← Eesti

1-10-6930/8

Obsah (7)§ 199§ 202§ 203§ 201§ 214§ 64§ 68

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-10-6930 02.novembril 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Diana

§ 199lg 2 p.4; 202 lg.1 ja 203 järgi 1a vangistusega.

Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist Süüdistus D.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles 18.06.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,

§ 202

lg 1 ja

§ 203alusel 1.

aastase vangistusega, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, 11.12.2009 tema valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega pani toime omastamise, mis seisnes selles, et 09.12.2009 jättis MHS endale kuuluva sülearvuti TOSHIBA L300-1A3 maksumusega 11 229, 40 krooni D.L-i elukohta aadressil Tallinn, XXXkavatsusega see sealt hiljem ära tuua. Seejärel otsustas D.L eelpool nimetatud sülearvutit MHS mitte tagastada, vaid pantida see 11.12.2009 OÜ K pandimajas 1 510 krooni eest. Pantimisest saadud raha summas 1 510 krooni pööras D.L enda kasuks. Eelpool nimetatud tegevusega tekitas D.L MHS varalist kahju summas 11 229, 40 krooni. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, uuesti, 19.01.2010 palus Märt Siumetsa pantida L ABC pandimajas MHS kuuluv sülearvuti TOSHIBA L3001A3 maksumusega 11 229, 40 krooni, mille oli MHS 09.12.2009 jätnud D.L-i elukohta aadressil Tallinn, XXX kavatsusega see sealt hiljem ära tuua. Seejärel andis M S eelpool nimetatud sülearvuti pantimisest saadud 2 500 krooni D.L-ile üle, mida ka D.L kasutas ära. Eelpool nimetatud tegevusega tekitas D.L MHS varalist kahju summas 11 229, 40 krooni. Seega D.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse või omastamise, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.L-i süüdistatakse ka selles, et tema, olles 18.06.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,

§ 202

lg 1 ja

§ 203alusel 1.

aastase vangistusega, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 25.01.2010 pani toime 2 väljapressimise isikult vabadusega võtmisega, mis on seotud vägivallaga ja vägivallaga ähvardamisega ning mis seisnes selles, et 25.01.2010 kella 11.00 ajal Tallinnas, Katleri 2A asuva Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi juures surus D.L HK viimase tahtevastaselt MS kuuluvasse sõidukisse Mazda Demio reg.nr. XXXning seejärel palus D.L sõidutada neid tema elukohta aadressil Tallinn, XXX. Asudes eelpool nimetatud aadressil esitas D.L-i HK nõude, et viimane peab avama krediidiasutuses arvelduskonto, esitama taotluse kiirlaenu saamiseks ning seejärel andma saadud raha D.L-ile üle ning juhul, kui HK peaks keelduma, siis kutsub ta kohale „sõbrannad“, kes klaarivad HK asjad teistmoodi. HK, võttes D.L-i ähvardust tõsiselt, nõustus eelpool kirjeldatud nõudega, mistõttu sõidutas MS D.L-i käsul D.L-i ja HK Tallinnas, Liivalaia 8 asuvasse Swedbank´i Liivalaia pangakontorisse, kus HK D.L-i käsul avas arvelduskonto. Seejärel sõideti taas D.L-i käsul Tallinnas Balti Jaama juures asuvasse internetipunkti, kus MLP, kes oli koguaeg kaasas, koostas HKi nimelt laenutaotlusi. Siis, kui P G OÜ – lt tuli positiivne vastus laenu summas 3 000 krooni saamiseks, sõideti Tallinnas, Narva mnt 1 asuvasse postkontorisse, kus toimus HKi isiku autentimine. Seejärel liiguti D.L-i käsul Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvasse Sikupilli Kaubanduskeskusse selleks, et võtta koheselt eelnevalt avatud HKi arvelduskontolt PGOÜ poolt väljastatud kiirlaenu summas 3 000 krooni. Viibides eelpool nimetatud keskuses, proovis HK põgeneda, kuid D.L sai ta kätte ning väänates HKi vasaku käe selja taha, tõi Sikupilli Kaubanduskeskuse juurde tagasi, põhjustades ka kannatanule füüsilist valu. Seejärel õnnestus HK vastu võtta kasuisa RR kõne ning teavitada enda asukohast, mistõttu 25.01.2010 kella 18.44 ajal ta ka sinna saabus ning HK õnnestus D.L-i juurest lahkuda. Seega D.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu üleandmise nõudmisega isikult vabaduse võtmisega, mis oli seotud vägivallaga ja sellega ähvardamisega pani toime

