14.veebruaril 2006.a
08.septembril 2006.a
lg 2 p-de 4,7,8 järgi 8-kuulise vangistusega; vahi alla alates 19.juulist 2007.a, süüdistuses
A.R-i , eluneva XXX, XXX, isikukood XXX, mitte töötava, varem kohtulikult karistatud: 1. 20.oktoobril 2005.a
25.oktoobril 2006.a
lg 2 p-de 4,8 ja § 121 järgi 2 kuu 10-päevase vangistusega; süüdistuses
Vadim Goldmani, eluneva XXX, XXX, isikukood 38005162255, mitte töötava, varem kohtulikult karistatud:
01.detsembril 2004.a
lg 2 p-de 4,8 järgi 1-aastase vangistusega, millest 6 kuud reaalselt, 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; süüdistuses
Kohus tuvastas: Süüdistatavad on antud kohtu alla järgmiste kuritegude toimepanemises: S.Z süüdistatakse selles, et isikuna, kes on 14.02.2006.a Narva Linnakohtu poolt karistatud
lg 2 järgi, taas 06.03.2007.a ajavahemikul kella 8.00 kuni kella 21.00, pani Narvas, XXX maja juurest toime V.F. kuuluva sõiduauto Audi 100, r.m. XXX, maksumusega 5500 krooni varguse. Kannatanu V.F. poolt on esitatud kahjusumma 2000 krooni. Samuti S.Z grupis A.U. 25.06.2007.a varastasid FIE V.M. kuuluvalt territooriumilt aadressil XXX V.M. kuuluva vara: • ketaslõikuri METABO maksumusega 3600 krooni; • elektrijõhvsae METABO maksumusega 1500 krooni; • ketassae METABO maksumusega 3000 krooni; • kaks pooli pikendusjuhet kokku summas 1000 krooni; • instrumentide komplekti maksumusega 1200 krooni; tekitasid kannatanule materiaalse kahju kokku summas 10 200 krooni. Samuti S.Z alates kella 20.00 05.07.2007.a kuni kella 06.00 06.07.2007.a varastas ukseluku lõhkumise teel lasteaia „Kuuseke“ aadressil XXX juhataja kabinetist vara: • monitori CTX VL, protsessori ja klaviatuuri kokku summas 9 923.73 krooni; • skanneri Scan Express maksumusega 617.80 krooni; • Marina Andrejeva poolt on esitatud kahjusumma 10 541.53 krooni. S.Z pani oma tahtlike tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o
S.Z süüdistatakse selles, et 11.05.2007.a kella 12.00 paiku Narvas, XXX augu rajoonis, kasutades ära A.K. alkoholijoobe seisundit, varastas A.K. kuuluva ametliku dokumendi, Hansapanga pangakaardi. S.Z pani oma tahtlike tegudega toime ametliku dokumendi varguse ja varjamise, s.o
Samuti S.Z süüdistatakse selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul kella 19.24 11.05.2007.a kuni kella 13.03 14.05.2007.a pettuse teel, kasutades A.K. kuuluvat ja temalt varastatud Hansapanga pangakaarti kui maksevahendit kasiinos Monte Carlo aadressil Narva, XXX, mängusaalis Soldino aadressil Narva, XXX, ja kasiinos Grand Prix aadressil Narva, XXX, teostas 100 tehingut igaüks maksumusega 100 krooni, saades varalist kasu kokku summas 10 000 krooni, tekitas kannatanule kahju kokku summas 10 000 krooni. S.Z pani oma tahtlike tegudega toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
3 S.Z süüdistatakse selles, et 17.07.2007.a kella 17.45 paiku esitas Hansapanga kontoris aadressil Narva, XXX, tellerile juhiloa Vladimir Golovtšiku nimele ja katsus sulgeda pangakontot. S.Z pani oma tahtlike tegudega toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o
S.Z süüdistatakse selles, et 25.aprillil 2007.a õhtul, olles korteris aadressil Tallinn, XXX, varastas sülearvuti Apple iBook maksumusega 16 990 krooni, kõlarid maksumusega 327 krooni ja VEB-kaamera maksumusega 300 krooni, tekitas I.J. kahju summas 17 617 krooni. Samuti tema, 27.aprillil 2007.a päeval, olles korteris aadressil Tallinn, XXX, varastas külmkapi Beko maksumusega 7000 krooni, praeahju ja keraamilise pliidi Elektrolux komplekti kokku summas 8 000 krooni, veeboileri Elektrolux maksumusega 2000 krooni, valgustusega dekoratiivpeegli maksumusega 2000 krooni, tekitas sellega A.K. kahju summas 19 000 krooni. Nimetatud teod on kvalifitseeritud
