lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja N.P-lt menetluskuluna 250.- (kakssada viiskümmend) eurot sundraha. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda.
ja § 424 alusel määrata, et N.P on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale . Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt
15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu N.P süüdistatakse selles, et tema 26.01.2009 hilisõhtul alaealisena koos ea tõttu süüvõimetu R.H. ja alaealise A.Ü. Tartumaal XXX vallas XXX alevikus võtsid eest U.A. kuuluva hoonekompleksi garaaži akna ning sisenesid valdaja tahte vastaselt sealt kaudu garaaži ning edasi kompleksi siseselt elumajja ja baariruumidesse. Seega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi omavolilise sissetungina kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud: kaitsja tasu advokaat Anu Rannaveski poolt osutatud õigusabi eest eeluurimisel 1284 krooni ehk 82,06 eurot ja prokuratuuris 19,18 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning karistust kergendava asjaoluna arvesse võttes puhtsüdamlikku kahetsust, jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada N.P KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui N.P ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 2 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.P, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.P on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.P süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas N.P kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot (sh käibemaks 3,20 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peaks kohus välja mõistma
lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu kokku 120,42 eurot ja
lg 1 p 10 alusel postikulu 2,04 eurot.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et Rainer N.P puudub käesoleval ajal kindel sissetulek, siis on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle võimalus väljamõistetud menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.