järgi lühimenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav G.U Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: OÜ , brigadir, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
alusel rahaline karistus 17750 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 11 kuud. Kaitsja Maano Saareväli RESOLUTSIOON 1. G.U süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku 1 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta G.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud G.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.U temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.U järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada G.U-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada G.U suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
alusel rahalise karistusega summas 17750 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 11-ks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 16.02.2007.a kell 17.20 , mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega G.U pani toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav G.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et menetlus kuuluks lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, kuivõrd
ettenähtud kuriteo toimepanemises süüditunnistamisel ja karistamisel karistataks isikut sama teo eest kaks korda, kuivõrd süüdistatavat on karistatud 06.03.2007 otsusega väärteoasjas nr XXX. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusest, mille kohaselt karistati G.U
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 17 750 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 11 kuuks. (t/l 4-5) 16.02.2007 koostatud väärteoprotokoll nr XXX, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.02.2007 kell 17.20 juhtis G.U mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 33 km/h võrra tunnis ja eiras politseiametniku peatumismärguannet. (t/l 6) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati 16.02.2007 kell 18.15 Wismari Haiglasse toimetatud G.U keskmine alkoholijoove 1,98‰. (t/l 7) 16.02.2007 koostatud menetlusaluse isiku G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas G.U , et rikkumine kiiruse eest, sõitis 84 km/h, millega rikkus ohutust teel. Ei märganud signaaltulesid. (t/l 9) 17.08.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt karistati kahtlustatavat 30.05.2005 otsusega rahalise karistusega, millise täitis ositi 2006 aasta märtsiks. 16.02.2007 kell 17.20 juhtis sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Peatati kiiruse ületamise eest, kuid kuna sõitis bussi taga, siis ei näinud märguannet. Kontrollimisel tuvastati alkoholijoove, viidi Wismari Haiglasse. Arst tuvastas keskmise joobe. Kiiruse ületamise ja peatumismärguande eiramise eest karistati rahatrahviga 8400 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Trahvi on tasunud 2007 märtsis. Ülalpidamisel on kaks alaealist last, tasub liisingmakseid pangale 7000 krooni kuus. Võimalusel karistada rahalise karistusega ja määrata tasumine ositi. (t/l 14-15) Tööandjate andmebaasi päringust nähtuvalt on G.U saanud 2006 aastal alalist tulu OÜst. (t/l 22-23) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et G.U keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal pärast mahaarvamiste tegemist oli 93 krooni. (t/l 24) KÜ andmed korteri XX kommunaalkulude suuruse kohta 2007 aasta septembris. Tallinna XXX Lasteaia arve AJ lasteaiakoha maksumuse kohta 2007 aasta septembri eest. Tallinna XXX Lasteaia arve EJ lasteaiakoha maksumuse kohta 2007 aasta septembri eest. OÜ iseloomustus G.U kohta, kus G.U iseloomustatakse positiivselt ja taotletakse kohtule võimaluse korral jätta lisakaristus kohaldamata. Laenuleping nr XXX. XXX sündinud EJ sünnitunnistuse koopia. 3 XXX sündinud AJ sünnitunnistuse koopia. OÜ teatis Ingrid G.U sissetulekute kohta ajavahemikul 01.04.2007 kuni 09.10.2007. OÜ teatis G.U sissetulekute kohta ajavahemikul mai kuni oktoober 2007. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kaitsja seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel G.U menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, kohtuotsust, väärteoprotokolli, andmeid sissetulekute kohta, asub seisukohale, et süüdistatava G.U süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on G.U varem karistatud Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusega
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, milline oli lõplikult tasutud 2006 aasta märtsiks. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 4 sätetele karistusandmed kustutatakse kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat. Seega oleks G.U karistusandmed kustutatud kolme aasta möödumisel rahalise karistuse tasumisest, seega karistusandmed oleks kustutatud 2009 aasta märtsis. G.U pani aga uue teo toime 16.02.2007, so ajal, mil karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on G.U käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuistungil asus kaitsja seisukohale, et süüdistatavat on juba sama teo eest karistatud Põhja Politseiprefektuuri 06.03.2007 otsusega LS § 7422 lg 2 ja 74 30 lg 1 järgi rahatrahviga kokku summas 8400 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega on alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kohus asub seisukohale, et taoline seisukoht ei tulene seadusest ega senisest kohtupraktikast. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus on kahjustatud erinevaid õigushüvesid ja tegemist on ka erinevate tegudega, mida sai teatud olukorras toime panna üheaegselt, kuid tegemist ei ole sama teoga. Kriminaalasja materjalides kogutud tõenditest ja inkrimineeritud teo ja väärteomenetluses inkrimineeritud tegude koosseisutunnused omavahel kokku ei lange.
kohaselt on süüteo koosseisuliseks tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on vältav tegu alates mootorsõiduki juhtima asumisest kuni peatumiseni ning kõik muud teod, mis on toime pandud juhtimise ajal, ei saa olla
ettenähtud süüteo koosseisulisteks asjaoludeks, kuigi võivad olla seotud liikluseeskirja nõuete rikkumisega.
