Obsah (15)

§ 238§ 181§ 310§ 233§ 237§ 293§ 294§ 289§ 264§ 126§ 173§ 180§ 175§ 179§ 188

Ärakiri 1-10-15263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2011. a Haapsalus Kohtuistungi toimumise aeg 21.detsember 2010 Kriminaalasja number 1-10

§ 238

lg 2 alusel vähendada J.S 'le mõistetud karistust 1/3 so 1 kuu võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada J.S karistusest ning allutada J.S käitumiskontrollile 12 (kaheteistkümneks) kuuks. 1 Ärakiri 1-10-15263 4.
2. Määrata J.S käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-st 2 ja 4 tulenevaid kohustusi: 4.1.
3. elama oma alalises elukohas *; 4.1.
4. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.1.
5. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.1.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.1.
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.1.
8. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 4.1.
9. põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid * klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 31.augustiks 2011.a. 4.
10. Käitumiskontrolli aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so
11. jaanuar
12. a.
13. Tühistada J.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
14. Välja mõista A J'elt (ik *, elukoht *) riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
15. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-15263 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; - koopiate tegemise kulu 3 (kolm) eurot 43 senti; Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 7.

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu 80 eurot 53 senti; - isiku ekspertiisi kulu 61 eurot 99 senti: - koopiate tegemise kulu 6 eurot 86 senti. 8. Asitõendid – jope, trikoopluus, nuga, noatera, noa käepide ja Moldavskii Aist poolik pudel, mis asuvad Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 9.

§ 310

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata E P tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes summas 1100 krooni. E. P'il on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

1. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Süüdistataval, tema kaitsjal, kannatanul ja prokuratuuril on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Ärakiri 1-10-15263 I episood Süüdistus J.S süüdistatakse selles, et tema, viibides 04.juunil 2010 kella 18:00-18:43 ajal oma elukoha üldkasutatavas trepikojas, s.o Haapsalu linnas * maja korteri nr * välisukse taga, kus omavaheliste vaenulike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale alaealisele R P`ile, keda lõi 9,5 cm pikkuse lõiketeraga noaga kaks korda vasakule rindkere piirkonda ja ühe korra vasakule abaluu piirkonda, tekitades kuriteoga kannatanu R P`ile füüsilist valu ja eluohtlikud tervisekahjustused – *, mille tagajärjel kannatanu viibis statsionaarsel ravil Sihtasutuses Läänemaa Haigla alates 04.juunist 2010 kuni 11.juunini
2. R P`i seadusliku esindaja E P`i poolt on J.S vastu esitatud tsiviilhagi summas 1100 krooni, millest 350 krooni moodustab rikutud T-särgi maksumus ja 750 krooni moodustab rikutud tuulepluusi maksumus. Oma sellise tahtliku tegevusega, mis seisnes tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht isiku elule, pani J.S toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s.o KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 118 p 1 näeb kuriteona ette tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on tekitatud oht elule. J.S tunnistab end talle süüks arvatud kuriteos süüdi, kuid leiab, et tegi seda enesekaitseks. Kaitsja leidis, et J.S ei ole talle süüks arvatud teos süüdi, kuna tegutses hädakaitses. Prokurör leidis, et hädakaitseseisundit ei esinenud. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid seavad kahtluse alla J.S ütlused tema suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise ulatuse osas. Prokurör leidis, et J.S oli vajaduse korral igati võimalus koridoris appi hüüda või vähemalt toas käies emalt abi küsida või politseisse helistada, selle asemel võttis kodust noa, mida kasutas R.P suhtes. J.S tegevuse eesmärgiks oli R. P tervise kahjustamine eluohtlikul viisil ning just sel eesmärgil kasutas ta nuga. Kohtu seisukoht Kaitsja taotles kohtuistungil tõendina avaldada süüdistatav J.S eeluurimisel antud ütlused, prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras.

§ 233

lg 3 sätestab, et lühimenetlust kohaldades juhindutakse

1. peatükis sätestatust, arvestades 9.peatüki
2. jaos sätestatud erisusi.

