Andra Sild Süüdistatava andmed: Nimi: U.L Elu- või asukoht ja aadress: xxx Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: kodakondsuseta Haridus: keskharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: M P Karistatus: 1-l korral: 31.03.1997.a. KrK § 139 lg 2 p 1,3 - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 2200.- krooni. Kuriteo kvalifikatsioon:
§-d 120, 121 Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.L
Süüdi tunnistada U.L
järgi ja karistada vangistusega viis kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista kuus kuud vangistust.
Karistust ei pöörata täitmisele, kui U.L ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhoolduse ajal järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elab kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2) ilmub kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahenditekohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista U.L-ilt 6525 krooni sundraha ja 4374 krooni ja 60 senti kaitsjatasu riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. (Maksekorralduses tuleb märkida selgitusse: „U.L, kriminaalasi nr 1-09-4683, sundraha ja kaitsjatasu“.) Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (25.08.2009) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa. U.L süüdistatakse selles, et tema, 02.06.2007.a. kella 23:00 ajal Harjumaal maja ees tekkinud tüli käigus lõi AR kaikaga ühe korra vastu vasakut jalga, põhjustades AR füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasakul säärel. Samuti tema, 06.06.2008.a. kella 16:50 paiku, viibides Harjumaal Harku vallas asuva AS-le MP kuuluva farmi juures, lõi NR’le lahtise käega vastu nägu, millega tekitas NR’le füüsilist valu. Seega U.L teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani toime
Samuti tema, 02.06.2007.a. kella 23:20 ajal Harjumaal maja ees perekond R tekkinud tüli käigus ähvardas alaealist VR ja alaealist ÜM tapmisega öeldes, et kohe kui ma teid kätte saan, tapan teid ära, kusjuures V.R ja Ü.M kartsid reaalselt ähvarduse täideviimist ja ohtu oma elule, kuna U.L oli eelnevalt käitunud agressiivselt ja ründavalt; Samuti tema, 19.09.2007.a. kella 08:00 ajal Harjumaal Harku vallas Tutermaa bussipeatuses ähvardas alaealist VR tapmisega öeldes, et ma löön su maha, hävitan su ära, hoides samal ajal käes puust umbes 1-meetrist keppi, millega vehkis ähvardavalt VR suunas, mistõttu viimane kartis reaalselt ähvarduse täideviimist ja ohtu oma elule; Samuti tema, 18.09.2008.a. kella 13:30 paiku Harjumaal Harku vallas XXX maja juures ähvardas VR’t tapmisega, öeldes, et tapab ära kogu R ’te pere. Arvestades U.L-i varasemat käitumist, oli VR’l alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani U.L toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, so
Süüdistatavana üle kuulatud U.L end üheski kuriteoepisoodis süüdi ei tunnistanud. Tema sõnul on tema ise kannatanu, mitte teised. AR poeg V narritab teda ja näitab rumalaid käemärke. 02.02.06 lõid teda AR ja VR. Löögist kuklasse tema kukkus ja siis seoti ta kinni. Kuni politsei tulekuni teda kägistati. NR ei ole tema löönud. NR sõimas teda ja vehkis kätega, tema tõrjus teda eemale. 19.09.2007.a. ei ole tema üldse Tutermaa bussipeatuses olnud, sel ajal ta hoopis magas kodus. 