Peale selle S.Z, 26.aprillil 2007.a, korteris aadressil Tallinn, XXX, sai I.J. pettuse teel 1000 krooni, öeldes talle, et teab, kus asub tema sülearvuti, kuigi tegelikult müüs sülearvuti tuvastamata isikule. Need S.Z-i teod on kvalifitseeritud
A.R süüdistatakse selles, et isikuna, keda on 02.11.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt karistatud
lg 2 järgi, taas 13.03.2007.a kella 18.00 paiku omastas Narvas, XXX maja juures I.T. kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 6101 maksumusega 1710 krooni. A.R pani oma tegudega toime omastamise –võõra vallasasja või talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Vadim Goldmani süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et S.Z pani lasteaiast toime varguse, juunis 2007.a, täpne aeg ja kuupäev on tuvastamata, omandas S.Z-ilt lasteaiast „XXX“ aadressil Narva, XXX, varastatud monitori CTX VL, protsessori ja klaviatuuri kokku summas 9923.73 krooni ja skanneri Scan Express maksumusega 617.80 krooni, hiljem müüs need ära. Vadim Goldman pani oma tegudega toime kuriteo tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, s.o
Süüdistatavatena ülekuulatud S.Z, A.R ja V.Goldman tunnistasid süüd täielikult, haginõuetele vastu ei vaielnud. ütluste andmisest keeldusid. Kannatanu M.A. esitas hagi summas 10 541.53 krooni. 4 Kannatanu V.M. esitas hagi summas 10 200 krooni. Kannatanu I.T. esitas hagi summas 1710 krooni. Kohus avaldas kriminaalasja materjalid. Kannatanu V.F. ülekuulamise protokolli, kes ütles, et temalt oli varastatud auto. Auto varguse tunnistasid talle üles Goldman ja S.Z. Nad ütlesid talle ka, et müüsid auto autoteenindusele. Hindab auto 5500 krooni. Peale selle nõuti autoteeninduses temalt 2000 krooni tehtud remondi eest. Esitab hagi 2000 krooni (tl 1-4, 176-179). Tunnistaja S.V., autoteeninduse töötaja, ülekuulamise protokolli, kes ütles, et V.Goldman tõi auto remonti. Teisel päeval Goldman tuli koos auto omanikuga. Nõudis tehtud remondi eest omanikult 2000 krooni (tl 11-15). Kahtlustatava S.Z-i ülekuulamise protokolli, kes andis toimepandud kuritegude suhtes õigeksvõtvad ütlused (tl 26-29). Kahtlustatava Vadim Goldmani ülekuulamise protokolli, kes andis toimepandud kuritegude suhtes õigeksvõtvad ütlused (tl 31-34). Tunnistaja O.G. ülekuulamise protokolli, kes ütles, et tema abikaasa V.Goldman aitas S.Z viia V.F. auto teise kohta (tl 38-41). Kannatanu M.A: ülekuulamise protokolli, kes ütles vargusest lasteaiast „XXX“. Kahju summas 10 200 krooni (tl 44-49, 64-67). Lasteasutuse „XXX“ avalduse vargusest (tl 60-62). DNA-ekspertiisi (tl 71-74). Tunnistaja D.H., Hansapanga töötaja, ülekuulamise protokolli, kes pidas kinni kahtlase noormehe, kes soovis võtta võõraste dokumentidega arvelt raha (tl 75-78). Kahtlustatava S.Z-i ülekuulamise protokolli, kus ta ütles üksikasjalikult, kuidas ta pani koos U. toime varguse lasteaiast (tl 84-89). Kannatanu V.G: ülekuulamise protokolli, kes ütles, et töötab lasteaias öökorrapidajana. Korrapidamise ajal tulid tema juurde U. ja S.Z, kes kutsusid ta kasiinosse. Pärast kasiinot ta lasteaeda ei läinud (tl 102-112). Kannatanu V.M. ülekuulamise protokolli, kes ütles, et tema juures objektil töötas A.U., kes tahtis temalt osta