lg 1, P.E süüdistuses
§ § 263 p 1, K.U süüdistuses
, A.Z-i süüdistuses
lg 2 p 4, 7 ja T.L süüdistuses
I.G - isikukood XXX; Eesti kodanik; algharidusega; elukoht XXX; viibib 2008.a. augustini Jõhvi Laste ja №orte Ravi- ja Rehabilitatsioonikeskuses; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja advokaat Eduard Bulattšik 2. P.E – isikukood XXX; Eesti kodanik; algharidusega; töötab ehitusel juhutöödel; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 21.02.2006.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega
lg 2 p 3 järgi -2 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 22.24.09.2007.a.); 2 Kaitsja advokaat Vaike Eerma 3. K.U - isikukood XXX; Eesti kodanik, algharidusega; õpib Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis; elukoht: XXX; 25.01.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ning mõjutusvahendina kohaldatud käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 20.09.21.09.2007.a.); Kaitsja advokaat Vaike Eerma 4. A.Z - isikukood XXX, kodakondsuseta, algharidusega, elukoht: XXX; ei õpi ega tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 29.01.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi – 1 aasta vangistust, millest reaalselt kanda 4 kuud ning 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 2) 21.06.2007.a. Harju Maakohtu Tartu mnt.kohtumaja otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi – 3 kuud vangistust; liitkaristus
lg 1 alusel – 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; tõkend – vahi all pidamine alates 21.09.2007.a. ; Kaitsja advokaat Vaike Eerma 5. T.L – isikukood XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, ei õpi ega tööta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: 25.06.2007.a. Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumaja otsusega
p 1 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, tõkend – vahi all pidamine alates 26.09.2007.a. (kahtlustatavana kinni peetud 25.09.2007.a.) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.G
lg 1 järgi ja
lg 1 alusel vabastada ta karistuse kandmisest.
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks. Viru Maakohutu KrHO juhatajal määrata I.G-le kriminaalhooldja. Ühe-aastase käitumiskontrolli ajal on I.G kohustatud täitma
3 Kriminaalhooldusametniku ettekande alusel võib kohus käitumiskontrolli tähtaega pikendada või muuta mõjutusvahendi liiki 2. Süüdi tunnistada P.E
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub rahaline karistus 40 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 2 000 (kaks tuhat) krooni.
lg 1 alusel arvata mõistetud karistuse hulka eelvangistuse aeg 3 päeva (22.24.09.2007.a.) ning kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära on karistusest kantud rahalise karistuse 9 päevamäära ning kanda jääb rahaline karistus 31 päevamäära ehk 1 550 (üks tuhat viissada viiskümmend) krooni.
5 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 310 krooni igas kuus. (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 4100064939, märkida nimi ja kriminaalasja nr. 1-07-16087) 3. Süüdi tunnistada K.U
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust, millest eelvangistusena
lg 1 alusel on ära kantud 2 päeva vangistust ( 20.-21.09.2007.a.).
lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui K.U 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järlevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 4. Süüdi tunnistada A.Z
lg 2 p 4, 7 järgi ning
ituseks mõista 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra (1 aasta 4 kuud) ning kandmisele kuulub 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (2 aastat 8 kuud vangistust) 21.06.2007.a. otusega mõistetud kandmata karistuse (8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse (3 aastat 4 kuud) alguseks lugeda 21. september 2007.a. 5. Süüdi tunnistada T.L
lg 2 p 7 järgi ning juhindudes
§-st 61, karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 4 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust.
otsusega mõistetud kandmata karistuse (3 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõstetud vangistuse ( 1 aasta 3 kuud) alguseks lugeda 25.09.2007.a.
