Solomatovit tema juures ei olnud. Viski pani endale põue ja lahkus Krabi Bowlingust. Viski müüs pandimajja J. Golubenko. 27 Kohus leiab, et vargus on tõendamist leidnud ja põhjendatud on tsiviilhagi summas 2 149 krooni. Süüdistatav, tsiviilkostja ega kaitsja hagile vastuväiteid ei esitanud. Hagi kuulub rahuldamisele.
2. Varguse katse Enter IT-Marketist 02.02.09.a. (T.A süüdistus kriminaalasjas 109-3326): - Enter I™arket AS-i avaldusega politseile selle kohta, et neilt püüti varastada kaupa summas 3 497 krooni, kuid turvatöötajad pidasid vargad kinni (7.kd. tl. 51). - Kannatanu Anna Safronova ütlustega (7.kd.tl. 117 – 118) selle kohta, et Lasnamäe Centrumis tulid nende poodi 3 noormeest, kes püüdsid varastada Sony Playstationi ja FIFA 2009 mängu, kuid kelle turvatöötajad kinni pidasid. Kõige noorem neist oli kaupluses käinud ka eelmisel päeval. Kaup on tagastatud ja tsiviilhagi nad ei esita. - Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on CD-le talletatud kaupluse turvakaamera videosalvestus ning kirjeldatud on kolme noormehe liikumist kaupluses (7 kd. tl. 52 – 53). - Tunnistaja S M ütluste (7.kd. tl. 54 – 57) kohaselt andis teine turvatöötaja talle teada, et nägi kaamerast, kuidas 2 noormeest eemaldavad turvaelementi; üks pani endale põue mängukonsooli, teine pani põue laadija ja dokumendid. Kui noormehed oli kassast möödunud, peeti nad kinni. Samasisulisi ütlusi on andnud ka tunnistaja A L (
3. kd. tl. 58 61). - Kahtlustatav T.A oma ütlustes (7.kd.tl. 92 – 94) tunnistab, et oli koos V. Solomatovi ja A. Krestiniga ja plaanisid vargile minna Enteri kauplusse. Tema ise pidi valvama ja jälgima jääma. Kaupluses läks tema vestlema müüjaga, et viimase tähelepanu kõrvale juhtida. Varastatud mängu eest saadava raha oleksid nad omavahel ära jaotanud. Turvatöötajad pidasid nad pärast kassadest möödumist kinni. Kohus leiab, et T.A süü selles varguse katses isikute grupis on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hagi esitatud ei ole. Kaup on omanikule tagastatud.
4. Käekoti avalik vargus 22.01.09.a. (T.A süüdistus kriminaalasjas 1-09-4363) - kannatanu SJ ütlustega (8.kd. tl. 2- 5, 81 – 83) selle kohta, et 22.01.09.a. bussi pealt koju minnes tulid turu poolt talle järgi 3 noormeest. Trepikoja ees tõmbas üks noormeestest tal koti käest ja jooksis sellega lasteaia nurga taha. Kotti hoidis ta kaenla alla, selles oli mobiiltelefon NOKIA, sularaha, erinevad kliendikaardid, tõendid ning dokumendid. Mobiiltelefoni sai ta politseist tagasi, kuid ära oli lõhutud telefoni esiklaaspaneel, mille vahetamine maksab 300 krooni. Vargusega tekitati talle varalist kahju 7 300 krooni. Selle hagi juurde jäi kannatanu ka kohtuistungil. Süüdistatav T.A ja tema kaitsja hagile vastuväiteid ei esitanud, hagi suurust ei vaidlustanud ning pidasid seda põhjendatuks. -tunnistaja T G ütlustest (8.kd tl. 21-25) nähtub, et jaanuari lõpus kinkis tema poeg Jevgeni talle mobiiltelefoni №kia
5. Ta ei küsinud pojalt selle päritolu kohta, pani telefoni sisse oma SIM-kaardi ja kasutas seda kuni politseile üleandmiseni. -tunnistaja J G ütluste (8.kd. tl. 26 – 30) kohaselt müüs talle 400 krooni eest mobiiltelefoni №kia Pae 23 ühiselamus T.A. Telefoni kinkis ta oma emale. -asitõendi vaatlusprotokollis on nimetatud telefoni kirjeldatud, lisatud sellest foto ning sellel on kannatanu allkiri, et sai varastatud telefoni kätte (8.kd. tl. 73 - 77); 28 -kahtlustatav U.L (8.kd. tl. 46 – 51) oma ütlustes on väitnud, et jalutas Lasnamäe turu lähedal koos T.A ja V. Solomatoviga, ajas nendega juttu, kui neist jalutas mööda üks naine. T.A jooksis sellele naisele järele, rebis tal koti käest ja pani jooksu. T.A nägi ta uuesti Statoili juures. Mõni päev hiljem T.A ütles talle, et kotis oli olnud mitu tuhat krooni. Temaga T.A midagi ei jaganud, ka ei aidanud ta T.A seda kuritegu toime panna. Sisuliselt samasuguseid ütlusi on andnud ka kahtlustatav V. Solomatov, kes kinnitas, et T.A-ga koos ei ole ta seda kuritegu toime pannud. Hiljem T.A ütles neile, et kotis, mille ta naiselt ära tõmbas, oli olnud umbes 4 500 krooni, kuid telefonist ei tea ta midagi. M. Veikiku ja V.Solomatopvi osas on menetlus selles kuriteoepisoodis lõpetatud määrusega 20.03.09.a. (8.kd. tl. 79-80). -kahtlustatava T.A enda ütlustest nähtub (8.k.d tl. 34 – 39), et kella 19 paiku jalutas ta oma sõpradega U.L-i ja Solomatoviga Lasnamäe turu lähedal. Kui üks naine oli neist möödunud ca 25 meetrit, jooksis ta sellele naisele üksinda järele ja rebis tal käes koti. Koti koos kaartidega viskas ta karjääri, kotis olnud telefoni müüs ta J. Golubenkole, ühes ümbrikus oli raha 500 krooni, teises 4 000 krooni. Raha kulutas ära isiklikeks vajadusteks ja söögi peale. Kohus neid tõendeid kogumis hinnates leiab, et õigesti on selles episoodis T.A käitumine kvalifitseeritud avaliku vargusena ning tema süü on täielikku tõendamist leidnud. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. N. Voloshchisin tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi; K.R

