4-11-480/2

(019650)Kohtunik Piret Liivo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi P.J-i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 18.01.2011.a otsusele väärteoasjas nr 019650 ÜTS §547 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: xxx; elukoht: xxx) P.J (isikukood: Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn) RESOLUTSIOON

1. P.J kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 18.01.2011.a otsus väärteoasjas nr 019650 7 tühistada osaliselt - P.J-ile ÜTS § 54 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas. 7
3. Määrata P.J-ile ÜTS § 54 lg 1 alusel rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 (kaksteist) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest, Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB Pangas, viitenumber
4. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 18.01.2011.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 019650 karistati 7 P.J-i ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Otsuse kohaselt puudus P.J 18.01.2011.a kell 11:30 kontrollihetkel Tallinna ühistranspordi bussi nr 58/826 „Kärberi“ peatuse juures kehtiv sõiduõigust tõendav dokument. Sellega P.J rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad; edaspidi: Määrus) § 8 lg 1 ja lg 6 sätestatud nõudeid. Isik ei esitanud kontrollimisel sõiduõigust tõendavat dokumenti. Puudus sõidupilet.
6. P.J märgib kaebuses, et ta on töötuna arvel alates 18.05.2010 ja 18.01.2011 oli ta teel Töötukassasse. Enne bussi sisenemist helistas emale, kes interneti vahendusel ostis kuukaardi. Selleks hetkeks, kui ta bussi sisenes ja kontrolörid sõidudokumente kontrollisid, ei olnud kuukaart veel aktiveeritud. Kaebuse esitaja on kohtule teatanud nõusolekust kirjaliku menetlusega.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) oma kirjalikus seisukohas palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus tühistamata, kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on teo toime pannud tahtlikult, kuna P.J sisenes ühistransporti sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise hetkel P.J-ile i olnud esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani ta toime süüteo otsese tahtlusega st P.J-ilt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõidupileti märgistamist pärast ühissõidukisse sisenemist. Kuna P.J-ile i olnud kontrollimisel inspektorile esitada sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud süüteo objektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 019650 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistati P.J-i rahatrahviga 10 trahviühikut (40 eur) selle eest, et ta ei omanud 18.01.2011.a bussis sõitmiseks piletit, kuigi vastavalt Määrusele pidanuks ta omama sõidudokumenti. P.J märgib kaebuses, et otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, sest ema poolt internetist ostetud kuukaart ei olnud sõidu hetkeks aktiveeritud, samuti palub arvestada oma majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kinni peeti teda piletita sõidu eest esimest korda. Kohus leiab, et P.J-i toimepandud väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi, s.o sõitmine bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et ema poolt interneti vahendusel ostetud pilet ei olnud selleks hetkeks aktiveeritud. Sellest tulenevalt sai aga võimalikuks süüteokoosseisule vastav asjaolu, millele järgnes ka karistusena rahatrahvi määramine. Väidetud kuukaardi ostmist vahetult ühistranspordi kasutamise eel ei ole kaebaja ka tõendanud. Kohus on aga seisukohal, et P.J-ile määratud karistus, rahatrahv 10 trahviühikut, on põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne. P.J peeti kinni piletita sõidu eest esmakordselt ja arvestades tema pikaajalisest töötusest tingitud rasket majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks määrata P.J-i karistuseks rahatrahv minimaalses määras - 3 trahviühiku ulatuses s.o. 12 (kaksteist) eurot. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p
8. Piret Liivo Kohtunik