p 1, § 263 p 1,3,4 järgi ja G.H süüdistuses
p 3,4 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri Mariza Lillepea ringkonnaprokurör ALEKSEI BOGDANOV, isikukood 38107162229, kodakondsuseta, haridus- 8 klassi, emakeel – vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistatud:
lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu.
lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 aastat 24 päeva, ärakandmisele kuulub 6 päeva vangistust. Karistuse algus 24.09.2004. Vabanes 30.09.2004 peale karistuse kandmist. 6. 31.10.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,4 järgi 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.03-30.10.2005 kokku 7 kuud 20 päeva, ärakandmisele kuulub 3 aastat 4 kuud 10 päeva.
lg 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 1 aasta 4 kuud 10 päeva vangistust, ülejäänud osas 2 aasta vangistust kohaldati katseaega 18 kuud. Karistuse algus 31.10.
Mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. ALEKSEI BOGDANOV süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus – alates 18.02.2009 või Aleksei Bogdanovi kinnipidamise kuupäevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada ja KrMS § 130 lg 4-1 alusel valida Aleksei Bogdanovile uueks tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja võtta ta vahi alla kohtusaalist. G.H süüdi tunnistada
Mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära ( arvestades G.H päevasissetulekuna 241,79 krooni) ehk summas 12089,50 ( kaksteist tuhat kaheksakümmend üheksa krooni 50 senti) krooni.
lg 1,3 määrata rahalise karistuse summa tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 1007,40 ( üks tuhat seitse krooni 40 senti) krooni, esimene makse on 1009,10 kroni ( üks tuhat üheksa krooni 10 senti). Rahalise karistuse summa esimene osa tasuda G.H 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 SWEDBANK või arvele 10220034796011 SEB PANK, kohustuslik viitenumber on
Samuti tema, viibides alkoholijoobes avalikus kohas ja norides tüli, vehkis koos G.H-ga 26.05.2007 ajavahemikul kella 20.00-20.25-ni xxx juures Kohtla-Järvel tänaval viibinud S Mi, D Bi ja D Bi ees nugadega, ähvardades neid vägivalla kasutamisega. Peale S Mi pussitamist, huligaansel ajendil ja ilma põhjuseta, lõi ründe eest eemalduvale D Bile ühe korra jalaga selga, põhjustades talle füüsilist valu ja kannatanu kukkumise ning pagemisel komistanud ja mahakukkunud D Bile ühe korra noaga selga, põhjustades talle paremal pool seljal rindkereõõnde mittetungiva torke-lõikehaava, milline vigastus ei olnud eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat (8-10 päeva), millise käitumisega rikkusid raskelt avalikku korda. Seega, Aleksei Bogdanov, rikkudes vägivallaga, relvana kasutatava noaga ähvardamisega ja isikute grupis raskelt avalikku korda, pani toime
G.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema, viibides avalikus kohas ja norides tüli, vehkis koos Aleksei Bogdanoviga 26.05.2007 ajavahemikul kella 20.00-20.25-ni Keskallee maja nr 8 juures Kohtla-Järvel tänaval viibinud S Mi, D Bi ja D Bi ees nugadega, ähvardades neid vägivalla kasutamisega. Peale Aleksei Bogdanovi poolt S Mi pussitamist, lõi Aleksei Bogdanov huligaansel ajendil ja ilma põhjuseta, ründe eest eemalduvale D Bile ühe korra jalaga selga, põhjustades talle füüsilist valu ja kannatanu kukkumise ning pagemisel komistanud ja mahakukkunud D Bile ühe korra noaga selga, põhjustades talle paremal pool seljal rindkereõõnde mittetungiva torke-lõikehaava, milline vigastus ei olnud eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat (8-10 päeva), millise käitumisega rikkusid raskelt avalikku korda. Seega, G.H , rikkudes relvana kasutatava noaga ähvardamisega ja isikute grupis raskelt avalikku korda, pani toime
