KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2011.a. Rapla Kohtuistungi a

§§ 199lg. 2 p.4, 209 lg. 2 p.1, 344 lg. 1 ja 345 lg. 1 Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid Kr

MS §§ 180 lg. 1 ja 3; 305 lg.1; 315 lg. 1, 4, 5 ja 8; 318 lg.1 ning 319 lg. 1 ja 2, RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.B kuriteos

§ 199lg. 2 p. 4 järgi ja karistada teda vangistusega üks

§ 209lg.

2 p.1 järgi süüks arvatud teod ümber

§ 201lg.

2 p.1 järgi. Tunnistada N.B süüdi kuriteos

§ 201lg. 2 p.1 järgi ja karistada teda vangistusega kaks

§ 64lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks kahe kuriteo eest mõista vangistus kaks

74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui N.B kaheksateist

§ 75

lg 1 ette nähtud kontrollnõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Süüdi tunnistada N.B kuriteos

§ 345lg. 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega seitsekümmend viis

§ 64lg.

2 kohaselt täitmisele iseseisvalt. Rahalist karistust saab tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 4100064858 ja kohtuasja nr 1-10-14691. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Süüdistuses

§ 344lg 1 järgi mõista N.B õigeks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja mõista N.B-lt ES kasuks kaks tuhat ükssada üheksa

§ 199lg.

2 p. 4 ette nähtud kuriteona. 2008.a. oktoobrikuust kuni 10.novembrini 2008 eeluurimisel tuvastamata kohas võltsis eelnevalt ES poolt täidetud sõiduautode Volkswagen Golf reg.m.XXX XXX ja Mitsubishi Space Wagon reg.XXX XXX ostu-müügi lepingute blankettidele RM.J kui autode müüja allkirjad. N.B tegu on kvalifitseeritud

§ 344lg.

1 ette nähtud kuriteona s.o. dokumendi võltsimisena. 10. novembril 2008.a. esitas sõiduautode Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX ja Mitsubishi Space Wagon registrimärgiga XXX XXX omaniku vahetuse eesmärgil Tallinnas Mäepealse 19 asuvas autoregistrikeskuse büroos klienditeenindajale tema poolt eelnevalt võltsitud samade sõidukite ostu-müügi lepingud. N.B tegu on kvalifitseeritud

§ 345lg.

1 ette nähtud kuriteona s.o. dokumentide kasutamisena. võltsitud Varem vargusi toime pannud isikuna ajavahemikul oktoobrist 2008.a. kuni 10. novembrini 2008.a. eeluurimisel tuvastamata kohas võltsis sõiduautode Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX ja Mitsubishi Space Wagon registrimärgiga XXX XXX ostu-müügi lepingutele RM.J allkirjad, esitas samad lepingud autode omanike registris muutmise eesmärgil 10.novembril 2008.a. Tallinnas Mäepealse 19 asuvas autoregistrikeskuse Harju büroos klienditeenindajale ja andis nii sõidukite omaniku kohta teadvalt ebaõigeid andmeid. Selle tulemusena vormistati registris sõiduauto Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX ja Mitsubishi Space Wagon registrimärgiga XXX XXX omaniku vahetus ja sõidukite omanikuna kanti registrisse N.B ning RM.J pärija ES sai autode rahalise väärtuse s.o. 80 000 krooni ulatuses varalist kahju ja N.B sam as summas kasu. N.B niisugune tegu on kvalifitseeritud

§ 209lg.

2 p. 1 ette nähtud kuriteona s.o. varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Süüdistatava ütlused ja vastuväited N.B ei tunnista end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta tundis RM.J umbes kümme aastat ja viimased neli aastat suhtles temaga tihedamalt. Neil olnud sõbrasuhted, umbes korra kuus tarvitanud nad koos alkoholi, kuid lausjoomiseks seda nimetada ei saa.