§ 214lg 2 p 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava teo.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd täielikult ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatava kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 11.12.2009 ja 19.01.2010 omastamise episoodide kohta: - kannatanu MHSütluste /II, tl 4 – 7; II, tl 8 – 10; II, tl 12 – 14; II, tl 18 - 19/ kohaselt lahkus ta 09.12.2009.a elukaaslase D.L-i juurest aadressilt XXX, Tallinn. Isiklike asjade kättesaamiseks korterist helistas ta mõne päeva pärast D.L-ile, kes ütles, et tema sülearvuti on katki läinud ja on paranduses. 17.12.2009.a helistas uuesti, D.L teatas, et sülearvuti parandamisega läheb veel aega. Tema avaldas soovi tulla sülearvutile järele 03.01.

  1. Mitmed korrad enne ja pärast 03.01.2010 helistades D.L-i enam kätte ei saanud, tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. M-L. P käest sai ta teada, et tema sülearvuti ei olegi katki olnud ja on Pirni tn pandimajas. 11.01.2010 kinnitati talle Pirni tn pandimajas, et selline arvuti /Toshiba L300-1A3/ on olemas, toojaks oli D.L. Arvuti väärtus on 11 229.40 kr. Tema ja D.L-i vahel ei olnud kokkulepet, et ta müüb oma sülearvuti järelmaksuga 3000 kr eest. Sai arvuti koos toitebloki, arvutihiire ja kotiga politseist tagasi; - MHS ja D.L-i vastastamisprotokollist /II, tl 20 – 24/ nähtuvalt M-H. S väitis, et tema ja D.L-i vahel ei ole olnud kokkulepet sülearvuti müümise kohta D.L-ile 3000 kr eest järelmaksuga, tasumisega iga kuu 1000 kr. D.L väitis, et 3 selline kokkulepe neil oli. Esimene makse pidi olema jaanuari jooksul. Veel ei ole ta midagi maksnud; - tunnistaja SA on andnud ütlusi /II, tl 25 – 27/, et 08.03.2008.a kinkis tema oma tütrele M-H. S sülearvuti Toshiba L300-1A3 ja arvutikoti. 2010.a jaanuari alguses rääkis tütar, et Alo võttis arvuti endale; on vormistatud sülearvuti järelmäksu müügileping /tl 6 kII/. - tunnistaja ER ütluste /II, tl 29 – 36; 38 – 40/ kohaselt 11.01.2010.a pärast kella 16.00 ostis D.L /ik: XXX/ Tallinnas Paldiski mnt 77 asuvast pandimajast 1782 kr eest tagasi tema poolt 11.12.2009.a panditud sülearvuti Toshiba L300-1A3; - tunnistajate LR /II, tl 51–53/, Rauno Põldme /II, tl 61 – 63/ ja MLPi /II, tl 66 – 68/ ütlused on kokkulangevad selles osas, et 2009.a detsembri alguses õhtupoole D.L-i juures XXX Alo elukaaslane M-H. S , lahkudes tema juurest pärast tüli, küsis, kas ta võib oma sülearvuti tema juurde jätta, et sellele hiljem järele tulla. D.L vastas, et omal vastutusel. R. P kuulis paari nädala pärast kelleltki, et Alo oli sülearvuti pandimajja viinud. MLP rääkis Alo sellest ise. Ka L. R teab, et vahepeal viis Alo sülearvuti pandimajja ja ostis ka välja ning hiljem kuulis ta, et Alo müüs selle arvuti Märdiga ära. Nende ja ka MS/II, tl 44 – 46/ ütlused on kokkulangevad ka selles, et jaanuaris 2010.a D.L sai teada, et M-H. S oli kirjutanud politseisse avalduse, et Alo on tema sülearvuti ära võtnud. D.L käskis L. R , R. P ja M. S minna politseisse ütlusi andma, õpetades neid eelnevalt rääkima, et M-H. S oli ise nõus sülearvuti Alole müüma. L. R kartis