§ 237

lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtuistungil ning süüdistatava ülekuulamisel järgitakse

§ 293sätteid.

Enda ülekuulamist I episoodi kohta süüdistatav J.S kohtuistungil ka taotles ja kohtus kuulati J.S üle ristküsitluse käigus.

§ 294

sätestab eraldi alused, millal võib avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused.

§ 294

sätestatud alustel kaitsja ei taotlenud süüdistatava ütluste avaldamist ja neid aluseid käesoleval juhul ka ei esine.

§ 293

lg 1 kohaselt süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse

§-dest 288-289.

§ 289

sätestab, et tunnistaja (ja seega ka süüdistatava) ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja (süüdistatava) kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus riskküsitlusel antud ütlustega. Ristküsitluse käigus ei taotlenud keegi J.S ütluste avaldamist tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul ei kuulu avaldamisele J.S eeluurimisel antud ütlused, kuna J.S soovis enda ülekuulamist kohtuistungil, ta kuulati kohtuistungil ristküsitluse käigus üle ja seetõttu ei näe

ette tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist ning nende ütluste tõendina kasutamist. Seega on käesoleval juhul I episoodi kohta tõendiks J.S kohtuistungil antud ütlused. Kohus leiab, et süüdistatava J.S, kannatanu R. P, tunnistajate A. P, B.J, E. M ütlustega on tõendamist leidnud, et J.S 04.06.2010 kella 18-18.43 ajal Haapsalu linnas * maja korteri 3 Ärakiri 1-10-15263 * välisukse taga lõi noaga R. P. Samuti kinnitavad eelnimetatud isikute ütlused, et noaga löömise tagajärjel tekkis R. P haav, millest jooksis verd. Sündmuse toimumist eelpoolnimetatud kohal kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-6 I kd/, mille kohaselt asub sündmuskoht Haapsalu linnas aadressil * trepikojas. Välisuksest sisenedes jõutakse trepikotta, kus otsevaates ees on trepp II korrusele. Olles trepist II korrusele jõudnud, on näha, et trepi ümber on võimalik käia, see on piiratud äärisega. Korter nr * jääb trepist paremale. Trepist üles jõudnud, vaadates vasakule, on näha trepi piirde ääres põrandal verekahtlasi jälgi. Samuti on samas trepi käsipuul värsked verekahtlased loigud. Vaadates paremale on põrandal näha verekahtlaste jälgedega rada. Liikudes rada mööda edasi, pöörates paremale, on põrandat osaliselt kattev vaip, laiali olevad jalatsid ja jalatsite riiul korteri * ukse ees. Uksel vigastusi ja jälgi ei ole. Uksest paremal seinal on verekahtlased määrdumisjäljed. R. P noaga löömise tagajärjel tekkinud kehavigastusi ja nende iseloomu kinnitavad alljärgnevad tõendid. Tl 18 I kd on SA Läänemaa Haigla teatis selle kohta, et R. P saabus 04.06.2010 kell 18.58 kiirabiga SA Läänemaa Haigla intensiivravi osakonda. Tegemist on eluohtliku vigastusega. Lahkub SA Läänemaa Haiglast kodusele ravile 11.06.