1. aastal andnud J 4 N.B kätte oma pangakaardi, öelnud päevalimiidi ja PIN koodi. J öelnud, et kogu sel ajal kontol olnud raha 89 000 krooni pidi kuuluma N.B-le. Kaardi üleandmise täpsemat aega N.B ei mäleta. Enne pangakaardi üleandmist käinud N.B koos Jga pangas, ta viinud selleks J autoga panga juurde. J öelnud, et sellest rahast peaks piisama tänuks (nimetas sealjuures ka N.B abikaasa E) ja piisama ka matusteks. J rõhutanud veel, et see ei ole veel kõik. Tegemist olnud raha kinkimisega abi eest. J olevat soovinud registreerida N.B nimele ka oma autod. Oma sugulastest ei rääkinud J hästi. N.B teadis, et Jl on tütar ES. N.B tunnistab, et ta võttis pärast J surma kontolt süüdistuses märgitud aegadel erinevates summades kokku 33 000 krooni sularaha, esimeses summa juba tõenäoliselt
2. novembril 2008.a. Sama aasta oktoobrikuus võtnud ta samuti J kontolt raha. J öelnud, et inglid tasuvad teile (s.o. N.B-le ja tema abikaasa ESle) ja mitte halvasti. Oma pensioni võtnud J aga ise pangakontorist iga kuu välja. N.B ei tea, kas J oli teinud tema kasuks testamendi, näinud ta seda ei ole. Autode ostu-müügi lepingutel (t.l. 62 ja 63) on N.B allkirjad ja tema poolt on mõlemal blanketil hinna väljale kirjutatud ka sõna kokkuleppeline. Ülejäänud teksti kirjutanud lepingublankettidele ES. See toimunud J kodus köögis laua taga J palvel.
3. novembril 2008 see ei olnud ja pidi olema varem. Kuupäeva
4. november märkisid nad sellepärast, et viie päeva jooksul tuleb auto registris ümber vormistada. Blanketid tõid nad autoregistrist koos Jga. J kirjutanud lepingutele alla pärast
5. novembrit 2008 Rapla haiglas II korrusel palatis, kui N.B teda haiglas vaatamas käinud. See võinud olla
6. või
7. novembril 2008.a. Ühele lepingule kirjutanud J alla vasaku käega, teisele parema käega. J tundnud N.B haiglas ära, ta olnud siis voodis tilgutite all. J tütrele ei teatanud ta isa surmast sellepärast, et nad ei suhelnud ja J ütles oma tütre ja väimehe kohta halvasti. N.B täitnud neid kohustusi, milliseid J oli palunud. J sugulastest teab N.B ainult EJ, kelle värava taga ta koos Jga kunagi käinud oli. Seal samas oli J sünnikodu. Pärast J surma käinud N.B veel J maja kütmas, ühe maja võtmetest oli J kunagi tema kätte andnud, rahakoti andnud ta Jle haiglasse kaasa ja pärast sai haiglast selle enda kätte. Rahakotis olid üks maja võti, J ID kaart või pass ja juhitunnistus. Autod otsustanud N.B ära müüa pärast seda, kui oli antud asja pärast esimest korda Kohila politseis käinud. Autode hinda N.B ei avalda, see olnud kokkuleppeline. Kohtueelsel uurimisel (t.l. 95 alt
8. lõik) on N.B öelnud, et tahtis autod oma nimelt ära saada. PP ei olnud algul auto ostmisest huvitatud, sest tal ei olnud raha; päras maja müümist aga oli auto ostmisest huvitatud. Volkswageni saanud N.B enda kätte paar aastat enne J surma, Mitsubishi saanud hiljem. Mõlemad autod oli J turult ostnud. Volkswagen olnud kogu aeg N.B käes ja seisnud tema kodu juures, mõni kord ka J kodu juures. Vahel tegid nad mõne sõidu ka Mitsubishiga, siis jäänud Volkswagen J kodu juurde. 31.oktoobril 2008.a. olnud Volkswagen N.B juures kodus, sest ta sõitis siis Mitsubishiga. Volikirja kummagi auto kasutamiseks ei olnud J talle ei teinud. Kummagi auto hind võiks olla 4000- 6000 krooni ja nii kallid, nagu kannatanu on hinnanud, autod ei ole. N.B aidanud Jl teha igal aastal talvepuud, maja akende ja katuse vahetusest ta osa ei võtnud. Need tööd korraldas J ise. N.B poolt kaardiga välja võetud raha eest neid töid ei tehtud. Matuse kulude üle N.B arvestust ei pidanud, sest selleks oli raha jäetud. J ise öelnud, kellele pidi välja tegema ja et teistele ei pidanud midagi korraldama. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et