19.09.2008.a. ei ole tema kedagi ähvardanud. U.L leiab, et nii kannatanud kui tunnistajad valetavad tema peale. Kohus leiab, et U.L-i süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud: Kannatanu AR ütlustega, mille kohaselt naabri U.L-iga on vaenulikud suhted juba 810 aastat. Probleemid algasid sellest, et U.L pani tee kinni ning R ei saanud oma koju sõita. Ka algasid tülid piirikivide tõstmise pärast. Pärast suhete halvenemist algasid U.L-i poolsed pidevad ähvardused tapmise, maja maha põletamisega ja sõim. Kannatanu sõnul tema ise ei ole konfliktne inimene, kuid U.L-i tõttu on ta korduvalt välja kutsunud nii piirkonnakonstaablit kui politseipatrulli. Kannatanu sõnul kutsuvad nad U.L omavahel rääkides B uks, aga otse talle nii ei ütle. Selle hüüdnime panid aga U.L-ile viimase enda pereliikmed. 02.06.2007.a. löömise osas andis kannatanu ütlusi selle kohta, et õhtul kella 23.00 paiku oli ta koos naisega juba magama jäämas, kui tuppa jooksis poja sõber ÜM ja ütles, et U.L tuli hoovile. Pani riidesse ja jooksis välja, U.L oli juba peaaegu auto kõrval, kus istus tema poeg V . Kannatanu hakkas U.L, kes oli alkoholijoobes, autost kaugemale trügima, surudes talle rinnaga peale. Mingil hetkel sai kannatanu raudkangiga mis eelnevalt oli seisnud tema hoovis autost umbes 4-5 meetri kaugusel ja oli nüüd U.L-i käes, tugeva hoobi vastu vasaku jala sääremarja. Alguses kannatanu enda sõnul kangi U.L-i käes ei märganud, kuna jooksis kohe talle ligi, et ta autost eemale tõrjuda ning kuna kell oli üle 11 õhtul, oli ka juba hämar. Kannatanu sõnul sai ta U.L-ilt ilmselt ka löögi ribidesse, kuna ribid olid järgmisel päeval valusad ja arst ütles, et need on saanud põrutada – kuid lööki ennast või seda, kuidas ribid viga said, kannatanu A.R ise tähele ei pannud. Hoop jala pihta oli igal juhul väga tugev, terve keha läks valust külmaks ja jalale jäi punane triip. Ta trügis U.L autost kaugemale ja lükkas teda rindu nii, et U.L kukkus ja kannatanu vajus talle peale, ta võttis U.L-i kaelast haardesse ja hoidis teda kinni. Seejärel tõi poeg V nööri ja ta sidus U.L-i kinni, et hoida teda kohapeal seni, kuni tuleb politsei. Lamamise ajal U.L jätkuvalt sõimas, ähvardas ning nina oli pärast U.L verine. Kannatanu ei tea kuidas U.L-i nina veriseks sai, kuid ei eita, et tema ise võis rüseluse käigus U.L lüüa. Tapmisega ähvardamise osas seletas kannatanu, et ta kuulis, kuidas U.L pärast kiirabiautost väljumist ähvardas tapmisega 3-5 meetri kaugusel seisnud ÜM ja poega V.R . Kannatanu VR andis kohtus ütlusi selle kohta, et U.L sõimab teda pidevalt, ilmselt seetõttu, et kuna kannatanu teeb tihti õues tööd, jääb ta kõige rohkem U.L-ile ette. Kannatanu U.L narritanud ega norinud pole, ta isegi U.L-i sõimule ei vasta midagi. 02.06.2007a. istus ta koos oma sõbra ÜM isa autos. Kuulsid koera haukumist ning nägid, et U.L tuleb. Kuna nad hakkasid kartma, sest U.L pidevalt sõimab kannatanut: lubab maha lüüa ja maha matta, jooksis Ü.M tuppa A.R kutsuma, kannatanu V.R jäi autosse istuma. Kui AR õue jooksis, läks ka V. R autost välja. U.L oli juba auto juurde tulles käes kang, mille ta oli võtnud R te hoovist ja ta vehkis sellega. Lõi A.R t kangiga vastu jalga. U.L ja A.R liikusid autost edasi. Kui U.L juba pikali maas oli, käskis ema Alla R tuua kannatanul nööri ja A.R sidus U.L-i kinni ja nii oli ta kuni politsei tulekuni. U.L jätkas karjumist ja ähvardamist isegi siis, kui politsei oli kohale tulnud. Ütles temale ja Ü.M politsei kuuldes, et tapab nad ära ja matab maha. Kannatanu sõnul kardab ta U.L ja ähvardusi võtsid nad oma sõbraga Ü.M tõsiselt ning kartsid teda. Kannatanu ÜM andis ütlusi, mille kohaselt ta nägi pealt kaklust, mis toimus 02.06.2007.a. U.L-i ja AR vahel R hoovis. Umbes kella 23.00 ajal istus koos oma sõbra VR ARautos, kus kuulasid muusikat. Kuulsid, et