Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2011 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-8646 (10230109333, 10231500245, 10230113407) Kohtukoosseis

§ 199

lg 2 p 9;

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu

1. oktoobri 2010 otsus lühimenetluses U.N (ankeetandmed Harju Maakohtu toimikus) RESOLUTSIOON Jätta U.N-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati U.N süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 1 aasta 4 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 kuud 20 päeva.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.04.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata ning Harju Maakohtu 07.09.2010 määrusega täitmisele pööratud karistuse võrra, so tähtajalise vangistuse 4 kuud 5 päeva vangistust võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 2 kuud 25 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, so 11.06.2010 - 12.06.2010, 15.06.2010 - 17.06.2010, 30.06.2010 -01.07.2010, so 7 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 2 kuud 18 päeva. Karistusaja alguseks loeti 10.08.

1. U.N-ilt mõisteti välja määratud kaitsjale makstud tasu 3720 krooni ja sundraha 6525 krooni. 1 V. U.N-i tsiviilhagi 6010 krooni nõudes rahuldati täies ulatuses ning mõisteti U.N-ilt V. M. kasuks välja.
2. U.N-i süüdistati selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on 05.04.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 30.06.2010 kella 11.55 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest S. 9 tahvlit piimašokolaadi, maksumusega 22,90 kr/tk, kogumaksumusega 206,10 krooni, pani šokolaaditahvlid kaupluse müügisaalis endale kampsuni põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Seega U.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on 05.04.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 04.06.2010 ajavahemikul 10.00-16.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXX XX-XX, Tallinn, asuvast korterist enda isale V. M. kuuluva televiisori Phillips, maksumusega 7000 krooni ning pükskostüümi, maksumusega 500 krooni, tekitades sellega kahju summas 7500 krooni, müües need Lasnamäe turul tuvastamata isikutele; samuti tema, uuesti 07.06.2010 ajavahemikus 10.00-14.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXX XX-XX, Tallinn, asuvast korterist enda isale V. M. kuuluvad asjad: 7 rulli tapeeti, maksumusega 60 kr/tk, kogumaksumusega 420 krooni, musta värvi naiste sügisjope, maksumusega 500 krooni, valget värvi naiste talvejope, maksumusega 700 krooni, elektri radiaator, maksumusega 500 krooni, 3 portselanist inglikuju, maksumusega 150 kr/tk, kogumaksumusega 450 krooni ning treppredeli, maksumusega 340 krooni, seega kokku asju 2910 krooni väärtuses, müüs need Keskturul tuvastamata isikutele; samuti tema, uuesti 11.06.2010 kella 16.30 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXX XX X, Tallinn, asuvast T. 10 šokolaadi Laima, maksumusega 15 kr/tk kogumaksumusega 155 krooni ning 4 šokolaadi Laima, maksumusega 16 kr/tk, kogumaksumusega 64 krooni, seega kokku kaupa summas 219 krooni, pani šokolaadid kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt; samuti tema, uuesti 12.06.2010 kella 12.30 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXX XX XX-XXX, Tallinn, asuvast korterist enda õele K. M. kuuluvad meeste parfüümi Prada, maksumusega 1200 krooni ning fotoaparaadi Canon, maksumusega 2050 krooni, tekitades seega kokku kahju 3250 krooni ulatuses, millised müüs samal päeval Keskturul tuvastamata isikutele; samuti tema, uuesti 29.07.2010 ajavahemikus 07.20 – 19.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXX XX-XX, Tallinn, asuvast korterist enda isale V. M. kuuluvad 6 šampusepokaali maksumusega 20 kr/tk, kogumaksumusega 120 krooni, 12 morsipokaali maksumusega 20 kr/tk, kogumaksumusega 240 krooni, juuksekoolutaja maksumusega 100 krooni, fööni maksumusega 200 krooni, 6 praetaldrikut 2 maksumusega 25 kr/tk, kogumaksumusega 150 krooni, 6 supitaldrikut maksumusega 25 kr/tk, kogumaksumusega 150 krooni, 6 valget taldrikut maksumusega 40 kr/tk, kogumaksumusega 240 krooni ning teeserviisi maksumusega 400 krooni, seega kokku asju 1600 krooni väärtuses, müües need Balti Jaamas tuvastamata isikutele; samuti tema, uuesti 01.08.2010 ajavahemikus 07.20-18.