§ 199

lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3 järgi; T.A tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9; § 202 lg 1 ; § 121 ja § 201 lg 2 p 1, 4 järgi; U.L tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ning P.Z

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus iga isiku süü suurusest, vajadusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid, samuti lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest. Süüdistatavate suhtes karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kõigi süüdistatavate osas süü puhtsüdamlikku kahetsust. Süü suurust näitab nii toimepandud kuritegude arv, teo toimepanemise tehiolud kui ka kannatanutele tekitatud kahjude suurus. G.U on toime pannud kaks vargust ja oli mõlemas episoodis teo toimepanemise initsiaatoriks ning teda pole võimalik karistada sanktsiooni alammääras. Kohus arvestab ka seda, et nende tegude toimepanemise ajal oli ta alaealine. Käesoleval ajal ta ei õpi ega tööta, tarvitab alkoholi ja narkootikume. Teda on varem kriminaalkorras karistatud, kui arutatavad vargused on ta toime pannud pärast katseaja lõppu. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlusega karistada teda vangistusega tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid.

Kohus peab põhjendatuks prokuröri poolt taotletud vangistuse määra – 9 kuud, mida lühimenetluses tuleb vähendada kolmandiku võrra. K.R on süüdistatavatest kõige vanem. Ta on osalenud kaasaaitajana vaid ühe varguse toimepanemises. Paraku on ta selle kuriteo toime pannud katseaja kestel. Töökohta või regulaarseid sissetulekuid tal ei ole. Kohus leiab, et K.R tuleb karistada lühiajalise vangistusega ning

§ 74

lg 5 kohasel tulb täitmisele pöörata ka eelmise otsusega 29 mõistetud kandamata karistus – 2 kuud vangistust. Mõistes talle liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel, peab kohus võimalikuks asenada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69sätete alusel.

