Obsah (6)

§ 199§ 64§ 73§ 74§ 75§ 78

1-11-1724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1724 (10230122455) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 199

lg 2 p 4 järgi lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav G.B ik: xxx, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.01.2011 Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 16.11.2004 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja KrK § 15 lg 2 järgi rahaline karistus 1500 krooni, KrK § 197 lg 2 p 2 ja KrK § 15 lg 2 järgi rahaline karistus 1500 krooni,

§ 64

lg 1,

§ 73alusel tingimisi rahaline karistus 3000 krooni katseajaga 3 aastat; 2.

Harju Maakohtu 04.06.2010 otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi rahaline karistus 14850 krooni, Kr

MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 9900 krooni. Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. G.B süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 1 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta G.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud G.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.B järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada G.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.03.

2. G.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. G.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.B, 1-11-1724, kaitsjatasu“.
4. Jätta G.B-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõend: LCD-televiisor Philips, mis on tagastatud kannatanule Vladimir G.B-le, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule Vladimir G.B-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.B süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 04.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemises, taas 31.12.2010.a.

ajavahemikul kella 16.30st kuni 17.00ni Tallinnas, aadressil Xxx asuvast korterist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas VMkuuluva LCD-televiisori Philips 32” koos puldiga, maksumusega 7000 krooni (447.38 EURi), millise viis pandimajja ning saadud raha kulutas enda tarbeks. 2 Seega G.B , olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava varguse.

Kohtuistungil süüdistatav G.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu VM selgitas, et televiisori on tagasi saanud, varalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 31.12.2010 ja 17.01.2011 koostatud kannatanu VM ülekuulamise protokollidest nähtuvalt 31.12.2010 kella 16:30 paiku, mil kannatanu viibis oma tuttava juures, helistas talle poeg G.B ja palus raha summas 250 krooni. Kannatanu talle raha ei andnud ja koju tulles kella 17:00 paiku avastas, et suurest toast oli kaduma läinud LCD televiisor Philips väärtusega 447,38 eurot, mille ostmiseks G.B raha andnud ei olnud. Televiisori varguses kahtlustab oma poega. Käesolevaks ajaks on kannatanule televiisor politsei poolt tagastatud. (t/l 2-5, 25-27) • 06.01.2010 koostatud tunnistaja IK ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.12.2010 pantis G.B OÜ KG , Tallinnas asuvasse pandimajja teleri Philips 32, puldiga. (t/l 1620) • 31.12.2010 koostatud pandimaja KGOÜ lepingu nr 3112101703 kohaselt 31.12.2010 pantis G.B (K3546880) OÜ K Gpandimajja asukohaga , Tallinn, teleri Philips 32, puldiga, 1340 krooni eest. (t/l 21) • 07.01.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks LCD televiisor Philips Model № 32PF5331/12, Seria № VN3E0716243276, koos puldiga. (t/l 22-24) • Väljatrükk 04.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusest nr 1-10-2752, millega G.B-le mõisteti

§ 199lg 2 p 4 alusel rahaline karistus 14850 krooni, Kr

MS § 238 lg 2 alusel 9900 krooni. (t/l 30-33) • 06.01.2011 koostatud kahtlustatava G.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 31.12.2010 küsis ta oma isa käest raha, viimane keeldus ning G.B otsustas olles kodus aadressil Läänemere 38-103 varastada tema isale kuuluva LCD televiisori. Teleri viis ta pandimajja 700 krooni eest. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (t/l 9-12) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008-2009 oli 11,31 eurot. (t/l 35-36) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava G.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VM ütlusi, tunnistaja IK ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, pandimaja KGOÜ lepingut, Harju Maakohtu 04.06.2010.a. otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.B käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale 3 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest. Seega oli G.B

§ 199lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 31.12.2010 G.B võttis kodust oma isale kuuluva teleri Philips väärtusega 7000 krooni ning pantis selle pandimajas 1340 krooni eest. Seega võttis süüdistatav ära võõra vallasasja ning seda pantides käsutas kui enda vara, mida saab hinnata vallasasja ebaseadusliku omastamisena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad ka rahapuudusel toime pandud varavastane kuritegu ning deklareeritud tulu kohta kogutud andmed. Peale selle on süüdistataval tasumata ka eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Seega süüdistataval puuduvad piisavad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 2 korda rahalise karistusega, millised ei ole andnud oodatud tulemust, so ei ole sundinud süüdistatavat uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju lõppkokkuvõttes ei tekkinud ning varastatu tagastati kannatanule. Seetõttu peab kohus, arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu ja süü suhtelist väiksust võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatavat on samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud juba kahel korral, ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust sanktsiooni alammääras. Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning kohtu arvates annaks kriminaalhoolduses sätestatud kontrollnõuete täitmine süüdistatavale võimaluse tõestada, et ta edaspidi hoidub süütegude toimepanemisest. Teisalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja järelevalve võimaldab süüdistataval kriminaalhooldaja abil ka muuta oma ellusuhtumist ja leida võimalusi enda töiseks rakendamiseks, täitmaks lasuvat ülalpidamiskohustust ja teisi rahalisi kohustusi. Arvestades süüdistataval rahaliste vahendite puudumist leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning suurem osa menetluskulust tuleb jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik 4