Alot, sest ta mainis pidevalt, et kui keegi tema kohta midagi välja räägib, siis ta annab neile peksa. Samuti kartis teda M. S , sest oli kuulnud, et D.L on kättemaksuhimuline inimene. M-L. P ütluste kohaselt Alo kedagi ei ähvardanud, kuid ta oskab „musta valgeks rääkida“. M-L. P teab ka seda, et Alo ostis sülearvuti vahepeal pandimajast välja, kuid viis jälle tagasi. Ka R. P ütluste kohaselt pärast avaldust politseisse ostis Alo arvuti millegipärast pandimajast välja ja pakkus sõpradele 3000 kr eest müügiks; - tunnistaja MS ütluste /II, tl 71 – 72/ kohaselt
  2. või 19.01.2010.a Balti Jaamas palus Alo temal pandimajja viia sülearvuti 2500 kr eest, kuna tal endal ei olnud dokumenti kaasas ja oli raha vaja. Tema teadis, et see on Alo elukaaslase M-H. S arvuti. Jaamahoones ABC Laenude pandimaja juures andis Alo arvuti tema kätte, ise jäi ukse taha. Tunnistaja allkirjastas enda nimel pandilepingu, sai 2500 kr, mille andis väljas Alole koos lepingu teise poolega; - Kriminaalbüroo 18.03.2010.a nõudekirja alusel väljastatud ABC L AS dokumentidest /II, tl 73 – 74/ nähtub, et T. L andis vabatahtlikult politseile ABC L AS-le 19.01.2010.a MS poolt pandilepingu alusel üleantud sülearvuti Toshiba L300-1A3 ja lepingu nr 100119-719588 koopia; - 18.03.2010.a asitõendi vaatlusprotokolliga /II, tl 75 – 81/ on vaadeldud ülearvutit Toshiba L300-1A3; - D.L-i kahtlustatavana antud ütluste /II, tl 82 – 84; 86–89/ kohaselt rääkisid nad konflikti järel elukaaslasega M-H. S ga 09.12.2009.a, et tema ostab elukaaslase sülearvuti ära, sest M-H. S emal on raske selle järelmaksu tasuda. Leppisid kokku, et tema maksab Mariele iga kuu 1000 kr, kokku 3000 kr. Esimene makse pidi olema jaanuaris. Tunnistajateks olid M , L (perekonnanimesid ei tea). Siiani ei ole midagi maksnud. Rahavajadusel viis ta arvuti 11.12.2009.a 1500 kr eest pandimajja Paldiski mnt Selveri vastas ja ostis välja 11.01.2010 1732 kr eest. Umbes nädal peale seda andis arvuti hoiule MS. Nimetatud tõendid kinnitavad D.L-i soovi sülearvuti omastada: D.L soovis varjata sülearvuti omastamist ja sellel eesmärgil käskis tunnistajatel politseis rääkida, et 4 S oli ise nõus sülearvutit müüma. S lahkumisest kahe päeva pärast - 11.12.2009.a. oli D.L sülearvuti pandimajja viinud. S oli korduvalt küsinud oma sülearvuti kohta, millele 17.12.2009.a. kuni 11.01.2010.a. oli D.L vastanud erinevalt: ei leia, katki läks. 11.01.2010.a. – samal päeval, kui S oli politseisse pöördunud (tl 4 kII), ostis D.L sülearvuti välja (tl 35,39 kII) ning ei andnud seda S le tagasi, selle asemel 19.01.2010.a. viis D.L sülearvuti M.S vahendusel (soovides vältida enda nimel tegutsemist) Balti Jaamas asuvasse pandimajja (tl 72-74 kII). Kohus leiab, et kirjeldatud tõenditega on üheselt tõendatud D.L-i süü S kuulunud sülearvurti omastamisel. Kui D.L-i sooviks oli olnud sülearvuti välja osta ja S tagastada, ei oleks ta tunnistajatele ette öelnud, mida tuleb politseis rääkida ja ei oleks teist korda sülearvuti pandimajja viinud. Selline käitmine on õiguslikult hinnatav kui võõra vallasasja või muu võõra vara enda kasuks pööramine

§ 201mõttes.