§ 199lg.

2 p. 4 ette nähtud kuriteo koosseis on N.B käitumises tõendatud, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tõesed ei ole N.B väited, et J kinkis talle kogu pangakontol olnud raha, andes selleks üle deebetkaardi ja teada PIN koodi. Õige on N.B väide, et pangakaardi saamise ajaks oli kontol ligikaudu 89 000 krooni, sest J pangakonto väljavõtte (t.l. 31-32) kohaselt oli kontol

1. jaanuari 2008.a. seisuga 88 417.56 5 krooni. Tunnistajate MJ, EJ ja kannatanu ES ütluste kohaselt tuli J ise endaga toime, juhtis autot, ei vajanud kõrvalist abi ega kuritarvitanud alkoholi. Kannatanu ES ütlustest nähtub, et suhted isaga ei olnud küll väga lähedased, kuid kontakt oli ja N.B-st ei rääkinud isa kunagi.
2. jaanuaril 2008 oli isa juubel mida nad tähistasid perekonna ja sugulastega kodus nädal hiljem. Koos oli peaaegu 20 inimest ja ka siis ei rääkinud isa midagi N.B-st. Kannatanu kohtus pärast seda isaga veel
3. aasta aprilli lõpus või mai algul, mil käis isa juures Kohilas. Rohkem kannatanu isaga ei kohtunud. Juulikuus isa helistas ühe korra, pärast seda helistas kannatanu ise mõned korrad isale. Viimane helistamine oli septembri lõpus 2008.a. Pärast seda proovis kannatanu isale helistada, kuid telefon ei vastanud. Kannatanu oli isa juures näinud mitu korda naabruses elanud ES, kelle kohta ei rääkinud isa midagi halba. Isa auto Ford eest on kannatanu E. Slt raha kätte saanud. N.B ei olnud kannatanu isa juures kunagi ei näinud. Hiljem E.S rääkis, et N.B oli isale toonud viina. Tunnistaja MJ ütlustest nähtub, et RM.J oli tema onu. Tunnistaja käis Kohilas onu juurest läbi 3-4 korda aastas ja oli 2008.a. ka onu sünnipäeval. Onu tervis oli hea, ta käis ringi ja tegutses. Tunnistaja nägi onu alati kainena, tema igapäevase eluga tunnistaja kursis ei olnud. Onu tarvitas alkoholi, aga mitte sageli. Onu surmast sai tunnistaja teada paar päeva enne matuseid ühelt kaugemalt sugulaselt, kes helistas. Tunnistaja teatas sellest ka ESle, kes isa surmast veel ei teadnud ja Hagerisse naabritele, kelledelt sai teada, et keegi N.B ajab matuseasju. N.B nägi tunnistaja esimest korda matustel päeval, siis selgus, et N.B oli matuseid korraldanud ja tahtnud jätta sugulastele teatamata. Onu oli vaimselt täiesti terve. Tunnistaja EJ- RM.J õetütre ütlustest nähtub, et ta suhtles onuga sageli. Onu käis tunnistaja maakodus Adilas ja tunnistaja ise onu juures Kohilas. Viimased paar kuud enne surma onuga tõesti ei kohtunud. Ühel korral on tunnistaja koos onuga näinud ka N.B . See oli 2008 suvel, nad tulid autoga tunnistaja maakodu juurde, N.B juhtis autot, neil oli kaasas viin apudel ja N.B kiirustas ära minema. Onu oleks nagu ise tahtnud tuppa tulla. Muidu tuli onu ikka sisse ega jäänud värava taha. Pärast seda kohtus onuga korra veel. See oli Adilas suvekodu naabertalus, kus onu ka sageli käis. Siis oli onu ilma N.B-ta. Ei jäänud muljet, et onu tervis oleks
4. aastal halvenenud. Onu oli lõbus inimene ja armastas naljatada. Tunnistaja teab, et onu kavatses jätta kogu oma vara kõige nooremale lapselapsele. Onu surmast sai tunnistaja teada MJ-lt, kes omakorda oli seda saanud teada ühelt teiselt sugulaselt. Hiljem on tunnistaja kuulnud, et onu oli paar viimast kuud palju alkoholi tarvitanud ja talle oli keegi sõber tekkinud. Kohtul ei ole alust tunnistajate ja kannatanu ütlustes kahelda. Kohtuarstliku ekspertiisi akti (t.l. 3436) kohaselt diagnoositi Jl äge südamepuudulikkus ja kaasuva haigusena alkohoolne maksahaigus, mis