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXX XX-XX, Tallinn, asuvast korterist enda isale V. M. kuuluvad 6 supitaldrikut maksumusega 35 kr/tk, kogumaksumusega 210 krooni, 15 praetaldrikut maksumusega 50 krooni, kogumaksumusega 750 krooni, käekella Swatsch maksumusega 2000 krooni ning teekomplekti maksumusega 200 krooni, seega kokku asju 3160 krooni väärtuses, müües need Balti Jaamas tuvastamata isikutele; samuti tema, uuesti 04.08.2010 ajavahemikus 13.00-17.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXXXXX XX-XX, Tallinn, asuvast korterist enda isale V. M. kuuluvad kohviserviisi maksumusega 500 krooni, 6 kristallpitsi maksumusega 25 kr/tk, kogumaksumusega 150 krooni, kaks salatikaussi maksumusega 50 kr/tk, kogumaksumusega 100 krooni, suure salatikausi maksumusega 190 krooni, suure vaagna maksumusega 190 krooni ning 6 veinipokaali maksumusega 20 kr/tk, kogumaksumusega 120 krooni, seega kokku asju 1250 krooni väärtuses, müües need Balti Jaamas tuvastamata isikutele. Seega U.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav U.N, vaidlustades üksnes talle mõistetud karistuse. Apellatsioonis märgib, et mõistetud karistus on talle liiga karm, paludes seda vähendada 18 päeva vangistuse võrra. Karistuse vähendamist põhjendab sellega, et soovib 2011 oktoobri alguses sõita Austriasse tööle. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
3. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
4. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
5. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus lühimenetluse korras ning U.N ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures. Kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatavale olid nii süüdistus kui ka tema õigused ja kohustused arusaadavad. Tunnistab ennast täielikult süüdi, enda ülekuulamist ei soovi ja on nõus lühimenetlusega. Vastates prokurörile tunnistab, et kõik vargused pani toime selleks, et osta narkootikume. Seega oli esimese astme kohtus süüdistatavale tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo 3 toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on U.N-ile karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, arvestanud tema süü suurust. Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohus pidanud võimalikuks arvestada kahtlustatavana avaldatud kahetsust, kuivõrd U.N-i puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek, kellel pole seda kunagi olnud ning keda on korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on U.N taas uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt kinni peetud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et U.N on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Seega on kohus järeldanud põhjendatult, et U.N-i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. Riigikohus on (otsus nr 3-1-1-24-07) sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. On ilmselge, et varasemad karistused ei ole mõjutanud U.N-i loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 2 kuud 18 päeva on kooskõlas

§ 56sätestatuga ja selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.

Apellatsioonis väidetud võimalik töö leidmine ja tööle asumine 2011 oktoobris Austrias selleks mingisugust alust ei anna. Arvestades U.N-i isikuandmeid, millest nähtub, et uute kuritegude toimepanemistest loobuma ei ole teda mõjutanud ka varasemad reaalsed vangistused, pole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt seaduslik talle mõistetud karistuse lühendamine 18 päeva võrra.

1. Eeltoodud argumentidel leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral kaasa täiendavad kulud kaitsjatasu näol, suuruses ca 65 eurot (1000 krooni), mis tuleks välja mõista süüdistatavalt. Kohtukolleegium ei usu, et see vastaks apellandi huvidele, mida ta väljendab enda taotluses, arvestades seejuures ka tasumisele kuuluvate menetluskulude ulatust.
2. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud kõiki asjaolusid, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kohtukolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 lausest 2 jätab kohtukolleegium U.N-i apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla 4 5