← Eesti

1-08-14703/15

Obsah (9)§ 141§ 307§ 199§ 200§ 215§ 184§ 64§ 65§ 68

1-08-14703 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2009.a. Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14703 (08240101918) Kohtukoosseis kohtunik Pavel Gon

§ 141

lg 2 p 2 järgi Aleksei Kuznetsov’i süüdistuses

§ 141

lg 2 p 2; § 184 lg 1 järgi Z.M-i süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi arutatud üldmenetluse korras kinnisel kohtuistungil 28, 29 jaanuaril 2009 aastal Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatavad Jevgeni Kuznetsovi elukoht XXX (viibib Viru Vanglas), isikukood 38905123713, EV kodakondsus, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, ei õpi Varasemad karistatused: 1. 28.06.2004 Narva Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud.

2. 06.05.2005 Narva Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 3 aasta.

3. 12.10.2005 Narva Linnakohtu poolt

§ 200lg 2 p 7 järgi vangistus 2 aastat 3 kuud.

4. 04.01.2008 Viru Maakohus

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 9 kuud 28 päeva, asendatud üldkasuliku tööga 596 tunni mahus Tõkend – vahistamine alates 11.06.2008. 1

(14)1-08-14703 Aleksei Kuznetsovi elukoht XXX (viibib Viru Vanglas), ik. 38407023713, EV kodakondsus, algharidus, ema keel – vene, töökoht enne vahistamist OÜ A C monteerijana. Varasemad karistatused:
  1. 15.05.2000 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 1 aasta.
  2. 25.01.2002 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud.
  3. 04.06.2004 Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2; § 144 lg 1; § 140 lg 1 järgi vangistus 2 aastat.
  4. 30.09.2004 Narva Linnakohus

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 2 aastat.

5. 30.01.2006 Viru Maakohus

§ 199

lg 2 p 4, 8; § 215 lg 2 p 1; § 263 p 1,4 järgi vangistus 2 aastat 4 kuud Tõkend – vahistamine alates 22.05.

  1. Z.M elukoht: XXX, ik. XXX, VF kodakondsus, alg haridus, ema keel vene, ei tööta ei õpi Varemad karistused:
  2. 04.01.2008 Viru Maakohus

§ 200

lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1 järgi tingimisi vangistus 1 aasta 5 kuud katseajaga 2 aastat Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsjad Kannatanu Vandeadvokaat Tšelnokova. M Z (XXX) Igor Belugin, Tatjana Massalina; Galina RESOLUTSIOON 1. Aleksei Kuznetsov tunnistada süüdi

§ 141lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Aleksei Kuznetsov tunnistada süüdi

§ 184

lg 1 ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Aleksei Kuznetsov’ile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Kohaldada

§ 65

lg 2 ning suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.01.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud ja 6 päeva) võrra, mõistes Aleksei Kuznetsov’ile lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) aastat 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. 2

(14)1-08-14703

§ 68

järgi arvata Aleksei Kuznetsov’i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2008 karistusaja hulka ning lugeda 22.05.2008 karistuse kandmise alguseks. Aleksei Kuznetsovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. 2. Jevgeni Kuznetsov tunnistada süüdi

§ 141lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Kohaldada

§ 65

lg 2 ning suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.01.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud ja 28 päeva) võrra, mõistes Jevgeni Kuznetsov’ile lõplikuks karistuseks 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

järgi arvata Jevgeni Kuznetsov’i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 11.06.2008 karistusaja hulka ning lugeda 11.06.2008 karistuse kandmise alguseks. Jevgeni Kuznetsovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. 3. Tunnistada Z.M süüdi

§ 307

lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses ehk 5 000 (viis tuhat) krooni. Z.M-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

  1. Aleksei Kuznetsov’ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja ja ekspertiiside tasud kohtueelsel uurimisel summas 28 987 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Tatjana Massalina osalemise eest 20 178 krooni, sundraha 10 875 krooni.
  2. Jevgeni Kuznetsov’ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja ja ekspertiiside tasud kohtueelsel uurimisel summas 13 460 krooni ja 60 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Galina Tšelnokova osalemise eest 20 178 krooni, sundraha 10 875 krooni.
  3. Z.M-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja ja ekspertiiside tasud kohtueelsel uurimisel summas 7 924 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugin’i osalemise eest 20 178 krooni, sundraha 6526 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgituseks märkida süüdimõistetu nimi ja 1-09-10959, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3

(14)1-08-14703 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 09.03.2009. Kohtuistung Aleksei Kuznetsov ja Jevgeni Kuznetsov on kohtu alla antud ning neile esitatud süüdistus selles, et nemad, tegutsedes grupis, 13.05.2008 kella 01.00 paiku, viibides Narvas, XXX asuvas ühiselamus, kasutades füüsilist jõudu ja kannatanu tahte vastaselt, viisid kannatanu M Z ühiselamu teisele korrusele, lükates ja hoides teda jõuga kätega kinni (mille käigus rebisid katki kannatanu T-särgi – k.1 t.l. 4, 160), tõukasid vastu selga ja tirisid kannatanut tuppa nr 9, mille vältel kannatanu karjus kõva häälega ja hakkas A.Kuznetsov'ile ja J.Kuznetsov'ile vastu, s.h. toetades käed ja jalad vastu seina. A.Kuznetsov ja J.Kuznetsov lükkasid kannatanu tuppa. Edasi, lükkasid teda vannituppa, kus kannatanu kukkus põrandale maha. Seejärel, süüdistatav Z.M'e ja tunnistaja J S juuresolekul, lõid A.Kuznetsov ja J.Kuznetsov kannatanut mitmel korral kätega vastu nägu ja hakkasid nõudma, et kannatanu võtaks püksid maha. Saanud eitava vastuse, jätkasid J.Kuznetsov ja A.Kuznetsov kannatanu löömist, mille tulemusena kannatanule olid tekitatud rohked verevalumid tuharatel, vasaku silma ümbruses, alalõual ja vasaku küünarliigese piirkonnas (k.1 t.l. 7-9, 12). Pärast seda, haaras J.Kuznetsov kannatanut puusadest, pani ta pesumasina peale istuma, võttis kannatanult püksid ja aluspüksid maha ning, vastu kannatanu tahet, astus temaga suguühendusse, viies oma suguorgani kannatanu tuppe. Pärast seda, J.Kuznetsov astus kõrvale ja kannatanu ligi astus Aleksei Kuznetsov, kes samuti, vastu kannatanu tahet, astus temaga suguühendusse, viies oma suguorgani tema tuppe. Oma tahtlike tegudega pani Aleksei Kuznetsov toime inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t.

