Obsah (6)
§ 233§ 238§ 126§ 180§ 175§ 1791-08-17262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Pr
§ 233; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 313; § 180 kohus otsustas Süüdi tunnistada P.Z Kar
S § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.Z KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.Z KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.Z KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista P.Z-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista P.Z-ile 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ja karistusaja algust arvestada alates P.Z kinnipidamisest 28.11.2008.a. 2
(22)Süüdi tunnistada V.M KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.M KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada V.M KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada V.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.M KarS § 25 lg 1, 2 1 (üks) kuu vangistust. § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks KarS § 64 lg 1 järgi suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista V.M-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista V.M-ile 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada karistust 11.06.2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 (kuus) kuud vangistust võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 01.-02.09.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ja karistuse kandmise aega arvestada alates V.M-i kinnipidamisest 26.10.2008.a. Süüdi tunnistada T.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T.T KarS § 263 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T.T KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista T.T-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks T.T-le mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 17.-18.07.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ja karistuse kandmise aega arvestada alates T.T kinnipidamisest 22.07.2008.a. Süüdi tunnistada P.M KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 3
(22)Süüdi tunnistada P.M KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista P.M-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks P.M-ile mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 21.-22.05.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.M ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Süüdi tunnistada O.D KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 21.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada O.D kohtusaalist. Karistuse kandmise aja algust O.D arvestada alates 20.04.2009.a. Tsiviilhagid. Välja mõista P.Z-ilt ja V.M-ilt solidaarselt kannatanu N.K. kasuks (üheksasada) krooni. Välja mõista T.T-lt ja P.M-ilt solidaarselt 2 665 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend viis) krooni. 900 kannatanu OÜ Egger kasuks Välja mõista P.Z-ilt kannatanute D.L. kasuks 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, M.N. kasuks 3 000 (kolm tuhat) krooni ja M.N. kasuks 3 000 (kolm tuhat) krooni. Asitõendid ja salvestised. 4
(22)A.O. juhiluba ja 2 pangakaarti, mis on omanikule tagastatud – vabastada asitõendi staatusest; 2 turvakaamera salvestust ja nuga, mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel.
Menetluskulud ja nende hüvitamine. Välja mõista P.Z-ilt 18 208.50 (kaheksateist tuhat kakssada kaheksa) krooni ja 50 senti (sundraha 10 875 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 743.40+6283.50 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7+299.60 krooni) riigituludesse menetluskulude katteks. Välja mõista V.M-ilt 18 982.70 (kaheksateist tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni ja 70 senti (sundraha 10 875 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495.60+1321.60+6283.50 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7 krooni) riigituludesse menetluskulude katteks. Välja mõista T.T-lt 10 608.50 (kümme tuhat kuussada kaheksa) krooni ja 50 senti (sundraha 6525 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495.60+3584.40 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 3.50 krooni) riigituludesse menetluskulude katteks. Välja mõista P.M-ilt 10 112.90 (kümme tuhat ükssada kaksteist) krooni ja 90 senti (sundraha 6525 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 3584.40 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 3.50 krooni) riigituludesse menetluskulude katteks. Välja mõista O.D-lt 10 721 (kümme tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni (sundraha 6525 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 4189 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7 krooni) riigituludesse menetluskulude katteks. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetavate kanda
§ 180lg 1 alusel.
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB panga või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas (endine Hansapank), viitenumber
- Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 15.05 2009.a. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab. 5
(22)P.Z süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - 07.07.2007.a. Tartus, Turu tänava Statoili tankla juures, grupis koos Tarmo Priimägiga sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel selliselt, et esinedes Tartu, XXX korteri omanikuna sõlmis üürilepingu M.N. ning viimane maksis talle üüri ettemaksuna 1000 krooni ja järgmisel päeval veel 5000 krooni. Sellega pani P.Z toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. - 10.11.2007.a. kell 02.25-02.40 võttis P.Z Tartus, XXX 44 ehitusjärgus olevast majast aknakilesse tehtud augu kaudu võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära D.L. kuuluva akudrelli Makita väärtusega 2500 krooni. Sellega pani P.Z toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. - 13.05.2007.a. kella 14.00 paiku Tartus, Soola 10 juures, grupis koos O.D-ga peksis A.ja L.P. , lüües viimasele korra rusikaga näkku ja kägistades kõrist, sama ajal lõi O.D mitmel korral A.P. rusikaga näkku. - 20.05.2008.a. kella 17.00 paiku Tartus, Soola tänaval, grupis koos V.M-i , P.M-i ja Anton Kopossoviga lõi korduvalt käte ja jalgadega S.G. pähe ja rindkeresse. Sellega pani P.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise. - 23.05.2008.a. kella 08.00 paiku Tartus, avaturu lähistel, Emajõe ääres grupis koos V.M-iga lõi rusikaga pähe N.K. ile, mille tagajärjel see kukkus ja võttis seejärel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanu mobiiltelefoni №kia väärtusega 700 krooni ja sularaha 200 krooni. Sellega pani P.Z toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis. V.M-i süüdistatakse selles, et tema: - 20.05.2008.a. kella 17.00 paiku Tartus, Soola tänaval, grupis koos P.Z , P.M-i ja Anton Kopossoviga lõi korduvalt käte ja jalgadega S.G. pähe ja rindkeresse. Sellega pani V.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise. - 23.05.2008.a. kella 08.00 paiku Tartus, avaturu lähistel, Emajõe ääres grupis koos P.Z-iga lõi rusikaga pähe N.K. ile, mille tagajärjel see kukkus ja võttis seejärel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanu mobiiltelefoni №kia väärtusega 700 kr. ja sularaha 200 krooni. Sellega pani V.M toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis. - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 17.06.2008.a. kella 13.00 paiku Tartus, Ilmatsalu 11 Maxima kaupluses, grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, püüdis saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel selliselt, et esitas kassapidaja 6