autot Ford 5000 krooni eest. 25.juunul 2007.a M. avastas, et tootmisbaasis on lukk lõhutud ja sealt on varastatud instrumendid. Kahju 10 200 krooni (tl 113-118). Kahtlustatava A.U. ülekuulamise protokolli, kes rääkis üksikasjalikult koos S.Z-iga toimepandud vargusest lasteaias. Rääkis üksikasjalikult, kuidas nad varastasid laost koos S.Z-iga erinevaid instrumente (tl 121-128, 153-154). Ütluste olustikuga kohapeal kontrollimise protokolli, kus U. ütles ja näitas toimepandud varguste kohta. Ütles vargusest lasteaiast, mille pani toime S.Z. Ütles vargusest laost. Varguse laost pani toime koos S.Z-iga (tl 129-134). 5 Kahtlustatava Vadim Goldmani ülekuulamise protokolli, kes tunnistas, et omandas ja müüs ära asjad, millised S.Z ja U. varastasid (tl 156-159). Tunnistaja A.R: ülekuulamise protokolli, kes kinnitas V.Goldmani ütlusi (tl 160-164). Kahtlustatava S.Z-i ülekuulamise protokolli, kes tunnistas, et pani koos U. toime varguse laost. Tunnistas, et omastas F. auto. Tunnistas vargust lasteaiast. Tunnistas, et tahtis G. dokumentidega võtta tema arvelt raha 8tl 165-170). Kannatanu I.T. ülekuulamise protokolli, kes ütles, et tundmatud inimesed võtsid pettusega ära tema mobiiltelefoni. Kahju 1710 krooni (tl 183-187, 204-208). Tunnistaja V.K. ülekuulamise protokolli, kes kinnitas I.T. ütlusi ja avaldas, et telefoni omastas A.R 8tl 188-191). Tunnistaja L.K. ülekuulamise protokolli, kes kinnitas V.K. ütlusi 8tl 192-195). Kahtlustatava A.R-i ülekuulamise protokolli, kes tunnistas, et omastas pettuse teel T. telefoni (tl 199-202). Kannatanu A.K. ülekuulamise protokolli, kes ütles, et ühise alkoholi pruukimise ajal usaldas oma mobiiltelefoni ja pangakaardi vähetuntud noormehele (tl 210-216). Kahtlustatava A.R-i ülekuulamise protokolli, kus ta kinnitas kannatanu K. ütlusi ja ütles, et telefoni ja pangakaardi võttis S.Z 8tl 217-220). Kahtlustatava S.Z-i ülekuulamise protokolli, kus ta tunnistas, et omastas K. mobiiltelefoni ja pangakaardi. Telefoni müüs, pangakaarti kasutas maksmiseks (tl 221-225). Köitest 2 kohus avaldas järgmised materjalid: Kannatanu I.J. ütluste protokolli, kes ütles, et korterist oli varastatud sülearvuti, kõlarid, VEBkaamera, kokku summas 17 617 krooni eest. Tol ajal käisid korterisse tema endise elukaaslase tuttavad. Nende hulgas oli noormees isikunimega S. Narvast. Teisel päeval pärast vargust tuli S.Z ja ütles, et teab, kus sülearvuti on. Küsis temalt selle eest 1000 krooni. Saanud raha, S.Z rohkem ei ilmunud ja raha ei tagastanud 8tl 2-3, 156-159). Kannatanu A.K. ütluste protokolli, kes ütles, et üürib oma korterit välja. Korteris elab I.J.. 27.aprillil 2007.a oli korterist toime pandud vargus. Varastati külmkapp, praeahi ja pliit Elektrolux, boiler, valgustusega ovaalne dekoratiivpeegel, kokku summas 19 000 krooni (tl 19-23, 41-45, 152-155). S.Z-i ütluste protokolli, kes tunnistas täielikult vara vargust K. korterist. Alguses varastas I.J. kuuluva vara, hiljem K. vara. Tunnistas ka, et sai pettuse teel J. 1000 krooni (tl 95-103). Sündmuskoha, K. korteri, vaatlusprotokolli (tl 27-30). Ekspertiisiakti, millega oli tuvastatud, et K. korterist võetud näpujäljed kuuluvad S.Z-ile (tl 73). 6 Prokurör palus oma kõnes tunnistada S.Z süüdi
Kelmuse episood
suhtes jätta süüdistusest välja, süüdistatav mõista õigeks. Prokurör tegi kohtule ettepaneku karistada s.S.Z KrMS § 238 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud. A.R tunnistada süüdi
MS § 238 kohaldamisega 4 kuud vangistust.