§ 141lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Oma tahtlike tegudega pani Jevgeni Kuznetsov toime inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t.

§ 141lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Samuti on süüdistus esitatud Z.M'ele selles, et tema, olles teadlik 13.05.2008 kella 01.00 paiku, Narvas, XXX ühiselamutoas, Jevgeni Kuznetsov'i ja Aleksei Kuznetsov'i poolt toimepandud vägistamisest, ei teatanud sellest teiste isikute poolt toimepandud esimese astme kuriteost. Oma tahtlike tegudega pani Z.M toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t.

§ 307lg 1 ettenähtud kuriteo. 4

(14)1-08-14703 Samuti on süüdistus esitatud Aleksei Kuznetsov'ile selles, et tema, edasiandmise eesmärgil, ebaseaduslikult, omandas Narvas tuvastamata isiku käest narkootilist ainet 3-metüülfentanüüli massiga 0,17 grammi (mis sisaldas 0,0014 g. ehk 1,4 mg puhast ainet), mis on piisav vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks (k.2 t.l. 59), peitis selle postkaardi sisse ja 27.05.2007 Narvas saatis selle postiga Harjumaal, Haapsalu mnt 11, Rummus asuvasse Murru Vanglasse, kinnipeetav D V nimele, kus 28.05.2007 vanglatöötajate poolt narkootiline aine oli avastatud ja äravõetud. Oma tahtlike tegudega pani Aleksei Kuznetsov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ning edasiandmise, s.t.

§ 184lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil kannatanuna ülekuulatud M Z seletas kohtule, et tunneb kõiki süüdistatavaid, ei olnud eelnevalt nendega tuttav, ei ole mingeid suhteid. 13.05. 2008 kohtus ta süüdistatavatega peale 12 öösel trepikoja juures XXX. Ta olin ennem ühes toas XXX oma tuttava S B juures, kellega koos tarvitati alkohoolseid jooke. B juurde tuli tema kuski kuue seitsme vahel õhtul. Vahepeal lahkus ta ühiselamust ning seejärel tahtis siseneda ühiselamuse uuesti, et pääseda konkreetselt S B juurde. Süüdistatavad olid kõik kolmekesi ühiselamu ees. Ta pöördus ise nende poole, et nad laseks teda ühiselamusse S B juurde, sest ta ei saanud ise sisse, kuna seal on fonolukk. Ta seletas oma soovi süüdistatavatele, nad helistasid fonolukku ühiselamu valvurile ja nad koos sisenesid majja. Süüdistatavad olid kained ja tema oli viina võtnud. Süüdistataval Alekseil oli peas panama ja Jevgenil nokamüts. Kõik koos mindi trepist ülesse, viiendale korrusele. Siis mingit juttu nende vahel ei olnud, jõudes viiendale korrusele alguses süüdistatavad naersid tema üle sest ta oli purjus. Nad liikusid viiendat korrust pidi edasi ja kui olid viienda korruse keskel sai ta aru, et teda ei saadeta B juurde, sest süüdistatavad hakkasid teda solvama ebatsensuurselt ja alandavalt. Nad läbisid halli viiendal korrusel ja ta tahtis juba tagasi minna kuid teda ei lastud tagasi minna, aga mitte kätega takistades vaid oma kehadega ei lasknud mööda. Ta ei olnud B toas kunagi varem käinud ja ei teadnud kus tema tuba asub, enne seda ta tarvitas B alkohoolset jooki teiste juures, kellegi teise isiku toas. Teda hakkasid solvama Jevgeni ja Ruslan., Aleksei selleks momendiks mingeid tegusid ei teinud ja naeris tema üle aga ei puudutanud teda. Seejärel kohale ilmus veel üks inimene kes oli noorem nendest, seal oli pime ja talle tundus, et see on tütarlaps kuna sellel olid pikad juuksed. Kuna sõnavahetus toimus kõvahäälselt, siis tuli kuskilt toast välja naisterahvas, kes tegi neile märkuse. Selle peale ütles keegi kolmest, et nad kohe viivad teda (kannatanut) siit ära. Siis hakkasid nad teda selga lükates ära juhtima trepi suunas. Ta ei tea kes teda lükkas, ta oli kõige ees. Kuna ta oli purjus, ei suutnud ta nii kiiresti liikuda. Selleks ajaks sai ta aru, et ei saa iseseisvalt ära minna ja ehmus selle peale. Ta ei hüüdnud kordagi appi aga nutt ja kisa olid kõvad, et „laske mind lahti“. Jevgeni hakkas tõmbama teda käest ja keegi tagant tõukas. Siis jõudsin nad sedaviisi teisele korrusele ja keegi lükkas teda selga ühte tuppa (vist Jevgeni). Ta ei seisnud enam jalgadel ja kukkus sinna tuppa kui Jevgeni teda lükkas. Sinna sisenesid kõik tema ja kõik kolm süüdistatavat, Aleksei ja temaga veel üks hiljem tulnud noormees alguses ei sisenenud - olid ukse peal. Jevgeni käskis tal püksid ära võtta, tema saatis Jevgenit kolme tähe peale, siis kordus käsk ja ta saatis Jevgenit sinna samasse tagasi, siis Jevgeni lõi teda vastu nägu. Selleks ajaks istus ta mustadel prügikottidel mis vannitoas olid. Jevgeni lõi teda veel kord, teist korda kui tai istus kottidel. Z.M ei võtnud aktiivselt osa sellest tegevusest ja ta pöördus Z.M-i poole, et ta ütleks teistele, et nad teda (kannatanut) ei puutuks. Toas viibis veel üks isik keda ta nimetaks lapseks (J S ). Ruslan tema palvetele ei reageerinud. Siis vannituppa tuli Aleksei ja lõi teda ka vastu nägu, siis Jevgeni lõi mind pea piirkonda veel. Siis Jevgeni tõmbas teda pesumasina peale, ta oli seal pool istuli - pool pikali. 5

