4-10-2569/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Rapla Kohtuistungi aeg
2. november 2010.a. Väärteoasja number 4-10-2569 Väärteoasi A.T kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna menetlusja ennetusteenistuse teenistuse vanem Triin Tähtla
3. augusti
4. aasta otsusele A.T süüdistuses Loomakaitseseaduse § 66-2 lg.1 järgi. A.T, isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx x. xxxxxx xxx Kaebuse esitaja Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Lausmaa, nlausmaa@hot.ee Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur; esindaja Triin Tähtla (Rapla politseijaoskond, asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 2; 133; 135 lg 2 ja 4; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Jätta A.T kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse teenistuse vanem Triin Tähtla
5. augusti 2010.aasta otsusele Loomakaitseseaduse § 662 lg 1 järgi rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber
6. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna
7. päeval pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Asjaolud ja kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt tulistas A.T
8. märtsil 2009.a. kella 02.00 paiku oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx aiandusühistu xxxxxx krundil nr xx elamu teise korruse akna kaudu õhupüssist maja ees tänaval liikunud koera, kes tabamuse tagajärjel suri. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud A.T teo väärteona Loomakaitseseaduse § 66-2 lg.1 järgi ja määranud karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut s.o 1200 krooni. A.T leiab, et otsus on sisult ebaõige ja ei vasta seadusele. Sündmuse kirjeldus väärteoprotokollis ei vasta asjas kindlaks tehtud asjaoludele. A.T kinnitab, et ta tulistas otsuses märgitud ajal ja kohas temale kuuluvast sportpüssist tänaval liikunud tumeda kogu poole, kuid ta ei tea, milline olend tänaval liikus ja kas ta ka olendile pihta sai. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalasja materjalidega tuvastatud, et ta tulistas aknast koera ning tekitas talle vigastusi. A.T suhtes algatati KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi kriminaalasi, kuid menetlus lõpetati aluse puudumise tõttu, sest ei olnud võimalik tuvastada, kas koerale tekitatud vigastused oli põhjustanud A.T . Ekspertiisi käigus ei olnud võimalik kindlaks teha, kas A.T õhupüssist on võimalik 20 meetri kauguselt tekitada eluohtlikke vigastusi. Kaebuse esitaja leiab veel, et kriminaalasja lõpetamise korral menetluse aluse puudumise tõttu ei saa olla tuvastatud, et ta oleks võinud sooritada samadel asjaoludel sama objekti suhtes samasisulise väärteo. Süüditunnistamiseks ei ole piisav asjaolu, et esialgsel ülekuulamisel võttis A.T koera tulistamise õigeks, kuna need ütlused on vastuolus tema hilisemate ütlustega. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kõik põhjendatud kahtlused tõlgendada süüdlase kasuks. Neil põhjustel on A.T seisukohal, et tema karistamine looma suhtes lubamatu teo sooritamise eest on alusetu ja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt on tõendatud, et A.T sooritas lasu objekti suunas ja pidi sellest tulenevalt vähemalt möönma, et ta tekitab oma käitumisega liikuvale objektile valu. Riigiprokuratuur on leidnud, et koera tulistamine on tõendatud. Eksperdi hinnangul vigastas koera 4-5 millimeetrise läbimõõduga kuul. A.T püssile sobiva kuuli läbimõõt on 4,5 mm. 02.märtsi 2009.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et teel leidus lumel vereplekk. Kaebuse esitajat on karistatud loomakaitseseaduse järgi, mis käsitleb valu tekitamist loomale. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
9. aprillil 2010.a. koostatud kriminaalasja lõpetamise määruses on menetleja asunud küll seisukohale, et koera laskmine õhupüssist ja koerale vigastuste tekitamine A.T poolt ei ole tõendatud ja kriminaalmenetlus on KrMS § 199 lg. 1 p.1 ja 200 alusel lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokurör on aga
10. mail 2010.a. koostatud määruses asunud seisukohale, et F.L koerale kehavigastuste tekitamine A.T 3 poolt on tõendatud, kuid põhjendatud ei ole teo kvalifitseerimine KarS § 264 lg. 1 p.p. 3 ja 3 ette nähtud kuriteona, vaid Loomakaitseseaduse § 66-2 lg. 1 ette nähtud väärteona. Seega ei ole väärteoprotokoll ja kaevatav otsus kriminaalasja lõpetamisel võetud lõpliku seisukohaga vastuolus. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärsed A.T väited, et ta laskis oma elamu teiselt korruselt akna kaudu õhupüssist ühte tumedat kogu, kes jooksnud tema maja juures tänaval edasi-tagasi ja sealjuures ei olevat A.T aru saanud, millise olendiga oli tegemist ja kas ta üldse olendit oma lasuga tabas. A.T kinnitab, et tema koerad haukusid selle olendi peale ja oma öörahu huvides tegi ta olendi suunas lasu, pärast mida kadus olend metsatuka sisse. A.T kinnitab, et inimesega ei saanud tegemist olla. Kohtueelse uurimise käigus
11. märtsil 2009.a. antud ütlustes on A.T võtnud omaks, et ta nägi maja ees tänaval koera kuju, kelle peale tema koerad haukusid; rahu saamiseks võtnud A.T õhupüssi, läinud hoovile ja teinud koera suunas lasu, et koer ära läheks.
