Obsah (5)

§ 215§ 424§ 263§ 120§ 121

1-10-15133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15133 (10230113620) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistu

§ 215

lg 2 p 1 – § 25 lg 2 alusel mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat; - 21.06.2007.a.

§ 424

, § 202 lg 1, § 274 lg 1 alusel mõistetud üldkasulik töö 944 tundi tähtajaga 2 aastat ja lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks, - 12.09.2008.a.

§ 424

alusel mõistetud 1 aasta 5 kuud 6 päeva vangistust ja lisakaristusena võetud ära sõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. 02.10.2009 vabanes pärast karistuse kandmist. Tõkend - vahistamine alates 09.08.2010, peetud kinni kahtlustatavana 08.08.2010. 2 Kaitsja Helen Tomberg Süüdistatav V.K Isikukood 387062303266, elukoht XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimased: - - Kaitsja 29.01.2008.a.

§ 263p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 7 ,8, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 65 lg 1 alusel mõistetud vangistus 2 aastat. Kar

S § 74 lg 1 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 8 kuud ning tingimisi jäeti vangistus 1 aasta 4 kuud kohaldamata, katseajaga 3 aastat; 04.05.2009.a.

§ 120, § 263 p 1 alusel mõistetud rahaline karistus 1150 krooni.

28.01.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus kuulub iseseisvale täitmisele. 30.06.2010.a.

§ 121ja § 65 lg 1 alusel mõistetud vangistus 1 aasta 10 kuud. Kar

S § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendatud vangistus üldkasuliku tööga 1330 tundi tähtajaga 2 aastat. Antud karistus 24.09.2010 Harju Maakohtu määrusega pööratud täitmiseks. Tõkend - vahistamine alates 11.08.2010 Harju Maakohtu määruse alusel, kahtlustatavana kinnipeetud 09.08.2010., 24.09.2010 Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmiseks 30.06.2010.a. Harju Maakohtu otsust 1 aasta 10 kuud vangistust, Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi J.U KarS § 215 lg 2 p 1,2 – § 25 lg 4 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud 15 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada J.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 08.08.