koerad hakkasid haukuma ning nägid seejärel lähenemas U.L. ÜM jooksis tuppa seda AR ütlema, VR jäi autosse. A.R pani riidesse ja tuli õue, ka Ü.M läks tema järel õue ja nägi, kuidas U.L võttis kohast, kuhu R ehitasid prügikasti, A.R kuuluva umbes 1,5 meetrise raudkangi. Ü.M nägi kuidas A.R läks U.L-ile vastu ja U.L lõi A.R t kangiga vastu jalga sääremarja pihta. U.L nägi välja väga vihane ja ta oli purjus. Edasine mis toimus, oli rohkem rüselus, lõpuks U.L vist komistas ja A.R pani ta pikali, käskis tuua Vladislavil nööri ja sidus U.L jalad ja käed kinni. U.L oli maas kõhuli. Kui tuli politsei, seoti U.L lahti. U.L oli nägu verine, ta käis ka kiirabiautos ning siis viis politsei U.L-i kaasa. Kannatanu sõnul pani kogu see sündmus ja kangiga löömine teda U.L kartma. Tapmisega ähvardamise osas rääkis kannatanu ÜM kohtuistungil, et kui U.L järgmisel päeval politseist koju sai ja teda ning V nägi, lubas neid ära tappa. M sõnul olid nad U.L-ist umbes 20 meetri kaugusel ja läksid pärast U.L-i sõnu kohe maja juurde kuna kartsid teda. Seda kas U.L temale ja VR ka 02.06 õhtul ähvardusi ütles, seda kannatanu ei kinnitanud. Samas kinnitas kannatanu, et uurijale rääkis ta ülekuulamisel asjast nii nagu see oli ja nähtuvalt kannatanu Ü.M ütlustest kohtueelsel uurimisel /kohtu poolt avaldatud tl 19 KrMS § 289 lg 1 alusel/ ähvardas U.L Ü.M ja V.R maha lüüa ka 02.06 õhtul pärast kiirabiautost väljumist, kui eelnimetatud kannatanud läheduses seisid. Seega on ilmne, et kannatanu ei mäleta nüüd enam, millistel kuupäevadel teda konkreetselt ähvardati, kuid varasemaid ütlusi ta kinnitab ja kohtul puudub alus arvata, et kannatanu oleks andnud valeütlusi. Kannatanu ÜM sõnul ei ole tema U.L kunagi narrinud ega ole ka näinud et VR U.L noriks. Kannatanu NR andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tema oli 02.06.07 oma kodus ja magas, kui tuppa tuli minia Alla R ja ajas ta üles, käskides õue minna. Kui NR õue jõudis, nägi ta et U.L lebas maas kõhuli kang käes, AR hoidis teda kinni ning U.L üritas kangiga A.R lüüa. N.R läks ligi ja võttis U.L-i käest kangi ära. U.L sõimas ja ähvardas kõiki ka maas lamades. Ähvardas ka siis kui politsei oli kohal. Nime B pani U.L-ile tema elukaaslane, R kutsuvad teda nõnda vaid omavahel. Tunnistaja AR andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nende pere suhted naabri U.L-iga on väga halvad, probleemid said alguse maast. Pärast seda hakkas U.L R id pidevalt sõimama, ähvardas, et lööb nad maha, paneb maja põlema, jooksis ka kirvega majast välja, enda maale läheneda ei lubanud. Ükskord oli intsident, kus U.L viskas kiviga R tel külas olnud 7-aastase poisi pihta. Eriti agressiivne on U.L alkoholijoobes. U.L-i pärast on politseid väga palju välja kutsutud, ka teised naabrid on tema pärast politseid kutsunud. 02.06.2007.a. AR löömise kohta rääkis kannatanu, et sel õhtul hakkasid magama minema, kell oli umbes 23.00, kui tuppa tuli ÜM ja ütles et U.L tuli nende territooriumile. Andrei pani riidesse ja läks välja, tunnistaja Alla R läks ajas üles oma ämma N.R ja käskis tal õue minna, ise helistas politseisse. Seejärel läks ka välja ning nägi, et U.L ja ARolid pikali teel, U.L lamas maas näoga maa poole, AR tema peal ja hoidis U.L kinni. Selleks hetkeks, kui tunnistaja väljus, oli kang juba ämma N. R käes. U.L karjus ja lubas neid kõiki hävitada. Tunnistaja soovitas oma abikaasal U.L kuni politsei tulekuni kinni siduda. Kui politsei tuli, seoti U.L lahti, kuid ähvardamist ja karjumist jätkas ta ka politsei juuresolekul. Ta kuulis ise,kuidas U.L ähvardas Ü.M ja V.R öeldes, et Te veel kahetsete seda et nii tegite, lubas ära tappa ja põletada. Lisaks kannatanute ja tunnistaja A R ütlustele sisaldub kriminaalasjas ka Mustamäe Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini üksusest A R 03.07.2007.a. väljastatud patsiendikaart, milliselt nähtub et A.R vasaku jala säärel on vigastused ja põrutada on saanud rindkere parem pool /tl 9/. A.R teostatud isiku läbivaatuse käigus 02.06.2007.a. on koostatud fototabel; värvifotodel nr. 1 ja 2 on hästi nähtav 10 cm pikkune ja 2 cm laiune punane jälg /tl 10-13/. Tunnistaja LT andis ütlusi selle kohta, et tema nägi U.L kinniseotuna juunis ca 3 aastat tagasi. Sel päeval oli U.L natuke alkoholi joonud. Miks ta R te juurde läks, seda tema ei tea. Ta ei öelnud, kuhu ta läheb. Tema ei kuulnud, et oleks ta kedagi ähvardanud või sõimanud sel hetkel, kui ta U.L maas lamamas kinniseotuna nägi. U.L oli näol veri. Konflikti ennast L.U.L-i seega ei näinud. Tõendamist on leidnud seega, et U.L, mis iganes põhjusel ta ka R te hoovile ilmus, lõi A.R le kuuluva raudkangiga viimasele vastu vasaku jala säärt, mille tulemuseks oli punane jälg A.R jalasäärel ning löögiga kaasnenud füüsiline valu. Hematoom on fikseeritud ka kriminaalasjas vaadeldud meditsiinidokumendis ning ka kohtueelse menetleja poolt koostatud fototabelitel. Mõningad erinevused on vaid detailides (näiteks kes sai U.L-i käest kätte kangi ja millisel hetkel U.L juba kang käes oli - kas siis kui ta lähenes autole või siis kui majast väljus A.R ), kuid need erinevused ei anna alust kahelda kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. 02.06.2007.a R te hoovis pärast A.R löömist ähvardas U.L süüdistuse kohaselt alaealisi Ü.M ja V.R t tapmisega. Seda kinnitasid lisaks kannatanutele endile ka tunnistaja Alla R ja Andrei R . Lisaks kinnitasid kõik perekond R te liikmed kohtuistungil, et U.L-i poolsed ähvardused stiilis: löön maha, panen põlema, matan maha, olid suhteliselt sagedased. Kõige rohkem olid need suunatud V.R le, kuna viimane oli koduõppel ja seetõttu tehes kodus erinevaid õuetöid, sattus ka kõige rohkem U.L-ile silma alla. Ka kannatanu Ü.M , kellel enda sõnul peale selle 02.06.2007.a. sündmuse ei ole U.L-iga olnud mingeid konflikte, teab V.R ütlustest, et U.L viimast pidevalt ähvardab. Asjaolule, et nii Ü.M kui V. R kartsid U.L, viitab juba see, et niipea kui U.L lähenes autole kus istusid kannatanud, jooksis Ü.M tuppa kutsuma Andrei R t. Lisaks kinnitas Ü.M kohtusitungil, et just U.L-i ähvardamisele eelnenud käitumine – kangiga A.R löömine – pani teda U.L kartma ja uskuma, et ta järgnevatel kordadel võib ka teda rünnata. 19.09.2007.a. Tutermaa bussipeatuses asetleidnud V.R ähvardamise osas: Kannatanu VR andis ütlusi selle kohta, et ta tahtis sõita Tutermaa bussipeatusest kooli, kuid U.L seisis bussipeatuses, kaigas käes. Karjus ja ähvardas. Kannatanu helistas emale, ema soovitas kuni bussi tulekuni minna teisele poole teed. Läks üle tee, kui buss tuli, tahtis minna üle tee bussi peale, kuid ei julgenud, sest kui hakkas teed ületama hakkas U.L jälle peatuses karjuma ja kuna tal oli kepp käes, kartis kannatanu teda. Kannatanu AR andis ütlusi, mille kohaselt 19.09.2007 hommikupoolikul oli ta koos oma naise A R Saaremaal, kui poeg V.R helistas ja ütles, et on Tutermaa bussipeatuse juures, aga ei saa peatusesse minna, kuna seal seisab kaikaga U.L. Naine helistas ka politseisse ja rääkis nendega. Tunnistaja A R andis ütlusi selle kohta, et 2007.aasta sügisel olid koos mehe A.R ga Saaremaal, kui