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil uuritud tõendid. 6 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatavad Aleksei Bogdanov ja G.H tunnistasid end täielikult süüdi (
lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peav võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A. Bogdanov, lüües teist inimest noaga rindkerepiirkonda, pidi aru saama ka eluohtliku tervikekahjustuse saabumise võimalikkusest ( intellektuaalne moment) ning möönis seda ( voluntatiivne moment). Just voluntatiivse momendi poolest erinebki kaudne tahtlus ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kergemeelsuse ja kaudse tahtluse eristamiseks tuleb tuvastada muuhulgas ka seda, kas isiku lootus tagajärje mittesaabumisele on tuginenud mõistlikul asjaolul, mille esinemisel oleks isikul alus eeldada tagajärje mittesaabumist ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1128-06 pp 9,10 ). Asjaolule, et A. Bogdanov möönis eluohtliku tervikekahjustuse saabumise võimalikkust, osutab, kohtu arvates, see, et A. Bogdanovil ei olnud ühtki mõistliku põhjust eeldada selliste tingimuste esinemist, millel eluohtliku terfisekahjustuse põhjustamine, antud juhul rindkereõõnde tungiva noahaava põhjustamine, oleks piisava kindlusega välistatud. Kannatanu S M oli süüdistatava jaoks kättesaadav ehk käe ulatuses. A. Bogdanovil oli kaasa nuga, mille ta võtiis kätte lähenedes kannatanutele. Nendel asjaoludel, lüües kannatanut noaga rindkerepiirkonda, süüdistataval ei olnud aluseid uskuda, et noalöök kannatanut ei taba ega põhjusta talle eluohtlikku tervisekahjustust. 9 A. Bogdanovi tegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti, kannatanute D Bi ja D Bi ütluste, süüdistatav A. Bogdanovi teo omaksvõtu ja endi ütluste, kohtuarst-eksperdi arvamusega leiab kohus tõendatuks, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas, 26.05.2007 Kohtla-Järvel, lõi A. Bogdanov ühe korra noaga kannatanu D Bit, tekitades kannatanule paremal pool seljal torke-lõike haava ehk põhjustanud lühiajalise tervisekahjustuse, samuti lõi ühe korra jalaga kannatanut D B. A.Bogdanovile
Bogdanovi tegu avaliku korra rikkumises. Näidatud on üksnes see, et A. Bogdanov tegutses ilma põhjuseta ja huligaansel ajendil, ollese avalikus kohas joobeseisundis ja norides tüli.
järgi kvalifitseeritavate tegude temaatika on riigikohtu poolt piisavalt käsitletud ja kohtupraktika on ühtlustatud. Mitmel korral on Riigikohtu praktikas viideti sellele, et avalikus kohas kuriteo toimepanemises ei ole automaatselt
Näidata tuleb, milles seisnes avaliku korra rikkumine, milliste kõrvaliste isikute rahu oli häiritud ja milles see seisnes. Samuti mitmel korral pöörati tähelepanu ka sellele, et vägivalla kasutamine avaliku korra rikkumisel ei ole põhikuritegu ise, vaid kvalifitseeritav tunnus (
Algul tuleb tuvastada avaliku korra rikkumise põhitegu ja siis kontrollida, kas selle juures veel ka vägivalda kasutatud. ( vt riigikohtu lahend 3-1-1-7-97 pp 7.1, 7.2 ). Riigikohtu praktikas on lahendatud ka juhtumit, mil isiklik tüli tekkib nii öelda lähedaste isikute grupi vahel. Üks grupp isikuid toetab näiteks üht tegelast, teine grupp toetab teist. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatavad isikute grupid – kannatanute grupp, mis koosnes vähemalt 3 isikust - kolm kannatanut, teine grupp- 2 süüdistatavat. Riigikohtu praktikas on märgitud, et lähedaste, samast seltskonnast isikute kaasamine konflikti või nende kokkupuutumus konfliktiga ei anna veel alust kvalifitseerida tegu
alusel, sest tuvastada tuleb kõrvaliste isikute rahu rikkumist ja seda personaalide tasemel. A. Bogdanovile esitatud süüdistusest ei nähtu, et A. Bogdanovi tegu rikkuks kolmanda kõrvalise isiku rahu ja milles see seisneks. Kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: Riigikohtu lahend 3-1-1-15-07: „14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et isikutevahelise tüli lahendamine võib toimuda sellisel viisil, et see väljub pelgalt näiteks isikuvastase süüteo raamidest
mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine
Kuid tähele tuleb panna, et sellisel juhul lisandub teole (käesolevat kriminaalasja silmas pidades toimepandud vägivallateole) nö täiendav mõõde - isikliku tüli lahendamine väljub sellisel juhul toimepanijate, isiklikku laadi konflikti lahendavate poolte sfäärist, ning konflikti lahendamisesse saavad sellisel juhul enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Mõistagi ei ole nõutav, et teo toimepanija(te)l oleks omaette eesmärk 10 rikkuda avalikku korda, kuid samas ei piisa sellisel juhul ka ainult avalikku korda rikkuva teo objektiivsest avaldumisest. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu
. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Kriminaalasja lahendamisel tuleb alati silmas pidada ka konkreetse juhtumi eripära ning mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse
Bogdanov viibis tänaval alkoholijoobeseisundis norides tüli. Kohus leiab, et selline süüdistus avaliku korra rikkumises on üldsõnaline ja ebakonkreetne. Sellest ei ole võimalik tuvastada, kellega A. Bogdanov astus tülli, kelle kõrvaliste isikute rahu sai selle juures häiritud ja milles see seisnes. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on A. Bogdanov tegutsenud kannatanu D Bile lühiajalise tervisekahjustuse tekitamisel vähenalt kaudse athtlusega. Lüües teist isikut noaga selja piirkonda, pidi ta võimalikuks ka lühiajalise tervisekahjutuse saabumist ja möönis seda. Analoogiliselt kannatanu S. Mi episoodiga, leiab kohus, et süüdistataval ei olnud aluseid uskuda, et noalöök kannatanut ei taba ega põhjusta talle lühiajalist tervisekahjustust. Kohus leiab, et A. Bogdanovi tegu kannatanu D Bile lühiajalise tervisekahjustuse põhjustamises tuleb kvalifitseerida
Kannatanute D ja D Bite ütluste, isiku äratundmise protokolli ning süüdistatav G.H endi ütlustega leiab kohus tõendatuks, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas, 26.05.2007 Kohtla-Järve, G.H , lähenedes kannatanutele, võttis kätte noa vahkis sellega, ähvardades kannatanuid, kusjuures kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. G.H-le on esitatud süüdistus avaliku korra rikkumises, mis seisnes selles, et süüdistatav viibis avalikus kohas norides tüli vehkis noaga, ähvardades kannatanuid. Ka sel juhul leiab kohus, et G.H-le esitatud süüdistusest ei nähtu, milles seisnes avaliku korra rikkumine kui põhitegu, sest ähvardus on
järgi omaette kvalifitseeritav kuritegu, mis võib olla avaliku korra rikkumise üheks tunnuseks mitte aga teo endaks. Ähvardus avalikus kohas ei tähenda automaatselt avaliku korra rikkumist. Süüdistuses tuleks näidata, milliste kõrvaliste isikute rahu oli seejuures häiritud, milles see väljendus. Kohus ei korda A. Bogdanovi episoodis ( kannatanud D ja D Bid ) toodud põhjendusi. Ähvardamine G.H poolt seisnes noaga vehkimises kannnatanute asukohast vahetuses läheduses. Kõrvaltvaataja poolt olles vaadatuna tähendab selline noaga vehkimine üsna selget ähvardust vähemalt lühiajalise tervisekahjustusega. Subjektiivsest küljest on V. Jatršuk tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega teisele isikule lühiajalise tervisekahjustuse tekitamisele. Vehkides noaga pidi ta võimalikuks, et tema tegu võetakse kui 11 ähvardus teise isiku kehalisele puutumatusele ning möönis seda, sest süüdistataval ei olnud ühtki alust uskuda, et tema tegu võib teisiti ehk kui sõbralikku žesti tõlgendada. Mõlemad seltskonnad olid enne alkoholi tarvitanud, kannatanu vähemal määral, süüdistatavad suuremal, A. Bogdanovi ütluste järgi oli ta ebaadekvaatses seisundis. Kui kahe purjus olevate isikute kätes on noad ja vähemalt üks nendest hakkab noaga vehkima, võtta sellist žesti kui sõbralikkuse väljendust oleks vägagi küsitav. Kohus leiab, et kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest süüdistatavad oli sellisel määral alkoholi tarvitanud, mil isiku füüsilised ja psühhilised reaktsioonid on häiritud, käitumine võib olla sel juhul agressiivne, mida tegelikult näitaski A. Bogdanovi edasine tegu. Kohus leiab, et G.H tegu tuleb kvalifitseerida