Kohus kvalifitseerib antud kuriteo
kehalise väärkohtlemisena), kuna süüdistuses ei märgita, milles seisnes avaliku korra rikkumine. A.Z-i süüdistatakse selles, et tema 08.08.2007.a. kella 23.30 ajal Tallinnas, Vilde tee 122 asuva ühissõidukite peatuse juures, pärast seda, kui P.E oli V K tõuganud ja löönud teda jalgadega, lõi kannatanu V K jalgadega vastu keha ja pea piirkonda ning peksmise käigus võttis ära mobiiltelefoni №kia 90i, maksumusega 6500.- krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 16.08.2007.a. kella 17.45 paiku Tallinnas, Järve raudteejaama juures grupis koos T.L ja Katerina Svistunovaga pani toime röövimise järgnevalt: A.Z lõi V R ühel korral vastu nägu, seejärel haaras kaela ümbert ning hoidis kannatanut kinni, samal ajal T.L ja Katerina Svistunova väänasid kannatanult jõuga käest välja mobiiltelefoni SonyEricsson W810i, maksumusega 2400.- krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 02.09.2007.a. umbes kella 22.30 ajal Tallinnas, Tondi bussipeatuses tungis kallale kannatanu H T’le ning lõi teda näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel jätkas A.Z kannatanu löömist jalgadega keha piirkonda ning võttis kannatanult ära ühelt käelt käekella maksumusega 60.- krooni, teiselt käelt metallist keti maksumusega 25.- krooni, taskust võttis rahakoti maksumusega 25.- krooni, milles oli pensionitunnistus kannatanu nimele ning sularaha summas 2500.- krooni. Seega A.Z, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt pani toime
I.G süüdistatakse selles, et tema 08.08.2007.a. kella 23.00 ajal Tallinnas, Vilde tee 122 asuva ühissõidukite peatuse juures pärast seda, kui P.E oli kannatanu V K tõuganud ja löönud jalgadega ja A.Z oli kannatanut peksnud, jooksis maaslamava kannatanu juurde ja lõi teda jalaga jalgade piirkonda ning võttis taskust ära sularaha 300.- krooni. 6 Seega I.G , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo T.L süüdistatakse selles, et tema 16.08.2007.a. kella 17.45 paiku Tallinnas, Järve raudteejaama juures grupis koos A.Z-i ja Katerina Svistunovaga pani toime röövimise järgnevalt: A.Z lõi V R ühel korral vastu nägu, seejärel haaras kaela ümbert ning hoidis kannatanut kinni, samal ajal T.L ja Katerina Svistunova väänasid kannatanult jõuga käest välja mobiiltelefoni SonyEricsson W810i, maksumusega 2400.- krooni. Seega T.L , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt, pani toime
K.U süüdistatakse selles, et tema 16.08.2007.a. kella 17.45 paiku Tallinnas, Järve raudteejaama juures lõi V R isiklike vaenulike suhete pinnal tekkinud tüli käigus vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega K.U, teise inimese löömisega pani toime
Poolte seisukohad Süüdistatavad I.G, P.E, K.U, A.Z ja T.L tunnistasid end kohtuistungil süüdi ja kahetsesid toimepandut; nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. I.G kaitsja E. Bulattšik ja T.L kaitsja S. Narusberg pidasid süüdistust põhjendatuks ja leidsid, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. P.E, K.U ja A.Z-i kaitsja V. Eerma pidas K.U ja A.Z-i osas süüdistust põhjendatuks ja nõustus kvalifikatsiooniga, kuid P.E osas vaidles vastu kvalifikatsioonile, leides, et tegu tuleb kvalifitseerida
Prokurör leidis, et kõikides episoodides on süüdistatavate süü tõendamist leidnud ja nende käitumine õigesti kvalifitseeritud. P. I.G taotles prokurör karistada 2-aastase vangistusega (mida vähendada kolmandiku võrra) tingimisi 18-kuulise katseajaga; K.U-le taotles karistuseks 3 kuud vangistust (mida vähendada kolmandiku võrra) tingimisi 18-kuulise katseajaga; P.E palus karistada rahalise karistusega 60 päevamäära, mida vähendada kolmandiku võrra ning millest maha arvata eelvangistusena kantud karistus (3 päeva eelvangistust ehk rahalise karistuse 9 päevamäära). T.L-ile ja A.Z-ile taotles prokurör reaalset vangistust vastavalt 3 aastat ja 4 aastat, mida vähendada kolmandiku võrra ning millele liita
Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: 7 08.08.2007.a toimunud episoodis (I.G , P.E ja A.Z-i süüdistuses): - kannatanu V K’i 31.08.2007.a antud ütlustega kohtueelses menetluses (I kd. tl. 4-6), mille kohaselt 08.08.2007.a klubist „Aspiriin“ alkoholijoobes lahkudes löödi teda; kaotas tasakaalu ja meelemärkuse; pikali maas olles tundis, kuidas tema taskute kallal sobrati, varastati sularaha umbes 300 krooni ja mobiiltelefon NOKIA väärtusega umbes 6500 krooni; 06.11.2007.a annab V. K täiendavaid ütlusi (I kd. tl. 74 - 79), kus ta selgitab, et ründajate nägusid ei mäleta ning kordab, et peksmise ajal varastati temalt mobiiltelefon NOKIA 90i maksumusega 6500 krooni ja raha 300 krooni, sellega tekitati talle materiaalne kahju summas 6800 krooni; seda, kas ta rasedat neiut kioski juures tülitas, ta ei mäleta; - tunnistaja A. G ütlustega (I kd. tl. 7 - 9), mille kohaselt saatis ta 08.08.2007.a umbes kell 23.45 oma tuttavat tütarlast trolli peale, peatuses kohtas ta oma tuttavaid nende lastekodust L. Derjaginat, N. Silajevat, P.E ja K.U , ta eemaldus neist; mõne aja pärast kuulis ta karjeid ja kisa, nägi maaslamavat meest; sai Falcki töötajate jutust aru, et peatuses lebavat meest oli algul pekstud, aga seejärel võeti talt ära mobiiltelefon ja rahakott; kes nimelt meest peksis ja telefoni ära võttis, ta ei näinud; kannatanu oli alkoholjoobes ja pidas ennast agressiivselt ülal; - tunnistaja R. K`e ütlustega (I kd. tl. 10 - 13), mille kohaselt 08.08.2007.a umbes kella 23.00 paiku väljus ta aadressilt XXX, et kioskist suitsu osta; märkas, et kioski ees pikali maas lamab keskealine meesterahvas ning tema ümber on 6-liikmeline noorte seltskond, kellest 2 peksid jalgadega seda meesterahvast; noormeeste kõrval seisis rase tütarlaps ja natuke eemal veel 3 noorukit, 2 noormeest ja 1 tütarlaps; mingil hetkel jooksis üks eemal seisnud noormeestest ka selle lamava meesterahva juurde ning otsis midagi taskutest; nägi, kuidas ta võttis taskust välja mobiiltelefoni ning midagi veel ja pani seejärel kohe jooksu; tema hüüdis noormeestele, kes peksid, et jätke järele, kuid nemad põhjendasid peksmist sellega, et see meesterahvas oli nende tüdrukut tõuganud või midagi sellist; mingil hetkel jalutas talle „Aspiriini“ nurga tagant vastu noormees, kelles ta tundis ära ühe seltskonnaliikme, kuid kes ise peksmisest ega röövimisest osa ei võtnud; küsimuse peale, et kus ta sõbrad on, vastas noormees, et ta ise on lastekodust ja sealt on pärit ka tema sõbrad, kes kannatanut peksnud olid; - tunnistaja A. S ütlustega (I kd. tl. 14 - 18), mille kohaselt 2007.a augusti alguses umbes kell 22.00 – 23.00 otsustas ta käia Centrumi kioskis, koos temaga olid Aleksei ja K.U ja L. Derjagina; kioski kõrval peatuses märkas ta purjus meest, kes rääkis tundmatute noormeestega; kioski juures tuli tema juurde seesama purjus mees, kes oli umbes 40-45aastane, habemega; mees sättis end tema selja taha ja hakkas end tema vastu hõõruma; selline mehe käitumine solvas teda ja ta lõi teda rusikaga näkku; kohe tulid tema juurde peatusest needsamad noormehed, kellega mees enne rääkis; noormehed hakkasid kohe koos peksma, lõid mehe jalust maha, lõid jalgadega nii tugevasti, et mees lõi peaga vastu kioski seina; tema ehmus ja läks ära; noormehed jooksid ära; pärast peksmist tõusis purjus mees püsti ja hakkas neile karjuma, et miks me teda peksime ja nõudis mobiiltelefoni tagasiandmist; nad vastasid, et ei võtnud midagi, kuid mees ei kuulanud ja haaras tal kõrist; kohe hakkas K.U teda kaitsma ning lükkas meest eemale; võib-olla ka lõi, ei näinud; - kahtlustatava A.Z-i ütlustega (I kd. tl. 27 - 36), kus ta tunnistab, et 2007.a augusti alguses läks ta kioskisse kino Kaja juures, seal kaitses ta nende neiut joobnud mehe eest; Aleksei lõi meest jalaga vastu jalga, mees hakkas kukkuma, seejuures haaras tal jalast, tema lõi meest jalaga lõualuu piirkonda, seejuures võis mees pea vastu kioski seina ära lüüa; mingil 8 hetkel jooksis Paul asfaldil lamava mehe juurde ja kummardus ning võttis püksitaskust raha, mis lihtsalt rippus taskust välja; tema jõudis natuke varem võtta samast püksitaskust mobiiltelefoni; kahetseb tehtut puhtsüdamlikult; - K.U ütlustega kohtueelses menetluses (I kd. tl. 25 - 26), mille kohaselt läks ta koos Valja, Ljoša, Nastja, Pauli ja Vova A.Z-iga umbes kell 22.00 Kajasse, et Nastja ostaks endale juua; Nastja juurde tuli mees, kes hakkas ennast tema vastu hõõruma; pärast nägi ta, et tema vend lõi meest, too kukkus ning Vova ja Paul hakkasid teda peksma; Paul tiris välja rahakoti, Vova aga telefoni ja nad jooksid pargi suunas; mees tuli tema juurde ja küsis, kus rahakott ja telefon on ning haaras tal T-särgist, ta lõi meest ja hakkas teda eemale tõukama; lastekodus kohtas ta Vovat ja Pauli, Voval oli telefon, Paulil aga raha; - K.U ütlustega (I kd. tl. 40 - 48), kus ta selgitab, et 08.08.2007.a õhtul pimedal ajal oli ta seltskonnaga Kaja peatuse piirkonnas, peatuses oli purjus mees, kes hakkas ennast vastu Nastjat nühkima; Nastja tõukas ta eemale, P.E jooksis kohe juurde ning lõi purjus meest rusikaga näkku, A.Z hakkas meest jalgadega lööma; tema meest ei löönud; pärast jooksis juurde ka Paul, ta ei märganud, et Paul oleks meest löönud; niipalju kui tema aru sai, võttis Paul üles mehel välja kukkunud suitsupaki; hiljem sai teada, et sel hetkel võttis Paul mehelt raha; samuti sai hiljem teada, et peksmise käigus sai ka A.Z võtta kannatanu taskust mobiiltelefoni; telefon oli ilmselgelt kallis, moodne, lahtikäiva pöörleva korpusega; samuti näitasid Paul ja A.Z raha, üle 300 krooni; nagu ta nende jutust aru sai, siis just Paul võttis mehe taskust raha; - kahtlustatava P.E ütlustega (I kd. tl. 54 - 60), kus ta selgitab, et 08.08.2007.a õhtul läks ta koos K.U , Pauli, N. Silajeva, L. Derjegina ja A.Z-iga kioski juurde kino Kaja juures, kus Silajeva juurde tuli tundmatu mees, kes hakkas end vastu S hõõruma; mehe juurde läks A.Z, kes hakkas meest eemale tõukama, tema läks ka mehe juurde ja lõi teda üks kord rusikaga näkku; ta lõi meest selle eest, et mees solvas Nastjat; tema rohkem ei löönud; nägi, et A.Z jätkas maaslamava mehe peksmist, lõi jalgadega, samuti osales peksmises Paul; tema vend K.U ja N. S meest ei peksnud; pärast mehe peksmist jooksid A.Z ja Paul ära; ta nägi, kuidas mees tõusis üles ja läks kohe Nastja juurde ning haaras tal kõrist, tema vend astus Nastja kaitseks välja ja lükkas mehe eemale; pärast tulid Paul ja A.Z ning viimane näitas neile kõigile mobiiltelefoni NOKIA 50. A.Z ütles, et võttis telefoni sellelt mehelt, keda kioski juures peksti; samuti ütlesid A.Z ja Paul, et võtsid mehelt 300 krooni, sai nii aru, et nad jagasid seda raha omavahel; - kahtlustatava I.G ütlustega (I kd. tl. 64 - 71), kus ta selgitab, et 2007.a alguses, täpset kuupäeva ei mäleta, läks ta oma tuttavatega kino Kaja kioski juurde peatusesse ja nägi, kuidas purjus mees hõõrus ennast vastu Nastjat, teised poisid nägid seda ka ja sellepärast peksidki seda meest; tema jooksis mehe juurde, kui mees oli juba kukkunud ja lõi teda paar korda jalaga vastu jalgu; lõi selle eest, et mees solvas Nastjat; pärast märkas, et sellel mehel tolknes taskust raha ja ta võttis selle ära; raha oli mitte rohkem kui 300 krooni, jagas seda pärast Vovaga; samuti nägi A.Z juba hiljem mobiiltelefoni ja A.Z justkui rääkis, et võttis selle telefoni sellelt samalt mehelt; tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. 16.08.2007.a toimunud episoodis (K.U , T.L süüdistuses): ja A.Z-i 9 - kannatanu A R’i ütlustega (I kd. tl. 83 - 88), mille kohaselt kõnelusest tütre V. R selgitas ta välja, et 16.08.2007.a umbes kell 17:45 möödus tütar Järve jaamast, kui tema juurde tulid 4 noormeest ja 4 tütarlast ning üks tütarlastest oli püüdnud tema tütart lüüa; seejärel haaras üks noormeestest nimega Vova tütrel kaelast ja andis talle hoobi näo piirkonda; sel ajal, kui Vova hoidos tütart kaelast, võtsid Katja ja Regina ära telefoni; telefon oli Sony Ericsson w810i maksumusega 2 400 krooni; ründavate tegevustega tekitati tema tütrele füüsilist valu ja psühholoogiline trauma; soovib esitada tsiviilhagi summas 4400 krooni; samuti asus telefonis mälukaart maksumusega umbes 2100 krooni; hiljem selgitas välja rünnanute perekonnanimed: K.U, A.Z, Regina ja Katja; - teatisega SA Tallinna Lastehaiglast (I kd. tl. 89), kus V. R diagnoositi näo ja parema reie põrutus; - kannatanu V R ütlustega (I kd. tl. 90 - 94), mille kohaselt 16.08.2007.a kella 18.00 paiku läks ta Järve jaama piirkonda, kus teda varitses neli noormeest ja neli tütarlast, Julia viskus koheselt talle kallale, pärast Juliat lõi teda Volodja rusikaga vastu paremat lõualuud; siis hakkas Julia karjuma, et võtke talt telefon ära; K.U andis talle hoobi rusikaga vastu põske, tema lõi teda vastu, siis lõi Eduard teda veel rusikaga vastu paremat põske ja kohe järgnes hoop Volodjalt, kes lõi teda vasakult poolt vastu lõualuud; kui