(14)1-08-14703 Tal olid jalas spordipüksid ja Jevgeni hakkas neid ära tõmbama, Jevgeni tõmbas püksid jalast ära koos sokkide ja jooksukingadega. Ta rääkis kõigile, et „ei ole vaja ja ärge puutuge“ ja kogu aja nuttis. Aleksei oli kõrval kogu aeg. Jevgeni lükkas ta jalad laiali, ta nägi Jevgeni sugutit ja tundis, et see oli erektsioonis. Jevgeni viis suguti tema sisse ja kuskil paar minutit üritas teostada suguakti, kuid Jevgeni suguti kukkus kogu aeg välja, sest ta (kannatanu) oli Jevgeni jaoks liiga kõrgel. Kondoomi Jevgeni ei kasutanud, kogu suguakt toimus umbes minuti jooksul. Jevgeni võttis peale seda suguti välja ja pöördus pesunõu poole. Siis tuli kohe tema juurde Aleksei, kes Jevgeni suguakti sooritamise ajal oli kogu aeg vannitoas. Samuti viibis seal Z.M. Aleksei viis oma suguti tema vagiinasse, Ta tundis, et Aleksei suguti oli ka erektsioonis, seejärel hakkas teostama suguakti. See kestis ka umbes ühe minuti. Suguakti sooritades oli Aleksei näoga tema poole. Suguaktide ajal ta (kannatanu) nuttis. Umbes minuti möödudes tõmbas Aleksei oma suguti temast välja, pöördus seljaga ja hakkas väljuma vannitoast ja Aleksei järel väljusid kõik vannitoast. Suguakti ajal Aleksei preservatiivi ei kasutanud. Kui vägistamine lõppes väljus ta vannitoast kohe ennast riietamata. Ta oli maikas ja rohkem ei olnud tal seljas midagi. Ta läks edasi tuppa, poisid omavahel vestlesid käes olid pudelid. Ta leidis vannitoast laste baikateki, mille pani endale ümber. Toas oli diivad ja ta heitis sinna pikali. Mingi aeg poisid veel liikusid ringi ja siis ta tundis, et keegi heidab sama diivani servale pikali, aga ta oli riides, jopega, jalanõudega ja oma panamas. See oli Aleksei. Ta ei oska öelda millised olid ta mõtted tol hetkel ja miks ta ei nõudnud enda väljalaskmist sellest toast. Seejärel jäi ta magama, kui ärkas oli selles toas veel Jevgeni Kuznetsov ja Z.M , Alekseid ei olnud toas, ta oli ärkvel üksi esimesena, siis ärkasid teised kaks inimest mobiiliäratuskella peale. Ruslan pöördus Jevgeni poole, et „lähme minema“, ta ei suhelnud nendega. Seda, et ta (kannatanu) viibib seal, nad teadsid. Seejärel nad väljusid toast ja panid ukse lukku. Mõne aja möödudes kuulis ta hääli koridoris ja sai aru, et need kuuluvad lastele ja hakkas appi kutsuma. Tema leidis vannitoast oma riietust, riietus oli terve peale T-särgi, kus oli varrukas natuke katki. Tema karjumise peale talle avati ukse, Ukse lahti teinud inimesi tema ei tundnud. Seal olid umbes viis naist. Ta ütles neile kohe - konkreetselt ühele naisele ja see oli valvur, et teda vägistati ja palus kutsuda politseid. Kõik teised naised olid tema suhtes vaenulikud ja karjusid tema peale – küsisid kuidas ta sattus võõrasse tuppa. Kuulnud, et teda vägistati, vastuseks oli, et „ise oled kõiges süüdi“. Valvur ütles, et ta võib nende poistele häda kaela tuua, valvur ei hakanud politseid kutsuma ja ta ei olnud selles ka enam resoluutne. Politsei kutsus ta juba kodunt. Kui ta ühiselamust väljus, kohtas ta B, nad ei vestelnud eriti ja B oli nii purjus, et pidi magama minema. B ütles, et ta unustas oma ID kaardi ja B andis selle tema emale. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Jevgeni Kuznetsov ei tunnistanud end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas kohtule, et ei ole kannatanuga suguühtesse astunud. Ta ei olnud kannatanuga tuttav, esimest korda nägin teda 12.05.2008 umbes kaheteistajal öösel ühiselamus. Nemad Ruslaniga seisid ühikas, temal oli sünnipäev ja jõid džinni. Nende juurde tulid teisele korrusele B koos kannatanuga. Nad seisid ja rääkisid edasi kõik koos, siis B läks ära kannatanu jäi nendega. Ta kutsus Ruslani enda juurde, siis kannatanu tõstis lärmi ja nende juurde tuli valvur ja ütles, et kui vait ei jää ajab ta kõiki õue. Selle märkuse peale nad läksid kõik viiendale korrusele. Kui olid viiendal korrusel ühines nendega Aleksei. Viiendal korrusel kannatanu hakkas jälle kõva häälega vestlema ja lällutama, siis ta lõi kannatanut vastu nägu. Lõi teda sellepärast, et ei saanud kannatanule kuidagi selgeks teha, et kannatanu ei kisaks nii kõvasti. Siis hakati neid juba ka viiendalt korruselt välja ajama, siis käskis ta vennal võti tuua ja nad hakkasid minema teisele korrusele tuppa nr.9, mis kuulud nende õele. S tuli ka nendega koos. Nad läksid kõik (tema, Aleksei Kuznetsov, Z.M, S ja kannatanu) tuppa ja tema läks tualetti vett jooma, kannatanu talle järgi. Kannatanu küsis nende käest luba kasutada tualetti 6
(14)1-08-14703 urineerimiseks, nemad teda kaasa ei kutsunud. Kui ta väljus vannitoast, kannatanu jäi veel sinna ja kui ta viie minuti pärast tagasi tuli, istus kannatanu prügikoti otsas. Ta läks tagasi tuppa, nad istusid veel natuke, jõid veel džinni ja läksid magama. Hommikul, kui ärkasid, kannatanu veel magas. Ta hakkas kannatanut äratama, ütles, et ta tuleks ülesse, sest nad peavad tööle minema, kuid kannatanu ei tahtnud tõusta. Kannatanu palus neilt veel sinna magama jääda, ta andis Ruslanile võtme ja läks ära. Kui nad magama läksid, siis kannatanu oli täielikult riides. Tema mäletab mis rääkis eeluurimisel, eeluurimisel esimese ülestunnistuse kirjutas ta uurija surve all, uurija ütles, et kui protokollile alla ei kirjuta siis riputatakse talle veel asju(kuritegusid) kaela Prokuröri taotlusel avaldas kohus T. 1 lk 41-42 5 rida alt ja edasi, milles tuleneb, et Jevgeni Kuznetsov tunnistab kannatanuga sugulisse vahekorda astumist (kuid mitte vägistamist) ning kehalist väärkohtlemist kannatanu suhtes, samuti teatab, et vahekorda astus ka Z.M. Süüdistatav jäi seisukoha juurde, et neid ütlusi andis ta surve all ja ilma kaitsjata. Keegi süüdistatavatest ei olnud suguühtes kannatanuga. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Aleksei Kuznetsov ei tunnistanud end süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes ning seletas kohtule, et ei olnud suguühtes kannatanuga. Samuti ei olnud ta kannatanuga tuttavad. Kohtusid 12.05 esimest korda. Kannatanu seisis koos B väljas, tema läks nendest mööda. Kannatanu küsis temalt suitsu ja siis suitsule tuld. Ühiselamu teisel korrusel tema nägi oma venda ja Ruslani ja läks nende juurde. Mingi aja pärast tuli kannatanu koos B trepist ülesse siirdudes nende poole ja jäid nendega vestlema. Mingi aja pärast kutsus B kannatanut endaga kaasa, kuid kannatanu jäi nendega, öeldes B , et ta tahab noorematega olla. B läks minema aga kannatanu jäi nendega. Tol hetkel ta üürisin korterit mujal ja kuni üüritavas korteris tehti remonti ta elas ajutiselt