tekib alkoholi liigtarbimise tagajärjel. Ekspertiisiaktis on väljavõtted kiirabikaardist ja haigusloost, millede kohaselt tekkisid Jl tervisehäired kahe viimase kuu jooksul, arsti poole ei olnud ta pöördunud ja märgitud on ka alkoholi tarvitamine. Seepärast tuleb asuda seisukohale, et kuni 2008.a. septembrikuu alguseni ei vajanud J kellegi aktiivset igapäevast kõrvalist abi ja tuli toime ka iseseisvalt. Asjaolu, et E.S ja N.B sageli J juures käisid, ei anna veel alust arvata, et kõik külastused olid seotud J abistamisega. N.B on kinnitanud, et ta aitas Jl teha igal aastal talvepuud ja niitis muru. J oli materiaalselt kindlustatud ja tal olid lähedased sugulased. Neil põhjustel kohus leiab, et Jl ei olnud mingit põhjust N.B-le erilist tänu avaldada ega kogu pangakontol olnud raha ja autosid N.B-le kinkida, jäädes nii ise ilma ka igakuisest pensionist. Uuritud tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et alates
5. aasta oktoobrikuust kuritarvitas J koos N.B-ga rohkelt alkoholi ja selle käigus sai N.B oma kasutusse J p angakaardi ja teada PIN koodi. Tervise halvenemise tõttu võis J vajada ka abi ja N.B poolt toodud toitu, 6 kuid N.B oli kaardi abil juurdepääs J pangakontole ja seega ei pidanud N.B tegema midagi J jaoks enda kulul. N.B väited, et J vajas tema abi mitme aasta vältel ja et ta töötanud J juures nagu ori, mis olnud ka raha ja autode kinkimise põhjuseks, tuleb lugeda ebaõigeteks. Enne
6. novembrit 2008.a. võis pangakonto kasutamine toimuda J nõusolekul ja seepärast ei ole süüdistust N.B-le selles osas esitatud. Alates
7. novembrist 2008.a. on J kontolt sularaha väljavõtmine käsitletav aga võõra vara vargusena. N.B puudus igasugune alus arvata, et tegemist on temale kuuluva rahaga ja sellekohane vastuväide on otsitud üksnes oma tegevuse õigustamiseks. Võõra vara omastamise tahtlust kinnitab ka asjaolu, et N.B ei teatanud J haiglasse viimisest ega surmast tema tütrele ja kohe
8. novembri hommikul võttis pangaautomaadi kaudu välja 10 000 krooni ning surma registreerimiseks pöördus Rapla Maavalitsusse alles
9. novembril 2008.a., kuigi järgmine tööpäev pärast J surmateate saamist oli
10. november 2008.a. Õiged on N.B ütlused selles, et J võttis pärast pensionipäeva pensioni pangakontori kaudu sularahas välja, sest alates 2008.a. jaanuarist kuni septembrikuuni on võetud J kontolt pangakontori kaudu välja 3000 ja 5000 krooniste summadena sularaha ja enamasti on seda tehtud pärast pensioni laekumist kuu algul. Viimane väljamakse on tehtud
11. septembril 2008.a. ja pärast pensioni laekumist
12. oktoobril 2008.a. on kontolt sularaha võetud ainult pangaautomaadi kaudu: alates
13. oktoobrist kuni
14. oktoobrini 2008.a. iga päev 10 000 krooni;
15. oktoobril 100 krooni,
16. oktoobril 4200 krooni ja
17. novembril 3000 krooni. Ajavahemikul
18. oktoobrist kuni
19. novembrini 2008.a. on sama kaardiga tasutud kahekümnel korral erinevate ostude eest. Alates
20. novembrist kuni
21. novembrini 2008.a. on kontolt välja võetud kokku 33 000 krooni. Eeltoodu alusel saab lugeda tõendatuks, et pangakaardi koos PIN koodiga pidi N.B enda valdusse saama 2008.a. oktoobrikuu algul. Sel ajal tarvitas J tunnistaja E.S ütluste kohaselt ka rohkem alkoholi. Tunnistaja ES- J endise naabri ütlustest nähtub, et ta sai Jga hästi läbi ja käis sageli tema juures. Ta oli J naabriks kaks ja pool aastat. Tunnistaja nägi tihti J juures ka N.B, kellega koos J vahel alkoholi tarvitas. Alkohoolik J ei olnud. Viimastel kuudel hakkas J aga rohkem alkoholi tarvitama ja hoidis hommikuti südamest kinni, viina tõi Jle N.B, ühel korral tõi ka tunnistaja. N.B tõi Jle ka toitu, nii poest kui ka kodus tehtud toite. J tegi ikka ise ka süüa peaaegu kuni lõpuni. Miks J rohkem alkoholi tarvitama hakkas, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja nägi palju kordi, kui N.B Jle viina tõi. Tunnistaja nägi J iga päev ja N.B käis seal ka kogu aeg. Alati ei olnud nad seal ühel ajal. Viimased kaks või kolm nädalat tunnistajal Jga kontakti ei olnud, J haiglasseviimisest ta ei teadnud. Võõra vara omastamise tahtlust N.B poolt kinnitavad veel kannatanu ES ütlused N.B käitumise kohta. Kannatanu ütlustest nähtub, ta sai isa surmast teada
22. novembril 2008.a. onupoeg MJlt. Kannatanu helistas samal õhtul N.B-le, kes andis ebamääraseid vastuseid.
23. novembril 2008 sai kannatanu teada, et N.B oli registreerinud isa surma ja välja võtnud surmatunnistuse. Kannatanu taotles maavalitsusest surmatunnistuse koopia ja sai teada, et isa konto Swedbankis oli tühjaks tehtud. Kannatanu pöördus Kohilas politseisse, käis isa maja juurest läbi, kus kohtus naabri ES. Nad läksid koos uuesti politseisse, kuhu oli välja kutsutud ka N.B. Siis nägi kannatanu N.B esimest korda ja sai N.B käest enda kätte ka isa maja võtmed. №tari käest sai kannatanu teada, et isa autod olid ka registreeritud teiste isikute nimele. Politseis selgus, et kaks isa autot olid N.B valduses, kolmanda auto oli isa müünud ESle. N.B oli võimalus kannatanule isa surmast teatada, sest isal oli esikus lauatelefoni kõrval nähtaval kohal kirjas kannatanu ja MJ telefoninumbrid. N.B esines isa kõige parema sõbrana või nagu pojana ja ütles, et see, mis ta tegi, olnud isa tahe. N.B oli ostnud kirstu ja tasunud külmutuse eest ja tal oli ka mingi nimekiri, keda isa tahtnud matusele. N.B tundus isa joomakaaslasena. 7 Isa oli korralik mees, kodu oli korras ja purjus ei näinud kannatanu teda kunagi. Alkoholi võttis isa ainult tähtpäevadel ja tema diagnoos oli ootamatu. Mingi osa N.B poolt välja võetud rahast võis kuluda matusteks, aga summadest ei ole N.B-ga juttu olnud. Tunnistaja Evi Rooväli ütlustest nähtub, et tunnistaja elas RM.Jga koos aastatel 1997 kuni 2002 ja suhtlesid edasi ka pärast kooselu lõppu; kuskil 2008.a. suvel J rääkis, et N.B kipub talle pojaks ja käib tema juures, J hakanud N.B-ga suhtlema
24. aasta lõpust, mitte varem. J surmast N.B tunnistajale ei teatanud ja matuse aja sai tunnistaja teada ESlt. Nõustuda saab tunnistaja ES ütlustega selles, et enne haiglasseviimist tegi tunnistaja J jaoks peaaegu iga päev süüa ja N.B viis toidu Jle koju, sest Jl olid käimisega probleemid. Tõeseks ei saa lugeda aga väidet, et toidu tegemine Jle algas juba paar aastat varem, sest kannatanu, tunnistajate E.J, M.J ja E.R ütluste kohaselt ei vajanud J kellegi abi. Tunnistaja arvab, et J pangakaart oli Toivo käes, kuid näinud ta seda ei ole. Toivo käis Jd aitamas, nad käisid läbi ja toidu eest J ei tasunudki. Kunagi J ütles, et tal ei ole poega ja ei ole üldse kedagi ja Toivo on talle nagu poja eest. Ükskord näidanud J ruudulist paberilehte, millel oli kirjas, et ta jätab kogu maise vara Toivole. See olnud J juures kodus. Juttu olnud ka testamendi tegemisest, kuid Toivo ei tahtnud seda. Veel lubanud J osta Toivole veoauto. Kohus leiab, et eeltoodud osas tunnistaja E.N.B ütlused asja lahendamisel tähtsust ei oma. Tõendatuks tuleb lugeda N.B käitumises võltsitud dokumentide kasutamine s.o.