1. Diagnoos: *. Kliiniliselt alkoholi joobes. Tl 19 I kd kiirabikaart näitab, et 04.06 on olnud väljakutse, sest R. P on *. Tl 20-21 I kd patsiendikaart näitab, et R. P on kiirabi poolt 04.06.2010 kell 18.58 traumaga toodud SA Läänemaa Haigla. Diagnoos: *. Tl 12-16 I kd on R. P läbivaatuse protokoll. Läbivaatus on teostatud 10.06.
2. R.P ülakehal on näha vasakul pool rinnapiirkonnas rinnanibu all diagonaalselt vasaku abaluu suunas ristkülikukujuline plaaster. Plaaster on nahale kleebitud ja plaastri all olev haav ei ole nähtav. R. P seljal on vasakul pool abaluu piirkonnas vasaku õla ja abaluu vahel kaenlaaugu läheduses näha väiksemat ristkülikukujulist valget plaastrit, mis on nahale kleebitud, plaastri all olev haav ei ole nähtav. Tl 24-25 I kd on ekspertiisimäärus, millega on määratud teostada kohtuarstlik ekspertiis. Tl 27-29 I kd on isiku ekspertiisiakt nr 35 18.08.2010, milles ekspert on andnud järgmise eksperdiarvamuse:
3. Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud R P *.
4. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et määruses märgitud ajal ja viisil – 04.06.2010 löökidest teravat otsa ning lõikeserva omava torke-lõikevahendiga (näiteks määruses märgitud noaga).
5. Arvestades ravidokumendis kirjeldatud *, ei saa välistada, et antud vigastus on tekitatud suunaga veidi ülevalt alla keskele. Ekspertiisiks esitatud ravidokumentides puuduvad andmed * täpse suuna määramiseks. Nuga, millega J.S R. P`it lõi, on vaadeldud asitõendina ja fotografeeritud /tl 66-67 I kd/ ja sealt tulenevalt on noa kogupikkus 19,5 cm, tera pikkus 9,5 cm, käepide on musta värvi kummitaolisest materjalist. №a käepide on kergete kulumisjälgedega. №a teral on näha punakaspruunikaid määrdumisjälgi. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et R. P'il 04.06.2010 J.S poolt noaga löömise tagajärjel tekkisid tervisekahjustused - *. Vastavalt eksperdiarvamusele oli tegemist eluohtliku tervisekahjustusega, kuna *. Süüdistuses on J.S-ile süüks arvatud, et ta lõi R. P kahel korral vasaku rindkere piirkonda ja ühe korra vasakule abaluu piirkonda. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J.S oleks R.P noaga kahel korral löönud vaasakule rindkere piirkonda. Meditsiinidokumentidelt ja ka eksperdiarvamusest tulenevalt on näha, et R. P on vasakul pool üks *. Ekspertiisi punktis 3 on ekspert leidnud, et vigastus on tekitatud suunaga veidi ülevalt alla keskele. Kannatanu R. P ütleb, et J.S lõi teda noaga vasakusse külge südame piirkonda ja siis lõi uuesti samasse piirkonda, siis rabelemise käigus sai veel noaga vaskusse külge õla piirkonda. Rindkeresse 4 Ärakiri 1-10-15263 noaga löömisel jääb järele kindlasti haav. Kui ka täpselt ühte kohta oleks löödud kaks korda, siis ilmselgelt see haava iseloomust oleks näha ja ekspert seda ka kirjeldaks. Eksperdiarvamuse punktist 3 on aga aru saada, et ekspert räägib ühest vigastusest, mis on tekitatud suunaga veidi ülevalt alla keskele. J.S kinnitab, et R. P lõi ühel korral noaga, teine vigastus võis tekkida rüseluse käigus. Rüselust kinnitab ka tunnistaja A J /tl 74-76 I kd/, kes on öelnud, et uksest välja trepikotta minnes nägi, et poisid on kambaga uksest vasakut kätt, kus on üks diivan, selle diivani juures, Kristo oli kõige taga ja teised tema ees, üks nendest poistest jooksis mööda, kelle nimi on A ja jooksis Kristo juurde ja lõi teda käega vastu pead ja siis läks juba nende vahele ja nägi Kristo käes nuga. Kõik käis nii kiiresti, et ei oskagi öelda, kas üks poiss oli Kristo kallal ja teised seal tõmbasid neid üksteisest eemale või kuidas see täpselt oli, ütles Kristole, et andku nuga kohe siia ja Kristo andis noa tema kätte. Ka tunnistaja A P kinnitas, et peale esimest noalööki läksid tema ja E J.S ka P juurde. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendmaist leidnud, et 04.06.2010 lõi J.S R. P'it noaga kahel korral, ühel korral vasaku rindkere piirkonda ja ühel korral vasaku abaluu piirkonda. Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et J.S tegu 04.06.2010 – noaga R.P löömine, vastas KarS § 118 p 1 sätestatud süüteokoosseisule. Järgmisena peab kohus lahendama küsimus, kas J.S tegu oli õigusvastane. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Riigikohus on otsuses 3-1-1-17-4 punktis 9 leidnud: “Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (KarS § 28) hädaseisundist (KarS § 29). Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.“ Lähtuvalt eeltoodud seisukohast tuleb uurida, kas J.S 04.06.2010 * trepikojas viibides oli hädakaitseseisundis. Otseselt viibisid sündmuse juures viis isikut – süüdistatav J.S ning J.S koduukse taha neljakesi koos tulnud kannatanu R. P ja tunnistajad E. M, B. J ja A.P. Kannatanu R. P ja eelnimetatud tunnistajad on kõik oma ütlustes kinnitanud, et A.P, E. M ja R. P olid enne J.S ukse taha minekut tarvitanud alkoholi – A.P poolt Kastani poest ostetud brändit - üks pudel oli ära joodud ja teine poolik pudel oli neil kaasas. Alkoholi Moldavskii Aist poolikut pudelit on vaadeldud asitõendina /tl 77-79 I kd/. Ka SA Läänemaa Haigla teatisel on kirjas, et R. P oli haiglasse saabudes kliiniliselt alkoholijoobes. Süüdistatav J.S andis sündmuse kohta kohtuistungil järgmisi ütlusi. Elab * korrusmajas II korrusel koos ema, õe ja vennaga. Maja trepikoda on lahti, kõik saavad sinna. Keldrist on lukus, saab ühelt poolt sisse tulla. Üldkasutatavas trepikojas võivad pinkidel istuda ainult oma maja inimesed. Pingid ongi selleks, et elanikud saaksid koridoris aega veeta.
6. juunil kella 18 paiku oli voodis pikali ja vaatas telekat. Ema kutsus ta toa uksele, et poisid on ukse taga, küsis kes, ema ütles, ei tea, vaatas, seal oli E M, B, A ja P oli trepist all pool. Tundis neid kõiki, peale B. Koos A T on kokku puutunud E M ja kui elas Jaani tänaval, siis oli A P seal Iloni aias kokku puutumist. P on kohtunud A kaudu, on tuttav. Eelmisel õhtul läks MSNi, A T oli sees ja küsis, kas tuleks programmi abil tema arvutisse. Läks ja A tahtis, et teeks talle ühe logo. Siis rääkisid MSNis ja samal ajal Arääkis P, et nad hakkavad jooma ja siis algul oli normaalne ja siis hakkas R. P ülbitsema ja ähvardama, sõimama teda, ei tea miks. 5 Ärakiri 1-10-15263 Vastu ei ropendanud, P ropendas ja ähvardas, et tuleb annab järgmine päev peksa. Võttis seda ähvardust tõsiselt, arvas, et tulebki järgmine päev peksa andma ja arvas seda ka siis, kui P järgmine päev koridoris nägi. Algul P koridoris küsis, kus A on. Vastas, et teda pole, pidi Tallinnasse minema. Tõi telefoni toast ja helistas A. A vanaema ütles, et A pole. P küsis kus A on. Ütles, et ei tea, et ta pidi Tallinnasse minema. Edasi P lõi teda, ei öelnud miks. B, P, M helistamise ajal vaatasid pealt. Mi ja Ao võisid olla kaks meetrit kuskil, B oli 4-