12. aprillil 2009.a. antud ütlustes on A.T kinnitanud, et ta tegi lasu teise korruse aknast. A.T esialgsed ütlused on kooskõlas eksperdi arvamusega, mille kohaselt pidi A.T õhupüssi raua suue olema lasu ajal horisontaalasendis või sellest kõrgemal ja teise korruse aknast alla poole lastes oleks kuul relvarauast välja veerenud. Seega pidi A.T sooritama lasu maja hoovil. Kohus leiab, et A.T ütluste usaldusvääruse seavad kahtluse alla juba tema väited majas ees liikunud tumeda kogu või tundmatu olendi kohta ja et ta ei saanud aru, millega oli tegemist. Nimetatud väited näitavad menetlusaluse isiku ennastõigustavat suhtumist oma teosse ja soovi vastutusest vabaneda. Koera omanik FL on
13. märtsil 2009.a. kell 09.15 pöördunud koearaga abi saamiseks loomaarsti poole ja samal päeval loomaarsti poolt koostatud lahanguprotokollist nähtub, et koera vasakul küljel oli 4- 5 millimeetrise läbimõõduga laskehaav, kuul oli läbinud maksa ja mao, mille tõttu tekkis verejooks. Eksperdi arvamuse kohaselt on A.T õhupüssi laskemoonaks kuulid läbimõõduga 4,4 mm. Asjaolu, et loomaarstil ei õnnestunud koera kõhuõõnest leida kuuli ega kuuli väljumisava, ei välista koera tulistamist A.T poolt, sest
14. märtsil 2009.a. kell 14.00 läbi viidud vaatluse käigus fikseeriti aiandusühistu xxxxxxxxx territooriumil krundil nr. xx (F.L elukoha hoovil) asuva koerakuudi juures verekahtlased määrdumised, millised kulgesid lähestikku koera jälgedega xxxxx asula ringteele, sealt edasi tee vastaspoolel asuvate aiandusühistu xxxxxx väravateni ja jätkusid xxxxxx territooriumil kinnisõidetud lumega kaetud teel, kus olid samuti koera jäljed ja nende juures verekahtlased määrdumised (piiskadena). Sama tee teeb pöörde vasakule ja pöördel on ka esimene vereplekk, pärast teepööret jääb paremale poole tee äärde krunt nr. xx. Eespool nimetatud tõendid kogumis annavad küllaldase aluse asuda seisukohale, et surmavad vigastused F.L koerale tekitas A.T väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas lasuga õhupüssist ja süüks pandud väärteo tunnused tuleb lugeda A.T tegevuses tõendatuks. Kõrvaldamata kahtlused asjas puuduvad. Tegu on kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeritud õigesti ja tuleb lugeda toimepanduks otsese tahtlusega- õhupüssist koera suunas lastes pidi A.T arvestama võimalusega, et kuul tabab looma ja põhjustab viimasele valu. Tegemist on looma suhtes lubamatu teoga. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid A.T käitumises tõendatud ei ole. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast loeb kohus tõendatuks koera tulistamise xxxxxx xx maja hoovist, mitte teise korruse aknast. Tegemist ei ole menetlusaluse isiku olukorda raskendava muutusega. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid A.T käitumises ei ole. Süüks arvatud väärteo sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse sellest ühe kümnendiku ulatuses ja kohtul puudub alus karistuse kergendamiseks või A.T karistusest vabastamiseks Indrek Saar Kohtunik 4