§ 345lg.

1 ette nähtud kuriteo tunnused.

§ 209lg.

2 p. 1 järgi esitatud süüdistus tuleb aga kvalifitseerida ümber

§ 201lg.

2 p.1 järgi ette nähtud kuriteona s.o. valduses olnud autode enda kasuks pööramisena. Käekirjaekspertide arvamuse (t.l. 51-54) kohaselt ei ole süüdistuses nimetatud sõiduautode müügilepingutel müüja allkirjad tõenäoliselt kirjutatud RM.J poolt. Kontrollimise aluseks olevad tunnused ei võimalda anda ekspertidel kategoorilist arvamust, kuid on suur tõenäosus, et need allkirjad on kirjutanud keegi teine isik. Eksperdi arvamuse (t.l. 45-47) kohaselt oli RM.Jl

1. novembrist kuni surmani
2. novembril 2008.a. raske psüühikahäire deliiriumina, mille põhjuseks võis olla alkoholi liigtarbimine ja selles seisundis ei olnud R.M. J kestvalt võimeline ümbritsevast aru saama ja oma tahet väljendama. Eksperdi arvamuse kirjeldavas osas on esitatud ka haigusloo andmed, millede kohaselt oli R.M. J oli alates
3. novembri lõunast rahutu ja ebaadekvaatne, poja kohalolek ärritas teda veelgi;
4. -
5. novembrini oli kontakt küll rahuldav, kuid patsient oli kohas desorienteeritud ja arvas, et on kodus, ajas orienteerus puudlikult; alates
6. novembrist on vajanud lisahapnikku ja seisund on hinnatud raskeks. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et pärast
7. novembrit 2008.a. ei olnud J enam allkirja andmiseks ja selle tähenduse mõistmiseks ka suuteline ja N.B väited selle kohta, et J autode müügilepingutele alla kirjutas ja autosid N.B-le müüa või kinkida soovis, tuleb lugeda ümberlükatuiks. Kuna J ei olnud alates
8. novembrist 2008.a. enam suuteline oma tahet avaldama, siis ei ole asja lahendamisel oluline, kas J lubas kunagi varem samad autod registris N.B nimele vormistada või mitte. Kui lepingublanketid täideti E.S poolt enne
9. novembrit 2008 J elukohas ja J tõesti nõustus autode omanikuna kandma registrisse N.B, siis jääb arusaamatuks, miks ei võinud J kohe kodus lepingutele ka alla kirjutada. Kuna J ei olnud kummalegi lepingule all kirjutanud, siis oli tegemist võltsitud dokumentidega