alusel - tervisekahjustuse tekitamise ähvardamine, kui isikul oli alust karta ähvarduse täideviimist. TSIVIILHAGID Kannatanu S M esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 300 krooni, seoses A. Bogdanovi süül saadud tervisekahjustusega. Põhjenadused: 300 krooni on summa, mille ulatuses oli osutatud tasuline meditsiiniabi, esitatud on kolm arvet. Haiglaravil ta viibis 2 päeva. Kannatanu esitas kohtule järgmised tõendavad dokumendid: patsiendiarve PA0355901 ( lk 52 k 2 ), millest nähtub, et 01.06.2007 arve oli välja antud eriarsti ortopeedi külastamise eest, põhjus liiklusõnnetus, summale 125 krooni, millene abi osutati näidatud ei ole; 04.06.2007 arve ( lk 51 ) eriarsti ortopeedi korduv vastuvõtt summale 125 krooni; voodipäevatasu arve ( lk 53 ) 26-28.05.2007 eest summale 50 krooni; A. Bogdanov hagi tunnistanud osaliselt, selgitades, et ta ei tunnista ortopeedi poolt osutatud meditsiiniabi osas. Kannatanu D B tsiviilhagi esitanud ei ole. Kannatanu D B esitas tsiviilhagi kogusummale 304000 krooni, sellest 250000 krooni on moraalne kahju, 4000 krooni rikutud jope eest ning umbes 50000 krooni - ilukirurgi poole pöördumine. A.- Bogdanov hagi ei tunnistanud, avaldades, et ta ei ole D Bile kahju tekitanud. Kannatanu ei esitanud kohtule tõendeid talle tekitatud kahju suuruse kohta. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et 250 000 krooni nõuab ta moraalset kahju, selle sisu, olemust ja nõude suurust ei põhjendanud. Jope kohta selgitas kannatanu, et jope oli ostetud vähem kui aasta eest enne sündmust, selle maksumus oli 5000 krooni. Ostu ega maksumust tõendavaid dokumente tal esitada ei ole. Ta kannad seda jopet ka praegu. Küsimusele, miks siis talle tuleb hüvitada kahju jope eest, mis on olemas ja kannakse, selgitas 12 kannatanu, et tal ei ole raha uue jope ostmiseks, seetõttu nõuab ta 4000 krooni. Ilukirurgi pöördumise maksumuse osas 50000 krooni selgitas kannatanu, et see on tema oletus ( lk 49 k 2). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega;…kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 130 sätestab:
§-st
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Aleksei Bogdanovit tunnistatakse süüdi isikuvastase kuriteo toimepanemise kahes episoodis. Üks nendest on
Aleksei Bogdanov pani kuriteod toime kolme kannatanute kohta – ühele on põhjustanud eliohtliku tervisekahjustuse, teisele lühiajalise tervisekahjustuse ja kolmandat lõi jalaga selga. Kahe kannatanu suhtes on A. Bogdanov kasutanud tervisekahjustuse põhjustamisel nuga. A.Bogdanov on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud isik. Nendest kahel korral vabastati ta vangistusest kandmisest tingimuslikult määrates katseaega. Katseajad olid tal edukalt läbitud aastatel 1997 ja 2005-2007, kuid see ei mõjutanud teda piisaval määral, et ta hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Reaalset vangistust on ta kandnud 4 korral. Ühel korral oli karistatud ka rahalise karistusega ( k 2 lk 11-13). Kohus leiab, et A. Bogdanovit ei saa karistada rahalise karistusega, sest ta on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud isik, muuhulgas oli karistatud ühel korral ka rahalise karistusega, ja isegi rangemad vangistusega seotud karistused ei suutnud isiku mõjutada seadusekuulekalt elada. Rahalise karistusega karistamine ei vastaks sel juhul eesmärkile mõjutada isiku edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest.