1. J.U suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni mõistetud karistuse täieliku ärakandmiseni. Tunnistada süüdi V.K KarS § 215 lg 2 p 1,2 – § 25 lg 4 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. 3 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada V.K-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.06.2010 otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra (14.12.2010 seisuga on ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.08.2010 kuni 23.09.2010, s.o 1 kuu 14 päeva, seega kandmisele kuuluvas karistuseks tuleb lugeda 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev 15.12.2010.a. V.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt J.U-lt ja V.K-lt kannatanu VM kasuks 3550 (kolm tuhat viissada viiskümmend) krooni. Asitõendid: 08.08.2010 sõiduauto Ford Sierra reg. märk XXXvaatluse käigus kaasa võetud DNA-proovid, kruvikeeraja ja käärid, mida hoitakse Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud esemed hävitamisele. Välja mõista J.U-lt ja V.K-lt riigituludesse menetluskulud: mõlemalt eraldi II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, J.U-lt määratud kaitsjatele makstud tasu 2400.- (kaks tuhat nelisada) krooni, V.K-lt määratud kaitsjatele makstud tasu 1500.- (üks tuhat viissada) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-15133, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 07.01.2011.a. 4 SÜÜDISTUS J.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.08.2010 kella 02 paiku, grupis koos V.K-ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas XXXmaja juurde pargitud VM´le kuuluvasse sõiduautosse Ford Sierra reg. märk XXX maksumusega 10 000 krooni, kus lõhkudes sõiduauto süüteluku, üritasid varastada eelnimetatud sõiduauto, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia nendest sõltumata põhjusel, kuna nad peeti politseitöötajate poolt eelnimetatud sõiduautos kinni. Seega J.U isikuna, kes on varem varguse toime pannud, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, pani toime kuriteo katse , mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 4 järgi. V.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.08.2010 kella 02 paiku, grupis koos J.U-ga, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas XXX maja juurde pargitud VM´le kuuluvasse sõiduautosse Ford Sierra reg. märk XXX maksumusega 10 000 krooni, kus lõhkudes sõiduauto süüteluku, üritasid varastada eelnimetatud sõiduauto, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia nendest sõltumata põhjusel, kuna nad peeti politseitöötajate poolt eelnimetatud sõiduautos kinni. Seega V.K isikuna, kes on varem varguse toime pannud, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, pani toime kuriteo katse , mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 4 järgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav J.U tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagiga. Süüdistatav V.K tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagiga. Süüdistatava V.K kaitsja T.Vaske leidis, et tõendid on lubatavad ja küllaldased, kuid süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 215 lg 2 p 1 katsega. Nõustus, et V.K-le pole võimalik mõista muud karistust kui vangistus, kuid talle piisaks 3-kuulisest karistusest. Süüdistatava J.U kaitsja H.Tomberg oli samal seisukohal, et tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et tegemist oleks olnud varguse katsega ning leidis, et J.U-le süükspandud tegu tuleks kvalifitseerida § 215 lg 2 p 2 – 25 lg 4 järgi. Nõustus J.U-le prokuröri poolt pakutud karituse määraga. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud. Palus kohtul anda kvalifikatsioonile oma hinnang ning karistada J.U § 199 lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi 6 kuu 15-päevase vangistusega, kuivõrd isik on kohtu all
3. korda, uue kuriteo pani toime vähem kui aasta möödumisel vabanemisest. Palus karistada V.K § 199 lg 2 p 4,7 – 25 lg 4 järgi 5-kuulise vangistusega ning suurendada seda eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID Kannatanu VM ütlused, millest nähtuvalt 08.08.2010 kell 02:45 talle helistati politseist ning öeldi, et tema autosse FORD Sierra reg, nr XXX on sissemurtud. Sõiduk oli pargitud aadressil XXX, Tallinn, maja ette. Sõiduki juures avastas kannatanu, et nii juhipoolse kui ka kõrvalistuja ukse lukud olid lõhutud. Süüteluku piirkonnas oli lõhutud plastmassist osa. Samuti oli lõhutud roolilukk. Juhi kõrval istme peal oli võõras kruvikeeraja. Sõiduki võtmed ja dokumendid on kannatanu käes. Auto maksumus oli 10000 krooni. /tl 2-5/ 5 Õiend, millest nähtuvalt kannatanuna ülekuulatud VM teatas, et seoses ööl vastu 08.08.2010.a. toimunud Tallinnas XXX maja juures temale kuuluva sõiduauto Ford Sierra, reg.nr. XXX varguse katsega on talle tekitatud kahju summas 3550 krooni (sõidukil olid lõhutud ukselukud, roolisambakate, süütelukk, roolilukk ja ärandamisvastane seade). Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi nimetatud summas. 15.09.2010.a. seisuga ei olnud sõiduki remont veel teostatud, kuna kannatanul polnud selleks raha. /tl 44/ Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil XXX maja vastas, esimesest trepikojast umbes 30 meetri kaugusel, kus seisis tee ääres tumeroheline Ford Sierra, reg. nr XXX. Auto seisis majaga risti, ninaosa lasteaia poole ja tagaosa XXX maja poole. Auto esiukse lukkudel oli näha muukimisjäljed. Vaatluse hetkel olid esiuksed avatud. Rohkem silmaga nähtavaid vigastusi auto väliskerel ei tuvastatud. Autole peale pandud mehhaaniline roolilukk oli kõveraks painutatud ja tavameetodil võtmega lahti keerata ei ole seda võimalik. Auto roolilt võeti proovid (pakend nr 1). Süütelukul silmaga nähtavad vigastused puudusid. Auto rooli all puudus roolisamba kate. Juhiistme ees põrandal olid plastikkatte detailid (pakend nr 2). Juhiistmel oli kirju padi. Juhi kõrvalistuja istmel punakasroosa käepidemega lehtpeaga kruvikeeraja (pakend nr 3). Auto tagaistmel, paremal pool oli näha plastikust roolisamba detail, punasevalged töökindad. Juhiistme taga põrandal käärid. Auto vasakpoolse esiratta juurest umbes 1 meetri kaugusel rohu sees olid metallist käärid (pakend nr 4). Autol puudus raadiopaneel, kindalaeka uks oli suletud. Rohkem silmaga nähtavaid vigastusi autol ei tuvastatud. /tl 8-13/ Kahtlustatava J.U ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et ei kavatsenud seda autot varastada vaid tahtis sellega ainult sõita. 07.08.2010 kohtus Anton Selepoviga, hakkasid temaga koos õlut jooma, seejärel jalutasid Õismäe piirkonnas. Natukese aja pärast, ühe elumaja juures nägid sõiduautot Ford Sierra, otsustasid sellega ringi sõita. Olid tugevas alkoholijoobe seisundis. Olid joonud umbes 10 liitrit õlut kahepeale kokku. Käisid J.U kodus, võtsid sealt kaasa kruvikeeraja, mille abil lõhkusid eelnimetatud sõiduauto ukselukud. Alates hetkest, kui oli lõhkunud eelnimetatud sõiduauto ukselukud, siis seda, mis edasi juhtus, mäletab vaid ähmaselt. Nähtavasti öösel kella 01 paiku olid eelnimetatud sõiduauto salongis. Kes lõhkus süüteluku, seda ta täpselt ei mäleta, aga arvatavasti J.U . Ootamatult sõitis selle sõiduauto juurde politsei ning neid peeti kinni. /tl 18-21/ Kahtlustatava V.K ütlused, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et