On tuvastatud, et D.L kaks korda viis sülearvuti pandimajja omaniku nõusolekuta. Õiguslikult tähendab see seda, et sülearvuti pööramine D.L-i kasuks oli ebaseaduslik, sest tulenevalt AÕS §-st 68 on omanikul absoluutne õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Andes tasu eest asja edasi kolmandale isikule, manifesteeris võõrandaja sellega enda omastamistahtlust ja pani toime omastamise. Omastamisena on karistatav valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Võõra vallasasja või muu võõra vara enda kasuks pööramine on

§ 201dispositsioonis sätestatud omastamise koosseisuline tunnus.

Asja pantimisel või müümisel on vaieldamatult tegemist asja endale pidamisega ja ühtlasi ka omastamistahte manifesteerimisega. Et D.L-i puhul on tegemist varem vargusi toimepannud isikuga, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg.2 p.1 järgi.

Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab

§ 201lg.2 p.1 sätestatud kuriteokoosseisu.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. 25.01.2010.a väljapressimise episoodi kohta: - kannatanu HK ütluste /I, tl 2 – 9; 10 – 13; 14 – 16; II, tl 132 - 133/ kohaselt 25.01.2010.a kell 11.08 kutsus D.L ta telefoni teel Katleri 2A asuvast Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumist välja. Ta tuli koos koolikotiga. Juttu ajades pani D.L tema õlgadele oma jope ja tõmbas luku kinni, käed jäid jope alla kinni. Seejärel lükkas Alo ta kõrvalseisnud punast värvi auto juurde ja toppis tagaistmele. Roolis istus M Saarsalu, autos oli ka ML(perekonnanime ei tea). Sõideti Alo juurde XXX, Tallinn. Korteris Alo teatas, et kuna kannatanu umbes 2 a tagasi ei lubanud oma venda HKläbi peksta, on ta temale võlgu ja seepärast võetakse tema peale SMS-laen. Kui raha on käes, siis võib-olla lastakse ta koju. Kui tema ei nõustu, kutsub Alo kohale sõbrannad, kes ta läbi peksavad. Tema ei kahelnud Alo jutus ja nõustus, sest Alo on mitu korda vangis istunud. Seejärel sõitsid nad kõik Võidu väljakul asuvasse Swedbanka, kus tema tegi Alo juuresolekul endale internetikonto, mis jäi Alo kätte. Peale seda sõideti Balti Jaama, kus internetikohvikus Alo ja MLtegelesid SMS-taotlustega, mille jaoks oli ostetud uus SIM-kaart. Tema töökohaks märgiti mingi Aloga seotud firma. Pangas proovis ta ära joosta, kuid polnud võimalust. SMS-laenu teate saabumise järel sõitsid nad Coca-Cola Plaza kõrvale Narva mnt postkontorisse, kus tema peale isiku tuvastamist kirjutas laenulepingule alla. Seejärel sõitsid nad Sikupilli Prismasse raha laekumise kohta SMS- 5 teadet ootama. Prismas püüdis ta uuesti ära joosta, kuid poest väljas sai Alo ta kätte, väänas tal vasaku käe selja taha, pöialt väänas väga valusalt ja tõi ta tagasi poodi. Vahepeal sai tema oma kasuisale telefoni teel teatada oma asukoha ning kasuisa tuli talle järele. Panga- ja laenudokumendid jäid Alo kätte; - tunnistaja RRütlustest /I, tl 17 – 18/ nähtuvalt umbes jaanuari lõpul tundus, et H on hädas. Emaga kordamööda proovisid nad talle helistada. Kella 18.00 ajal ta lõpuks vastas ja selgus, et on Sikupilli Prismas. Tema sõitis koheselt H järele. Seal oli ka Alo, kes H järgnes, kuid teda nähes ja ära tundes eemaldus. H rääkis, et Alo oli käskinud tal konto avada ning sellele võeti SMS-laenusid. Tema blokeeris koheselt konto; - tunnistaja KLon andnud ütlusi /I, tl 19 – 21/ selle kohta, et 