← Eesti

1-06-16190\7

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprillil 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-16190 (06244001460) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirs

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liina Pikma Prokurör Kaitsja S.V, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel- vene keel, töökoht xxxxxxxx xxxxxxxx elukoht xxxxxxx xxxxxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 12.10.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahaline karistus 200 päevamäära summas 10 000 krooni, lisakaristus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld alates 25.09.2006 Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 249, kohus Süüdistatav O T S U S T A S: S.V süüdi tunnistada

§ 424järgi.

Mõista karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. Lähtudes

§ 74

lg 1,3 jätta vangistus tingimisi S.V suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui S.V katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg.

1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 20.04.2007.

§ 75

lg 1 tulenevalt kohustada S.V käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.V katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50

lg 1 alusel mõista S.V-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus - kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada S.V suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu V L tsiviilhagi 343,40 krooni jätta rahuldamata. Kohtuotsuse ärakiri saata kannatanu V L . Välja mõista S.V-lt kriminaalmenetluse kulud: 5400 ( viis tuhat nelisada) krooni sundraha, 1784,15 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend neli krooni 15 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ekspertiisitasu, 87,10 (kaheksakümmend seitse krooni 10 senti) krooni toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 2800049900. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud Süüdistatav S.V on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 22.07.2006.a. kella 03.00 ajal Ahtme mnt-l maja nr 73 juures Kohtla-Järvel Ida-Virumaal, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrinumbriga xxx xxx, olles varem karistatud sellise teo eest Ida-Viru Maakohtu 12.10.2005.a. kohtuotsusega rahalise karistusega 200 päevamäära ehk 10 000 krooni ja lisakaristusena võeti S.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks. Samuti 26.05.2006.a. kella 12.50 ajal Kaare t-l maja nr 29 juures Jõhvis Ida-Virumaal S.V , olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrinumbriga xxx xxx, olles varem karistatud sellise teo eest Ida-Viru Maakohtu 12.10.2005.a. kohtuotsusega. Samuti 14.09.2006.a. kell 04.43 Narva maanteel maja nr 10 juures Jõhvis Ida-Virumaal S.V , olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrinumbriga xxx xxx , olles varem karistatud sellise teo eest Ida-Viru Maakohtu 12.10.2005.a. kohtuotsusega. Oma nimetatud tegudega pani S.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada süüdistatavat

§ 424

järgi 1 aasta 7-kuulise vangistusega, kohaldades katseaega 18 kuud, käitumiskontrollile allutamisega ja lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks. Kannatanule tekitatud materiaalne kahju välja mõista süüdistatavalt. Kriminaalasja raames esitatud kannatanu V L tsiviilhagi kohta märgib kohtunik järgmist. Kahju summas 343, 40 krooni oli kannatanule tekitatud mitte kuriteo, vaid väärteoga, mis on kvalifitseeritav LS § 74-17, liiklusõnnetuse tekitamine. Selle kohta oli koostatud vastav väärteoprotokoll ( lk. 19). VTMS § 7 kohaselt, väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamise otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Järelikult, väärteo toimepanemisel tekitatud kahju hüvitamist ei otsustata kriminaalasja raames. Samuti kohtunik märgib, et suurema ohu allika valdaja ( teisisõnu juhi) tsiviilvastutus on kindlustatud kohustuslikus korras LKS alusel. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitab kannatanule kindlustusselts LKS alusel. Teatud asjaoludel kindlustusseltsil on regressiõigus – nõuda kannatanule väljamakstud summa süüdlaselt. Kuna tsiviilhagi on esitatud isiku vastu, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud seaduse alusel, siis tuleb V. L hagi summas 343,40 krooni jätta rahuldamata. Vaatamata sellele, et kaitsja, süüdistatav ja prokurör jõudsid kokkuleppele ka tsiviilhagi hüvitamise osas, et saa kohtunik kinnitada kokkulepet selle ebaseaduslikus osas, nimelt tsiviilhagi osas, kuid peab võimalikuks lahendada tsiviilhagi küsimus iseseisvalt, sest vastavalt KrMS § 244 lg 2 võivad pooled jõuda kokkuleppele üksnes kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses. Kui aga kahju on tekitatud väärteoga, siis pooltel puudus õiguslik alus käsitleda kahju küsimust läbirääkimistel prokuratuuris. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et süüdistatav S.V tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu V L tsiviilhagi summas 343,40 krooni jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta S.V kanda. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.