4. augustil
5. aastal veetis ta terve päeva J.U-ga . Jõid temaga õlut ja jalutasid mööda Õismäe rajooni. Nägid Järveotsa tee elumajade seast ühe juures tumedat värvi Ford Sierra marki autot, mille otsustasid ärandada. See oli juba öösel, umbes kell
6. Võib-olla tahtsid sellega lihtsalt veidi ringi sõita, aga võib-olla mõtlesid selle pärast maha müüa. Mäletab, et tal oli huvitav vaadata auto ärandamise protsessi ennast. Autosid pole ta mitte kunagi ärandanud. Teadis, et J.U on varem autosid ärandanud ja on selle eest kinni istunud. Kruvikeerajaga, mille nad J.U juurest kodunt olid võtnud, lõhkusid auto ukselukud. J.U istus autosse ja püüdis seda käivitada. Ta lõhkus süüteluku ära, seejärel kutsus V.K autosse. Praktiliselt kohe pärast seda, kui Anton Sierra'sse istus eesmisele reisijaistmele - sõitis auto juurde politseipatrull ja neid peeti kinni. J.U ei jõudnud Sierrat käivitada. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. /tl 30-33/ KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega pole tuvastatud, et süüdistatavatel oli eesmärk omastada kannatanu sõiduautot, vaid on üheselt tuvastatud, et nende eesmärgiks oli sõiduauto ajutine kasutamine. Kannatanu VM ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt murti sisse 08.08.2010 öösel kannatanule kuuluvasse sõiduautosse Ford Sierra reg. nr XXX ning lõhuti sõiduki esiuste lukud, süüteluku plastmassist osa, roolisambakate, roolilukk ja ärandamisvastane seade. Politsei pidas sündmuskohalt kinni J.U ja V.K, kes esitasid politseile oma 6 isikut tõendavad dokumendid. Mõlemad süüdistatavad on algusest peale väitnud, et ei soovinud autot varastada, vaid tahtsid sellega üksnes ringi sõita. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatavad panid süüteo toime ühiselt so. isikute grupis. J.U võttis kaasa kurvikeeraja, mille abil mõlemad nii tema kui ka V.K lõhkusid auto ukselukud, seejärel J.U lõhkus süüteluku ära ja püüdis autot käivitada, kuid praktiliselt samal hetkel peeti nad mõlemad sündmuskohal politsei poolt kinni. Seega jäi kuritegu lõpule viimata süüdistatavate tahtest sõltumata. Kohus leiab, et J.U ja V.K on süüteo toime pannud tahtlikult. Süüdistatavate enda poolt antud ütlustest nähtuvalt tegutsesid nad ühiselt kindla eesmärgiga lõhkudes sõiduki lukud, süüteluku, roolisambakatte, rooliluku ja ärandamisvastase seadme, et sel viisil asuda omavoliliselt kasutama võõrast sõidukit. V.K ja J.U tegid kõik endast sõltuva, et süütegu lõpule viia, kuid politsei sekkumise tõttu jäi süütegu katse staadiumisse. Kuivõrd J.U ja V.K olid inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel isikuteks, keda on varem asja omavolilise kasutamise eest karistatud, tuleb nende tegu kvalifitseerida KarS § 215 lg 2 p 1, 2-25 lg 4 järgi. TSIVIILHAGI Kohtueelses menetluses on kannatanu VMesitanud tsiviilhagi sõiduki taastamisremondi maksumuse ulatuses. Süüdistatavad on tsiviilhagi õigeks tunnistanud. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatavad ühisel eesmärgil lõhkusid kannatanule kuuluva sõiduki lukud, süüteluku, roolisambakatte, rooliluku ja ärandamisvastase seadme. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatavad J.U ja V.K on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest nad tegutsesid tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seejuures selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi santsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 7 KarS § 215 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Mõlemal süüdistataval puudub kindel sissetulek, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine nende suhtes välistatud. Mõlema süüdistatava puhul tuleb karistust kergendavaks asjaoluks lugeda kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistavate süü suurust hinnates tuleb arvestada asjaolu, et tegu jäi katse staadiumisse, samas aga seda, et kannatanule põhjustati varalist kahju. Arutatavas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavad panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult ning igaühe panus teosse oli võrdne, seega peaks neile mõistetava karistuse määr olema ka võrdne. Kuigi karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS §-le 65 keskenduda põhiliselt teole, ei saa ometi jätta tähelepanuta isiku varasemat elukäiku ning seda eeskätt eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. J.U on varem 8-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes ta 02.10.
7. Seega vähem kui aasta jooksul pani ta toime uue kuriteo. V.K on varem 5-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimati Harju Maakohtu 30.06.2010.a. otsusega asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga, mis kujutab endast asenduskaristust koos kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmisega, seega oli V.K-le antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, V.K aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Kuriteo toimepanemise tehiolusid hinnates, ei ole alust väita, et tegemist oli isikutega, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust. Samuti, arvestades nii J.U kui V.K varasemaid karistusi samalaadse kuriteo toimepanemise eest, on alust järeldada, et nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik, vaid tegemist on sisuliselt väljakujunenud kuritegeliku käitumisharjumusega, mis teeb mõistetava karistuse juures iseäranis kaalukaks õiguskorra kaitsmise huvide argumendi. Arvestades seega karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et J.U ja V.K tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära piirides. Kuivõrd V.K on toime pannud arutatava kuriteo enne eelmise karistuse ärakandmist, siis tuleb temale vastavalt KarS § 69 lg 7 nõuetele moodustada liitkaristus. Kohtunik Julia Vernikova