  1. toas, mis kuulub tema õele. Õde elab koos emaga. Ema elab
  2. toas. Siis läksid nad
  3. korrusele, kuid sealt kõva lärmi tõttu hakkas neid ära ajama S . Tema ütles teistele, et tuleb minna 9.sse tuppa. Temaga koos läks ka nende juurde hiljem tulnud S (S S) poeg. Hiljem tulid järele tema vend, Z.M ja kannatanu. Kannatanu ise tuli tuppa. Keegi teda ei tagant ei lükanud ega vedanud. Mitte keegi ei olnud temaga suguühtes. Enne seda, kui nad olid viiendal korrusel, vend (Jevgeni Kuznetsov) lõi teda korra vastu nägu, et ta vait jääks. Toas ei puutunud kannatanut keegi. Kannatanu oli riides kogu aeg kuni nad vennaga kolme ringis käisid suitsu toomas ja kui tagasi tulid magas kannatanu teki all ja ta ei näinud, kas ta oli riides või ei olnud. Kannatanuga ühteaegu vannitoas ei käinud keegi. Prokuröri taotlusel kohus avaldas toimikust I lk 110-111 7 rida alt, kuna on vasturääkivused uurimisel öeldud ütluste ja kohtulikul uurimisel antud ütluste vahel. Eeluurimisel Aleksei Kuznetsovi poolt antud ütlustest tuleneb, et kannatanuga vägivaldsesse suguvahekorda astus tema vend Jevgeni, kes lõi kannatanut, ning samuti Z.M . Tema seksuaalvahekorda pole kannatanuga astunud. Seletuseks avaldatud ütlustele Aleksei Kuznetsov seletas kohtule, et tema sai vihaseks kui nägi venna puhtsüdamliku ülestunnistust ja rääkis valet nii venna kui ka Z.M-i peale. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Z.M tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas kohtule, et nägi kannatanut esimest korda 12.0513.05 öösel. Ta oli koos Jevgeni Kuznetsoviga, jalutasid väljas. Siis tulid nad ühiselamusse ja olid teisel korrusel. Kannatanu tuli koos B , nad tulid trepist ülesse ja tulid nende poole teisel korrusel midagi küsima. B hakkas ära minema ja kutsus kannatanut endaga, kuid kannatanu jäi nendega, kuna oli väga purjus. Hiljem nende juurde tuli ka Aleksei Kuznetsov. Naine hakkas teda tülitama igasuguste tobedate küsimustega, ajas täielikku jama, karjus kõvasti üle terve koridori. Pärast hakkas ta suhtlema Ženjaga (Jevgeni) ja Ljošaga (Aleksei). Kannatanu ajas poistele igasugust jama, ütles, et teda otsib politsei ning ta ei lähe kuhugi, vaid jääb nendega. 7
(14)1-08-14703 Seejärel läksid kõik viiendale korrusele, et vältida konflikti valvuriga, sest kannatanu karjus kõva häälega üle terve koridori. Kannatanu tuli nendega kaasa. Viiendal korrusel kannatanu jätkas karjumist ning nendega valju häälega rääkimist. Kannatanu rääkis jälle igasugust jama, kippus neid kõiki embama. Viiendal korrusel tuli toast välja naabrinaine S ja tegi märkuse selle kohta, et kannatanu karjus ja äratas sellega naabreid. Ta mäletab, et seejärel võttis Aleksei Kuznetsov toa nr. 9 võtmed ja kutsus neid kõiki enda juurde. Sealjuures ütles Jevgeni Kuznetsov isiklikult talle sellise fraasi: „ Lähme, teeme pulli!" ja osutas kannatanule. Ta oletas, et poisid kutsusid selle naise endaga kaasa selleks, et seal kannatanuga seksida. Tema isiklikult ei tahtnud kannatanuga mingi seksiga tegeleda. Ta läks kogu selle seltskonnaga kaasa ainult sellepärast, et oli igav ja oli tahtmine veel juua. Kui nad läksid trepist alla teisele korrusele toa nr. 9 juurde, läks ta kõige taga. Tema ees läks Jevgeni Kuznetsov, kes juhtis käe alt kinni hoides kannatanut, aga Aleksei Kuznetsov lükkas kannatanut kätega selga, oma toa suunas. Algul naine vastu ei hakanud, liikus normaalselt. Pärast hakkas kätega vastu seina toetudes liikumist takistama, karjus noormeeste peale roppude sõnadega. Kuna kannatanu oli väga purjus, ei õnnestunud tal eriti vastu hakata. Peale seda, kui kannatanu hakkas koridoris karjuma, lõi Ženja Kuznetsov koridoris sellele naisele pihupesaga näkku, et ta vait jääks. Ta ei mäleta, mida naine konkreetselt karjus, kuid kindlasti ei hüüdnud ta appi. Peale seda, kui ta oli kannatanut löönud, tõukas Ženja selle naise avatud tuppa nr.
  1. Ženja tiris naist kättpidi. Pärast lükkas Jevgeni naise vannituppa, kus ta kukkus kilekottide peale ning peale seda ütles Jevgeni talle: „ Võta püksid ära!", kuid naine keeldus pükse ära võtmast. Siis lõi Jevgeni talle paar korda pihupesaga näkku - vastu põske. Peale seda tõmbas Jevgeni Kuznetsov jõuga naisel spordipüksid jalast. Kui Jevgeni oli naisel püksid jalast ära tõmmanud, nägi ta, et Jevgeni hakkas juba sooritama temaga suguakti. Nimelt lamas Jevgeni naise peal ja tegi naise suhtes sisenemisliigutusi. Naise jalad olid laiali lükatud. Ta ei tahtnud seda rohkem vaadata ja seetõttu väljus vannitoast. Tal oli vastik kogu seda pilti vaadata. Ta ei tahtnud selles osaleda. Ta ei teadnud, et kõik niimoodi välja kujuneb. Ta arvas, et kõik saab toimuma vabatahtlikult, sest eelnevalt oli naine niimoodi käitunud - tikkus kõigile ligi, isegi talle endale. Koridoris kippus kannatanu kõiki kallistama ja suudlema ning rääkis nendega seksi teemadel. Sel ajal, kui Jevgeni sooritas vannitoas naisega suguakti, viibis Aleksei Kuznetsov Jevgeni kõrval, kuid tema juuresolekul ta naist ei peksnud. Kui ta olin vannitoast väljunud, viibis suures toas ja rääkis juttu Ženja S , kes oli ka ilmunud sellesse tuppa. Ž tuli tuppa nr. 9 viimasena ning nii palju kui tema mäletab, ei näinud S toimuvast üldse midagi. Seejärel läks ta mõne minuti pärast uuesti vannituppa ja nägi, et suguakti naisega sooritas juba Aleksei Kuznetsov - Jevgeni Kuznetsovi vend. Ženja Kuznetsov seisis nende kõrval. Ta ei märganud, kas Aleksei Kuznetsov enne seda, kui ta hakkas naisega seksima, peksis teda või mitte. Aleksei ainult karjus kõva häälega kannatanu peale, et ta oma suu kinni hoiaks. Aleksei