ettenähtud sanktsiooni kohaselt võib karistusena mõista ainult vangistus 4-12 aastat.
ettenähtud sanktsioon lubab karistusena mõista rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kuna
Bogdanov kannatanule ühe tungiva haava, milles ta tunnistab ennast süüdi ja väljendab kahetsust, mis on kergendav asjaolu, ja raskendavaid asjaolusid ei ole, peab kohus õigeks ja õiglaseks karistada A. Bogdanovit vangistusega sanktsiooni alammäärast suuremal määral- 5-aastase vangistusega. Kuna
Bogdanov ühele kannatanule lühiajalöise tervisekahjustuse, kasutades nuga, ja lõi teist kannatanut ühe korra jalaga, tuleks ta karistada sanktsiooni keskmisel möääral. Kuna ta tunnistab ennast süüdi ja väljendab kahertsust, siis peab kohus õigeks ja õiglaseks mõista talle karistus alla keskmise määra ja karistada 1-aastase vangistusega.
lähtudes tuleb moodustada liitkaristus kuritegude kogumi eest üksikkaristuse suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Kuriteod olid toime pandud kaks aastat tagasi. Kuid kohus leiab, et see ei mõjuta A. Bogdanovi karistuse määra oluliselt, sest tema poolt toimepandud kuriteod on endiselt aktuaalsed. Sellele viitab asjaolu, et kõik 3 kannatanut 16 ilmusid kohtuistungile ega ükski nendest pole avaldanud, et ta oleks A. Bogdanovile tema tegusid andestanud. A. Bogdanovile inkrimineeritud kuriteod ei ole toime pandud katseja jooksul. Kuriteod olid toime pandud 26.05.2007. A. Bogdanov oli süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 31-10-2005 kohtuotsusega, karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aega ja kandmisele kuulus 3 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust. A. Bogdanovile kohaldati
lg 2 ja määrati, et mõistetud karistusest kuulus kohesele kandmisele 1 aasta 4 kuud 10 päeva vangistust ( mis on ära kantud ja A. Bogdanob vabanes 09.03.2007), ülejäänud 2 aastat jäeti tingimuslikult kohaldamata katseajaga 18 kuud. Seadus ei tee vahet katseaja kulgemise alguse osas sõltuvalt kas isik vabastatakse tingimuslikult karistusest kandmisest täielikult või osaliselt
lg 2 kohaldamisega.
sätestab, et
ja 74 sätestatud juhtudel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
lg 5 sätestab, et osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks peatub üksnes kontrollnõuete täitmine mitte aga katseaja kulgemine. Seega tuleb tugeda, et A. Bogdanovile 31.10.2005 kohtuotsusega määratud 18-kuuline katseaeg hakkaski kulgema 31.10.2005 ehk kohtuotsuse kuulutamise kuupäeval ja lõppes 30.04.2007. Seega ei ole A. Bogdanovi 26.05.2007 kuritegu toime pandud katseajal.