(22)M.R. 2924.60 krooni väärtuses kauba eest tasumiseks A.O. kuuluvad pangakaardid ja juhiloa. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani V.M toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. - isikuna, keda on 28.09.2005.a. karistatud Tartu Maakohtu otsusega LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 01.09.2008.a. kella 13.30 ajal Tartumaal, Tartu vallas, Kõrvekülas mootorsõidukit Lada reg. nr. XXX XXX , olles alkoholijoobes. Sellega pani V.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. - isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 26.10.2008.a. kella 11.45 ajal, Tartus, Ringtee 75 asuvas Lõunakeskuse Maksimarketis, püüdis võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaheliitrilist pudelit Kapteni õlut väärtusega 36.90 krooni, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Sellega pani V.M toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis jäi katse staadiumisse. T.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse: - 31.10.2007.a. kella 11.00 paiku Tartus, Küüni 4, OÜ Egger kaupluses Elena, grupis koos P.M-iga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kuus naiste pesukomplekti koguväärtusega 2665 krooni; - 27.06.2008.a. kella 10.15 paiku Tartus, Ringtee 10 asuvas Soodusmarketis püüdis T.T võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta akudrelli väärtusega 755 kr., kolme šokolaadi Kalevipoeg koguväärtusega 116.70 krooni, kolme šokolaadi Metsapähkli koguväärtusega 119.70 krooni ja kahte kommikarpi koguväärtusega 195.80 krooni, kokku võõrast vara 1187.20 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani T.T toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. - 17.07.2008.a. kella 02.00 paiku Tartus, Pikal tänaval rikkus T.T rahu ja avalikku korda, ajades noaga taga T.J. , A.E. ja U.K. . Sellega pani T.T toime KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega. - 22.07.2008.a. kella 08.40 ajal Tartus, Ilmatsalu 11 Maxima kaupluse turvaruumis lõi T.T oma ametikohuseid täitvat turvatöötajat T.U. rusikaga näkku ja jalaga vastu jalgu. Sellega pani T.T toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla toimepanemise avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. P.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse: - 31.10.2007.a. kella 11.00 paiku Tartus, Küüni 4, OÜ Egger kaupluses Elena, grupis koos T.T-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kuus naiste pesukomplekti koguväärtusega 2665 krooni. 7
(22)Sellega pani P.M toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. - 20.05.2008.a. kella 17.00 paiku Tartus, Soola tänaval, grupis koos V.M-i, P.Z ja Anton Kopossoviga lõi korduvalt käte ja jalgadega S.G. pähe ja rindkeresse. Sellega pani P.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise. O.D süüdistatakse selles, et tema 13.05.2007.a. kella 14.00 paiku Tartus, Soola 10 juures, grupis koos P.Z-iga peksis L ja A.P., lüües viimasele mitmel korral rusikaga näkku, samal ajal lõi P.Z korra L.P. rusikaga näkku ja kägistas kõrist. Sellega pani O.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav V.M tunnistas kohtus end süüdi kõigis episoodides, v.a röövimise episoodis, süüdistatav T.T tunnistas end kohtus süüdi varguse katse episoodis, kuid ei tunnistanud oma süüd pesukomplektide varguses, avaliku korra rikkumises ja vägivalla toimepanemises avalikku korda kaitsva isiku suhtes. Süüdistatavad P.Z, P.M ja O.D kohtus end süüdi ei tunnistanud. Kõik süüdistatavad olid nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 1) P.Z poolt Tartu, XXX korteri omanikuna esinedes üürilepingu sõlmimine M.N., mille tulemusena viimane maksis talle üüri ettemaksuna 6000 krooni. Süüdistatav P.Z ei tunnistanud kohtus end süüdi. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt on kõnealune korter tema surnud abikaasa nimel. Nad lahutasid, aga vara jagama ei hakanud, kõik pidi jääma lastele. Korteris elas ühes toas tema kasutütar koos oma poja ja Tarmo Priimäega. Tema poja osa oli tühi, ta ütles poisile, et üürime toa välja. Ta elas tollal pundiga Pentagonis. Sinna tuli tema juurde Tarmo Priimägi, kes oli kuulnud korteri üürimisest ja ütles, et tal on võimalik panna kuulutus internetti. Ta oli nõus. Mõne aja pärast tuli Priimägi koos kahe tütarlapse, Mare ja M.N. iga, ja küsis, kas ta on nõus üürima. Ta oli nõus ja lepiti aeg kokku ning mindi vormistama üürilepingut. Tarmo lubas kõik ise teha, mis üürimise alla kuulub. Kui ta lepingule alla kirjutas, ütles ta tüdrukutele, et lähme korterit vaatama. Tüdrukud olid vastu, et ei ole vaja, kõik on juba teada, Priimägi näitas. Tüdruk andis talle 6000 krooni. Ta lubas tüdrukute juurest läbi astuda seoses üürimisega, et asjad korda ajada. Nad ütlesid, et neil pole hetkel aega. Peale üürimist läks ta mitmel korral Raua tänavale, aga ei saanud sisse, võtmeid tal ei ole. Ta koputas aknale, aga ei saanud sisse ja üürnikega rääkida. Priimäel ei olnud tema eest tegutsemiseks mingit volitust. Tema ei rikkunud ühtki seadust. Priimägi tahtis temalt äri ajamiseks raha laenuks. Ta ütles, et peab andma raha poja kasvatajale. Priimägi ütles, et pooleteiseks kuuks ja siis saab ta raha protsendiga tagasi. Ta andis Priimäele 5000 krooni, 1000 krooni jäi tema kätte. Tüki aja pärast tuli Priimägi ja küsis talt uuesti raha. Ta ütles, et tal ei ole. Priimägi küsis talt 500 krooni, ta andis. Tükk aega hiljem sai ta uurijalt kutse, uurija ütles, et nüüd hakkad kelmusega ka pihta. Ta hakkas mõtlema, et raha andes oli ta nagu tankist. Korteri üürimine oli Priimäele nagu kinnisidee, ta oli kasusaamise peal väljas ja kihutas tüdrukuid tagant. Arvutit ja trükimasinat ta ise kasutada ei oska, blanke teha samuti mitte. 8
(22)P.Z süü kelmuse toimepanemises on tõendatud: - kannatanu M.N. avaldusega (II kd., tl. 15-16), mille kohaselt sõlmis ta 07.07.2007.a Tartus Statoili bensiinijaama juures üürilepingu P.Z-iga , kelle esindajaks lepingu sõlmimisel oli Tarmo Priimägi, kes tutvustas ennast õigusbüroo Liivak & Suurväli töötajana ja lubas olla kontaktisikuks, kui korteriga tekivad probleemid. Priimägi autos tasus ta ettemaksuna 1000 krooni ning 08.07.2007.a Kalda 24 asuval Rübliku mängumaal ülejäänud 5000 krooni (6000 krooni ettemaks kolme kuu üüri eest). Ettemaksu tasus ta sularahas, kuna Priimägi sõnul ei olevat P.Z pangakontot. P.Z selgitas, et kui konto saab tehtud, saab üüri hakata maksma kontole. Maksmise juures viibisid Tarmo Priimägi, P.Z ja M.N. . Nad leppisid Priimäega kokku, et võtmed saab ta kätte 11.07.2007 ning sisse kolivad 01.08.2007.a. 11.07 Priimäega ühendust võttes selgus, et P.Z ei olegi XXX korteri omanik ning P.Z on petnud ka teisi kinnisvarafirmasid. Priimägi ütles, et tal ei ole õnnestunud P.Z-iga ühendust saada. Õigusbüroost Liivak & Suurväli sai ta teada, et Tarmo Priimägi seal ei tööta. Selle peale teatas talle Priimägi, et see ei ole üldse oluline ja ta töötab kinnisvarafirmas K-vara. - 07.07.2007.a sõlmitud eluruumi üürilepinguga (II kd., tl. 17-19), mille kohaselt üürileandja P.Z kui üüritavate ruumide omanik annab üürnik M.N. tasu eest kasutamiseks korteri asukohaga XXX , Tartu, mis koosneb 2 toast üldpinnaga 47 m2. Üürilepingus on P.Z oma allkirjaga kinnitanud, et M.N. on talle tasunud 6000 krooni. - kannatanu M.N. eeluurimisel antud ütlustega (II kd., tl. 20-22), milles ta kordab avalduses kirjeldatud asjaolusid. Kannatanu lisab, et tasutud 6000 krooni pole ta tagasi saanud, summa tasus ta koos õe M.N. iga kahe peale, mistõttu tema tsiviilhagi on 3000 krooni. - kannatanu M.N. i ütlustega (II kd., tl. 25-27), mis ühtivad M.N. avalduse ja ütlustega. Kannatanu lisab, et üürimiseks tehtud ettemaksuga tekitati talle kahju 3000 krooni, mille kohta ta soovib esitada tsiviilhagi. - äratundmiseks esitamise protokollidega (II kd., tl. 23-24; 28-29). Protokollide kohaselt on M.N. ja M.N. fotodelt ära tundnud Tarmo Priimäe kui isiku, kes aitas P.Z üürilepingu sõlmimisel. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise ja mis on toime pandud grupi poolt. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine on petmine, s.o teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamine, tekitades teadvalt teises isikus väärkujutlust. Kohus peab süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta pidas korterit poja omaks, ebausaldusväärseiks. P.Z kinnitas kohtus, et korter oli tema lahutatud abikaasa nimel, seega ei saanud ta end pidada korteri omanikuks. Samuti ei välista süüdistatava ja tema kaitsja poolt nimetatud asjaolu, et P.Z pole varem kelmuste ees karistatud ja teda kasutas ära süüteo kaasosaline Tarmo Priimägi, süüdistatava poolt kelmuse toimepanemist. P.Z on varem korduvalt varavastaste süütegude eest kriminaalkorras karistatud isik, käesolevas asjas on ta toime pannud kolm varavastast kuriteoepisoodi, mis näitab, et P.Z on süstemaatiline kuritegude toimepanija, kes kasutab iga võimalust varalise kasu saamiseks mistahes viisil. P.Z, olles teadlik, et ta pole XXX korteri omanik, kirjutas korteri omanikuna üürilepingule alla, sellise eksitusse viimise mõjul tegid kannatanud varakäsutuse süüdistatavale üüriraha üleandmise teel, mille tulemusena sai süüdistatav varalist kasu. Sellega viis süüdistatav kavatsetult ellu koos Tarmo Priimäega välja mõeldud plaani raha saamiseks kannatanute eksitusse viimise teel. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kelmusega tekitas süüdistatav kannatanutele varalist kahju kokku 6000 krooni, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. 9
(22)2) P.Z poolt 10.11.2007.a. kell 02.25-02.40 Tartus, XXX 44 ehitusjärgus olevast majast D.L. kuuluva akudrelli äravõtmine. Süüdistatav P.Z andis kohtus ütlusi selle kohta, et D.L. ta ei tunne. Ta oli O.D juures, nad jõid õlut. Ta ostis Rimist kaks Bocki ja läks O.D juurde tagasi. Vastu tuli Tarmo Priimägi, et kuhu lähed, tema vastas, et Põka (O.D hüüdnimi) poole ja nad läksid koos. Uurijale ta ütles, et pole sündmuskohal käinud. Nad ajasid uurijaga juttu, käisid suitsetamas ja tagasi tulles lükkas uurija talle protokolli ette, et loe läbi ja kirjuta alla. Ta ütles, et lugege ette, mida kirjutasite. Uurija luges, et P.Z ennast süüdi ei tunnista. Ta kirjutas alla, et protokoll on tema sõnade järgi kirjutatud. Aga kas päriselt oli drell akna peal? Kas tema kui vaegnägija näeb öösel läbi kile, mis aknalaual on? Tunnistaja on öelnud, et mehel, kes oli pool kolm öösel õues, oli seljas paks roheline jope. Selliseid inimesi on Tartus sadu. Toimikus olevatest uurijatest, kes teda üle kuulanud on, tunneb ta vaid uurija Kuuske, kes oli nii tema kui O.D uurija. Teisi uurijaid ta ei tea ning ei tea ka seda, kust on võetud ütlused, et ta on end süüdi tunnistanud. Samas ei osanud süüdistatav kohtus selgitada, kuidas on tema allkiri ütlustel, vaid väitis, et ta ei saa end süüdi tunnistada, kui ta ei ole kuritegu sooritanud. Kohus leiab, et P.Z süü võõra vara varguses on tõendatud: - kannatanu D.L. ütlustega (II kd., tl. 5-6) selle kohta, et 10.11.2007.a öösel oli ta ehitusjärgus majas aadressil XXX 44, Tartu ja tegi koos tuttavaga tööd. Umbes kella 02.15 paiku tegid nad pausi ja olid ära u 15 minutit. Maja juurde tagasi tulles nägid nad, et aknaava juures on üks meesterahvas. Aknaavade ja uste ees on kile. Kuna nad töötasid seal esimest päeva, mõtlesid nad algul, et see on majaomanik. Nad läksid majja sisse ja tuttav nägi, et akna ette pandud kile on altpoolt katki rebitud ning hakkas kile sees olevat auku kleeplindiga kinni panema. Sel ajal avastas ta, et aknalaualt on ära võetud talle kuuluv akudrell. Nad läksid tuttavaga välja meest otsima, sõitsid autoga u 15 minutit ringi ja seejärel helistasid politseisse. Meesterahvas oli u 40aastane, 175 cm pikk, seljas oli rohelist värvi jope. Akudrell oli sinakasrohelist värvi, otsas oli kruvikeeramise otsik. Akudrelli väärtus on 2500 krooni, mille kohta ta soovib esitada tsiviilhagi. - tunnistaja K.S. ütlustega (II kd., tl. 7-8), mis kattuvad kannatanu ütlustega. Tunnistaja lisab, et akna juures olnud meesterahvas oli 35-50 aastane, u 180 cm pikk, seljas kandis rohelist värvi jopet. - sündmuskoha vaatluse protokolliga ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitega II kd., tl. 2-4), mille kohaselt Tartus XXX 44 asuva maja ehitusjärgus juurdeehitusel on XXX tänavapoolel kolm akent, mille ees läbipaistev kile. Nõva tänava poolt kolmandal aknal purunenud kile, mis on parandatud hõbedase teibiga. - kahtlustatava P.Z eeluurimisel antud süüd omaks võtvate ütlustega (II kd., tl. 9-10). P.Z ütluste kohaselt 10.11.2007.a öösel jalutas ta Tartus XXX tänaval, kus märkas ühte ehitusjärgus maja. Maja akendel oli ees vaid õhuke kile. Ta nägi läbi kile, et kile taga aknalaual on üks akudrell. Ta rebis käega kile katki ja võttis läbi augu drelli välja. Peale seda liikus ta kohe maja juurest minema. Akudrell oli rohekassinist värvi, otsas oli kruvide keeramiseks mõeldud otsik. Hommikul müüs ta tänava peal 250 krooni eest akudrelli maha suvalisele isikule. Ta kahetseb juhtunut. Süüdistatava kohtus antud ütlused selle kohta, et uurija teda mõjutas ja esitas talle valeandmetega protokolli allkirjastamiseks, ei ole veenvad. Eeluurimisel ei ole süüdistatav rääkinud midagi sellest, et ta on vaegnägija, samuti ei ole ta esitanud ühtegi kaebust uurijate tegevuse peale. Küll aga on ta detailselt ja analoogselt kannatanuga kirjeldanud akudrelli välimust ja seda, kuidas ta drelli hommikul maha müüs. P.Z vastab ka tunnistajate poolt kirjeldatud isiku välistele parameetritele. Võttes arvesse teisi käesoleva kriminaalasja kuriteoepisoode, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav pani varguse toime süüdistuses 10
(22)kirjeldatud viisil. Seega pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vargusega tekitas süüdistatav kannatanule varalist kahju kokku 2500 krooni, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. 3) P.Z ja O.D poolt 13.05.2007.a. kella 14.00 paiku Tartus, Soola 10 juures A. ja L.P peksmine. Süüdistatav P.Z andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta pole avaturu taga Emajõe kaldal mitte kunagi kedagi peksnud. Kannatanu ütluste järgi süüdistatakse kuriteos O.D ja kedagi tugevate näojoontega heledas teksaülikonnas meesterahvast. Peksmise ajal käis jutt kellestki Eintsist ja Petsist, keda kutsuti appi. Eeluurimisel ei ole kindlaks tehtud, kes on tugevate näojoontega mees ja kas keegi tuli appi või ei. Ta on koos O.D-ga ringi liikunud, kuid ei ole kunagi näinud, et O.D oleks kedagi löönud või kellegagi tüli norinud. Süüdistatav O.D andis kohtus ütlusi selle kohta, et A ja L.P. on talle täiesti võõrad inimesed. Ta sai P.Z-iga kokku, nad ostsid kaheliitrise Bocki õlle, läksid turu äärde ja istusid maha kahekesi õlut jooma. All pinkide peal istusid mees ja naine. Nad jõid rahulikult õlut, kui naine hakkas tigedalt kärkima mehega. Rein ütles, et läheb käib pissil. Ta ootas, Rein tagasi ei tulnud ja ta läks alla vaatama, kuhu Rein jäi. Rein sõneles naisega, kes kärkis. Ta ütles, et lõpetage kärkimine. Naine pani hirmsa jooksuga minema, et kutsuge politsei. Rein ütles, et peab ära minema ja vist pojaga kokku saama. Tema jäi meesterahvaga juttu ajama. Nad said tuttavaks, mehe nimi oli P. Mõne aja pärast tuli naine politseiga ja hakkas kärkima, et võtke see mees kaasa. Politsei kutsus tema ja A.P. masinasse. A.P. ütles, et see poiss pole süüdi, istus rahulikult ja pärast ajas juttu. Kontrolliti isikuandmeid ja politsei palus tal ära minna. Ta pani pooliku õlle kotti ja läks koju. A.P. ta mingeid vigastusi ei näinud, riided olid korras. Naisel oli vist huul verine, ta ei tea, kuidas see juhtus. Tükk aega hiljem oli ta maal ema juures, kui tuli politseinik ja ütles, et pane riidesse, uurija juurde minek. Uurija Kuusele ta üritas asja selgeks teha, kuid too ütles, et ära seleta, nagunii panen su istuma. Läks tükk aega mööda, kutsuti jälle uurija juurde, seekordne uurija Mühlberg sai asjast aru. P.Z ja O.D süü Leida ja A.P. kehalises väärkohtlemises on tõendatud: - kannatanu L.P. ütlustega (I kd., tl. 26-30) selle kohta, et 13.05.2007.a kella 14.00 ajal istus ta koos oma abikaasa A.P. Tartus, kesklinna lahtise turu peavärava juures pargipingil. Mingil hetkel tuli nende juurde eesti keelt rääkiv meesterahvas, kes oli u 180-185 sm pikk, ca 40aastane, tumedate juustega, tugevate näojoontega, seljas hele teksajakk ja –püksid ning tume särk. Mees küsis kõigepealt 10 krooni, nad vastasid eitavalt, et neil pole raha. Selle peale küsis mees nelja suitsu. A andis talle ühe suitsu, aga see meest ei rahuldanud ja ta hakkas suitsuga A nina all vehkima. Seejärel haaras mees A jaki varrukast ja hakkas sellest sikutama, millest tekkis A ja võõra vahel rüselus. A ja ründaja rüseluse käigus kutsus võõras vahepeal kedagi Eintsi nimelist appi, kes lõi samuti A näo piirkonda. Sel hetkel ta sekkus ja kutsus politsei. Selle peale hakkas mees teda solvama ebatsensuursete sõnadega, lõi talle käega vasakule näo piirkonda ja ähvardas, et kägistab ta ära. Peale seda haaras mees tal riietest ja kraest kinni ja hakkas kägistama. Tal õnnestus end ründaja haardest vabastada ja joosta turu väravatesse. Kogu selle aja, mis teda löödi, peksis teine mees, kes hiljem juurde tuli, A ja hoidis teda kinni. Politseid nähes käskis teine mees teksatagis mehel lahkuda, mida too tegi. Politsei saabudes lasi teine mees A lahti ja valetas jultunult, et tema pole midagi teinud, vaid tuli neile appi, keegi mees olevat tahtnud temalt käekotti ära võtta. Ründaja löögi tagajärjel sai vigastada ta huul seestpoolt. Löömine tegi talle suurt valu. Kiirabi saabudes fikseeriti tema vigastused. A oli juhtunust šokis ja end üle vaadata ei lasknud. Järgmisel päeval oli A nägu paistes ja siniseid plekke täis. Arsti 11
(22)juurde A ei läinud, nad ravisid end kodus nädal aega. Peksmise käigus rebisid ründajad A jope varruka puruks. Peale juhtunut on ta neid mehi korduvalt näinud Tartu maaliinide bussijaama juures. - kannatanu A.P. ütlustega (I kd., tl. 35-39), mis haakuvad kannatanu L.P. ütlustega. Kannatanu lisab, et ründajad lõid talle 3-4 korda rusikatega näkku, löömise ajal tundis ta suurt valu. - kiirabikaardiga (I kd., tl. 31); - äratundmiseks esitamise protokollidega (I kd., tl. 32-34; 40-41). Protokollide kohaselt on L ja A.P. fotodelt ära tundnud O.D kui isiku, kes peksis A.P. ja keda ründaja kutsus Etsiks või Petsiks. - tunnistaja Indrek Oinuse ütlustega (I kd., tl. 44-45) selle kohta, et 13.05.2007.a, teostades tööülesandeid koos konstaabel O.D-ga, said nad väljakutse kella 14.10 ajal Tartus Soola tänaval asuva avatud turu juurde. Kohapeal seletas väljakutsuja L.P., et teda lõi meesterahvas, kelleks osutus O.D. L.P. seletas, et peksmises osales veel üks mees, kes oli enne politsei saabumist ära jooksnud. Nad kutsusid L.P. kiirabi. L.P. oli koos A.P. - tunnistaja Urmas Plaani ütlustega (I kd., tl. 46-47) selle kohta, et 13.05.2007.a, teostades tööülesandeid koos konstaabel Indrek Oinusega, said nad väljakutse kella 14.10 ajal Tartus Soola tänaval asuva avatud turu juurde. Kohale jõudes mingit kähmlemist ei toimunud. Avaldaja L.P. väitis, et talle oli kallale tungitus ja osutas meesterahvale, kelleks osutus O.D. L.P. sõnul oli sündmuskohal olnud kaks meest, aga enne politsei saabumist olevat üks meestest ära jooksnud. - kahtlustatava O.D ütlustega (I kd., tl. 48-52); - kahtlustatava P.Z ütlustega (I kd., tl 53-54). Eeltoodud tõendite põhjal ei ole kohtul pole kahtlust selles, et P.Z ja O.D peksid 13.05.2007.a. kella 14.00 paiku Tartus, Soola 10 juures A.ja L.P. . Kannatanud on kuriteosündmuse kohta andnud ühtelangevaid ütlusi, mille tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nad on ühe peksjana ära tundnud O.D . O.D ütlustest tuleneb, et teiseks sündmuskohal viibinud isikuks oli P.Z . Mõlemad süüdistatavad vastavad kannatanute poolt kirjeldatud välistele parameetritele. Kuigi P.Z ja O.D väidavad, et kummagi hüüdnimi pole Eints või Pets, ei ole see asjaolu olulise tähtsusega, kuna ilmselgelt ei saanud P.Z kutsuda rahvarohkes kohas O.D tema õige nimega. Süüdistatavad panid toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis käesoleval juhul väljendus löömises. Süüdistatavad põhjustasid kannatanutele löömisega valu. Kannatanud kinnitasid kohtus, et löömine tegi neile haiget. Kannatanu L.P. tekitatud vigastusi tõendab kiirabikaart. Süüdistatavad pani teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4) P.Z , V.M ja P.M 20.05.2008.a kella 17.00 paiku Tartus, Soola tänaval, grupis koos Anton Kopossoviga S.G. peksmine pähe ja rindkeresse. Süüdistatava P.Z ütluse kohaselt sai ta S.G. kokku avaturu ja Sadamateatri vahelisel haljasalal, neid tutvustas V.M . Ta oli esialgu seal üksinda ja jõi 2-liitrist Bock õlut. Natukese aja pärast tulid sinna inimesed, üks neist oli V.M , teine S.G. , teisi ta ei tundnud. V.M ütles, et S.G. oli kainerist tulnud ja kambris peksa saanud. Nägu oli tal verine, riided sitased. Mingid plaadid olid seal hunnikus, ta läks vastu plaati, G tuli tema juurde ja ütles, et vanamees, anna õlut. Ta ütles, et mis vanamees ma sulle olen. G oli täis. Ta ütles talle, et mine jõe äärde ja pese ennast puhtaks, vaata, milline sa välja näed. G läks korra minema, tuli uuesti ja küsis õlut. Ta ütles, et ei anna. G nägu oli verekoorikute all, kui rääkis, siis pritsis talle verd näkku ja kasutas ta nägu süljetopsina. Ta käsi tõusis, ta tahtis G lüüa. Keegi 12
(22)hüüdis vene keeles politseid. Politsei tuli, võttis nad kaasa. Ta ei tahtnud autosse minna, teda lükati. Ta kukkus ja lõhkus ära parema käe keskmise sõrme. Kaklust ta ei näinud. Süüdistatav V.M andis kohtus ütlusi selle kohta, et kannatanu ise vajus neile turu juures külje alla. Kannatanu oli hommikul arestimajast vabanenud, huul oli kolm-neli korda suurem kui normaalsel inimesel. Selle oli ta saanud oma kambrikaaslaselt. Nad ei saanud poolt tundigi koos olla, kui kannatanu hakkas neid provotseerima ja kõiki kuhugi saatma. Talle öeldi normaalselt, et mine minema, sinuga ei soovita rääkida. Kannatanu oli suhteliselt purjus õllest, lonkis minema ja tuli tagasi politseiga, et nad peksid teda käte ja jalgadega. Kui nad oleksid teda peksnud, poleks ta kuhugile liikunud ja nemad poleks jäänud sinna rahulikult istuma. Tuli patrull ja ta pandi kongi. Süüdistatav P.M andis kohtus ütlusi selle kohta, et 20. mai õhtul jõi ta kambaga, kus oli ka Anton Kopossov. S.G. it ta löönud ei ole ning ei näinud ühtki lööki ka teiste poolt. P.M-i , P.Z ja V.M-i süü S.G. i kehalises väärkohtlemises on tõendatud: - kannatanu S.G. i ütlustega (I kd., tl. 4-5) selle kohta, et 20.05.2008.a jõi ta Tartu bussijaamas koos asotsiaali välimusega mehega õlut, kui talle tulid ligi kaks meest, kes tegid ettepaneku koos õlut juua. Ta keeldus, mille peale need kaks meest vedasid ta käe alt kinni hoides Emajõe äärde. Jõe äärde jõudes tulid veel kaks meest ja need neli meest küsisid tema käest jälle õlut. Ta keeldus neile õlut ostmast ja seepeale hakkasid need neli meest teda peksma. Teda peksti umbes 10 minutit käte ja jalgadega pähe ning kere pihta. Peksmisega tekitati talle valu, tal löödi katki vasak huul ja vasak silmaalune, näost jooksis verd. Kaks peksjat olid vanuses 25-30 aastat, hiljem jõe ääres liitunud mehed olid vanuses 35-40 aastat. - traumakaardiga (I kd., tl. 7-8); - tunnistaja H.K. ütlustega (I kd., tl. 9-10); - kahtlustatava V.M-i ütlustega (I kd., tl. 71-72); - kahtlustatava P.Z ütlustega (I kd., tl 55-56). Käesolevas episoodis ei ole vaidlust selles, et 20.05.2008.a toimus Tartus, Soola tänaval süüdistatavate ja kannatanu vahel sõnavahetus, mis tipnes kannatanu peksmisega. Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et nemad ei ole kannatanut löönud, ei vasta tõele ja on ümber lükatud kannatanu ütluste ja traumakaardiga. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes. Kannatanu ütlused sündmuskohal viibinud isikute arvu osas haakuvad V.M-i eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt viibisid sündmuskohal peale tema veel P.M , Anton Kopossov ja P.Z . V.M on oma süüd eeluurimisel täielikult tunnistanud ning kirjeldanud ka seda, kuidas P.Z ja Anton Kopossov kannatanut lõid. P.Z on ka ise eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et kaklus võis aset leida, kuna tema parema käe keskmine sõrm on katki ja paistes. Seega said vaid need eelnimetatud neli isikut olla peksjaiks, kellele kannatanu oma ütlustes viitab. KarS § 121 sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Süüdistatavad põhjustasid kannatanule löömise ja peksmisega lisaks valule ka vigastusi, mida tõendab traumakaart. Süüdistatavad panid teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 13
(22)5) V.M-i ja P.Z poolt 23.05.2008.a kella 08.00 paiku Tartus Emajõe ääres rusikaga N.K. ile pähelöömine ja kannatanu mobiiltelefoni №kia väärtusega 700 krooni ja sularaha 200 krooni äravõtmine. Süüdistatav P.Z andis kohtus ütlusi selle kohta, et N.K. ta ei tunne ja ei tea, milline ta välja näeb. 23.05.2008.a istus ta barjääril, kus tavaliselt juuakse õlut. Seal on Lubja tänavalt palju inimesi. Tema kõrval seisis turske vene keelt kõnelev mees, kes rääkis mobiiltelefoniga. Ta palus, et andku talle ka, ta tahab pojale helistada ja maksab helistamise eest. Mees oli nõus ja andis talle oma mobiili. Ta helistas, kui ta helistamise lõpetas, hõikas V.M , kes istus samuti barjääri peal, et Rein, anna mulle ka helistada. Ta vaatas omanikule näkku, omanik noogutas. Ta sai aru, et omanik on nõus. Ta viskas mobiiltelefoni V.M-ile. Ise läks ta turu juurest uut õlut tooma. Ta võttis kaheliitrise õlle, tuli välja ja sai kokku mehega, kellega nad koos olid kunagi turuvarblased. Nad läksid koos üle tee, võtsid korgi maha ning hakkasid jooma ja rääkima. Nad olid koos umbes pool tundi, seejärel läksid lahku. Ta läks barjääri juurde tagasi. Meest, kes talle telefoni andis, ja V.M-i seal enam ei olnud. Ta ei tea, kas V.M andis telefoni omanikule tagasi. Kannatanu ütluste kohaselt lõid teda kaks kuni 30-aastast meest, üks oli turske, teine paks. Tema on 51-aastane ja mõlemad on nad peenikesed. Väidetavate kuritegude ajal oli tal näos arm. Ta käis linnas, pea maas ja häbenes. Iga tunnistaja või kannatanu oleks ta selle järgi ära tundnud. Paar aastat tagasi sai ta peksa ja operatsiooni tagajärjel jäi tal suu poolviltu. Süüdistatav V.M andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta võttis ära N.K. telefoni, kui viimane hakkas telefoni oma taskusse panema. Kannatanu oli joobes, telefon kukkus, ta lükkas selle jalaga eemale, võttis üles, istus 5 minutit ja tegi suitsu ning siis läks ja müüs telefoni taksojuhile maha ja läks koju. Temast jäi kannatanu tervena maha. Kannatanu oli sügavas joobes ja ei näinud, kuidas telefon kukkus ja ta kasutas seda ära. Augustis peeti ta kesklinnas kinni ja öeldi, et viiakse politseimajja ülekuulamiseks. Kui ta hakkas majast lahkuma, tuli üks kriminaalpolitseinik ja ütles, et tal on üks jutt. Nad tegid suitsu ja ta küsis, milles asi. Politseinik tegi selgeks, et kui ta tunnistusi ei anna seoses suvise telefoniepisoodiga, organiseerib ta tema vahistamise ja karistuse täitmisele pööramise. Ta andis tunnistusi selle kohta, et ilma vägivallata ja kasutades ära asjaolu, et inimene on joobes, korjas ta maast üles mobiiltelefoni ja lahkus. Uurija andmetel oli kannatanu absoluutselt kaine. Seda ei olnud kindlasti inimene, kellelt ta telefoni ära võttis. Ta nägi teda järgmisel päeval, too hoidis kahe käega peast kinni, ei mäletanud midagi. Kannatanu ütluste järgi ründasid teda kaks kuni 30-aastast meest ja peale lööki tegeles temaga kõhnem mees ning tüse mees seisis kõrval ja vaatas pealt. Tema ja P.Z ei ole tüsedad olnud ja musta jopet pole tal aastaid olnud. Samuti ei anna P.Z 30-aastase mehe mõõtu välja. Kell 8 hommikul ei lähe ta elu sees lahtise turu juures kedagi peksma, et telefoni ja raha võtta, teades, mida paragrahv selle eest ette näeb. Küsimuse peale, kas ta on ka teisi telefone sel moel ära võtnud, vastas süüdistatav, et oletame. Küsimuse peale, kuidas kannatanu sai telefoni tagasi, kui P.Z jutu järgi kõigepealt helistas tema ja seejärel andis telefoni edasi V.M-ile , vastas süüdistatav, et siis ta andis telefoni tagasi kannatanule. V.M-i ja P.Z süü röövimises on tõendatud: - kannatanu N.K. ütlustega (II kd., tl. 50-51) selle kohta, et minnes 23.05.2008.a kella 08.00 paiku Emajõe ääres turu juures olevast trepist alla, tundis ta ootamatult lööki kuklasse, mille tagajärjel ta kukkus trepi peale maha. Lööjat ta ei näinud, kuid arvatavasti löödi teda rusikaga. Kukkumisel sai ta haiget, parema käe sõrmenukid said veriseks. Kukkumise ajal kukkus ta rinnataskust välja mobiiltelefon, mis oli tal paelaga kaelas. Seejärel nägi ta enda ümber kahte meest, u 30-aastased, 178-180 cm pikad. Üks meestest oli kõhnema kehaehitusega, musta värvi jopega, teine mees oli tüsedama kehaehitusega, tumedate lühikeste juustega, punast värvi 14