helistas poeg V.R , kes oli Tutermaa bussipeatuses, et kooli sõita, alguses helistas poeg isale ja siis tunnistajale. Ütles, et peatuses seisab U.L ja nii nagu kannatanut nägi, võttis kätte mingi kaika ja et kannatanu kardab teda. Tunnistaja soovitas pojal oodata teisel pool teed seni, kuni buss tuleb ja alles siis bussi poolele minna. Kuna aga U.L peatusest ei lahkunud ei julgenud poeg minna ja helistas ja ütles et jäi bussist maha. Kaika kohta oli poeg öelnud, et see ei olnud eriti suur, aga kui U.L oleks teda sellega löönud, oleks valus olnud küll. U.L oli talle öelnud, et tule siia, nüüd sa saad, õiendan sinuga arved. Kui tunnistaja pojaga rääkis, tundus poeg olevat hirmul. U.L tapmisega on ähvardanud Vladislavi kogu aeg ja ka seekord ähvardas ta temaga arved õiendada. 19.09.2007.a Tutermaa bussipeatuses toimunud ähvardamise osas leiab kohus tõendeid hinnates, et arvestades U.L-i poolset varasemat käitumist on tõendamist leidnud asjaolu, et just V.R oli tema põhiliseks vihaobjektiks, kohtul puudub alus kahelda V.R ütlustes toimunu kohta. Lisaks kinnitasid ka kannatanu AR ja tunnistaja AR , et kui nad sellel kuupäeval Saaremaal olid, helistas poeg neile ja rääkis, et kardab bussipeatusesse minna, kuna seal seisab sõimlev U.L, kaigas käes. Lisaks kinnitas Alla R , et poja häälest telefonis sai ta aru, et poeg on hirmul. U.L ähvardas V.R arved õiendada. Kannatanu NR andis ütlusi, mille kohaselt 2008.a. juunis oli farmis, kus ta töötab. Tuli U.L, kes töötas samas farmis, koos oma vennapoja Vladimir U.L-iga. Kuna Vladimir U.L hüppas üle elektrikarjuse, ütles kannatanu talle, et ta hüppaks kõrgemalt, muidu lõhub karjuse ära. N.R ei näinud, et Vladimir U.L-i selja taga oli U.L, kes hakkas kohe karjuma kuna N.R keelas tema sugulast. Seejärel läks U.L minema, kuid tuli mõne aja pärast tagasi ja kui kannatanu tuli brigadiri ruumi poolt, surus U.L N.R vastu seina, solvas ja sõimas, sülitas kannatanu peale, läks jälle ära ja tuli tagasi – nii kolm korda järjest. Kannatanu sõnul sai tal kõrini ja seepärast lõi ta käes olnud suvejopega U.L-ile vastu kätt. Mingil hetkel tulid ruumi kolm töökaaslast, U.L veel sõimas kannatanut ja hakkas juba ära minema, kuid nähes, et teised inimesed tulid, keeras ringi ja lõi kannatanut lahtise käega vastu põske. Kannatanu sõnul oli tal valus ja löögist jäi näole punane jälg. Tunnistajad KJja M A andsid ütlusi selle kohta, et U.L ja N.R on mõlemad nende endised töökaaslased. NR ei ole konfliktne inimene, U.L on agressiivne alkoholijoobes. On näinud pealt ühte U.L-i ja N.R vahelist konflikti, mis juhtus 2008.a. juunis päeval kella 15.00 paiku. Kuigi U.L-i vahetus algas õhtul kell 8, tuli ta sel päeval sinna oluliselt varem. Mingil hetkel nägid KJ, Margus Altmets, et U.L ja N.R tulid kahekesi karjudes brigadiri toa poolt. U.L sõimas, oli purjus ja agressiivselt meelestatud. Tunnistajad reageerisid kisale siis, kui U.L-i sõim läks eriti ropuks ja vängeks. Siis läks käsikähmluseks, U.L vehkis N.R suunas ning siis ühel hetkel lõi N.R le lahtise käega vastu nägu, ja tahtis veel lüüa. N.R kaitses end vehkides oma suvejopega, millega tabas ka U.L-i kätt. Tunnistajate sõnul hakkas N.R vehkima jopega alles pärast seda, kui U.L oli teda juba vastu nägu löönud. Vehkis ilmselt seetõttu, et tundus nagu tahaks U.L veel N.R t lüüa. Kui tunnistajad sekkusid, ütles U.L, et ärgu tunnistajad toppigu oma nina teiste asjadesse. N.R lahkus farmist, põsk oli tal punane ja ta nuttis. Tunnistaja MA sõnul tahtis U.L pärast löömist veel N.R näkku sülitada, kuid kuna