K.R on andnud oma nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. ÜKT tegemise ajal on ka K.R allutatud krimiaalhooldaja käitumiskontrollile ning selline järelevalve on vajalik tema edasise käitumise üle. U.L on kõik kuriteod toime pannud alaealisena. Teda on varem kohtus kahel korral süüdi tunnistatud. Esimesel korral kohaldati tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist erikooli. Teisel korral kohaldati mõjutusvahendina kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks. Taolistest mõjutusvahenditest ei suutnud ta endale vajalikke järeldusi teha. Ta on toime pannud 9 kuriteoepisoodi. Ta on teinud seda nii üksinda kui grupis teiste isikutega. Kohus arvestab ka U.L-i kodust olukorda: ta on invaliidist ema ülalpidamisel ning tema elu ja käitumise üle on ema kontroll ja järelevalve sisuliselt puudunud. U.L ja tema kaitsja kinnitasid kohtus, et noormees on võimeline ja soovib teha üldkasulikku tööd kui talle selline võimalus avaneks. Kohus leiab, et U.L-ile vangistust mõistes on võimalik see asendada üldkasuliku tööga. Selline karistus aitaks tal kujundada tööharjumust ning tagab ka kriminaalhooldaja järelevalve tema edasise käitumise üle. U.L-ile mõistetav vangistus võib olla alla sanktsiooni keskmist määra ning pisut väiksem kui taotles seda prokurör. Mõistes talle vangistuseks 1 aasta ja 3 kuud, tuleb seda lühimenetluses kolmandiku (5 kuu) võrra vähendada. 10-kuulisest vangistusest on ta eelvangistusena ära kandud 5 päeva ning 9 kuud ja 25 päeva vangistust tuleb asendada 590 tunni üldkasuliku tööga. P.Z on kuriteod samuti toime pannud alaealisena. Teda on paraku varem kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral. Viimase otsuse kohaselt pidi ta karistusest ära kandma 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jäi kandmisele tingimisi 18 kuulise katseajaga. P.Z kinnitas tookord, et ta on endale vajalikud järeldused teinud ega pane enam toime uusi kuritegusid. P.Z vabanes vanglast 21.05.08.a. ning juba 11.06.08.a. pani ta toime järjekordse varguse, kaasates sellesse ka T.A, kõige noorema süüdistatavatest. Erinevate varguse eest on ta uurimise käigus kahtlustatavana kinni peetud 18.07.08.a. ja 14.-15.10.08.a., kuid ta jätkas üha uute kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni ja vahistamiseni 21.10.08.a. Kohtuistungitel oma bravuurse käitumisega tähelepanu äratanud P.Z küll tunnistas oma süüd ja sõnaliselt kahetses toimepandut, kuid kohtu arvates ei ole ta oma kahetsustes siiras ega ole siiani vajalikke järeldusi teinud. Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlust karistada P.Z-i toimepandud varguste eest 2-aastase vangistusega, s.o. alla sanktsiooni keskmist määra ega näe mingit võimalust sellise karistusmäära vähendamiseks.

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuud vangistust ning karistusest tuleb kantuks lugeda eelvangistusaeg. T.A on toime pannud 11 erinevat kuriteoepisoodi. Ka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamine (2 päeva) ei pannud teda mõtlema oma tegude üle, ta jätkas üha uute kuritegude toimepanemist ning seda ka ajal, kui ta oli kätte saanud esimesed prokuröri poolt saadetud süüdistusaktid. Kuna emapoolne kontroll tema käitumise üle sisuliselt puudus, ei käinud ta ka koolis ning hulkus tänavatel koos erinevate seltskondadega, tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kohus peab põhjendatuks karistada T.A vangistusega, kuid seda oluliselt lühemas määras kui taotles prokurör, sest tegemist on väga noore ning väljakujunemata isikuga. Mõistes T.A-le karistuseks 9 kuud vangistust, mis kolmandiku võrra vähendades on 6 30 kuud vangistust, tuleb tal sellest koheselt reaalselt ära kanda 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistus mõista tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavatelt välja mõista ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjatele makstavad tasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1, 5 palga alammäära, s.o. 6 525 krooni. KrMS § 188 alusel võib alaealise puhul menetluskulud panna nende vanemate kanda. Arvesse võttes süüdistatavate ja nende vanemate varanduslikku seisundit ning süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaateid, käib kõigi menetluskulude tasumine neile ning nende vanematele ilmselt üle jõu ning

§ 180lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik