4-09-29267/4

4-09-29267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-29267 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi D.G kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.11.2009.a otsusele väärteoasjas 2373,09,006459 Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja D.G (isikukood xxx, elukoht xxx) Kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, AB Lillo&Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, andrus@advokaadid.ee Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus (asukoht Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada D.G kaebus.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2373,09,006459 D.G-le määratud 22 lisakaristuse osas, jätta D.G-le LS § 74 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata.
4. Põhikaristuse osas jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2373,09,006459 muutmata. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.11.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2373,09,006459 määratud rahatrahv 6000 (kuus tuhat) krooni tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.11.2009.a otsuses 2373,09,006459 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
5. Edasikaebamise kord 1 Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 17.11.2009.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega 22 väärteoasjas nr 2373,09,006459 karistati D.G LS § 74 lg 2 alusel põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ja 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis D.G 27.10.2009.a kell 20:25 Kiili vallas, Harju maakonnal Tallinn-Rapla-Türi tee 9.km mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg.märk xxx kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+-3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega liikluseeeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. D.G kaitsja esitas eelnimetatud otsuse peale 11.12.2009.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse osaliselt, nimelt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas, paludes lisakaristust mitte kohaldada. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajal vajadus hooldada oma lapseootel abikaasat, kes ei suuda iseseisvalt regulaarselt külastada arsti vastuvõtte, mida omakorda ei ole võimalik teostada ilma transpordivahendita. Samuti on D.G vaja igapäevaselt oma viieaastane poeg autoga lasteaeda viia ja sealt tagasi tuua. Seega on D.G temast sõltuvatel isikutel vaja igapäevaselt liigelda autoga ja selle õiguse äravõtmine toob kaasa oluliselt raskendatud olukorra nii D.G kui ka tema pere jaoks. Kaebuse esitaja otsesed tööülesanded seonduvad vältimatult sõiduki juhtimisega, lisakaristuse kehtimajäämine võib tähendada D.G juhtivate ettevõtte majandustegevuse olulist langust, ettevõtte majandustegevus on tihedalt seotud D.G isiku ja isiklikke suhetega. D.G töötab E OÜ-s kinnisvaramaaklerina, milline töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu, tema töö seisneb pidevas klientidega kohtumises ja erinevate objektidega tutvumises. Samuti olles äriühingute AS M , OÜ U L , OÜ P M , OÜ E OÜ juhatuse liige, mille kontorid asuvad Tartus, Tallinnas, Haapsalus, on kaebuse esitajal seoses tööga vaja igapäevaselt liikuda autoga, ka sõltub kaebuse esitaja tööalasest tegevusest paljude inimeste töö, s.o. tööalaste korralduste õigeaegne ja täpne edastamine. Kaebuse esitaja ei ole toime pannud tegu, mis vastaks mitmele süüteokoosseisule, ta rikkus kiirust ületades vaid ühte liiklusnõuet. Rikkumise põhjustas inimlik eksitus, mille kohaselt ta ei pannud tähele seoses pimeduse, ilmastikuolude ja vastutulevate autode tulede vihu tõttu 50 km/h liiklusmärki. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles on seisukohal, et D.G poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulavälisel teel lubatud 50 km/h sõidukiirust 24 km/h, sõites kiirusega 77 km/h +-3 km/h. Kohtuväline menetleja on arvestanud sanktsiooni kohaldamisel asjaolu, et kaebuse esitajal on 5 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumise toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku selline mõjutamine on vajalik, kuna ta on toime pannud üldohtliku väärteo. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtliku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. 2 Kaebaja palus vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata, kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud D.G kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 17.11.2009.a otsuse tühistamine väärteoasjas nr 2373,09,006458 D.G-le määratud lisakaristuse osas on põhjendatud ning kaebus kuulub rahuldamisele. Väärteoprotokolli AB 1125186 kohaselt juhtis D.G 27.10.2009.a kell 20:25 Kiili vallas, Harju maakonnal Tallinn-Rapla-Türi tee
6. km mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg.märk xxx kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+-3 km/h. Rikkus sellega LE § 126 p 3 ja pani toime väärteo LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 2140 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni, sama paragrahvi
7. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. LE § 126 p 3 rikkumine ning LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemine D.G käitumises 27.10.2009.a kell 20:25 on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning kaebaja ütlustega kohtuvälises menetluses. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt tuvastati D.G mootorsõiduki kiiruseks kiirusmõõteseadmega Stalker MDR AS004018 (taatlustunnistuse nr TTRSS09/00053/24.07.2009) mõõtmisel 77 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Asjaolud, et Põhja Politseiprefektuur on erialaselt pädev mõõtja ning et mõõtmisel kasutati asjakohast mõõtemetoodikat, vaidluse all ei ole ja mõõtetulemuse jälgitavus on seega tõendatud vastavalt mõõteseaduse § 5 lg
8. Ka on väärteoprotokollis kaebaja omakäeline märge, et ta ei märganud kiirusepiirangu märki ning kaebuses lubatud suurima liikumiskiiruse ületamist vaidlustatud ei ole. Rikkumisega nõustus ja juhtunut kahetses D.G ka 10.11.2009.a esitatud vastulauses. Kuivõrd kaebaja on kohtuvälises menetluses nii väärteoprotokolli antud ütlustes kui ka esitatud vastulauses järjepidevalt märkinud, et kiiruse ületamise tingis kiiruspiirangumärgi mittemärkamine, on kohus seisukohal, et väärtegu on toime pandud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõistes. LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on D.G 22 väärtegu § 74 lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud ja tema karistamine selle teo toimepanemise eest on õiguspärane. D.G-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. 22 Karistusregistri teatisest nähtuvalt on D.G varem karistatud LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega alla sanktsiooni keskmise 3 määra. 17.11.2009.a otsusega on D.G-le määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni maksimaalmääras, s.o 100 trahviühikut ehk 6000 krooni, lisaks on lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kohus on seisukohal, et arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ei ole käesoleval juhul olnud sama rikkumise eest varem määratud karistustest oluliselt suuremale (maksimaalsele võimalikule) rahatrahvile lisaks ka lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. LS § 7422 lg 2 näeb ette karistuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h, kaebaja on ületanud kiirust 24 km/h võrra, seega LS § 7422 lg 2 nimetatud rikkumise alammäärale lähedases määras. Samuti on D.G väärteo toimepanemist kestvalt tunnistanud ning kahetsenud, kahetsuse ebasiiraks pidamist kohtuväline menetleja põhjendanud ei ole ning kohus on seisukohal, et kahetsust tuleb asjas arvestada karistust kergendava asjaoluna. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud lisakaristuse tühistamist ja mittekohaldamist. Määratud põhikaristust peab kohus kohaseks arvestades kehtivate ja kandmata karistuste olemasolu. Kohus juhindub otsuse tegemisel V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, §
9. Kohtunik 4