Kuznetsov sooritas naisega suguakti samas asendis nagu tema vendki - Aleskei oli peal, aga naine all. Ta ei hakanud neile midagi ütlema, sest oli arvamusel, et nad on täiskasvanud inimesed ja las vastutavad ise oma tegude eest. Seetõttu ta väljus vannitoast ja läks uuesti tuppa, kuna tahtis juba magada. Ta lükkas kokku kaks tugitooli ja heitis magama. Vennad Kuznetsovid viibisid sel ajal veel koos selle naisega vannitoas. Ta ei märganud, kuhu kadus Ž S , kuid teda toas enam ei olnud. Tema isiklikult heitis selles toas magama seetõttu, et oli väga purjus ja koduni minna ei suutnud. Kui ta ärkas, tundis, et tema kõrval magas purjus Jevgeni Kuznetsov. Kõrval diivanil magas purjus naine koos Aleksei Kuznetsoviga, kuid nad ei tegelenud enam millegagi, lihtsalt magasid. Pärast, juba hommiku eel, ta ärkas ja nägi, et Alekseid toas ei olnud. Naine magas üksinda. Jevgeni Kuznetsov magas tema kõrval. Ta äratas Jevgenit üles. Nad tõusid ja läksid tööle. Enne seda ta äratas naist ja palus tal lahkuda, kuid naine ütles, et tahab veel siin magada ning palus luba veel mõneks ajaks jääda. Nemad Ž Kuznetsoviga läksid tööle. Ženja Kuznetsov lukustas ise toa ukse, et keegi sinna ei siseneks. Kuna tema sel ajal ei teadnud, kas naine ise politsei poole pöördub, ei teatanud ta politseile kohe juhtunust. Kui ta sain teada, et selle kohta on olemas kriminaalasi, läks ta
  2. mail 2008.aastal kohe i si kli kult vabatahtlikult politseisse aadressile Vabaduse 5 ja rääkis, mida ta asja kohta teadis. Kuue päeva jooksul ei 8
(14)1-08-14703 kutsunud teda keegi välja, kutseid ei saadetud ning seetõttu ta ei teadnud, kas naine pöördus politsei poole või mitte. Tal ei olnud tahtlust mitteteatamiseks. Ta ei olnud lihtsalt kindel, kas naine tahab politseisse pöörduda. Oma esialgseid ütlusi kohtulikul uurimisel, et ta eriti ei mäleta midagi seletas Z.M sellega, et ta vahepeal on juba unustanud mis täpselt toimus. Siis kui ta andis ütlusi uurija juures oli tall kõik paremini meeles. Kaassüüdistatavatega on tal normaalsed suhted. Tal ei olnud ja ei ole põhjust nende kohta laimata. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J S seletas kohtule, et tunneb süüdistatavaid ja nende vahel on head suhted, Z.M on kaugelt talle sugulane. Kannatanut on ta näinud üks kord, kui viiendal korral kannatanu karjus. Ta oli oma toas, kus ta elab koos emaga Kannatanu karjus kõva häälega, aga väikesed lapsed magavad sel korrusel. Ta tuli koos emaga koridori kisa peale välja. Ta nägi kahte venda Kuznetsove, Ruslani ja kannatanut. Ta jäi nendega seisma, siis tuli välja veelkord ema ja ajas neid minema, ema läks tuppa. Nad otsustasid minna Ljoša (Aleksei) poole, et natukene istuda ja rääkida. Ta nägi kui kannatau ise läks trepist alla, hoides käsipuust kinni, et mitte kukkuda. Kuidas ta tuppa tuli ta ei näinud. Hiljem seletas tunnistaja, et üks vendadest hoidis kannatanul käest kinni ja teine lükkas tagant. Tema läks esimesena tuppa ja kohe istus diivanile. Ukse tegi lahti Aleksei, teised tulid tema järel. Ta täpselt ei mäeta mis toimus edasi seal toas. Prokuröri taotlusel kohus avaldas T1 lk 147 -
  1. Edasi tunnistaja seletas kohtule, et teda ei huvitanud mis täpselt toimus vannitoas. Läbi ukse kohal oleva ava ta nägi kannatanut ja Ljošat (Aleksei) koos. Vannitoas olid mingid tsemendikotid ja kannatanu istus nende peal. Kannatanu istus tsemendikotil ja vannitoas olid ka Ženja (Jevgeni) ja Ljoša (Aleksei). Mis seal täpselt toimus on tal väga raske rääkida, kuna see mis seal toimus oli väga vastik. Kui ta nägi kannatanut, olid kannatanu püksid maas ja olid märjad, ta ei hakanud toimuvat lõpuni vaatama. Kannatanul aluspükse jalas ka ei olnud. Kannatanut keegi ka lõi vannitoas vastu nägu, kuid ta ei mäleta kes. Aleksei ja Jevgeni olid purjus, nad karjusid kannatanu peale inetute, ebatsensuursete sõnadega. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud G K seletas kohtule, et tunneb kõiki süüdistatavaid suhted nendega on normaalsed. Töötab ühiselamus valvurina. Kannatanut ta nägi kord
  2. mail. Kell kaheksa tuli ta tööle, kell üheksa käis ringkäigul, ei kuulnud midagi, ei karjeid ega kisa. Siis viisteist minutit kaheteistkümne ajal jooksis üks poiss tema juurde ja teatas, et
  3. toas üks tädi koputab uksele seestpoolt. Ta läks sinna ja küsis, et kes seal toas on. Kannatanu ütles oma nime aga tema ütles, et ei tunne sellist ja läks toa perenaise juurde. Perenaine on K O . Ta küsis K käest käest, et kes nende toas kinni on. K ütles, et ei kedagi. Ta palus Kuznetsovalt võtmed, kuna tal ei ole võtmeid, on ainult komandandil. K helistas pojale , mis K pojale ütles, ta ei tea aga pärast võtmed ilmusid lagedale. Seejärel kõik läksid ülesse ja tegid ukse lahti. Kuznetsovide ema tegi ukse lahti, kui ta sisse läks seisis toas kannatanu ja kannatanu keha alumine pool oli keeratud mingi teki sisse. Perenaine L (L K ) tõmbas kannatanult teki ümbert ära ja kannatanu jäi T-särki ja aluspüksikutesse. K küsis mis kannatanu siin teeb. Kannatanu vastas, et teda panid kinni tundmatud poisid. Kannatanu palus ta käest, et ta kutsuks politsei, kuid ta ei hakanud politseid kutsuma. Seejärel tütarlaps lahkus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud S S seletas kohtule, et l2.05.2008 sündmusi ta mäletab. Ta elab viiendal korruse
  4. toas. Tol öösel keegi koridoris lärmas, naeris kõvasti ja kuna tal on kodus kuus last, siis ta palus neil vaikida ja lahkuda. Koridorid viibisid vennad Kuznetsovid, Z.M ja kannatanu. Umbes tunni aja pärast kui ta teist korda välja tuli, siis tema märkusele vait olla, tahtis kannatanu talle kallale tulla. Kannatanu ei seisnud 9
(14)1-08-14703 enam hästi jalgadel, oli väga purjus. Poeg (Jevgeni Sirotkin) lükkas kannatanut temast eemale. Tema läks koju ja mõne aja pärast, kui ta kolmas kord välja tuli, ütles Jevgeni Kuznetsov, et „tädi L , ärge muretsege, me kohe lahkume“. Poeg (Jevgeni Sirotkin) läks nendega suitsu tegema. Ta vaatas kella, kell oli pool kolm. Hommikul ta läks valvelauda ja küsis valvurilt, et kas mingi tütarlaps ei ole väljunud ühiselamust, see kes öösel siin lärmas. Valvur ütles, et ei ole keegi väljunud. Kell 11.30 kutsus teda valvur