tunnistajad seisid vahel, tal see ei õnnestunud. Tunnistaja U.L seletas, et tema ei ole elektrikarjusest üle hüpanud, N.R karjus tema onu U.L-i peale, kuid mis edasi sai, seda ei näinud. Sisuliselt ühegi kuriteosündmuse kohta tõenduslikku teavet ei andnud. N.R löömise osas 06.06.2008.a. M Piima farmis on U.L-i süü leidnud täielikult tõendamist kannatanu N.R ja tunnistajate MA ja KJ ütlustega. Kuigi süüdistatav U.L on väitnud, et tüli alustas ja teda sõimama hakkas N.R ja seda asjaolu on kinnitanud ka süüdistatava vennapoeg Vladimir U.L, on kannatanu N.R väitnud vastupidist. Tunnistajate sõnul ei olnud N.R konfliktne inimene erinevalt U.L-ist, kes alkoholijoobes kippus teistega tüli norima. Jättes kõrvale süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud sõnalise tüli, on tunnistajate ütlustega, mis riimuvad kannatanu omadega, tõendatud et süüdistatav U.L lõi lahtise käega kannatanu N.R näkku. Löögist oli kannatanu näol punetus ja sellega oli talle põhjustatud valu, mida kinnitas nii kannatanu ise kui ka tunnistaja KJ, kelle sõnul lahkus N.R farmist nuttes. Ja kuigi nii kannatanu kui tunnistajad on andnud ütlusi, et N.R lõi U.L suvejopega vastu kätt, leidis see tunnistajate ütluste kohaselt aset alles pärast seda, kui süüdistatav oli kannatanut näkku löönud ja kuna ta kippus veel kannatanu kallale, siis kannatanu tema tõrjumiseks vehkis jopega ja kätega teda eemale, tabades nii jopega U.L-i kätt. Kannatanu VRütlustest nähtub, et 18.09. 2008.a. oli konflikt U.L-iga. Algul karjus ta tema peale, siis tema õe Svetlana R peale. Ta lubas teda tappa ja maha matta. Ta kartis, hirm oli ja seetõttu kutsus tema õde politsei. Tema ei ole kunagi U.L narritanud ega solvanud. Tunnistaja Svetlana R andis ütlusi selle kohta, et eriti halvad on U.L-iga suhted tema vennal, isal ja vanaemal. Eelmise aasta septembris tuli tunnistaja koos sõbrannaga koju ja nad läksid välja vaatama, mida vend õues teeb. Siis kuuliski tunnistaja, et U.L jälle sõimab venda. U.L seisis enda maja ees ja kõigepealt sõimas tunnistajat, seejärel ähvardas venda, lubades ta tappa ja maja põlema panna. Kuna kedagi vanematest kodus polnud, helistas vend isale ja küsis mida teha, sest nad kartsid et U.L võib ähvarduse täide viia. Isa kutsus politsei välja. Tunnistaja sõnul on ta ise kuulnud mitu korda, kuidas U.L tema venda on ähvardanud, aga ta ei ole kindel, kas ta sel korral kuulis seda ise pealt või rääkis pärast talle vend. Tunnistaja sõnul kutsuvad kõik külaelanikud U.L B . Tunnistaja A Lillemaa andis ütlusi selle kohta, et 2008.a. suvel käis tema tööülesandeid politseinikuna täitmas Harku vallas, Kunnakülas. Väljakutse oli kiireloomuline ja põhjuseks oli see, et joobes isik ründab alaealisi naabreid., et kuna vanemaid ei ole kodus, siis naaber on neile ohtlik. Sündmuskohale jõudnud, vestles ta alaealise tütarlapsega, kes olukorda selgitas. Ja püüdis vestelda ka alaealise noormehega, kes oli hirmunud ja majast ei väljunud. Ta läks kõrvalmajja (süüdistatava majja) ja koputas, hõikas, aga keegi ust ei avanud. Seejärel sisenes ta , tutvustas end ja palus esitada dokumendid. Meesterahvas muutus agressiivseks, ütles, et see, mida tema nende alaealistega ette võtab, ei puutu politseisse. Meesterahva poolset versiooni ta asjast ei saanudki. Mees sõimas, tõusis voodilt püsti, tormas kööki ja ähvardas lasta korea lahti tema suunas ja suundus majast koera suunas. Mehe pidas ta kinni ca 1 m enne tema koerani jõudmist. Kohale jõudis teenindav patrullauto ja selle autoga toimetati meesterahvas politseiosakonda. Mees oli joobes, tunda oli alkoholilõhna. Mida alaealine tütarlaps sõna-sõnalt seletas, see ei meenu, aga meesterahvas olevat ähvardanud tema venda tappa. 