ta ütles, et ei anna neile midagi, hakkas Volodja teda kägistama, haaras tal kaela ümbert, surus küünarnukiga, ta hakkas isegi lämbuma; sai aru, et kohe võetakse ära telefon ja ta hoidis oma kätt koos telefoniga paremas taskus; sel ajal, kui Volodja tal kaelast haaras, siis Julia, Regina ja Katja hakkasid tal käsi lahti väänama ning võtsid talt telefoni ära; telefoni maksumus 2400 krooni, telefonis oli 2Gb mälukaart maksumusega 1700 krooni, samuti oli kõnekaart maksumusega 25 krooni, kokku tekitati materiaalset kahju 4 125 krooni; - tunnistaja P.E ütlustega (I kd. tl.136 - 143), kus ta selgitab, et 16.08.2007.a oli tema sünnipäev, kui J. B’le meenus, et ta tahab V. R asjad ära klaarida; B suundus Järvele V’ga kohtuma, nemad läksid kaasa; kohe kui V kohtasid, läks J. B V’le rusikatega kallale; tema vend K.U ja A.Z hakkasid neidusid eri suundadesse tirima ja kusagil sel hetkel lõi Eduard samuti V näkku, siis lõi V E’t, pärast mida andis A.Z V’le kõrvakiilu; tema kaklusesse ei sekkunud. Pärastpoole juhtus järgmine – A.Z haaras V’l kaelast, hoidis teda, aga J. B, Regina ja Katja jooksid eestpoolt V juurde ja hakkasid tal käsi väänama; tema ei märganud, kes telefoni kannatanult ära võttis; - tunnistaja R L ütlustega (I kd. tl. 164 - 167), mille kohaselt 16.08.2007.a tähistasid nad P.E sünnipäeva, V’ga kohtusid Järve jaama piirkonnas; Julia ja V hakkasid kaklema; Eduard lõi V käega vastu nägu; algas rüselus, ei oska kirjeldada, kes mida tegi. Alles bussis näitas just T.L talle mobiiltelefoni; sai alles siis aru, et telefoni võtsid ära just nemad ja et see telefon on V oma; - kahtlustatava K.U ütlustega (I kd. tl. 102 - 110), kus ta selgitab, et 16.08.2007.a helistas J B V R’le ja kutsus jutuajamisele Järve raudteejaama juurde; nägi, kuidas Julia ja V lõid üksteist vastastikku, kuid esimesena alustas Julia; siis tuli talle meelde, et V levitab tema kohta kuulujutte ning seetõttu lõi ta ise V’le käega vastu nägu; ka A.Z jõudis teda käega vastu nägu lüüa. Pärast seda lõi A.Z jälle V käega vastu nägu, haaras tal kaela ümbert kinni, Regina ja Katja hakkasid samal ajal V’lt telefoni ära võtma, väänasid käsi. Ennast tunnistab süüdi selles, et lõi üks kord V rusikaga näkku, mingeid asju kannatanult võtta ei tahtnud, kahetseb puhtsüdamlikult kannatanu löömist; 10 - kahtlustatava A.Z-i ütlustega (I kd. tl.116 - 122), mille kohaselt Järve piirkonnas hakkasid J B ja V kaklema, tema hakkas V eemale tirima; samas hakkas K.U V’ga arveid klaarima ja lõi teda vastu nägu, V lõi vastu. Seejärel lõi tema ka V käega vastu nägu; pärast haaras ta V’l kaela ümbert kinni, samal ajal läksid V juurde Katja ja Regina ning hakkasid V’l käsi väänama; võimlik, et ta ütles V’le, et ta telefoni ära annaks; mäletab, et Katja või Regina võtsid V’lt telefoni ära, tema hoidis sel ajal V’t kinni; telefon oli Sony Ericsson; tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult; - kahtlustatava T.L ütlustega (I kd. tl. 147 - 153), mille kohaselt 16.08.2007.a juhtus ta tuttavate seltskonnas Järve piirkonda; Julia ja kannatanu läksid kaklema, millegipärast sekkus kaklusesse A.Z; samuti lõi K.U neiut, viimane lõi aga Eduardi. Pärast ütles keegi, et võtame tüdrukult mobiiltelefoni ära; ei mäleta, kes selle ettepaneku tegi, kuid seejuures haaras A.Z selja tagant kannatanust kinni, haaras ümber kaela ja hoidis kinni, aga tema koos Katjaga püüdis telefoni tema käest ära võtta; tüdruk hoidis telefoni väga tugevasti ja nad pidid jõudu kasutama, väänasid tal käsi; tema ainult väänas käsi, kuid ei löönud; tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult; - kahtlustatava Katerina Svistunova ütlustega (I kd. tl. 172 - 179), mille kohaselt hakkasid Julia ja V kohtumisel üksteise peale karjuma ja kaklema, siis hakkas V E’ga suhteid selgitama, nad lõid teine-teist. Pärast Volodja haaras V tagant, tema Reginaga aga püüdis telefoni V käest ära võtta; V pistis telefoni taskusse, hoidis käega kinni, seepärast tuli jõudu kasutada, st nad haarasid kätest kinni, et ta telefoni ära annaks, Volodja A.Z aga hoidis V samal ajal tagant kinni; mingil hetkel avas V käe ja lasi telefoni lahti; Kurdnikov lõpetas kohe tema kinnihoidmise; telefon jäi tema kätte; - kahtlustatava Julia Bondarenko ütlustega (I kd. tl. 183 - 187), mille