  1. tuppa vaatama, kas seal on see sama tütarlaps, kes öösel lärmas. Kui nad tulid
  2. tuppa, siis nägi ta, et see oligi sama tütarlaps kes öösel lärmas. Selleks ajaks toas olid Kuznetsovide ema koos nende õega ja kannatanu. L K tõmbas kannatanul teki pealt ära. Kannatanu oli punases futbolkas ja aluspükstes. Kannatanul ei olnud kuskil nähtavaid sinikaid või teisi vägivalla märke. Tema juuresolekul ei palunud kannatanu politseid kutsuda. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud O K , kellele kohus selgitas tema õiguse oma vendade vastu ütlusi mitte anda, seletas kohtule, et nägi kannatanut esimesel korral 12.05.
  3. Järgmisel päeval tuli ühiselamu valvur ja teatas emale, et
  4. toas keegi karjub ja küsib välja ning on vaja ukse avada. See oli umbes kella kaheteistkümnele läheneval ajal. Ema läks tuba avama koos vahiga. Tema tuli hiljem kui tuba oli juba lahti, kannatanu seisis toas, tekk oli tema ümber. Kannatanu riidles nende peale ebatsensuurselt. Kannatanu seletas, et teda peksti ja vägistati. Kannatanu ei palunud neilt midagi, kannatanu ütles et tahtis püksid pesta, aga pesumasin ei tööta. Ema võttis talt selle teki ümbert ära, kannatanu tõmbas omad märjad püksid jalga ja läks minema. Kannatanu näol ta ei täheldanud mingeid peksmise jälgi. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud L K , kellele kohus selgitas tema õiguse oma poegade vastu ütlusi mitte anda, andis O K kohtule analoogseid ütlusi ning samuti kinnitas, et kannatanu avaldas, et teda peksti ja vägistati, kuid vägivalla märke tema kannatanul ei täheldanud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud S B seletas kohtule, et kannatanut tunneb viisteist aastat. Tunneb teda seoses sellega, et ta oli tema sõbra elukaaslane. Ta tuli 12.05.2008 koos kannatanuga ühiselamusse. Enne seda kohtusid juhuslikult.. Koos ostsid alkoholi – viina ja gini ja siis läksid
  5. ühiselamusse. Astusid B naabri juurde sisse ja kolmekesi hakkasid jooma. Tema tuba on 59 ja asub neljandal korrusel. Nemad aga jõid teisel korrusel toas nr.
  6. See oli kella 7 ajal õhtul. Siis natuke peale kümmet õhtul nad läksid kannatanuga veelkord poodi ja kannatanu võttis veel viina. Koos läksid ühiselamusse tagasi ja kell oli juba 23.00 ringis. Teisele korruse kohtasid nad ühiselamus elavaid poisse – Jevgenit ja Alekseid seal lisaks olid veel teisigi poisse – kokku 6 või 7 inimest. Kannatanu jäi nendega vestlema, ta kutsus kannatanut kaasa, aga ta ei tulnud, siis läks ta naabrite juurde. M ajas poistele loba nagu oleks kedagi lõiganud. Sellel päeval ta kannatanud pole enam näinud. Teisel päeval nägi ta kannatanut ühika juures pingil istumas kella kaheteistkümne ringis. Ta istus seal üksi. Ta läks kannatanu juurde ja küsis kus ta oli. Ta ei mäleta mis kannatanu talle ütles, sest ta tuli juba peaparandusest ja läks koju magama. Kannatanu ei rääkinud talle midagi, et teda oleks vägistatud, ta ei mäleta midagi sellist. Seejärel tema läks ühiselamusse, kannatanu jäi pingile istuma. Kohtuistungil kaitsja taotlusel tunnistajana ülekuulatud O M seletas kohtule, et töötab ühiselamus valvurina. 12.05.2008 öösel kannatanu läks koos S B tema juurde külla. Tema žurnaalis on see ülesse kirjutatud, ta ei lasknud kannatanut, sest neil võivad külastajad minna külla ainult kella 22:00ni. Aga see tütarlaps oli väga agressiivne, ning lihtsalt sisenes ühiselamusse ilma tema loata. Kell oli siis 23:
  7. Kui ta kannatanut ei lasknud, siis kannatanu lubas kedagi lõigata, rääkis igasugust jama. Ta pani kannatanut kirja ja ütles, et peremees (B ) ise viib ta edasi ja hakkab kannatanu eest vastutama. B oli juures ja koos kannatanuga ning 10
(14)1-08-14703 palus teda kannatanu läbi lasta. Tema valvekorraajal ta kannatanu rohkem ei väljunud ja ta ei näinud teda rohkem. Töötas kuni kella 08:00 hommikul Ta ei kuulnud mingit kisa, kõik on igal pool ühiselamus rahulik. Süüdistatavana narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamises, valdamises ning edasiandmises ülekuulatud Aleksei Kuznetsov ei tunnistanud end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning seletas kohtule, et tõepoolest saatis kirja vanglasse D V . V on ta endine kambrinaaber vanglas. Keegi võõras inimene palus seda kirja V saata. Ta seisis ühiselamu kõrval, kui juurde tuli see võõras mees ja ta küsis kes on Aleksei Kuznetsov. Siis küsis kas ta tunneb V . Tema vastas, et tunneb. Seepeale küsis võõras mees kas ta saaks kirja V posti panna. Tema nõustus. Ümbrik oli juba peale kirjutatud, uudishimust ta vaatas mis seal sees oli. Seal oli kaks kaarti ja rohkem midagi. Ta pani kaardid ümbrikusse ja kleepis ümbriku kinni. Margid olid juba enne peale kleebitud. Ta kleepis ümbrikut kinni ja viskas selle postkasti. Ümbrikul oli vangla aadress. Saatja aadressi ümbriku peal ei olnud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud D V seletas kohtule, et Aleksei Kuznetsovi ta tunneb. Ta ei ole saanud Aleksei käest ei pakke ega kirju. Ükskord teda kutsuti vanglas valvuri kabinetti, kus teatati, et tema nimele on saabunud kiri. Kirja ümbriku tehti lahti tema juuresolekul ning ümbrikust midagi hakkas pudenema. Ümbrikus olid kaardid ja kui valvur soris, sealt pudenes välja mingit valget värvi pulbrit. See pulber oli kaardi sees. Saatja aadressi ümbriku peal ei olnud ja talle ei öeldud mis ainega tegemist on. Kaarti talle ei tagastatud. Kohus on samuti avaldanud ja uurinud teisi kriminaalasja materjalides kogutud kirjalike tõendeid, millele annab hinnangu kohtuotsuse põhjendavas osas. Kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära süüdistatavaid, kannatanut, tunnistajaid, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et kõikide süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.. Aleksei Kuznetsovi ja Jevgeni Kuznetsovi süü M Z tahte vastaselt temaga suguühendusse astumises, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t.