(22)jopega. Kõhnem mees võttis ära tal kaelas olnud mobiiltelefoni №kia, mille väärtus on 700 krooni ja pükste tagataskust kaks 100-kroonist rahatähte. Omavahel rääkisid mehed eesti keeles. Ta esitab tsiviilhagi summas 900 krooni. Kannatanu vigastusi kinnitab traumakaart (II kd., tl. 53-54); - süüdistatava V.M-i kohtus antud ütlustega, et ta tunnistab N.K. ilt telefoni äravõtmist ning asjaolu, et sündmuskohal viibis ka P.Z. Kannatanu ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja asjaolud ning kuriteo toime pannud isikud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõelevastavuses. Mõlemad süüdistatavad eitavad kannatanu löömist ja raha äravõtmist, kuigi eeluurimisel on P.Z kinnitanud, et võttis kannatanu taskust raha. Kohus peab süüdistatavate ütlusi tõele mittevastavaiks. V.M-i ütlustest nähtub, et just tema oli isik, kes N.K. telefoni ära võttis ja temaga koos oli P.Z . Seega ei saanud kannatanu lööjaiks ja raha ning telefoni äravõtjaiks olla keegi teine peale kahe eelnimetatud isiku. Süüdistatavad, lüües 23.05.2008.a Tartus Emajõe ääres süüdistatavale rusikaga pähe ning võttes kannatanult ära mobiiltelefoni ja sularaha 200 krooni, panid sellega toime võõra vallasasja äravõtmise vägivalla abil grupi poolt, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 7 sätestatud koosseisuna. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Tõenditest nähtuvalt kasutasid süüdistatavad N.K. kallal füüsilist vägivalda, et võtta temalt ära talle kuuluvaid esemeid. Osutatud vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanule tekitati varalist kahju kokku 900 krooni väärtuses, mis tuleb süüdistatavailt välja mõista. 6) V.M-i poolt 17.06.2008.a. kella 13.00 paiku Tartus, Ilmatsalu 11 Maxima kaupluses, kassapidajale M.R. kauba eest tasumiseks A.O. kuuluvad pangakaartide ja juhilubade esitamise katse. V.M-i süü kelmuse katse toimepanemises on tõendatud: - kannatanu A.O. eeluurimisel (II kd. 63-66) ja kohtus antud ütlustega selle kohta, et ta kaotas 2008.a juunis rahakoti Kaunase pst lähedal. Rahakotis oli tal kaks Hansapanga pangakaarti, 300 krooni sularaha ja tema nimele väljastatud juhiload ning ID-kaart. Tütar helistas pankadesse, et kaardid kinni pandaks ning politseisse. 20.06.2008.a helistati talle politseist ja teatati, et tema pangakaartidega on võõrad inimesed püüdnud poest kaupa osta. Deebetkaardilt oli võetud 500 krooni ja krediitkaardilt 250 krooni. Tsiviilhagi ta ei esita. - tunnistaja T.K. ütluste ja selle lisadega (II kd., tl. 69-72); - asitõendi vaatluse protokolliga (II kd., tl. 73-74); - tunnistaja M.R. ütlustega (II kd., tl. 75-76); - süüdistatava V.M-i kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks V.M-i süü KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistuses kirjeldatud viisil. 7) V.M-i poolt 26.10.2008.a. kella 11.45 ajal, Tartus, Ringtee 75 asuvas Lõunakeskuse Maksimarketis kaheliitrilise pudeli Kapteni õlut äravõtmise katse. 15
(22)V.M-i süü varguse katse toimepanemises on tõendatud: - kannatanu esindaja Helve Kaljumägi ütlustega (II kd., tl. 82-83) - tunnistaja S.S. ütlustega (II kd., tl. 85) - aktiga (II kd., tl. 86) - kohtu-ja kiirmenetluse otsustega (II kd., tl. 88-91) - süüdistatava V.M-i kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks V.M-i süü KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistuses kirjeldatud viisil. 8) V.M-i poolt 01.09.2008.a. kella 13.30 ajal Tartumaal, Tartu vallas, Kõrvekülas mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine. V.M-i süü mootorsõiduki korduvas joobes juhtimises on tõendatud: - protokolliga joobe tuvastamise kohta (I1 kd., tl. 43) - tunnistaja Indrek Oinuse ütlustega (II kd., tl. 45-46) - tunnistaja Kalle Kiiveri ütlustega (II kd., tl. 47-48) - kohtuotsusega (II kd., tl. 49) - süüdistatava V.M-i kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks V.M-i süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistuses kirjeldatud viisil. 9) T.T poolt 17.07.2008.a. kella 02.00 paiku Tartus, Pikal tänaval T.J. , A. E. ja U.K. noaga tagaajamine. Süüdistatav T.T andis kohtus ütlusi selle kohta, et temalt tuli poiss suitsu küsima, umbes 20-30 meetrit eemal seisis tüdrukute kamp. Ta küsis poisilt, kui vana oled. Nad vihastasid ja hakkasid teda solvama roppude sõnadega. Ta ütles, et minge ära. Ta hakkas edasi liikuma, kuni jõudis Pikale tänavale. Ta ei näinudki, mis neiud seal olid. Ta nägi üht neiut ja küsis rahulikult, kas nemad solvasid teda. Koos neiuga oli kaks noormeest. Nad suundusid tema poole kavatsusega teda peksta. Ta võttis noa välja, aga ei vehkinud sellega. Nad jooksid minema ja karjusid, tal on nuga. Kaugemale jõudes hakkasid nad rahvuslikul pinnal solvama. Ta jooksis natuke edasi, kuid ei ajanud neid taga. Nad olid temast kogu aeg 15-20 meetrit eemal. Ta jõudis ristmikuni silla kõrval. Veel üks noormees oli nendega liitunud. Siis olid nad juba neljakesi, piirasid ta sisse ega lasknud minna ja kutsusid politsei. Politsei võttis ta kinni ja viis arestimajja. Nuga oli tal lihtsalt kaasas. T.T süü avaliku korra rikkumises on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu A.E. kohtus antud ütlustega ütlusi selle kohta, et 2008.a suvel kella 2 paiku kõndis ta koos T ja U Ankru baari juures, kui nende taga jooksid väikesed tüdrukud ja karjusid, et aidake, meie järel jookseb noaga mees. Mõne aja pärast marssis üks noormees nende järel, võttis välja libliknoa ja jooksis kiiruga nende poole. Jooksmise ajal taipas T politseisse helistada. Nad jõudsid joosta Pikk 49 majade vahele, kui politsei kohale jõudis. Kuskilt ilmus üks valges pusas poiss, kes väänas ta ära. №aga taga ajanud isiku nime ja nägu ta enam ei mäleta. - kannatanu T.J. ütlustega (I kd., tl. 94-95), selle kohta et 17.07.2008.a kella 2 ajal jalutas ta koos A.E. ja U.K. Ankru baari juures, kui järsku jooksid neist mööda 4 tüdrukut, kes ütlesid, et neid ajab taga noaga mees. Nad pidasid seda naljaks ja liikusid edasi, kui järsku kuulis ta selja 16
(22)tagant, et keegi meeshääl küsis agressiivse häälega: „Kes ütles mulle bljät“. Selja taha vaadates nägi ta, kuidas meesterahvas liikus sammu kiirendades nende poole, võttes küljetaskust välja mingi eseme. Ta sai aru, et tegu võib olla noaga. Selle peale ütles ta A ja U, et jookseme. Ta tundis ohtu oma elule ja pidas reaalselt võimalikuks temapoolset rünnakut. Jooksu ajal võttis ta telefoni ja helistas politseisse. Meesterahvas kadus korraks Pikk tänaval asuva maja taha, kuid ilmus natukese aja pärast uuesti välja. Ta nägi, kuidas mees uuesti noa lahti võttis ja kuulis, kuidas mees hõikas, et tulge minu juurde. Seejärel alustas mees juba teiste inimeste tagaajamist. - kannatanu U.K. ütlustega (I kd., tl. 100-101), mis kattuvad täielikult T.J. ütlustega. - tunnistaja R.P. ütlustega (I kd., tl. 102-103); - tunnistaja A.P. ütlustega (I kd., tl. 104-105); - asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd., tl. 106). Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja asjaolu, et noaga meesterahvas oli T.T. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on ühetaolised ning nende tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistajad on ühetaoliselt kirjeldanud, kuidas T.T kannatanut, T.J. ja U.K. ning hiljem ka teisi inimesi ilma põhjuseta noaga taga ajas. Süüdistatav eitas noaga tagaajamist väites, et teda solvati, mille peale ta võttis noa välja, aga ei vehkinud sellega. Hiljem ta lihtsalt jooksis ja nuga oli tal kaasas. Kohus peab süüdistatava selliseid ütlusi tõele mittevastavaiks. Kõigi sündmuskohal viibinud isikute ütlustest nähtub üheselt, et süüdistatavaga neil eelnevalt mingit konflikti ei olnud, süüdistatav ei jooksnud sihitult, vaid ajas noaga vehkides kannatanut ja tema meestuttavaid taga. KarS § 263 p 3 sätestab vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest, mis on toime pandud relvaga või relvana kasutatava muu esemega. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav, ajades öisel ajal linnatänavail kannatanut ja temaga koos olnud isikuid noaga taga, rikkus seejuures avalikku korda ning väljendas lugupidamatust ühiskonnas valitsevate isikutevahelist suhtlemist reguleerivate heade kommete, tavade ja normide suhtes. Kohus on seisukohal, et süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Oma tegevusega rikkus süüdistatav kannatanu ja tunnistajate turvalisust, ohustades nende elu ja tervist ning häiris ka teiste elanike kindlustunnet. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 10) T.T poolt 22.07.2008.a. kella 08.40 ajal Tartus, Ilmatsalu 11 Maxima kaupluse turvaruumis turvatöötaja T.U. löömine rusikaga näkku ja jalaga vastu jalgu. Süüdistatav T.T andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta lõi turvameest, kuid õigustas tehtut sellega, et teda kinni pidanud turvamees hakkas rääkima, et ta pannakse vangi ja hakkas provotseerima. Turvamees rääkis, et püüdis varga kinni ja hakkas sellega uhkustama. Ta ei suutnud hoiduda ja lõi teda. T.T süü vägivalla tarvitamises avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes on tõendatud: - kannatanu T.U. ütlustega (I kd., tl. 114-115); - tunnistaja J.T. ütlustega (I kd., tl. 126-127); - traumakaardiga (I kd., tl. 117-118); - asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd., tl. 120-125); - süüdistatava poolt kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Kohus leiab, et eelpool kajastatud tõenditega on tõendatud süüdistatava süü vägivalla toimepanemises avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. Kannatanu T.U. vigastusi kinnitab traumakaart ning kannatanu kirjeldas, kuidas löömine tekitas talle valu. Seega pani T.T toime vägivallateo KarS § 121 tähenduses. Eelnevaga on täidetud KarS § 274 lg 1 objektiivne koosseis. Kohus on 17
(22)seisukohal, et süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, kuna ta teadis, et lööb turvameest ja tahtis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11) Vitali ja P.M-i poolt 31.10.2007.a. kella 11.00 paiku Tartus, Küüni 4, OÜ Egger kaupluses Elena kuue naiste pesukomplekti äravõtmine. Süüdistatav T.T andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta läks koos vennaga poodi Küüni tänavas. Poemüüjad tulid uksele ja panid ukse kinni, öeldes, et nemad ja nende sõbrad varastasid midagi. Ta ütles, et ei varastanud, neil ei ole midagi. Müüja ütles, et kutsub politsei. Ta ütles, et otsige ta läbi. Müüja otsis tema ja ta venna läbi ning nägi, et neil midagi pole. Müüja tegi ukse lahti ja nad lahkusid. Süüdistatav P.M andis kohtus ütlusi selle kohta, et pesu nad ei varastanud. Nad käisid poes ja seletasid müüjatele, mis ja kuidas. Müüjad panid ukse kinni. Nad selgitasid, kuidas kõik on ja neil lubati minna, aga pärast tuli uurija. Nad läksid poodi igavusest, vist ei olnud raha. Ta ei saa vastata, miks oli vaja käia poes, kui raha ei ole. Vitali ja P.M-i süü võõra vara varguses on tõendatud: - OÜ Egger avaldusega (I kd., tl. 11) - kannatanu esindaja Mare Välja ütlustega (I kd., tl. 12-13) selle kohta, et 31.10.2007.a kella 11 paiku varastasid kaks vene rahvusest noormeest Tartus, Küüni 4 asuvas OÜ Egger kauplusest „Elena“ kuus naiste pesukomplekti koguväärtusega 2665 krooni. Toimunud vargusest teatasid talle kaupluse müüjad E.T. ja T.P. - tunnistaja T.P. ütlustega (I kd., tl. 15-16) selle kohta, et 31.10.2007.a kella 11 paiku oli ta Tartus, Küüni 4 asuvas kaupluses „Elena“ koos teise müüjaga sukaleti otsas, mis asub poe välisukse juures. Sel hetkel läksid uksest mööda kaks noormeest, üks neist oli musta riietatud, umbes 170 cm pikk, tumeda peaga. Mehed tegid poes ringi peale ja läksid poest välja. Peale nende lahkumist ta vaatas üle pesuseina ja avastas, et seinalt oli puudu kuus komplekti pesu. Kokku tekitati vargusega kahju 2665 krooni. - tunnistaja E.T. ütlustega (I kd., tl. 18-19) selle kohta, et 31.10.2007.a hommikul kella 11.00 paiku oli ta tööl kaupluses „Elena“ ja istus kassas. Ta nägi poes ringi liikumas kahte noormeest, kes uurisid naiste pesu. №ormehed olid umbes 30-aastased. Ta nägi, kuidas üks noormeestest võttis pesuseinalt pesu ja tagasi ei pannud. Ta tõusis kassast ja liikus pesuseina poole, et kontrollida, kas midagi on varastatud. Sel hetkel, kui ta avastas, et seinalt on puudu kuus komplekti naistepesu, olid meesterahvad poest välja läinud. Ta läks välja vaatama, kuhu poole nad liikusid, kuid noormehi ta õues enam ei näinud. - äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd., tl. 20-22, 23-25). Tunnistaja E.T. on fotodelt ära tundnud Vitali ja P.M-i kui isikud, kes 31.10.2007.a kella 11 paiku varastasid Tartus kauplusest „Elena“ kuus komplekti naistepesu. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate ütlused 31.10.2007.a kaupluses „Elena“ toimunu kohta ei kajasta tegelikku olukorda ja on antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Kaupluses viibinud müüjaist nägi üks pealt, kuidas süüdistatavad pesukomplektid ära võtsid ja tundis hiljem süüdistatavad ka fotodelt ära. Samuti ei olnud teisel poes viibinud müüjal kahtlust selles, et just peale kahe noormehe poest lahkumist olid pesukomplektid seinalt kadunud. Need asjaolud kogumis kinnitavad ilma kahtluseta, et just süüdistatavad võtsid pesukompletid seinalt ära. Kuivõrd Vitali ja P.M on varem toime pannud vargusi, on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Kohus leiab, et süüdistatavad pani teo toime 18
(22)kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vargusega tekitasid süüdistatavad kannatanule varalist kahju kokku 2665 krooni. 12) T.T poolt 27.06.2008.a. kella 10.15 paiku Tartus, Ringtee 10 asuvas Soodusmarketis akudrelli väärtusega 755 kr., kolme šokolaadi Kalevipoeg koguväärtusega 116.70 krooni, kolme šokolaadi Metsapähkli koguväärtusega 119.70 krooni ja kahe kommikarbi koguväärtusega 195.80 krooni, kokku 1187.20 krooni väärtuses võõra vara äravõtmise katse. Süüdistatav T.T andis kohtus ütlusi selle kohta, et võttis vaid akudrelli ja kaks karpi komme, šokolaadi ta ei võtnud. Tuli politsei ja andis protokolli, kus oli kõik kirjas, mida ta võtnud oli. Kirjas oli šokolaad, kompvekid, akudrell, kõige hind kokku 750 krooni. Ta ütles kohe, et šokolaadi ta ei võtnud. Politseinik ütles, et vahet pole, see kõik on alla 1000 krooni ja kirjuta alla. Ta kirjutas. Arestimajas ütles uurija talle, et kõik on teistmoodi ja kokku tuleb suurem summa. Ta selgitas, et šokolaade ta ei võtnud. Uurija küsis, miks ta siis alla kirjutas ja ta selgitas, et algul toodi protokoll, kus oli summa 750 krooni. T.T süü varguse katses on tõendatud: - tunnistaja R.K. ütlustega (I kd., tl. 80-82) selle kohta, et olles 27.06.2008.a AS Selveri Kaubandus „Soodusmarketis“ turvajuhina tööl, märkas ta kell 10.05 poes kahtlast isikut, kes võttis ühe toote pealt turvakleebise. Peale seda hakkas ta isikut jälgima. Mees pani akudrelli väärtusega 435 krooni seljakotti, seejärel kolm šokolaadi „Kalevipoeg“ koguväärtusega 116.70 krooni, kolm šokolaadi „Metspähklitega“ koguväärtusega 119.70 krooni ja kaks kommikarpi koguväärtusega 49.80 põue, kokku kaupa 721.20 krooni väärtuses. Mees läbis kassa kaupade eest maksmata. Ta pidas mehe peale kassa läbimist kinni. Mees läks kauplusse tagasi ja hakkas asju põuest ja kotist välja võtma. „Skorpioni“ turvamees tuli appi ja nad pidasid varga kinni. Vargaks osutus T.T . Hilisemates ütlustes lisas tunnistaja, et kaupade hinnad said varem ekslikult kirja ja selgus, et akudrelli tegelik väärtus on 755 krooni ja kommikarpide koguväärtus 195.80 krooni. Seega proovis T.T varastada kaupa kogumaksumusega 1187.20 krooni. - asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fotodega turvakaamera videosalvestiselt (I kd., tl. 84-90), millelt nähtuvalt kell 10.04 paneb T.T seljakotti akudrelli, kell 10.13 võtab riiulist kolm šokolaadi ning seejärel veel kolm šokolaadi, kõnnib veidi eemale ja paneb need põue. Seejärel võtab ta riiulilt kaks kommikarpi ja kell 10.18 möödub kassast kauba eest tasumata. Umbes 20 sekundi pärast naaseb T.T poodi ja kell 10.18 poetab mahlapakkide vahele kommikarbid. Kell 10.20 üritab T.T põgeneda, misjärel turvamees peab ta kinni. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta šokolaade ei võtnud, on nii tunnistaja ütluste kui turvakaamera poolt jäädvustatuga üheselt ümber lükatud. Küll aga märgiti esialgu väärteoprotokolli tõepoolest kaupade kogumaksumuseks 721.20 krooni, kuid hiljem tuvastati, et kaubad osutusid kallimaks ja seetõttu algatati T.T suhtes kriminaalmenetlus. Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ja asitõendid. Tsiviilhagid on esitatud järgmiselt: N.K. poolt summas 900 krooni, mis tuleb välja mõista P.Z-ilt ja V.M-ilt solidaarselt; 19
(22)OÜ Egger poolt on summas 2665 krooni, mis tuleb välja mõista T.T-lt ja P.M-ilt solidaarselt; D.L. poolt summas 2500 krooni, mis tuleb välja mõista P.Z; M.N. ja M.N. i poolt summas 3000 krooni, nimetatud summad tuleb välja mõista P.Z-ilt . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Asitõendid: A.O. juhiluba ja 2 pangakaarti, mis on omanikule tagastatud, tuleb vabastada asitõendi staatusest. 2 turvakaamera salvestust ja nuga, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.
Karistuse põhjendus. Prokurör palub süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada järgmiselt: P.Z: Süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1aasta 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Üksikkaristustest rakseima suurendamise teel mõista lugeda lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Vähendades karistust lühimenetluses 1/3 võrra, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise aega arvata alates P.Z vahistamisest 28.11.2008.a. V.M: Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista minimaalne seaduses ette nähtud karistus s.o 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2-§ 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista minimaalne seaduses ette nähtud karistus s.o 1 aasta vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2-§ 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud vangistust. Lühimenetluses tuleb mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra ja karistuseks jääb 2 aastat 2 kuud vangistust. Suurendada 19.07.2008.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust. Kuna V.M oli kahtlustavana kinni peetud 2 päeva, lugeda lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust hakata arvestama viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest ja seejärel vahistamisest 26.10.2008.a. T.T : Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 263 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Üksikkaristustest rakseima suurendamise teel mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vähendades karistust lühimenetluses 1/3 võrra, mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna T.T oli 2 päeva kahtlustatavana kinni peetud, lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva, mille kandmise algust arvata alates 22.07.2008.a. 20
(22)P.M : Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks samuti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi kokku 6 kuud vangistust ja vähendades lühimenetluses karistust 1/3 võrra, mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Kaks päeva on P.M kantud kahtlustatavana kinnipeetuna. Lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.M ei pane 2 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 nõudeid. O.D: Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Vähendades karistust lühimenetluses 1/3 võrra, mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Kuna O.D on kuriteo toime pannud katseajal, liita KarS § 65 lg 2 alusel 21.02.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud vangistust, mille kandmise algust arvata karistuse kandmisele asumisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga karistuste osas. Kõik süüdistatavad on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. P.Z ja V.M on toime pannud muuhulgas ka esimese astme kuriteo, oma tegudega rikkusid nad nii kannatanute kehalist, vaimset kui materiaalset heaolu, seega on põhjendatud nende karistamine reaalse vangistusega. Kuigi T.T kahetseb toimepandud vargust, milles ta oma süüd tunnistab, on ta lisaks vargustele rikkunud avalikku korda ja rünnanud vägivallaga avalikku korda kaitsvat isikut, mistõttu tuleb teda samuti karistada reaalse vangistusega. Kuna P.M on läinud vabatahtlikult narkomaaniaravile kinnisesse asutusse ja tema süüdistuse maht võrreldes P.Z , V.M-i ja T.T-ga ei ole suur, on põhjendatud tema karistamine tingimisi vangistusega. O.D reaalne vangistus on põhjendatud asjaoluga, et ta pani käesoleva kuriteo toime katseajal ning esineb oht, et vabaduses olles võib ta toime panna uusi kuritegusid. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks vahistada O.D kohtusaalis ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 20.04.2009.a Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. P.Z:
§ 175
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on 10 875 krooni.
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 743.40 + 6 283.50 krooni.
§ 175
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7+299.60 krooni. V.M:
§ 175
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on 10 875 krooni.
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 495.60 + 1 321.60 + 6 283.50 krooni.
§ 175lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7 krooni.
T.T:
§ 175
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
§ 179
lg 1 p 2 järgi 6 525 krooni.
§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 495.60 + 3 584.40 krooni. 21
(22)
§ 175lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 3.50 krooni.
P.M:
§ 175
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
§ 179
lg 1 p 2 järgi 6 525 krooni.
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 3 584.40 krooni.
§ 175lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 3.50 krooni.
O.D:
§ 175
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
§ 179
lg 1 p 2 järgi 6 525 krooni.
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 4 189 krooni.
§ 175lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7 krooni.
Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda
§ 180lg 1 alusel.
Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 22
(22)