1-10-5217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Prokurör Lõuna Ringkonnaprokur

§ 212

lg 1 ja § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav L.L isikukood: XXX elukoht: XXXX XX, Tartu tõkend: allkiri elukohast lahkumise kohta Kaitsja Albin L.L (elukoht Räni 15, Tartu) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.L

§ 212

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse. Süüdi tunnistada L.L

§ 424

järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot riigituludesse.

§ 64

lg 1 alusel mõista L.L-ile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades üksikkaristusest raskeimat ja mõistes rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära, s.o 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta L.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

§ 66

lg-te 1, 3 alusel määrata, et L.L on õigus tasuda rahalist karistust ositi järgnevalt: 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tühistada L.L-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Sisse nõuda L.L-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti (KrMS § 180 lg 1, 3). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 4100065035, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (

§ 254lg 6, 7).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

1. 22.04.
2. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule arutamiseks kriminaalasja L.L-i süüdistuses

§ 212lg 1 ja § 424 järgi käskmenetluses.

1. L.L-i süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga Codan Forsikring Eesti AS-i Eesti filiaalist (RSA Kindlustus) välja petta sõiduki kindlustushüvitist vähemalt 75 000 krooni, kutsusid koos S.L. , I.T. , S.R. ja M.T. esile kindlustusjuhtumi 02.04.
2. a kell 22.40 Tartu linnas Raudtee – Kesk-Kaar tänava ristmikul, mis seisnes selles, et M.T. sõitis tahtlikult sõidukiga VW Passat reg nr XXX XXX vasakule esiotsa sisse L.L-i juhtimisel olnud sõidukile BMW M5 reg nr XXX XXX . Järgmisel päeval, 03.04.
3. a peale õnnetust täitsid BMW M5 reg nr XXX XXX omanik I.T. ja VW Passat reg nr XXX XXX kasutaja S.R. S.L. juhendamisel teate liiklusõnnetuse kohta, kus väitsid, et BMW M5 roolis oli I.T. ja VW Passat roolis S.R. Seejärel esitasid I.T. ja S.R. IF Kindlustuse AS-i Tartu büroosse teadlikult esilekutsutud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ning kindlustushüvitise saamise eesmärgil dokumendid (liiklusõnnetuse teade, seletused, jmt) lavastatud liiklusõnnetuse kohta, luues seega kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Sellega pani L.L toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja selle toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse L.L-i selles, et tema 27.02.2010. a kella 18.37 ajal Tartu linnas Võru tänavas juhtis sõiduautot Chervolet K1500 reg nr XXX XX, olles alkoholijoobes. Sellega pani L.L toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

1. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. 2
2. Asitõendid – sõiduauto BMW M5 reg nr XXX XXX ja 1 võti on Tartu Maakohtu 19.03.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2651

§ 83lg 1 alusel konfiskeeritud kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ning Kr

MS § 421’ ja Vabariigi Valitsuse 30.07.

1. a määruse nr 263 alusel üle antud Tartu Maavalitsusele. III Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid
2. Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada L.L-i

§ 212

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni (800 eurot);

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni (960 eurot).

§ 64

lg 1 alusel mõista L.L-ile liitkaristusena rahaline karistus 20 000 krooni (1280 eurot).

§ 50alusel võtta L.L-ilt lisakaristusena 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. 6. Kr

MS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Vastavalt KrMS § 254 lg 1 koostab kohtunik käskmenetluses kohtuotsuse siis, kui ta nõustub järeldustega, mis on süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta esitatud. 7. Kohus nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 20.04.2010. a käskmenetluse süüdistusaktis kriminaalasjas nr 1-10-5217

§ 212

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega: • I.T. seletuskiri 03.04.