§ 345lg.

1 mõttes. Lepinguid autoregistris esitades saavutas N.B enda kandmise registrisse mõlema auto omanikuna ja omandas seeläbi võimaluse esineda teiste isikute ees samade autode omanikuna ja autoregistri ees õiguse teha samade autodega registris toiminguid s.h. esitada 8 avaldus autode omanike veelkordseks vahetuseks. Asja lahendamisel ei ole oluline, et tegemist ei olnud seadusest tulenevate õigustega, vaid fakt, et autoregister käsitles võltsitud allkirja kandvate lepingute alusel N.B autode tegeliku omanikuna. Kuna v õltsitud allkirjadega müügilepingute esitamine autoregistris tõi kaasa N.B kandmise registrisse autode omanikuna, siis on N.B tegevus kvalifitseeritav samaaegselt ka võõra vara enda kasuks pööramisena vastavalt

§ 201lg.

2 p.

1. Millegagi ei ole võimalik ümber lükata N.B väiteid selle kohta, et mõlemad nimetatud autod olid J eluajal ja pärast surma tema valduses- N.B oli J maja võti ja seeläbi omas juurdepääsu ka autode dokumentidele ja võtmetele. Nii jäid autod N.B valdusse ja olid tema valduses ka
2. novembril 2008.a., mil toimus võltsitud lepingute alusel autode omaniku kande muutmine. Lepingute autoregistreile esitamisest valduse teke autodele ei olenenud. Küll aga oli lepingutes autoregistri jaoks valeinformatsioon, mis seisnes senise registrijärgse omaniku J võltsitud allkirjades nõusoleku kohta autode omaniku kande muutmiseks. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas ja kui palju oli N.B J loal neid autosid varem kasutanud või nende autodega J sõidutanud. Tunnistaja E.S on kinnitanud, et autod seisid muidu J hoovil, vahel sõitis nende autodega ka N.B, kuid enne J surma hakkasid autod tema hoovilt ära kaduma. N.B soovi autod enda kasuks pöörata kinnitab ka fakt, et N.B pöördus autoregistri poole omaniku vahetuse avaldustega kohe järgmisel päeval pärast J surma (enne surma registreerimist) ja juba
3. ja
4. novembril 2008.a. tegi vastavalt AS ja PPga autoregistrile avaldused registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega ja nimetatud isikud on registreeritud samade sõidukite omanikena.. (t.l. 65, 70, 72) Pärandvara omastamise soovi kinnitavad veel tunnistaja E.S ütlused selles, et N.B nõudis pärast J surma tunnistaja käest enda kätte J kolmanda auto (Ford), mille J oli varem andnud tunnistaja kasutusse auto eest ositi tasumise kokkuleppega. Tunnistaja ei teadnud siis veel J surmast ja N.B väitis, et J soovib autot tagasi saada. Süüdistuses

§ 344lg.