kohaselt kohtus ta V’ga 16.08.2007.a Järve piirkonnas; tunnistab, et läks esimesena V’le kallale, oli mõlemapoolne rüselus; siis hakkas K.U V’ga suhteid selgitama, Eduard lõi V näkku. Pärast läksid kaks A.Z-i tuttavat Regina ja Katja V juurde ja hakkasid talt telefoni ära võtma; samuti osales A.Z – haaras selja tagant V’st, hoidis kaelast, Regina ja Katja seisid aga ees ja väänasid käsi; lõppude lõpuks võtsid telefoni kannatanult ära. 02.09.2007.a toimunud episoodis (A.Z-i süüdistuses): - kannatanu H T ütlustega (I kd. tl. 192 - 193), mille kohaselt 02.09.2007.a umbes kella 22.30 paiku seisis ta Tondi rongipeatuse vahetus läheduses asuvas bussipeatuses, kui tema suunas tulid üks meesterahvas ja kaks tütarlast; tema juurde jõudes küsis meesterahvas tikku ja kui ta hakkas tulemasinat otsima, sai ta löögi vastu nägu; ta kukkus pikali, teda hakati jalgadega peksma. Siis tiris sama meesterahvas temalt käe pealt kella väärtusega 60 krooni, teise käe pealt keti väärtusega 25 krooni ja pükstetaskust rahakoti väärtusega 25 krooni; rahakotti jäid pensionitunnistus tema nimele, sularaha umbes 2500 krooni (tal oli pensionipäev) ja telefoninumbrid. Vargusega tekitati talle varalist kahju summas 2610 krooni; peale peksmist oli ta valudega kodus nädal aega, röntgenis avastati tal 10 roide murd; - 03.10.2007.a välja antud tõendiga nr 781 OÜ Kristiine Perearstid (I kd. tl. 197), millest nähtub, et H. T on pöördunud perearstile kaebusega valuga paremal pool küljes, röntgenoloogiliselt – roidemurd; 11 - uuringu vastusega AS Lääne-Tallinna Keskhaiglast 10.09.2007.a (I kd tl. 199), millest nähtuvalt on H. T’il tuvastatud vasemal konsolideerunud hulgiroidemurrud; - tunnistaja J B ütlustega (I kd tl. 209 - 211), mille kohaselt 2007.a septembri alguses, võimalik, et 02.09.2007.a oli ta õhtul oma sõprade seltskonnas, mingil hetkel läksid A.Z, Regina ja K.U tänavale jalutama; umbes pooli tunni pärast tulid nad tagasi, ütlesid, et võtsid bussipeatuses purjus mehelt rahakoti, kella ja keti ära; üksikasju ei rääkinud; - tunnistaja T.L ütlustega (Ikd. tl. 242 - 244), mille kohaselt 2007.a septembri alguses jalutas ta K.U ja A.Z-iga. Kui nad möödusid maneeži kõrval olevast peatusest, läks A.Z eaka mehe juurde, kes oli peatuses; arvab, et Kurdnikov tahtis suitsu küsida, temale ja K.U-le viipas A.Z lihtsalt käega, et nad edasi läheks. A.Z jäi aga mehega peatusesse. Nägi, kuidas A.Z lõi seda meest käega näkku ja mees kukkus ootepaviljoni kõrvale. A.Z jättis kõik asjad endale. Mäletab, et ta rääkis 30 kroonist, samuti nägi tema käes ketti; - tunnistaja K.U ütlustega (I kd. tl. 245 - 246), mille kohaselt 2007.a septembri alguses jalutas ta oma tuttavate A.Z-i ja T.L-iga Tondi piirkonnas; kui nad möödusid Tondi Maneeži kõrval olevast peatusest, läks A.Z eaka mehe juurde, kes viibis peatuses; arvab, et A.Z tahtis suitsu küsida. A.Z viipas temale ja Reginale käega, et nad edasi läheks; A.Z jäi aga mehega peatusesse. Nägi, kuidas A.Z lõi seda meest käega näkku ja mees kukkus ootepaviljoni lähedale. Hiljem A.Z näitas ketti, mille ta oli mehelt ära võtnud; veel rääkis ta, et raha oli vähe, kuskil 30 krooni. A.Z jättis kõik asjad endale. - kahtlustatava A.Z-i ütlustega (I kd. tl. 212 - 221), mille kohaselt septembri alguses jalutas ta koos T.L-iga ja K.U-ga Tondi piirkonnas. Mäletab, et Tondi peatuses suunaga linna, istus eakas mees, ta küsis mehelt suitsu. Mees hakkas pingilt püsti tõusma ja jäi seisma, nagu tahaks teda lüüa. Ta lükkas peopesaga vastu mehe lõuaalust ja mees kukkus, alguses küünarnukile, seejärel selili, kaotas tõenäoliselt tasakaalu. T.L ja K.U olid sel hetkel kõrval, kuid nad ei käinud mehe juures ning ei tarvitanud vägivalda. Kui mees kukkus, tekkis tal mõte temalt asjad ära võtta; mees ei suutnud enam mingit vastupanu osutada ning jõudu ta mehe suhtes rohkem ei kasutanud. Alguses otsis ta läbi selle mehe taskud, võttis musta värvi rahakoti, seejärel võttis tema paremalt käelt metallrihmaga kella, siis valgest metallist keti; rahakotis oli umbes 25 krooni, igal juhul ei olnud rahakotis summat 2500 krooni; samuti leidis rahakotist mitu tunnistust. Kella jättis ta endale; keti jättis Seebi 4 mahajäetud korterisse, võimalik et ka pensionitunnistus jäi sinna. Rahakoti ilma raha ja pensionitunnistuseta viskas ta järgmisel päeval Tondi piirkonnas ära, endise raudteejaama katusele. Oma süüd toimepandud kuriteos tunnistab ja kahetseb puhtsüdamlikult; - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (I kd. tl. 229-241), kus A.Z näitab Tondi piirkonnas kuriteo toimepanemise kohta, samuti kohta, kuhu ta viskas kannatanult varastatud esemed. Neid tõendeid kõiki kogumis hinnates kohus leiab, et I.G , K.U , Vladimir Kurdnikovi ja T.L süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning I.G tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi, K.U 12