25.01.2010.a sai ta teada, et tema tütar H on koolist ära läinud ja telefonile ei vasta. Helistas H ka ise, telefon oli välja lülitatud. Lõpuks sai R. R ta kätte ja sõitis Sikupilli prismasse järele. H värises üle keha, oli väga närviline. Ta rääkis, kuidas Alo oli ta kooli juures autosse tõmmanud, enda juurde viinud ja temale SMS-laene võtnud; - tunnistaja MS ütluste /I, tl 24 – 26; 27 – 30/ kohaselt sõitsid nad koos D.L-i ja MLP Katleri Täiskasvanute Gümnaasiumi juurde, sest Alol oli vaja Hga rääkida. Seal kutsus Alo H auto peale ja nad sõitsid neljakesi Alo käsul tagasi Alo poole XXX, kus Alo ja H vaidlesid millegi üle. Sealt sõitsid nad Alo käsul kesklinna Swedpanga juurde, kuhu läksid Alo ja H. Seejärel Alo käskis sõita kuhugi netipunkti ja tema sõitis Balti Jaama netipunkti, kuhu nad läksid neljakesi. Alo käskis temal osta kõnekaardi, lubades pärast tagasi maksta ja läks arvuti taha. Netipunktis H rääkis temale, et Alo tahab temalt raha saada ja ta ei saa midagi teha, sest Alo käsib. Ära ei saa ta ka minna, sest Alo saab ta kätte, ta on nii varemgi teinud. Alo Ja ML olid internetis mingite laenufirmade kodulehekülgedel, otseselt oli arvuti taga ML. Mõne aja pärast käskis Alo sõita Viru Keskuse juurde Postimajja, kuhu Alo ja H koos sisenesid. Seejärel sõitsid nad Sikupilli Keskusesse Swedpanga juurde. Alo ja H läksid kuhugi eemale. H püüdis põgeneda nii netipunktis kui Sikupilli Keskuses, kuid Alo tõi ta tagasi, hoides mõlemal korral tal ümbert kinni. H tõesti kartis Alot ega tahtnud temaga vabatahtlikult koos olla. Varsti märkas H kedagi tuttavat, jooksis tema juurde ning läks ära. Alo hakkas seejärel ropendama, öeldes: kurat, et ta minema pani. Pärast keelas Alo, et sellest ei tohi kellelgi midagi rääkida. Tema kardab ise ka Alot, kuna ta on inimene, kes maksab kätte. Alo rääkis, et hoiab H seni kinni, kui raha üle tuleb; - läbiotsimismäärusest ja läbiotsimisprotokollist /I, tl 33 – 37/ nähtuvalt teostati läbiotsimine 08.02.2010 D.L-i elukohas XXX, Tallinn, kus D.L võttis kummutist välja H. K Puma koolikoti; - MLP andis kahtlustatavana ütlusi /I, tl 37 – 40/ selle kohta, et 25.01.2020.a tema ja M ootasid H kooli juures autos, kui Alo H välja kutsus, H autosse lükkas ning nad sõitsid Alo juurde. Alo ja H jutust jäi mulje, et H peab oma venna eest Alole tasuma ja et Alo on seda tasumise asja planeerinud juba aasta otsa. H peaks võtma laenusid. Seejärel sõitsid nad panka, kuhu Alo läks Hga, sealt sõitsid kõik Balti Jaama, kus tema hakkas Alo käsul arvutis lepinguid tegema, kuna Alo pidi H valvama. M ostis Alo käsul kõnekaardi. Tema esitas taotluse 8 firmasse. Ühest kutsuti isikut tuvastama, teistest tulid H nooruse tõttu negatiivsed vastused. Siis käisid nad postkontoris ja läksid Sikupilli Keskusesse ootama. Seal H jooksis ära, aga Alo tõi ta tagasi. Mingi aja pärast tuli H järgi kasuisa. Tema kuulis Alot M rääkimas, et kui rahad ei oleks üle tulnud, siis ta ei oleks H samal päeval koju lasknud (MLP osas on materjalid eraldatud); - asitõendi vaatlusprotokolli /I, tl 47 – 50/ kohaselt vaadeldi Tele2 SIM-kaarti nr 58284000, mille menüüs sõnumite all on vastu võetud 5 sõnumit. Nr 1 saatjalt 16322 6 25.01.2010 kell 14:11:48: saadame teile mobiilile peatselt salvestamiseks GPRS ja MMS-seaded; Nr 2 all kell 14:15:33 samalt saatjalt: kui salvestasid saadetud seaded, saad igal ajal lugeda uudiseid, lugeda e-posti jm huvitavat otse mobiilist; Nr 3 all saatjalt nr 13011 25.01.2010 kell 15:35:09: „sinu konto on kinnitatud, nüüd logi sisse“; nr 5: saatjalt SMS Raha.ee 25.01.2010 kell 17:00:25 „Ootame teid lepingu allkirjastamiseks postkontorisse. SMS Raha.