← Eesti

1-10-16345/14

Obsah (5)§ 76§ 75§ 78§ 266§ 64

Kriminaalasi nr 1-10-16345 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-16345 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M

§ 76lg.1, maakohus m ä ä r a s : Vabastada T.E temale Tartu Maakohtu 09.12.2010.a.

otsusega nr 1-1016345 mõistetud liitkaristuse 11 kuud 5 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohustada T.E *it katseajal järgima

§ 75lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada koht u määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond.

  1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
  2. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
  4. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

§ 75lg.2 p.2,4,5,7 alusel määrata T.E-le katseajaks lisakohustused: 1

(5)1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
  1. alluda narkojoobe kontrollile kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel
  2. võtta ennast töötuna arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. 4.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
  3. pöörduda psühhiaatri vastuvõtule 2 kuu jooksul alates vabanemisest ning alluda spetsialisti poolt määratavale ravile. Määrata T.E kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus T.E suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

lg.2 alusel hakata Andrean VInogradovi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu T.E karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrata vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi tasu õigusabi eest 57.53 eurot (tasu 47.94 eurot+ käibemaks 9.59 eurot). Mõista välja T.E*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 57.53 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 3334161110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. T.E kannab karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.12.2010.a. otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-10-16345, millega tunnistati T.E süüdi

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Sellele liideti

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 16.09.2010.a.

otsusega mõistetud karistus 9 (üheksa) kuud 5 (viis) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Sellest arvati maha Tartu Maakohtu 16.09.2010.a. otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks T.E-le mõisteti 8 (kaheksa) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 09.12.2010.a. Karistusaja algus alates 09.12.2010 a, karistusaja lõpp 18.08.2011.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule T.E kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 13.03.2011a. Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse T.E vabastamist enne tähtaega. T.E asub vabanemisel elama koos tädi ja vanavanematega endisele aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx Põhiharidusega, enda sõnul on õppinud Puiatu Eriinternaatkoolis. Tartu Tööstuskoolis jäi vangistuse tõttu pooleli õppimine autoremondilukksepa erialal. Töötanud peamiselt ehitustel, enda sõnul on ametlikult töötanud OÜ-s Sombrereo metallitöölisena 9 kuu vältel. Osaleb alates 30.12.2010 vangla tööhõives majandustöölisena ning saab töötasu. Vabaduses oli sissetulekuks töötutoetus, mis 2

(5)väidetavalt kulus kõik ravimite peale. Materiaalselt toetasid tädilt ja vanavanematelt. Vangla andmetel tasumata nõudeid ei ole. Lähivõrgustiku moodustavad vanaema xxxxxxxxxxxxxxxxx tädi xxxxxxxxxxxs. Vangistuses olles suhtleb kirja teel tädiga, kes on käinud korra lühiajalisel kokkusaamisel. Elanud riskeerivat ja hoolimatut elustiili. Tutvusringkond koosneb väidetavalt kriminaalse mõtteviisiga tuttavatest. Vägivaldsust seoses alkoholi tarbimisega eitab. Eitab ka alkoholi kuritarvitamist. Alkoholi tarvitas viibides haiglaravil ning olles kriminaalhooldusel. Enda sõnul on vabanemisel alkoholi tarvitamine välistatud tema tervisliku seisundi tõttu. Nelja aasta jooksul ei ole narkootikume tarvitanud., enne vangistust suitsetas sõpradega kanepit, pidades pooleaastaseid pause. Vabanemisel on narkootikumide tarvitamine välistatud. Kriminaalkorras on karistatud kaheksal korral, kannab kolmandat korda reaalset vangistust. Vangistuse jooksul ei ole läbinud taasühiskonnastavaid sotsiaalprogramme. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi ei ole. Käitumine vangistuses korrektne, vestlusel koostööaldis, suhtumine ametiisikutesse positiivne. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja on külastanud T.E elukohta, kohtunud tema lähedastega. Pereliikmed iseloomustavad Andreani kui vaikset, kinnist inimest, kes oma tegemistest eriti ei räägi. Vangistuses on tädiga head suhted säilinud, ollakse kirjavahetuses, tädi on toetanud materiaalselt. Suhted vanaemaga on teineteise mittemõistmise tõttu pingelised. Vabanedes asub kinnipeetav elama xxxxxxxxxxxxxxxxx kus hakatakse elama neljakesi. Vabanedes puudub kindel töökoht, kuid on võimalus kasutada tööturuteenuseid. Täitmata rahalisi nõudeid on mitmeid. Esialgsete arvutuste kohaselt ületab võlasumma 2000 eurot. Paljud rahalised nõuded on aegunud, kuid kohtutäiturite andmebaasis kajastatud kui menetluses olevad. T.E on olnud ennetähtaegselt vabastatud. T.E on olnud kohtumääruse alusel tahtevastasel ravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus, samuti saanud ambulatoorset psühhiaatrilist ravi. Tarvitas katseajal alkoholi, mistõttu kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörati 17.06.2010 kohtumäärusega karistuse kandmata osa täitmisele. 16.09.2010 ja 09.12.2010 otsustega mõisteti T.E süüdi katseajal toime pandud kuritegudes. Kriminaalhooldusametnik pooldab ennetähtaegset vabastamist, kuna sel juhul saaks toetada kinnipeetava kohanemist ja sekkuda probleemide tekkimisel. Kohus arutas T.E vabastamise küsimust kohtuistungil 01.04.2011.a. T.E soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta asuks elama oma lähedaste- tädi, vanaema vanaisa juurde. On õige, et vanaema suhtes on ta varem vägivaldne olnud, süüdi mõistetud. Loodab tööle asuda OÜ-s Sombreero. On seal ka varem töötanud. Tunnistab kuritegude sooritamist teistega kaasa mineku tõttu, kuid on ikka ise ka süüdi. Kinnitab, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda ei tohi, loobub vähemalt algul täiesti sellistega suhtlemisest. Suhtleb ainult kodustega. Peab oma tervist paremaks kui oli siis kui eelmine kord välja sai. Kindlasti tuleb kõrvale hoiduda alkoholist. Arvab, et tuleb sellega toime. Vanglas karistusi ei ole, on kolmandat kuud tööl. T.E arvates oleks talle kriminaalhooldaja tuge vaja, see aitaks toime tulla. Prokurör T.E ennetähtaegset vabanemist ei toeta sisuliste aluste puudumise tõttu. On varasemalt korduvalt karistatud, ka tingimisi, ka ennetähtaegselt vabastatud. Ei reaalne vangistus ega ennetähtaegne vabastamine ole andnud oodatud tulemust. Ei ole tegelenud alkoholist loobumisega. Risk uute kuritegude toimepanemiseks liiga suur. Kaitsja toetab T.E ennetähtaegset vabastamist. Ei saa otsustada mineviku põhjal,, vaid tuleb vaadata ka tulevikku. Karistuse T.E vanglas ei ole, osaleb tööhõives. 3
(5)Seega on karistuse kandmine kulgenud väga hästi. Kuna T.E ise soovib võtta endale rangemad tingimused- aastase katseaja 4-kuulise vangistuse asemel, siis tuleks ta vabastada. Kohtu seisukohad T.E on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