§ 141

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, on tõendatud järgmise tõendite kogumiga: kannatanu M Z üksikasjalike ütlustega, selle kohta, et Jevgeni ja Aleksei Kuznetsov vägivalda kasutades sundisid teda nendega kaasa tulema tuppa nr.9, kus Jevgeni Kuznetsov jätkas kannatanu peksmist ning mõlemad astusid temaga tema tahte vastaselt suguühendusse – alguses Jevgeni, siis Aleksei. Need kannatanu ütlused riimuvad süüdistatav Z.M-i kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et ta sai juba ühiselamu koridoris Jevgeni Kuznetsovi sõnadest aru niimoodi, et Kuznetsovid soovivad astuda kannatanuga suguühendusse. Seejuures Z.M kinnitas, et Jevgeni Kuznetsov lõi kannatanut ühiselamu koridoris, et viimane vait jääks, tõukas naise avatud tuppa nr.9. Pärast lükkas Jevgeni Kuznetsov naise vannituppa, kus kannatanu kukkus kilekottide peale ning peale seda kästi naisel püksid ära võtta. Naise keeldumise peale lõi Jevgeni Kuznetsov talle paar korda pihupesaga näkku - vastu põske. Seejärel jõuga võttis naiselt ära püksid koos aluspükstega ning astus temaga suguühendusse. Kogu selle tegevuse 11

(14)1-08-14703 juures viibis nii Z.M ise, kui ka Aleksei Kuznetsov, kes astus kannatanuga vahekorda kohe peale Jevgeni Kuznetsovi. Kannatanu ja süüdistatava Z.M-i ütlused samuti on täielikus vastavuses alaealise tunnistaja J S ütlustega, kes samuti kinnitas kohtule, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda, selleks, et teda 9.tuppa minema sundida, seejärel nägi ta vannitoas kannatanut palja alakehaga ning Jevgeni ja Aleksei Kuznetsovid karjusid kannatanu peale ebasündsalt. Ta ei saa kohtule seletada mis täpselt vannitoas toimus, kuna see oli väga vastik. Kohus on seisukohal, et tulenevalt oma vanusest (kuriteo toimepanemise ajal oli tunnistaja 16-aastane) ja vaimsest arengust, elukogemusest ja omandatud haridustasemest (6 klassi haridust) tunnistaja häbenes kirjeldada kohtule sündmuskohal nähtut, samas tunnistaja poolt kirjeldatu viitab selgelt toimepandud seksuaalkuriteole (palja alakehaga kannatanu, süüdistatavate poolt füüsiline vägivald ja sõim kannatanu suhtes). Vägistamise toimepanemist M Z suhtes samuti tõendavad tunnistajate O K , L K ja G K ütlused, millest tuleneb, et toa nr. 9 avamisel palus kannatanu kutsuda välja politseid ning O. K ja L K kinnitusel kannatanu avaldas, et teda vägistati. Objektiivselt on tõendatud, et kannatanule olid süüdistatavate poolt tekitatud kehavigastused, mis on fikseeritud 13.05.2008 kannatanu pöördumisel politseisse (T 1 lk 7-9). Samuti 19.05.2008 kannatanu suhtes teostatud kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr. 75 nähtub, et M Z esinesid nahaalused verevalumid mõlemal pool tuharatel, vasaku silma ümbruses, vaskaul pool alalõual ning marrastus koos nahaaluse verevalumiga vaskau küünarliigese piirkonnas. Vigastused on tekkinud vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega mitte rohkem kui 5-9 päeva enne kohtuarstliku läbivaatust. Kohtubioloogilisel uuringul ei tuvastatud M Z vaginaalnäidistes seemnerakke ega seemnevedelikku. (T I lk 11-13) Nimetatud asjaolu kohus seletab sellega, et kannatanu vägistamine toimus 12.05 vastu 13.05.2008, kohtuarstliku ekspertiisi aga viidi läbi 19.05.2008. Samuti seletas kannatanu et kumbki süüdistatavatest ei lõpetanud suguakti ejakulatsiooniga. Kohus seab kahtluse alla kannatanu ütlusi selles osas, et ta kohtas süüdistatavaid ühiselamu juures ning palus teda saata B juurde. Süüdistatavate, tunnistajate B , M ütlustest tulenevalt, tuli kannatanu ühiselamusse koos B ning jäi B maha süüdistatavate seltskonda ühiselamu teisel korrusel. Ülejäänus osas peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, kuna nad riimuvad süüdistatava Z.M-i, tunnistajate J S , S S , O K , L K ja G K ütlustega. Kohus ei võta arvesse tunnistaja O M ütlusi selles osas, et ühiselamus oli kõik väga rahulik ja mingit kisa ega abipalveid kuskil ei olnud, kuna need ütlused on ümber lükatud süüdistatava Jevgeni Kuznetsovi enda ütlustega, et ta lõi kannatanut selle tõttu, et ei saanud kannatanule kuidagi selgeks teha, et kannatanu ei kisaks nii kõvasti. Samuti tunnistajate Svetlana Sirotkina, Jevgeni Sirotkini, süüdistatava Z.M-i ütlustega, et kannatanu karjus kõva häälega. Kuigi kohtuliku uurimise tulemusena ei ole tuvastatud, et Aleksei Kuznetsov oleks ise kannatanut löönud, tuleb tema tegevust samuti kvalifitseerida

