← Eesti

1-09-12987/21

Obsah (7)§ 275§ 68§ 56§ 57§ 274§ 65§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg, koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Tartu Maakohus 23. septembril 2009. a Tartu Kohtumajas 1-09-12987 kohtuni

§ 275

järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Kaitsja H.I elukoht: XXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 8 korda, tõkend: vahistamine alates 06.03.

  1. a, kahtlustatavana kinni peetud 05.03.
  2. a. vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.I

§ 275

järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistusaeg karistuse kandmise aja hulka ja lugeda H.I karistuse kandmise aja alguseks

  1. märts
  2. a. H.I-le kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista H.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Muud menetluskulud summas 2729.70 krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, 1 märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  3. oktoobril
  4. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus H.I süüdistatakse selles, et tema
  5. 05.03.2009 kella 17.25 paiku Tartus, Riia 4 asuva Cityclub kasiino ees solvas seoses oma ametikohustuste täitmisega avalikku korda kaitsvat G4S Lõuna-Eesti AS-i turvatöötajat M.M. , sõimates viimast ebasensuursete sõnadega (täpsemalt toodud kannatanu ülekuulamisprotokollis) ja sülitas M.M. üks kord rinna piirkonda, milline tegevus oli eriti küüniline, kuna solvas avalikku korda kaitsva isiku au ja väärikust;
  6. 05.03.
  7. a kella 18.00 paiku Tartu, Riia 179a asuvas Lõuna Politseiprefektuuri Tartu arestimajas solvas seoses oma ametikohustuste täitmisega avalikku korda kaitsvat Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku konstaabel A.A. , sõimates viimast ebasensuursete sõnadega (täpsemalt toodud kannatanu ülekuulamisprotokollis) ja sülitas A.A. kaks korda näo piirkonda, milline tegevus on eriti küüniline, kuna solvas võimuesindaja au ja väärikust. Seega pani H.I toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise. II Tõendid ja kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas Kannatanu M.M. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 05.03.