§ 76

lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on T.E temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui poole, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.E karistus saab kantud

  1. augustil
  2. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. Kohus leiab, et korrektne käitumine vangistuse kandmise ajal osutab, et T.E on võimeline järgima käitumisnorme tema üle teostatava järelevalve tingimustes, seega on õige tema enda poolt avaldatu, et ta vajaks kontrolli ja kohustusi ka vabaduses. Selliseid nõudeid on võimalik rakendada kriminaalhooldaja järelevalve all. T.E on vabaduses olemas vajalikud tingimused elamiseks ja toimetulekuks: kindel elukoht vanavanemate juures, lähedaste toetus. Kohus loeb oluliseks, et T.E asub elama oma vanavanemate juurde, kelle suhtes on ta varasemalt olnud vägivaldne, kuid vanavanemad on nõus ta enda juurde võtma. Iseenesest on kohtu hinnangul ebaeetiline suunata vangistusest vabaneja elama nende isikute juurde, kelle suhtes toime pandud vägivalla tõttu kannab ta karistust, samas on vanavanemad ja tädi nõus vabanejat enda juurde uuesti elama võtma ja see ei ole hirmust või survest tulenev nõustumine, vaid uskumine vabaneja muutumisse. T.E vabastamist toetab asjaolu, et ta tunnistab oma nõrku kohti ja puudusi. See on eelduseks, et reaalselt on võimalik nende puudustega töötada ja T.E on valmisolek seda teha. Ta peab vajalikuks, et oleks toetav isik vabaduses ja see isik saaks olla kriminaalhooldaja. Ka kriminaalhooldaja näeb vabanejas potentsiaali. T.E on psühhiaatrilised probleemid- ta on viibinud ravil TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, mistõttu on vajalik psühhiaatri poole pöördumine ja vastavalt vajadusele määratav ravi. Kohtu hinnangul on sellised rakendatavad abinõud just need, mida peab silmas

§ 76

lg.3 viimane lauseosa „tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine“. Selliseid abinõusid ei saa karistust rakendav kohus kohaldada ilma ennetähtaegse vabastamiseta. T.E on vabaduses lähedased isikud, toetav tugivõrgustik. Teda on võimalik allutada käitumiskontrollile ja panna täitmiseks lisakohustusi. Vabanemisel tähtaegselt nende võimaluste kasutamise väljavaade puudub. Kaitsjatasu määrab kohus taotletud ulatuses. Kohtunik 4

(5)Ülle Raag 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.