1 järgi tuleb N.B mõista õigeks, kuna millegagi ei ole tõendatud, et J allkirjad ostu-müügi lepingutele tegi järgi just N.B. Tunnistaja ES on võtnud omaks, et mõlema lepingu blanketid (t.l. 62 ja 63) täitis tema J elukohas ja J soovil, kandes lepingublankettidele autode andmed vastavalt autode dokumentidele ja N.B kui ostja ja J kui müüja andmed. Kolmanda auto dokumente ei olnud ja see leping jäi pooleli. Kes müüjana lepingutele alla kirjutas, seda tunnistaja ei tea. Samuti ei tea tunnistaja lepingublankettide täitmise kuupäeva, kuid kinnitab, et see pidi olema enne 01. novembrit 2008.a. Lepingute blanketid olid enne olemas ja need jäid täidetuna J juurde lauale. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja kinnitanud, et J kirjutas lepingutele tema nähes alla, kuid kohtuistungil tunnistaja selgitas, et ta vaid arvanud seda. Müüja allkirjade osas on seega tegemist kõrvaldamata kahtlusega, milline tuleb KrMS § 7 lg. 3 kohaselt lahendada süüdistatava kasuks. N.B on pannud kavatsetult toime kolm teise astme kuritegu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tema käitumises ei ole. Kõigi kuritegude eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus või vangistus. N.B käitumine pärast J surma oli ilmses vastuolus ühiskonna poolt omaks võetud ja üldiselt teadaolevate käitumisreeglitega. Täiskasvanud inimesena oleks N.B pidanud aru saama, et inimese surmast tuleb koheselt teatada lähedastele või selleks võimaluste puudumisel pöörduda politsei või kohaliku omavalitsuse poole. N.B aga varjas omakasupüüdlikel eesmärkidel J surma sugulaste eest ja omastas kogu tema valdusse jäänud pärandvara. Autode üleandmisega kolmandatele isikutele muutis N.B õiguslikult keerukaks autode tagastamise kannatanule. Neid asjaolusid arvestades peab kohus vajalikuks mõista N.B karistuseks

§§ 199lg.

2 p. 4 ja 201 lg. 2 p.1 järgi ette nähtud kuritegude eest vangistuse, mille määr võib jääda alla poole sanktsioonis ettenähtust. Kuna N.B on varem kriminaalkorras 9 karistamata ja tal on kindel elukoht ja tegevusala, siis peab kohus võimalikuks ta vangistuse kandmiselt

§ 74lg.

1 kohaselt vabastada. Võltsitud dokumendi kasutamise eest peab kohus vajalikuks mõista aga rahalise karistuse. Kuna kannatanu on ka selle kuriteo tulemusena kaotanud võimaluse autosid tagasi saada, siis ei pea kohus õiges süüdistatava vabastamist rahalise karistuse tasumisest vastavalt

§ 73lg.

1. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. Täies ulatuses tuleb N.B-lt välja mõista pangakontolt omastatud raha 33000 krooni, kuna N.B ei ole avaldanud, millise summa ta kulutas J matusteks. Autode eest nõutava hüvituse osas peab kohus aga vajalikuks lähtuda toimikus olevatest müügikuulutustest (t.l. 85-87) , millede kohaselt jäävad sama tüüpi autode võimalikud turuhinnad vahemikku 15 000 kuni 34 900 krooni. Seepärast peab kohus õigeks mõista kummagi auto eest süüdistatavalt välja 25 000 krooni s.o. 1597.79 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. Tegemist on süüdistatava poolt kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt VÕS §
2. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks. Eelistung toimus
3. detsembril 2010.a. kella 13.00 kuni 13.30, istungiks ettevalmistumise aeg oli
4. detsembril 2010 kella 14.00 kuni 14.30,
5. jaanuaril 2011 kella 11.00 kuni 14.00 ja
6. jaanuaril 2011 kella 15.30 kuni 16.
7. Kohtuistung toimus
8. veebruaril kella 10.00- 16.00 ja
9. veebruaril kella 10.00 kuni 15.
10. Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja
11. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 15.98 eurot krooni iga poole tunni kohta ja p. 16 kohaselt on kaitsja tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest samuti 15.98 krooni iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi algus ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega jääb tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise eest 159.80 eurot ja kohtuistungist osavõtu eest 367.54 eurot. Summadele tuleb lisada käibemaks. Indrek Saar Kohtunik