“ Kirjutatud sõnumite all on 1 sõnum: „Kiirlaen“; - Swedbanki vastustest päringutele /I, tl 57 – 61, 63 – 67/ nähtub, et H K arvelduskontol nr XXXXXXXX 25.-27.01.2010 toimingud puudusid, konto avati 25.01.10. kella 14:30 ajal Liivalaia kontoris. Konto kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste leping, kiirteavitused on seotud nr-ga +XXX. 25.01.2010.a on suletud pangakaart ja blokeeritud teleteenuste kasutajatunnus; - PGOÜ vastusest järelepärimisele /I, tl 69 – 75/ nähtuvalt esitas HKOÜ-le 25.01.2010.a laenutaotluse 3000.- krooni saamiseks, mis jäi rahuldamata põhjusel, et H. K ei esitanud viimase 6 kuu pangakonto väljavõtet. Isiku autentimine toimus 25.01.2010.a Tallinna postkontoris; - FE OÜ vastuse kohaselt päringule /I, tl 77 – 78/ laekus H. K nimele 25.01.2010.a kell 15:41 interneti teel laenutaotlus summas 4000.- kr. Kontakttelefoniks on märgitud 58284000, e-maili aadressiks: tiggle@hot.ee. Taotlust ei rahuldatud, kuna firma ei väljasta laene alla 20-aastastele isikutele; - D.L on kahtlustatavana andnud ütlusi /I, tl 108 – 111/ selle kohta, et jaanuaris läks ta ML H kooli juurde, kutsus ta välja ja käskis istuda M autosse, et tema juurde sõita. Seal rääkis ta H , et kuna ta ei lubanud oma vennale peksa anda, peab H asja rahaliselt kompenseerima. Siis sõitsid nad Liivalaia tn Swedpanka, kus tema läks H kaasa, et juhendada, kuidas kontot avada. Pärast konto avamist sõitsid nad Balti Jaama internetipunkti. Interneti kasutamise ja SIM-kaardi eest maksis M , millise raha D.L lubas talle tagastada. ML käskis ta arvutis laenutaotlusi teha, et ise Hga juttu ajada. Seejärel käisid nad H isikut tuvastamas ja sõitsid Sikupilli Prismasse, kus jäid ootama raha laekumist. Mingil ajal jalutas H poest välja, tema jooksis järele, nad tulid koos tagasi. Siis tuli H kasuisa ja nad läksid minema. H kätt tema ei väänanud, vägivallaga ei ähvardanud, midagi välja pressinud ei ole. Ülaltoodud tõendid (välja arvatud süüdistatava ütlused) haakuvad omavahel ning D.L-i sihilik, ettekavatsetud tegutsemine on jälgitav ja üheselt hinnatav. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on kinnitatud teiste tõenditega ning nendes puudub alus kahelda. Süüdistatava seletused aga tulenevad soovist õigustada enda käitumist. D.L lükkas kannatanu, kelle käed ta pani jope alla, autosse tagaistmele, kus olid veel kaks inimest ning seejärel sõideti D.L-i poolt näidatud kohtadesse, kusjuures D.L kogu aeg valvas kannatanut. Kannatanu püüdis põgeneda, kuid D.L hoidis kannatanut ümbert kinni. Kannatanul õnnestus põgeneda mitme tunni pärast, kui kasuisa järgi tuli. Kui isikul puudub võimalus tegutseda ja liikuda oma äranägemise järgi ning vabalt valida oma asukohta, on tegemist vabaduse võtmisega. Ei ole kahtlust ka selles, et D.L väänas kannatanu kätt ja ähvardas vägivallaga. Sellise käitmisega sundis D.L kannatanut käituma oma tahtmise järgi: sundis vormistama väikelaenu, st soovis saada varalist kasu. D.L oskuslikult kasutas kannatanu suhtes kombineeritult nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda.