ettenähtud tegu toime pannes rikub isik LE § 76 p 1 nõudeid ja on seejuures isikuks, kes on seda varem teinud ning määratud karistus sellise teo eest ei ole 22 kustunud. G.U karistati väärteootsusega LS § 74 lg 2 ja 7430 lg 1 ettenähtud 22 väärtegude toimepanemise eest. LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteona kvalifitseeritakse isiku käitumist juhul, kui ta rikub LE § 124 p 1 nõudeid. Taoline käitumine on võimalik ka isiku puhul, kes ei ole joobes ja selline käitumine võib olla hetkeline või lühiajaline, kuid seda ei saa toime panna alates mootorsõiduki juhtima asumisest joobeseisundis, kuivõrd mootorsõiduki tehnilised võimalused seda ei võimaldaks ning see käitumine ei saa olla vältav kogu juhtimise ajal. Küll aga on vältav joobes juhtimine. Nimetatud teod on suunatud küll liiklusohutuse vastu, kuid need teod asuvad liikluseeskirja erinevates peatükkides, millistest üks on seotud juhi üldkohustustega, teine aga sõidukiirusega, kolmas aga hoopis eeskirja lisas. Need kolm tegu ei alanud ega kulgenud samaaegselt ega lõppenud samaaegselt, kuivõrd joobes juhtimine sai alguse sõidukit juhtima asumisest, selle käigus mingil hetkel ületati lubatud suurimat sõidukiirust ning sõidukiiruse ületamine lõpetati politsei poolt, kuid peatumismärguande eiramine algas alles peatumismärguande andmisest, mitte juhtima asumisest või kiiruse ületamise algushetkest. Mis puudutab aga LS § 7430 lg 1 ettenähtud 4 väärtegu, siis siin on juht eksinud hoopis Liikluseeskirja Lisas märgitud juhi kohustuse vastu ning sellise teo toimepanemine on võimalik ka juhul, kui isik ei ole rikkunud LE § 76 p 1 või § 124 p 1 nõudeid või ei eelnenud peatumismärguandele üldse mingit rikkumist. Seega ei ole tegemist
ettenähtud kuriteo ja LS § 7422 lg 2 ja § 7430 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise puhul sama teoga
Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
ettenähtud kuriteona ning alus sellise karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub ning süüdistatav kuulub süüditunnistamisele
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo ja samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavana ülekuulamisel on süüdistatav taotlenud enda karistamist rahalise karistusega, millise täitmine määrataks ositi. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 93 krooni, kuid kohtuistungil esitas kaitsja rea dokumente ülalpeetavate laste ja süüdistatava rahaliste kohustuste kohta. Arvestades taolisi andmeid rahaliste kohustuste kohta ja süüdistatava suhteliselt väikest sissetulekut nende rahaliste kohustuste suuruse kõrval, asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse mõistmine, ka ositi, ei ole võimalik, kuivõrd rahalise karistuse ja kriminaalmenetlusest tulenevate rahaliste kohustuste suurus välistaksid võimaluse süüdistataval ülal pidada oma lapsi ning täita temal lasuvaid rahalisi kohustusi kolmandate isikute eest, sest sellisel juhul puuduks tal võimalus ülal pidada oma lapsi ja suhteliselt tagasihoidlikku sissetulekut saavat abikaasat. Peale selle ei ole varasemad rahatrahvid ja rahaline karistus sundinud süüdistatavat edaspidi loobuma liiklusalaste süütegude toimepanemisest, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava rahaline mõjutamine on end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust. Vastavalt karistuse mõistmise põhimõtetele, valides sanktsioonis ettenähtud alternatiivsete karistuste vahel, tuleb vangistust kohaldada juhul, kui rahalise karistuse kohaldamine kas ei anna karistuse eesmärkide saavutamisel oodatavat tulemust või kui süüdlase majanduslik olukord välistab rahalise karistuse tasumise. Sellist järeldust saab teha kas süüdlase majanduslikku olukorda analüüsides või arvestades süüdlase varasemat käitumist ja karistusi. Kriminaalasjast nähtuvalt ei ole rahaline mõjutamine end õigustanud ning oodatud tulemust andnud, samuti muudaks rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava majandusliku olukorra väga raskeks. Ülaltoodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust ning kohaldada tuleb süüdistatava suhtes vangistust. Arvestades asjaoluga, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud rahalise karistusega kaks aastat tagasi, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Kuivõrd süüdistatav on oma süütegu kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ja süüdistatava isikuandmed annavad aluse arvata, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatava karistusandmetest võib teha järeldusi alkoholilembuse kohta, mis takistab süüdistatavat aeg-ajalt käitumast liikluses õiguskuulekalt, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse kõrvalise isiku järelevalve all olles otsida abi oma terviseprobleemile ja näidata oma soovi edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval on soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes toimetustes seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub 5 kohus asjaolust, et süüdistatavat karistatakse samalaadse teo toimepanemise eest juba kolmandat korda, mis eeldaks pikemaajalise lisakaristuse kohaldamist. Seejuures ei saaks lisakaristus olla lühem kui samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse ülemmäär, kuivõrd varasem lisakaristus samuti ei suutnud avaldada oodatud mõju. Samas aga on süüdistataval ülalpidamisel väikesed lapsed, kelle eest hoolitsemine võib tingida vajadust kasutada mootorsõidukit, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.