1. a (tl 6); • I.T. seletuskiri 20.04.
2. a (tl 7-9); • I.T. kõnede eristus (tl 10); • S.R. seletuskiri 03.04.
3. a (tl 15); • S.R. esitatud kahjuteade IF Kindlustusele 03.04.
4. a (tl 16); • S.R. seletus If Kindlustusele 20.04.
5. a (tl 17-19); • I.A. kiri (tl 21); • Teade liiklusõnnetusest (tl 24); • I.A. kiri (tl 25-26); • Fotod (tl 27-29); • Vaatlusprotokoll (tl 31-36); • VW Passat reg nr XXX XXX arvele võtmisega seotud dokumendid (tl 53-57); • BMW M5 reg nr XXX XXX arvele võtmisega seotud dokumendid (tl 59-66); • BMW M5 reg nr XXX XXX registreerimiseelse ülevaatuse aktid nr 1097751 ja nr 1097699 (tl 69-70); • I.T. puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 74-76); • Tunnistaja R.V. ülekuulamise protokoll (tl 77-78); • Tunnistaja R.R. ülekuulamise protokoll (tl 79-80); • Tunnistaja Rait Rähni ülekuulamise protokoll (tl 81-82); • Tunnistaja I.A. ülekuulamise protokoll (tl 83-85); • Tunnistaja E.L. ülekuulamise protokoll (tl.86-90 ); • Tunnistaja T.S. ülekuulamise protokoll (tl 91-92); • T.S. äratundmiseks esitamise protokoll (tl 93-94); • Tunnistaja S.R. ülekuulamise protokoll (tl 95-96); • Tunnistaja I.T. ülekuulamise protokoll (tl 97-98); • Kahtlustatava S.L. ülekuulamise protokollid (tl 99-104); 3 • • • • Kahtlustatava S.R. ülekuulamise protokollid (tl 106-111); Kahtlustatava M.T. i ülekuulamise protokoll (tl 113-116); Kahtlustatava I.T. ülekuulamise protokoll (tl 118-120); Kahtlustatava L.L-i ülekuulamise protokoll (tl 140-142). Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus

§ 424

sätestatud kuriteo toimepanemisel tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega: • Tunnistaja M,R, ülekuulamise protokoll (tl. 129-130); • Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 131-132); • Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 133); • Kahtlustatava L.L-i ülekuulamise protokoll (tl 140-142). 9. Kohus L.L-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja selle toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mille toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus ning

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. 10.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.L-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58

, ei ole.

§ 57

lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus süüdistatava puhul seda, et ta on oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 140-142). Karistusregistri teatise (tl 154-155) kohaselt ei ole L.L-i varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on L.L-i varem karistatud 11-l korral, viimati 22.04.2010. a. 11.

§ 212

süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on kindlustusandja vara, samuti kindlustusturu normaalne toimimine.

§ 424süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimeste elu ja tervis.

Tegemist on mõlemal juhul teise astme kuriteoga; tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. 12. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et karistuse eesmärk on L.L-i puhul saavutatav rahalise karistuse mõistmisega, st L.L-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega ning pole otstarbekas teda karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Karistusregistri andmetel olid süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal ning on ka praegu kehtivad väärteokaristused, mis on mõistetud liiklusseaduse alusel. Süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta kahetseb toimepandud tegu. Arvestades aga L.L-i teo iseloomu, siis nii üld- kui eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi süüdistatavale mõistetav karistus olla miinimummääras, mis

§ 44lg 1 kohaselt on 30 päevamäära.

Kohus asub seisukohale, et L.L-i on põhjendatud karistada

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega ning

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel peab kohus põhjendatuks kohaldada sätte esimest alternatiivi, s.o suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista 4 rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses. Rahalisele karistusele lisandub lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks.

13.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 eurot.

§ 44

lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. L.L-i 2008. a keskmiseks päevasissetulekuks oli 72.40 krooni (4.63 eurot) (tl 148).

§ 44

lg 2 II kohaselt, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda käesoleval ajal, leiab kohus, et on mõistlik L.L-ile rahalise karistuse mõistmisel lähtuda

§ 44lg 2 sätestatud 3.20 eurost.

Eeltoodust tulenevalt on L.L-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks kokku 1280 eurot. 14.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb L.L võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistaval tasuda ka menetluskulud. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas 15. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. L.L-ilt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 417.03 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 senti. Rutt Teeveer Kohtunik 5