aprilli 2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4392 mõistetud karistuse 9 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata advokaad Anne Vissak tasu õigusabi eest 57.53 eurot (tasu 47.94 eurot+ käibemaks 9.59 eurot). Mõista välja A.R*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 57.53 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 3334161110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
järgi ja mõisteti talle karistuseks 3-kuuline vangistus.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa üldkasuliku töö 360 tundi, s.o
lg 7 alusel 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9-kuuline vangistus, mille alguseks loeti A.R-i vanglasse saabumise aeg. Karistusaja algus alates 29.07.2010 a, karistusaja lõpp 29.04.2011.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule A.R-i kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 29.01.2011a. Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse A.R-i vabastamist enne tähtaega. A.R on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, kannab kuuendat reaalset vangistust. A.R omab kesk-eriharidust, lisaks omab restauraatori, keevitaja, automaalri oskusi. Vanglas on saanud tervisekaitse koolitust, omab kaugsõiduautojuhi litsentsi. Enne vangistust töötas Soomes ehitaja-kraanajuhina. Vabanedes on olemas töökoht Soome ehitusfirmas OÜ Lendemerk. Kinnipeetava vastu on 17.12.2010 seisuga rahalisi nõudeid 27 279,60 krooni. Olemas sotsiaalne võrgustik, kuhu kuuluvad abikaasa ja ühine poeg. A.R on korduvalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Probleemi ei tunnista. On püstitanud endale eesmärgid: elada seaduskuulekat elu, maksta ära rahalised nõuded, olla toeks perele. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. A.R on korduvalt eiranud ühiskonnas kehtestatud reegleid, pannes toime uusi kuritegusid katseajal. Vabaduses veetis aega kriminaalkorras karistatud isikutega, kuritarvitas alkoholi, kodu jaoks jäi vähe aega. A.R on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ka on tal karistused huligaansuse, võimuesindaja solvamise, vägivaldse käitumise eest. Kohus arutas A.R-i vabastamise küsimust kohtuistungil 01.04.2011.a. A.R soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta oli algul küll kõhklev, et kas soovib vabastamist, kuid soovib siiski. Kodus on palju asju vaja ära teha enne kui ta Soome tööle läheb. Ta on varem aastaid Soomes tööl käinud, OÜ Lendemerk. Soomes on tal ka elamispind, kuhu saab kohe asuda. Juhtimisõiguse puudumine Soomes töötamist ei takista, selle mehhanismi juhtimiseks ei ole juhtimisõigus vajalik. Alkoholist ja suitsetamisest on ta loobunud, 2010 .a. juunist pole tilkagi alkoholi võtnud. A.R-i sõnul võib ta vabastada, ta vastutab iga oma sõna eest. Pere ja lapsed on talle tähtsamad kui alkohol. Prokurör A.R-i ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna tulenevalt A.R-i isikust ja varasemast elukäigust puuduvad vabastamise sisulised alused. Puudub ka koht, kus teostada kriminaalhooldust. Kaitsja toetab A.R-i ennetähtaegset vabastamist. Sellise vabanemisega paneb A.R ennast ise keerulisemasse olukorda, ta on valmis alluma kriminaalhooldusnõuetele. See näitab, et ta on asunud paranemise teele. Kohtu seisukohad A.R on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos. 2
lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on A.R temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui poole, karistusaeg lõpeb 29.aprillil, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.R-i karistus saab kantud 29. aprillil 2011. Kohus ei pea A.R-i ennetähtaegset vabastamist sisuliselt põhjendatuks. A.R kannab praegu karistust
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, mille dispositsioon on sõnastatud järgmiselt: täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest… Täpselt sama kvalifikatsiooniga süüteo eest on A.R karistatud alates aastast 2003 kümme korda. Seejuures on korduvalt mõistetud liitkaristusi ehk ta on sama kvalifikatsiooniga süüteo toime pannud uuesti ajal, mil ta kandis karistust. See tähendab, et Madis JUntson ei ole täitmisele pööratud kohtuotsust pidanud millekski, ta ei ole pidanud vajalikuks kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täita ja keelde järgida. Isiku ennetähtaegne vabastamine tähendab tema allutamist kriminaalhoolduse nõuetele ehk kohtu poolt määratud kohustuste ja keeldude täitmisele. Isikut, kes eelnevalt kümnel korral on demonstreerinud, et kohtuotsusest tulenevate kohustuste ja keeldude täitmist ei pea ta vajalikuks, ei ole kohtul õigus veelkordselt vabastada. Tal tuleb oma karistus lõpuni kanda. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.