  1. a oli ta tööl turvafirmas G4S koos A.T., kui nad said väljakutse Tartus Riia 4 asuvasse Cityclub kasiinosse. Kohale jõudes osutas klienditeenindaja ühele meesterahvale ja ütles, et ta haiseb, segab tööd ja teisi kliente. See mees oli H.I , keda ta teadis seoses oma tööga varasemast ajast. Nad läksid H.I juurde ja palusid tal lahkuda. H.I keeldus lahkumast ja ütles, et on seal, kus ise tahab. Selle peale ütlesid nad H.I-le, et peavad ta siis välja viima ja võtsid teine teiselt poolt kinni ning talutasid H.I kasiinost välja õue. Siis muutus H.I väga agressiivseks, kisas, vehkis kätega, tõukas teda rindu. Nad hakkasid H.I käsi raudu panema, siis hakkas H.I sõimama, kasutades eesti- ja venekeelseid roppusi. Kui käed olid raudu pandud, keeras H.I end tema poole ja sülitas talle rinna peale, sülg oli pähklisodi täis ja rõve. Nad kutsusid kohale politsei. Ta tundis sellest ennast solvatuna, sest sündmust nägid pealt bussipeatuses olevad inimesed, kes kuulsid sõimu ja nägid sülitamist. 2 Samasuguseid ütlusi Cityclub kasiinos toimunu kohta andis ka tunnistaja A.T. Tunnistaja T ütlustega on tõendatud, et H.I tõukas kasiino ees õues M.M. rindu ja sõimas, kasutades venekeelseid roppusi, ebatsensuurseid sõnu ning sülitas talle kampsuni peale rinna piirkonda. Süüdistatav H.I tunnistab, et oli sel päeval kasiinos ja tahtis mängida, kuna oli pensioni saanud. Ta oli veidike joobes. Kasiino töötaja solvas teda, öeldes talle, et ta haiseb ja tahtis, et ta lahkuks. Ta ei olnud sellega nõus. Kui turvatöötajad tulid, ütles ta neile ka, et miks teised võivad olla, aga tema peab lahkuma. Ta ei olnud sellega rahul ja hakkas kasiino ees seda turvatöötajatele seletama. H.I tunnistab, et ta sülitas turvatöötaja pihta ja võis ka sõimata. Mida ta ütles, seda ta ei mäleta. Õigusrikkuja üleandmise akt (tl 5), tõendab, et A.T. ja M.M. pidasid 05.03.
  2. a kell 17.23 Tartus Riia 4 Cityclub OÜ-s kinni H.I ja andsid ta üle politseitöötaja A.A. Kannatanu A.A. ütluste kohaselt sai politseipatrull 05.03.
  3. a väljakutse Tartus Riia 4 asuva kasiino juurde. Kui nad koos paarimehe K.P. kohale jõudsid, selgus, et üks isik oli kinni peetud, kes oli tatistanud G4S turvatöötaja M kampsuni peale. Tatiklimp oli kampsunil näha. Nad võtsid mehel käerauad ära ja panid ta autosse, et arestimajja viia. Autos muutus mees agressiivseks. Kui nad arestimaja juurde jõudsid, tulid sinna ka G4S töötajad, T tuli talle appi ja aitas panna mehel käed raudu ja nad viisid mehe arestimajja. Kuna tema varem seda isikut ei tundnud, küsis ta dokumenti. Mees ütles, et see on taskus. Kui ta tahtis taskust dokumenti võtta, sülitas mees talle näkku. Tal oli tunne, et hakkab oksendama, kuna pool nägu oli teise inimese ila täis, mis jooksis silma. Nad murdsid mehe maha ja said dokumendi kätte ning tuvastasid isiku. H.I taltus maha, ta üritas temaga kontakti saada, kuid siis sülitas H.I talle uuesti näkku. H.I kasutas ka sõimusõnu, mida ta enam ei mäleta, kuid kõige solvavam oli tatistamine, mis oli riigile näkku sülitamine. Tunnistaja K.P. andis A.A. samasuguseid ütlusi. Tema ütlustega on tõendatud, et arestimaja juures hakkas H.I märatsema ja kätega vehkima, sõimas ebatsensuursete sõnadega. Nad panid ta kõhuli ja käed raudu, et ta ei saaks kedagi lüüa. Ta väänles maas nagu uss ja mingil hetkel tatistas A.A. näkku. Ta võis ka teist korda tatistada, kuid teist korda ta täpselt ei mäleta. M.M. ütluste kohaselt oli H.I arestimaja juures agressiivne, mistõttu A palus T. abi, et toimetada ta arestimajja ülekuulamisruumi. Seal hakkas A H.I-lt dokumenti küsima, kuid H.I sülitas A näkku. Ta hakkas ka politseinikke sõimama ja sülitas A veel teise korra näkku. Tunnistaja A.T. tunnistab samuti, et nägi, kuidas H.I sülitas A pärast seda, kui ta tahtis dokumenti saada, 2 korda näkku. H.I ütluste kohaselt läks ta arestimajas agressiivseks, sest politseinikud tahtsid talt dokumenti ja rahakotti ära võtta. Nad väänasid ta maha pikali ja ta sülitas ühe korra politseinikku, politseinik sülitas vastu.

§ 275

järgi on karistatav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu M.M. i, tunnistaja A.T. ja H.I enda ütlustega on tõendatud, et H.I sõimas M.M. ebatsensuursete sõnadega ning sülitas talle kampsuni peale 05.03.2009. a kasiino Cityclub juures. M.M. oli G4S turvatöötajana oma ametiülesannete täitmisel, kutsutud kaitsma kasiinosse avalikku korda, seega oli ta avalikku korda kaitsev muu isik, kelle suhtes on võimalik toime panna

§-s 275 sätestatud kuritegu. 3 A.A., M.M., A.T. ja K.P. ütlustega on tõendatud, et H.I kasutas sõimusõnu A.A. suhtes ka 05.03.