lg 2 sel juhul kohaldamisele ei kuulu ja liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest ei moodustata. G.H karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. G.H tunnistatakse süüdi üheepisoodilises teise astme
Ta ähvardas kannatanuid noaga, vehkides sellega.. Kohus arvestab, et teoga ei ole ühelegi kannatanule füüsilist ega materiaalselt kahju tekitatud. Tegu ei kestnud pikema ajal kestel. Kannatanu D Bi ütlustel tema palvele rahuneda, rahuneski G.H ja pani noa tagasi tasku. Sellest tulenevalt leiab kohus, et V. Jatršuki tegevuse ohtlikkus oli kordades vähemohtlikum võrredes A. Bogdanovi tegudega. G.H on varem kriminaalkorras karistamata isik. Tema ütluste järgi tal on töökoht ja sissetulek. Aastatel 2006-2007 oli ta kahel korral väärteokorras karistatud väiksemate rahatrahdidega ( 180 krooni), mõlemad on korrapäraselt tasutud.
järgi ettenähtud sanktisooni kohasel võib karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aastani. Kohus leiab, et võttes arvesse G.H tegu ja tema isikut, võib teda karistada kergemat liiki karistusega- rahalise karistusega 50 trahviühikut ulatuses. Kuna G.H päevane sissetulek on peale kõiki mahaarvamisi 241,79 krooni, siis rahalise karistuse summaks on 12089.50 krooni. Kohus 17 peab võimalikuks kohaldada
lg 1 ja 3 sätestatut ja lubada G.H tasuda rahalise karistuse summa ositi 12 kuu jooksul. Tõkend A. Bogdanov ei ilmunud 18.02.2009 peale vaheaega jätkuvale kohtuistungile kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele, mitteilmumise põhjustest kohtule teatnud ei ole, mille tõttu kohus jätkas kohtuistugnit prokuröri ja kaitsjate arvamuste ärakuuulamisega ning peale nõupidamistoast tulekut kuulutas A. Bogdanovi suhtes tehtud vahistamismääruse, millega valiti A. Bogdanovile uueks tõkendiks vahistamine ja kuulutati tagaotsitavaks. ( k 2 lk 60-63). Alates 24.03.2009 viibib A. Bogdanov vahi all ( lk 74 k 2 ). Kohus leiab, et A. Bogdanovi tõkend- vahistamine – tuleb jätta muutmata, sest tema suhtes on kohtul aluseid arvata, et võib võib uuesti hakata menetlusest kõrvale hoiduma. G.H-le valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tuleb tühistada kohtuotsuse jõistumisel. Asitõendeid kohtuliku arutamise käigus esitatud ei ole. Kriminaalmenetlusekulud Antud kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kriminaalmenetluse kulud: -kahtlustatavatele õigusabi osutamise kulud kohtueelsel menetluses – A.Bogdanovile 1982,40 krooni, G.H-le –842,52 krooni; -kahtlustatavatele õigusabi osutamise kulud kohtumenetluses –A.Bogdanovile 11328 krooni, G.H-le –2832 krooni; - toimiku paljundamise kulud 70,30 krooni ( iga süüdistatava kohta). KrMS § 180 lg 1 alusel, süüdimõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu. Kuna A. Bogdanov ja G.H mõistetatkse süüdi, siis peavad nad kandma ka kriminaalmenetlusega seotud kulud. A. Bogdanovilt tuleb välja mõista menetluse kulud: -õigusabikulud summas 11328 ja 1982,40 krooni KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, -toimiku paljundamise kulud 70,30 krooni KrMS 175 lg 1 p 5, -sundraha esimese astme kuriteo puhul (2,5 miinimumpalka) summas 10875 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel. G.H-lt tuleb välja mõista menetluse kulud: -õigusabikulud summas 842,52 ja 2832 krooni KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, -toimiku paljundamise kulud 70,30 krooni KrMS 175 lg 1 p 5, 18 -sundraha teise astme kuriteo puhul krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel. (1,5 miinimumpalka) summas 6525 Ekspertiisi tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel - 5750 krooni – tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, võttes arvesse A. Bogdanovi resotsialiseerumise väljavaateid, sest menetluskulude täielik summa oleks isikule ilmselt üle jõu. Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Anne Jürnas Rahvakohtunik Natalja Agejeva
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.