lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega.
alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ümberarvestatuna 360 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.U kriminaalhooldusele. Kohtuotsus jõustus 26.jaanuar 2010.a. 06.augustil 2010.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles G.U-le kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Tartu Maakohtu 08.septembri 2010.a määrusega jäeti G.U-le Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2010.a otsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistus täitmisele pööramata. 12.jaanuaril 2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotles G.U-le kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde. G.U põhjendas kohtuistungil enda poolset üldkasuliku töö sooritamata jätmist seoses pakutud tööga, mis talle ei sobinud. Samuti puudusid tal enda sõnul riided, mis oleksid olnud sobilikud õues töö tegemiseks. Ta oli nõus tegemata jäänud töötundide ümberarvestamisega ja karistuse ärakandmisega.
lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.U on käesolevaks ajaks sooritanud mõistetud 360-st üldkasuliku töö tunnist ära 321,5 üldkasuliku töö tundi, millest on pärast eelmise erakorralise ettekande läbi vaatamist sooritatud vaid 2 tundi. Kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel käimise nõuet on süüdimõistetu pärast viimase erakorralise ettekande esitamist rikkunud ühel korral, kuid siiski ilmus süüdimõistetu päev pärast kokkulepitud kokkusaamist omal initsiatiivil kriminaalhooldusosakonda, et registreerimiskohustust täita. Üldkasuliku töö tegemise kohustuse mittetäitmist on süüdimõistetu põhjendanud erinevate probleemidega. Erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et süüdimõistetul esineb probleeme ka narkootikumide tarvitamisega, millest ta ei ole suutnud hoiduda vaatamata heale koostööle temale määratud tugiisikuga. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu võib olla süüdimõistetu poolt üldkasuliku töö tegemise takistuseks. Seega ei ole kohus tuvastanud G.U mingeid põhjendatud takistusi või tervislikke probleeme, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena üldkasuliku töö tundide mittetegemiseks. Asja materjalidest nähtub, et 05.jaanuaril 2011.a on süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles palub temale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ei suuda üldkasulikku tööd sooritada. Seega leiab kohus, et eelkõige tuleb lähtuda kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu enda arvamusest, et üldkasuliku töö jätkamine ei ole süüdimõistetu suhtes enam võimalik. Samuti on kriminaalhoolduse ajal süüdimõistetu suhtes tehtud üks väärteootsus, millega teda karistati ühistranspordiseaduse § 547 alusel rahatrahviga, mis on käesolevaks ajaks tasumata ning käesoleval ajal on ta võetud teises kriminaalasjas
kahtlustatavana vahi alla. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.U on talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses tehes kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde ja täites kriminaalhoolduse nõudeid. G.U seda teinud ei ole ja on oma ükskõikse suhtumisega näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Seega on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning G.U-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kuna käesolevaks ajaks on G.U sooritatud 321,5 üldkasuliku töö tundi, siis tuleb nimetatud üldkasuliku töö tunnid täitmisele pööratavast vangistusest maha arvestada. Juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3,
lg 6, kohtunik m ä ä r a s: Pöörata G.U-le (IK xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.jaanuari 2010.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus kolmkümmend kaheksa ja pool (38,5) üldkasuliku töö tundi, mis ümberarvestatuna teeb üheksateist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.