järgi, A.Z
lg 2 p 4, 7 järgi ja T.L
Samuti on P.E süü talle inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud, kuid kohus ei nõustu tema teo kvalifikatsiooniga. Kohtu hinnangul ei sisalda P.E-le süüks arvatav tegu
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu, kuna esitatud süüdistusest ei nähtu, milles seisnes tema poolt toime pandud konkreetne tegevus, millega ta rikkus avalikku korda. Nii esitatud süüdistus kui ka toimikus olevad tõendid võimaldavad kvalifitseerida P.E poolt toime pandud teo
järgi, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemisena ning seda taotles ka süüdistatava kaitsja. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus ühegi süüdistatava suhtes tuvastanud. Kannatanu V. K poolt esitatud tsiviilhagile A.Z ja I.G vastu ei vaidle ning A.Z-ilt tuleb V. K kasuks välja mõista 6 500 krooni ning I.G-lt 300 krooni. Alaealisel I.G vajalike vahendite puudumisel tuleb nimetatud summa sisse nõuda tsiviilkostjalt Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuselt. Samuti ei vaielnud A.Z ja T.L vastu kannatanu V. R tsiviilhagile, mistõttu tuleb A.Z-ilt ja T.L-ilt solidaarselt välja mõista 4 125 krooni kannatanu kasuks. Alaealisel R. Lomonossovil vajalike vahendite puudumisel tuleb kahju sisse nõuda tema emalt I G’lt. Kannatanu H. T poolt esitatud tsiviilhagile (käekell 60 krooni, kett 25 krooni, rahakott 25 krooni ja sularaha – pension 2500 krooni, kokku 2 610 krooni) vaidles V. Kurdnikov vastu osas, mis puudutas rahakotis olevat summat 2500 krooni, väites, et rahakotis oli mitte rohkem kui 40 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on summa 2550 krooni hüvitamine kannatanule, kuna käekell summas 60 krooni on asitõendina kriminaalasja juures ning kuulub kannatanule tagastamisele. Arvestades, et kannatanu on pensionär, ei kahtle kohus kannatanu ütlustes, et kuriteo toimepanemisel võis tal rahakotis olla väljavõetud pension summas 2500 krooni. Tunnistajate ütlusi, kes sarnaselt V. Kurdnikovile väitsid, et raha oli vähem, ei pea kohus usaldusväärseiks, kuna tunnistajatest keegi ise raha ei näinud, vaid toetusid V. Kurdnikovi enda ütlustele raha suuruse kohta. Kohtu hinnangul võis V. Kurdnikov raha osas teistele valetada, kuna ei tahtnud raha teistega jagada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süüst ning karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kõikide süüdistatavate puhul süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka kuritegude toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid, võimalust mõjutada neid edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Lähtudes I.G kohta kogutud iseloomustavast materjalist (tema püüdlustest oma edasise elu korraldamisel ning soovist sõltuvusprobleemidest vabanemiseks), tema kõlbelisest ja vaimsest arengust, peab kohus põhjendatuks I.G
lg 1 alusel karistusest vabastada ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks. Kohtu arvates on otstarbekohane, et I.G jääks kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis tagaks vajaliku kontrolli tema edasise käitumise üle, ka annab see alaealisele võimaluse näidata, et ta suudab oma lubadusi täita ning edasi elada uusi süütegusid toime panemata. P.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus, et P.E süü talle inkrimineeritud kuriteos ei olnud suur (pani teo toime soovist kaitsta talle tuttavat isikut) ning 13 ta omab sissetulekut, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada P.E rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses nagu taotles prokurör. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra ning KrMS § 238 lg 2 alusel kuulub kandmisele rahaline karistus 40 päevamäära.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada ka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 22.-24.09.2007.a, s.o 3 päeva ning kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, on karistusest kantud rahaline karistus 9 päevamäära. Arvestades, et P.E on noor isik, kellel lähedaste tugi puudub ning kelle sissetulekud ei ole suured, peab kohus