18.09.2008.a.tuvastati U.L alkoholijoovet, kuna suust tuli alkoholilõhna ja tal oli ka muid alkoholijoobele viitavaid tunnuseid – tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, kuid isik keeldus joobe tuvastamisest /tl 126/. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes eelkõige arvestades U.L-i varasemat käitumist. S.R , kes samal päeval enne seda, kui U.L tema venda ähvardas, sai U.L-i ebatsensuurse sõimu osaliseks. Tema vend aga rääkis kohe pärast tema ähvardamist sellest temale. Isegi laste isa telefonikõne peale kohale ilmunud politseipatrulli koosseisus olnud tunnistaja ALillemaa sõnade kohaselt karjus U.L, et teab ise mida allakäinud alaealistega teha ja lubas ka politseinikele koera kallale ässitada. Viimatikirjeldatud agressiivsust arvesse võttes, mis oli suunatud isegi politseinikele, leiab kohus, et mingit alust kahelda V.R ja S.R ütlustes ei ole. N.R ja A.R löömine U.L-i poolt on kvalifitseeritud õigesti
järgi.
näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või vara olulises ulatuses hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta selle ähvarduse täideviimist. Tõendamist on leidnud, et U.L otsesõnu ähvardas kannatanuid tapmise ja maha matmisega. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Kohtu arvates oli kannatanutel ÜM il ja VR piisavalt alust karta, et U.L oma ähvarduse ka täide viib. Mõlemad olid näinud U.L-i poolt raudkangiga V.R isa löömist, nad on korduvalt väljendanud, et U.L-ist võis oodata igasugust käitumist ja seda eriti siis, kui U.L oli alkoholijoobes. Ähvarduse veenvuse hindamisel tuleb arvestada, et kannatanud olid sündmuste ajal alaealised ja võtsid tõsiselt ka selliseid ähvardusi, mida täiskasvanud inimene peaks tühiseks ja mittetõsiseltvõetavateks. Kas U.L oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus, see ei oma tähtsust. Kohus leiab, et 19.09.2007.a. V.R ähvardamise episoodis ei ole U.L väljendanud selgesõnaliselt ähvardust V.R t tappa, vaid lubas temaga lihtsalt, ise samal ajal kepiga vehkides, arveid õiendada ja tõenäoline ning usutav on, et kannatanu V.R kartis U.L-ilt selle kepiga lihtsalt peksa saada ehk saada tervisekahjustusi. Seda on kinnitanud ka kannatanu ise. Kuriteo kvalifikatsioon sellest aga ei muutu. U.L-i poolt kannatanute ähvardamise puhul viitab kannatanute tõelise hirmu olemasolule ka see, et alaealised otsisid iga kord, kui U.L välja ilmus ja ähvardama hakkas, koheselt abi täiskasvanud inimestelt, nii vanematelt kui politseilt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust. Kohus arvestab, et süüdistatav järelejätmatult ja kangekaelselt ähvardab teisi isikuid ja paneb nende suhtes toime vägivallategusid. Tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Töökohta U.L käesoleval ajal ei oma, mistõttu pole põhjendatud teda karistada rahalise karistusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kriminaalasjas ei esine. Arvestades U.L-i isikut ning toimepandud kuritegude raskust on võimalik vangistust tingimisi täitmisele mitte pöörata. U.L on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kriminaalasjas kogutud materjale arvestades on põhjendatud U.L-ile kriminaalhoolduse raames täiendavate kohustuste panemine sotsiaalprogrammide näol, kuna U.L-i näol on ilmselgelt tegu inimesega, kes ei suuda oma agressiivsust kontrollida. Anne Ennok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.