§ 214

koosseis seisneb varalise kasu nõudmisest, millega kaasneb ähvardus piirata vabadust, samuti kui on kasutatud vägivalda. Tegu on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Üldlevinud kuritegeliku käitumise kohaldamise 7 kinnitamine kannatanule on vaadeldav ähvardusena. Seejuures ei pea ähvardus esinema ilmtingimata räiges või ülbes vormis vaid võib seisneda ka "viisakas" nentimises. Samas on ka taoline nentimine vaadeldav ähvardusena, sest kannatanule nenditakse teatud isikute, kasvõi sõbrannade edasist käitumist, mitte aga mingi loomuliku või iseenesliku protsessi kulgu. D.L täitis KrK § 214 lg 2 p-des 1 ja 5 sisalduva kuriteokoosseisu: nõudis varalise kasu üleandmist, võttes kannatanult vabaduse, kasutades vägivalda ja ähvardades vägivalda kasutada. Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab

§ 214lg.2 p.1,5 sätestatud kuriteokoosseisu.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. HKi tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus, mida süüdistatav sõnaliselt kohtuistungil avaldas. Tallinna Vangla vangistusosakonna spetsialist poolt esitatud D.L-i iseloomustuse /I, tl 103/ kohaselt on isiku kuritegelikud hoiakud välja kujunenud. Isik ei eita, et vajadusel sooritab uue kuriteo. Õigustas oma kuritegu, ei mõista ühiskonnas olevaid väärtusi ja kohustusi, elab oma reeglite järgi. Kohus leiab, et süüdistatavat D.L-i on võimalik karistada vangistusega raskeimat karistust ettenägeva sanktsiooni alammäära (mis on 4 aastat) lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuriteoga ning D.L-i on ka varem karistatud varavastaste ja vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud. Viimati vabanes ta vanglast 13.11.2009.a. ning vähem kui kuu aja möödudes asus uusi kuritegusid toime panema. Kõik kannatanud ja tunnistajad on D.L-i iseloomustanud kui kättemaksuhimulist inimest. Ka tema tegutsemine käesoleva kriminaalasja arutamise objektiks olevas kahes episoodis vastab tema kohta antud iseloomustusele: tegemist on inimesega, kes seadusega keelatud vahenditega sunnib teisi inimesi käituma enda tahte kohaselt. Kriminaalhoolduse rakendamine antud juhul ei ole võimalik, sest tegemist on esimese astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on karistuse alammäär 4 aastat, seega seda ei võimalda kuriteo raskus, kuriteo toimepanemise asjaolud ja D.L-i isikuomadused. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so tasu osutatud õigusabi eest ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuritegudes on 2,5 palga alammäära (10 875 krooni). KrMS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus osa menetluskulusid – kaitsjatasu riigi kanda: kohus jätab riigi kanda kaitsjatasu täielikult, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: 8 Süüdi tunnistada D.L

§ 214lg.2 p.1,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat.

Süüdi tunnistada D.L

§ 201

lg.2 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 64kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada D.L-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates

§ 68

lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka lugeda karistuse alguseks 08.02.2010.a. Välja mõista D.L-ilt: HK’i kasuks 105.- (ükssada viis) krooni; riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Kaitsjatasu jätta riigi kanda. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „D.L , 1-10-6930, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 02.novembril 2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.