lg 1 alusel võimalikuks määrata rahaline karistus tasumisele osade kaupa: 5 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist. K.U ei pea kohus võimalikuks karistada rahalise karistusega, kuna igakuised sissetulekud tal puuduvad. Kohus nõustub prokuröri poolt tehtud ettepanekuga karistada K.U sanktsiooni alammääras, s.o 3-kuulise vangistusega, millest KrMS § 238 lg 2 alusel kuulub kandmisele 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel on ta eelvangistusena ära kantud 2 päeva vangistust ajavahemikul 20.-21.09.2007.a. Kuna K.U on alaealine ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel ei ole suur, on põhjendatud jätta mõistetud vangistus
lg 1 alusel täitmisele pööramata ning määrata ta 18-ks kuuks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisaks
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele peab kohus vajalikuks määrata K.U-le täiendavate kohustustena mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Nimetatud kohustused on vajalikud, et K.U teeks oma senisest õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused ning mõistaks, kui oluline on ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja tavadest kinni pidamine. Samuti vajab K.U sotsiaalseid oskusi, et oma elu paremini korraldada ning elus toimuvate muudatustega positiivselt kohaneda. Lähtudes A.Z-ile süüks arvatud tegude raskusest, nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistusega, s.o reaalse vangistusega 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel kuulub kandmisele 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kohus võtab arvesse, et uued kuriteod pani A.Z toime katseajal, s.o ligikaudu 2 kuud pärast eelmist kohtuotsust, millega mõistetud vangistus oli jäänud tingimisi täitmisele pööramata (21.06.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõisteti
lg 2 p 4,7 järgi vangistus 3 kuud, liitkaristusena
Samuti arvestab kohus, et V. Kurdnikovi teod on läinud üha raskemaks, kuna antud kriminaalasjas on ta toime pannud kolm röövimist, mis on esimese raskusastmega kuriteod. Oma tegevusega on V. Kurdnikov näidanud, et tingimuslik karistus ei ole tema suhtes vähimatki mõju avaldanud ning selleks, et isik mõistaks oma tegude ohtlikkust ja tagajärgi, on vangistuse kohaldamine V. Kurdnikovi suhtes prokuröri poolt taotletud määras kohtu hinnangul põhjendatud.
lg 2 alusel kuulub kandmisele 3 aastat ja 4 kuud vangistust algusega 21.09.2007.a, s.o alates vahi alla võtmisest. Samuti on kohtu arvates põhjendatud mõista reaalne vangistus T.L-ile . Ka T.L pani uue kuriteo toime juba vähem kui kaks kuud pärast eelmist kohtuotsust (25.06.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõisteti talle
katseaja kestel. Uus toimepandud tegu on 14 raskem eelmisest. See näitab, et tingimuslik karistus ei ole ka T.L-ile vajalikku mõju avaldanud. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel T.L alaealisust ning tema tervislikku seisundit, seda, et ta ei olnud kuriteo toimepanemise initsiaator ja tema osa selles ei olnud suur, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes
MS § 238 lg 2 alusel kuulub kandmisele seega 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada 25.06.2007.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust algusega 25.09.2007.a, s.o alates tema kinnipidamisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära ehk 6 525 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest nende täielik tasumine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Alaealisel I.G vajalike vahendite puudumisel tuleb välja mõistetud menetluskulu sisse nõuda eestkosteasutuselt – Põhja Tallinna Valitsuselt, P.E ja K.U vajalike vahendite puudumisel eestkosteasutuselt Tallinna Linnavalitsuselt ja T.L vajalike vahendite puudumisel tema emalt I G’lt. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311-313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.