§ 141

lg 2 p 2 järgi, kuna ta viibis kannatanu peksmise juures Jevgeni Kuznetsovi poolt, sai aru, et kannatanu ei soovi astuda nendega suguvahekorda, kuid sellele vaatamata astus kannatanuga suguühendusse. Kohus leiab, et Z.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteos

§ 307lg 1 järgi ehk 12

(14)1-08-14703 teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamises on tõendamist leidnud ning eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Z.M tunnistas kohtule oma süüd täielikult ning seletas mittetatamist sellega, et ta ei teadnud, et kõik lõppeb vägistamisega. Samuti ta ise tuli politseisse kui sai teada, et kannatanu on esitanud avalduse vägistamise kohta. Kohus on seisukohal, et Z.M-i politseisse ilmumine alles 20.05.2008, peale seda, kui ta sai teada, et on alustatud kriminaalmenetlus, moodustab teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamist. Z.M andis endale aru, et kannatanu suhtes toimus grupiviisiline vägistamine, kusjuures Z.M-i poolt mitteteadmine, et nimetatud kuritegu on esimese raskusastmega, ei ole Z.M-i süüd välistavaks asjaoluks. Kohus on seisukohal, et Aleksei Kuznetsovi süü narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises ning edasiandmises, s.t.

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteos on leidnud tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud riikliku süüdistuse poolt. Kohus leiab, et Aleksei Kuznetsovi süü on tõendatud järgmise tõendite kogumiga: süüdistatav väitis, et hoidis postkaarte käes, ise kleepis ümbriku kinni ja pani postkasti. Tulenevalt tunnistaja V ütlustest avas ümbrikut vanglaametnik tema juuresolekul ning ümbrikust hakkas pudenema valge pulber. Kohus leiab, et ei ole tõenäoline ega mõeldav, et ümbrikut võis lahti teha postiasutus, seega on tuvastatud, et A. Kuznetsov oli viimane, kes hoidis ümbriku sisu käes enne ümbriku avamist vanglas V juuresolekul. Tulenevalt Ekspertiisiaktist nr AN-101207/3938 D. V nimele saabunud kirjas oleva postkaardi vahele peidetud tundmatu valge pulber ( t II lk 3) massiga 0,17g sisaldab 3-metüülfentanüüli. 3-metüülfentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. (t II lk 14). Ekspertiisiaktist nr. AN-797-08/3191 tuleneb, et uuritud pulber sisaldab 0,8% 3-metüülfentanüüli, seega on pulbris massiga 0,17g 0,0014g (1,4 mg puhast ainet) 3metüülfentanüüli. (t II lk 20). Narkootilise aine suureks koguseks peetakse sellist aine kogust, millisest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Tulenevalt ekspertiisi aktist nr 79 3-metüülfentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus on 0,005-0,01mg. Seega kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,005-0,1 mg 3-metüülfentanüülist. ( t. II lk 59). Ülaltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et D. V oli saadetud suur kogus (1,4 mg) 3-metüülfentanüüli. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr. GE-1566-07/3937 avatud ümbrikust leitud postkaardi sinise meduusiga osalt on võimalik eristada peamist DNA profiili, mis on kukkulangev Aleksei Kuznetsovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (T II lk 17). Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepandud süüdistatavate isikuid, nende karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksei Kuznetsov pani toime 2 esimese raskusastme kuriteoepisoodi. Tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Kohus on siiski seisukohal, et Aleksei Kuznetsovi võib mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest karistuse määraga, mis on lähedane talle inkrimineeritud süütegude toimepanemise eest ettenähtud minimaalsele määrale. Kohus samuti kohaldab

§ 65

lg 2 ning suurendab käesoleva otsusega mõistetavat lõppkaristust Viru Maakohtu 30.01.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud ja 6 päeva) võrra. Jevgeni Kuznetsov pani toime esimese raskusastme kuriteo. Tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Kohus on siiski seisukohal, et Jevgeni Kuznetsovi võib mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest karistuse miinimumilähedase karistusemääraga, mis on ettenähtud

§ 141lg 2 p 2 järgi kvalifitseeruva kuriteo toimepanemise eest.

Kohus samuti kohaldab

§ 65

lg 2 ning suurendab käesoleva otsusega mõistetavat karistust Viru Maakohtu 04.01.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud ja 28 päeva) võrra. 13

(14)1-08-14703 Z.M pani toime II raskusastme kuriteo, mille eest

§ 307lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Z.M-i karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab võimalikuks karistada Z.M-i rahalise karistusega. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 305, 306;311-315 Pavel Gontšarov Kohtunik Karin Uustallo Rahvakohtunik Reet Popova Rahvakohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.