Goldman tunnistada süüdi
MS § 238 kohaldamisega 6 kuud vangistust. Võtta vahi alla kohtusaalis. Kaitsja T.Massalina palus samuti mõista S.Z Tallinna episoodis
Kaitsja A.Belõševa palus kohtul võtta arvesse, et tema kaitsealune A.R töötab ja palus karistada rahalise karistusega. Kaitsja V.Rogulski palus määrata tema kaitsealusele karistus rahalise karistusena. Kuulanud seega ära prokuröri, kaitsjad ja uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, kohus jõuab arvamusele, et A.R-i ja Goldmani süü on tõendatud ja nende teod on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava S.Z-i suhtes kohus jõuab arvamusele, et süüdistusest tuleb välja jätta kelmuse episood Tallinnas, kuna kahju suurus ei ületa 1000 krooni. Ülejäänud osas on süüdistus tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatavatele karistuse liigi ja suuruse valimisel kohus võtab arvesse karistust kergendavaid asjaolusid – süü täielikku tunnistamist ja kahetsust. Raskendavaid asjaolud puuduvad. S.Z-ile karistuse määramisel kohus võtab arvesse kuriteoepisoodide hulka - 8. Kuriteod on toime pandud Eesti erinevates regioonides. Kohus pöörab tähelepanu ka kohtulike karistuste hulgale – üheksa. Kohus ei pea võimalikuks ja otstarbekaks vabastada S.Z karistusest. Karistusregistri tõendist nähtub, et ta on varem kaks korda karistusest vabastatud, kuid see ei avaldanud talle positiivset mõju. Ta jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus jõuab arvamusele, et S.Z tuleb karistada vangistusega. S.Z pani süüteod toime otsese tahtega. Pani oma teod toime teadlikult, saades aru, et ta realiseerib tegusid, mis vastavad süüteo koosseisule. Tema tahte suunale viitavad tema poolt toimepandud süütegude tegelikud asjaolud. Tema teod kuritegude toimepanemise ajal ja pärast toimepanemist.
lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette ainult ühe karistuse liigi – vangistuse ühest kuni viie aastani. Eeltoodu alusel ja eesmärgil mõjutada S.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti võttes arvesse korrakaitse huvisid ja seda, et karistuse eesmärke ei saa saavutada kergema karistuse määramisega, on S.Z-i suhtes võimalik määrata karistus ainult vangistusena. V.Goldmani suhtes kohus jõuab arvamusele, et teda võib karistada rahalise karistusega, aga 01. detsembri 2004.a kohtuotsust täitmisele mitte pöörata. Kohus võtab arvesse, et
Kohus võtab arvesse, et antud kuritegu ei ole suure ühiskonnaohtlikkusega. Kohus arvestab, et süüdistuses on ainult üks kuriteoepisood. 7 A.R-i suhtes kohus jõuab arvamusele, et teda võib karistada rahalise karistusega, aga 20.oktoobri 2005.a kohtuotsust täitmisele mitte pöörata. Kohus võtab arvesse, et
lg 2 p 1 sanktsioon näeb karistusena esimeses järjekorras ette rahalise karistuse. Kohus võtab arvesse, et antud kuritegu ei ole suure ühiskonnaohtlikkusega. Kohus arvestab, et süüdistuses on ainult üks kuriteoepisood. Vaadates läbi kannatanute haginõudeid, kohus lähtub sellest, et süüdistatavad ja nende kaitsjad ei vaidlustanud hagisummasid. Kohus lähtub Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5. Seaduses on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud asjas kuulub hüvitamisele varaline kahju (VÕS 128 lg 2,3). Kohus lähtub sellest, Kahju tuleb hüvitada mitte ainult ühekordselt makstava rahasummana, vaid kahju võib hüvitada ka perioodiliste maksetena (VÕS § 136). Kohtu arvamusel kahju ei tekkinud kannatanute süül, seetõttu puuduvad alused hüvitatavate kahjusummade vähendamiseks (VÕS § 139). Kohus leiab, et kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks puuduvad alused. See ei oleks kannatanute suhtes aus. Samal ajal on kahjuhüvitise suurus süüdistatava jaoks mõistlikkuse piirides (VÕS § 140). VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanud M.A., V.M., I.T. kinnitasid oma haginõudeid kohtuistungil. Kohus lähtub KrMS § 236 lg 2 sätetest, et kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile mitteilmumine ei takista kohtulikku arutamist ja tsiviilhagi läbivaatamist. Seetõttu kohus peab võimalikuks vaadata läbi ka nende kannatanute haginõuded, kes kohtuistungile ei ilmunud ja avaldusi ei esitanud. Antud juhul kohus võtab arvesse, et ei süüdistatav ega tema kaitsja hagisummasid ei vaidlustanud. Kannatanud otsustavad ise, kas pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Lähtudes eeltoodust kohus jõuab arvamusele, et kannatanute haginõuded on põhistatud seadusega, põhjendatud ja need tuleb rahuldada täies ulatuses. KrMs §-de 305-315 alusel kohus o t s u s t a s: Tunnistada S.Z süüdi
lg 2 p-de 4,7,8, § 209 lg 2 p 1, § 346 ja § 349 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: -
lg 2 p-de 4,7,8 järgi vangistusega 2 aastat; -
lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta; -
järgi vangistusega 3 kuud; -
järgi rahalise karistusega summas 2250 krooni (45 päevamäära).
MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, s.o kuni 1 aasta 4 kuuni. Rahaline karistus vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o kuni 1500 kroonini (30 päevamäära). Rahaline karistus täidetakse iseseisvalt. Vangistuse tähtaega arvestada alates 19.juulist 2007.a. Tõkend vahistamisena jätta endiseks.
mõista õigeks seoses dekriminaliseerimisega. Tunnistada Vadim Goldman süüdi
MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, s.o kuni 2000 kroonini (40 päevamäära).
Rahaline karistus täidetakse iseseisvalt. Tõkendit ei valitud. Tunnistada A.R süüdi
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada rahalise karistusega summas 3000 krooni (60 päevamäära). KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, s.o kuni 2000 kroonini (40 päevamäära).
alusel võib rahalise karistuse tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Ühispangas või arvelduskontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065064. Igakuine makse ei või olla väiksem kui 400 krooni. Selgituses märkida isikunimi, perekonnanimi, kriminaalasja number, rahaline karistus. Kui rahalist karistust määratud tähtajaks täies ulatuses ei tasuta, saadetakse nõue täitmiseks kohtutäiturile.
Rahaline karistus täidetakse iseseisvalt. Tõkend elukohast lahkumise keeluna jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks. Mõista S.Z-ilt välja: - V.F. (XXX) kasuks 2000 krooni; - M.A. (XXX) kasuks 10 541.53 krooni; - A.K. (XXX) kasuks 10 000 krooni; - I.J. (XXX) kasuks 17 617 krooni; - A.K. (XXX) kasuks 19 000 krooni. Mõista S.Z-ilt välja: - V.M. (XXX) kasuks 5100 krooni. Mõista A.R-ilt välja: - I.T. (XXX) kasuks 1710 krooni. 9 Mõista süüdistatavalt S.Z-ilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu 3136.44 krooni; - menetlusega seotud ekspertiisid 2850 krooni; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 262 krooni; - sundraha 6525 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada S.Z osaliselt sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisi ja koopiate tegemise eest tasumisest. Mõista süüdistatavalt riigituludesse sundraha summas 5000 krooni, kaitsjatasu 2000 krooni, ekspertiisi tegemise eest 1000 krooni, koopiate tegemise eest 100 krooni. Ülejäänud menetluskulude summa jätta riigi kanda. Mõista süüdistatavalt A.R-ilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu 1982.40 krooni; - menetlusega seotud ekspertiisid - ei ole; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 262 krooni; - sundraha 6525 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A.R osaliselt sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisi ja koopiate tegemise eest tasumisest. Mõista süüdistatavalt riigituludesse sundraha summas 5000 krooni, kaitsjatasu 1000 krooni, koopiate tegemise eest 100 krooni. Ülejäänud menetluskulude summa jätta riigi kanda. Mõista süüdistatavalt V.Goldmanilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu 1982.40 krooni; - menetlusega seotud ekspertiisid – ei ole; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 262 krooni; - sundraha 6525 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada V.Goldman osaliselt sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisi ja koopiate tegemise eest tasumisest. Mõista süüdistatavalt riigituludesse sundraha summas 5000 krooni, kaitsjatasu 1000 krooni, koopiate tegemise eest 100 krooni. Ülejäänud menetluskulude summa jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900.Märkida süüdistatava isikunimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahalise nõude mittetasumise see korral nõutakse sisse kohtutäituri poolt. Asitõendeid asjas ei ole. Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, tuleb sellest teatada kohtule kirjalikult (või telefaksi teel) 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa avalikult teatavakstegemise päevast. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15-päevase tähtaja jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui kohtumenetluse pool sai võimaluse kohtuotsusega tutvuda. Vahi all olev süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul päevast, mis järgneb süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise päevale. 10 Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsiooniõigusest, saab kohtuotsuse terviktekstiga tutvuda kohtu kantseleis 15 päeva pärast peale seda, kui kohtule teatati soovist kasutada apellatsiooniõigust. Kohtunik R.Minzatov Tõlk on hoiatatud vastutusest
ja
järgi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.