  1. a õhtul pärast seda, kui ta oli toimetatud kasiinost arestimajja ning sülitas seal veel kaks korda A.A. le näkku. H.I väide selle kohta, et ta sülitas ainult ühe korra ja A.A. sülitas talle vastu, on ümber lükatud kannatanute A.A. ja M.M. ning tunnistajate A.T. ja K.P. ühesuguste ütlustega. A.A. oli 05.03.
  2. a politseinikuna tööl oma ametiülesannete täitmisel. Politseiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, kelle põhiülesandeks on muuhulgas ka avaliku korra tagamine (PolitseiS § 3). Seega oli A.A. avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis. Kannatanute ülekuulamise protokollist nähtub, et sõnad mida kasutas H.I M.M. ja A.A. suhtes, et on oma sisult halvustavad ja inimest alavääristavad, osa neist on vulgaarsed, märgivad suguelundeid ja osa piltlikult halvustavad, nagu politseiametnikule öeldud kukk. Erinevalt laimamisest rünnatakse solvamisega inimese sisemist autunnet ja väärikust ning seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas solvavaid väljendeid nende kasutamise ajal peale adressaadi keegi veel kuulis. Samas võib teiste isikute juuresolekul sõimamine alandada inimese väärikust tema enda jaoks olulisemal määral, mida kinnitasid kannatanu M.M. ütlused. Solvata on võimalik ka mittesõnaliselt. Mõlemad kannatanud on pidanud enda jaoks kõige solvavamaks nende peale sülitamist. Kohtu hinnangul on teisele inimesele näkku sülitamine eriti küüniline tegu. Igasugune inimese peale sülitamine on sündsusetu tegu, solvab autunnet ning alandab inimväärikust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.I käitumises esineb mõlemal süüdistuses kirjeldatud juhul

§-s 275 sätestatud teo objektiivne koosseis.

§ 275

subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et H.I oli teadlik sellest, et M.M. oli konflikti lahendama kutsutud turvatöötaja ning A.A. politseinik. Seega sülitas ta tahtlikult ja kasutas solvavaid väljendeid avalikku korda kaitsvate oma tööülesandeid täitvate isikute suhtes. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 275

järgi on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.I tegevuses ei esine

§-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse H.I puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 20-23) on H.I kriminaalkorras karistatud varem 8 korda, viimati Tartu Maakohtu 20.06.2006. a otsusega

§ 274lg 1 järgi Kr

MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 4 kuu vangistusega, liitkaristus

65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust; Harju Maakohtu 30.01.2007. a otsusega

§ 274

lg 1-25 lg 2 ja § 275 järgi 1 aasta vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 1 alusel 1 aasta 4 kuud 15 päeva 4 vangistust.

Vabanes karistuse kandmiselt 02.11.

  1. a. Väärteokorras on H.I karistatud kolm korda rahatrahviga:
  2. a alkoholiseaduse § 70 järgi, 10.03.
  3. a ja 22.01.
  4. a

§ 218lg 1 järgi.

Harju Maakohtu 30.01.2007. a otsusega (tl 24-26) on H.I karistatud analoogse teo eest nagu ta pani toime kannatanute M.M. ja A.A. suhtes – ta sülitas kahel korral Murru Vangla vangistusosakonna peaspetsialistile R.K. näkku. Kohus leiab, et H.I ei ole võimalik karistada kergema karistuse liigi rahatrahviga, kuna ta on varem kuritegusid toime pannud ja korduvalt kohtu poolt karistatud isikuna jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohus karistas samasuguse teo toimepanemise eest H.I 10 kuu pikkuse vangistusega. Kuna see ei mõjutanud teda hoiduma uue kuriteo toimepanemisest, tuleb mõista eelmisest pikem karistus, s.o 11 kuud vangistust. Kohus peab võimalikuks mõista H.I-le sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistuse, kuna ta on oma tegu vaatamata süü osalisele omaksvõtule kahetsenud ja tunnistanud, et see ei olnud ilus käitumine, kuid oma tervisliku seisundi tõttu on ta kergesti ärrituv ja ei suuda end kontrollida. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kutsete saatmise kulud 7.10 krooni, toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel uurimisel 915.60 krooni ning kohtus 1800 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et H.I käib tulenevalt tema varalisest olukorrast kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu. Käesoleval ajal on tema ainsaks sissetulekuks 2000 krooni suurune pension. H.I ei ole ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist tulenevalt oma madalast haridustasemest (algharidus) tööturul konkurentsivõimeline, töö leidmise võimalus on väike. Kohus peab põhjendatuks H.I-lt mõista menetluskuludena välja ainult sundraha ning jätta muud menetluskulud summas 2729.70 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.