7. R. P lõi peaga vastu otsmikku. 2-3 korda lõi. Sai haiget, läks eemale. Siis P küsis teist telefoni. Läks kööki, ütles emale, et helistab korra, et võtab mobiili. Ema oli köögis. Ei öelnud emale, et sai lüüa. Võttis telefoni ja läks välja, samal ajal läks võttis koridorist peeglikapi pealt ka noa. Mõtles, et kui midagi on, siis ähvardab sellega eemale. P võttis rahakoti tagataskust, milles oli paberitükil tüdruku number, ütles, et kui see number vastu võtab, et siis ei tee mitte midagi, aga kui ei võta, siis saab peksa. Ennem seda kui selle telefoni teist korda toas käies võttis, käis ema ka korterist väljas. Telefon ei vastanud. Pani telefoni taskusse, P haaras kõrist, lükkas kõrist käsipuuni, pigistas kõvasti, lõi P käe ära. P hakkas jalgadega peksma. Esimene kord lõi jalaga mööda, vastu valget diivanit, mis asus temast paremal. Teisel korral sai pihta vastu paremat reit. Siis kapi peal seisis üks pruuni peaga nuga, P võttis selle sealt, hakkas sellega vehkima seal, siis ta toksis sellega vastu kõhtu, see ei tekitanud valu. Viskas noa kapi peale, siis võttis A selle noa, tahtis sellega vastu silmi lüüa, A lähenes ja siis P ütles, a nii või naa sa ei löö, sa ei julge. Ta ütles seda A P. Siis P ütles talle vastu, et tahad näha või, tuli lähemale, hakkas lööma, pani vasaku käe ette ja silmad kinni - mõtles, et lööbki. Siis P läks noaga ära. A P ei löönud, ähvardas. Taga koridori lõpus oli üks pall. Väike. A. P viskas teda selle palliga, tabas. See oli talle suunatud vise. B ja E istusid käsipuu peal. Peale pallilööki E võttis aknalaualt kaktuse ja viskas sellega vastu kätt. Siis hakkas R teda poolrusikaga vastu õlga lööma, Sõrme nukkidega (kõverdatud sõrmenukid sõrmede ulatuses, mitte peopesasse kõverdatud). Nii lõi 2- 3 korda. See kõik toimus enne seda kui ema trepikotta tuli. Siis tuli ema ja R hakkas rääkima A, et näidata, et midagi pole juhtunud. Siis ema läks rõdule suitsetama, tahapoole, ta oli nii kaugel, et teda ei olnud aknast näha. R läks ema juurde rõdule, küsis suitsu. R tuli tagasi, pani suitsu põlema. Seisis niikaua ukse kõrval kuni ema tagasi tuli. Ema läks tuppa, siis tuli väikevend toast, andis tema kätte telefoni. Ta läks ära. Kui väikevend käis trepikojas, oli kõik rahulik. Kui vend võttis mobiili, seisis kohe toaukse taga. Siis R. P hakkas lahtise käega vastu põski lööma. Ei öelnud, miks. Lõi ära, siis tegi nii, nagu oleks taskus midagi. Mängis taskutega, nagu tal oleks midagi või. Siis lõi vastu vasakut kõrva. Samamoodi nagu vastu õlga pooleldi rusikas käega. Selle tagajärjel käis pea ringi, silme ees virvendas ja kuulis ainult mingit kaja kaugel. Minut aega ei kuulnud. Siis võttis saapa vahelt selle noa. Ukse taga oli kapp, seal olid saapad. Kui kodust võttis selle noa, siis pani selle sinna ukse taha saapasse. Haaras noa ja lükkas A eemale vasaku käega ja jooksis R otsa ja lõi teda kopsu või kuskile siia - näitab paremale poole rindkere poole. Lõi parema käega, siis talle järelikult vasakule. Siis kõik karjusid, et mis sa tegid, siis ema tormas selle peale uksest välja, et mis siin toimub. Pane nuga käest ära, siis tõstis selle maast ära, et võtke ära. Lõi ühe korra R. See võis tekkida siis kui teised otsa tormasid. Sel ajal kui lõi ja rüselus toimus, ei karjunud midagi R. Ainult R ütles, et lõpeta ära, et palun ära tee. Lõpetas siis ära. Kõik tulid teda takistama, ema võttis selle noa ära. P lõi - peaga vastu otsmikku 2 korda, vastu kõri, pigistas kõrist, peksis vastu õlgu, noaga vastu kõhtu, labakäega vastu nägu, lahtise käega, saapaga vastu sõrmi, vastu kõrva, jalaga. E viskas kaktusega, A viskas palliga, rohkem ei mäleta. R tõukas kahe käega vastu õlga ka, oleks peaaegu kukkunud, aga ei kukkunud. 6 Ärakiri 1-10-15263 Algul viis politsei ta kambrisse ja sai õhtul välja. Arsti juures käis kahe või kolme päeva pärast. Ei mäleta, missugused vigastused kiirabi töötaja fikseeris. Kael oli valus. Lõualuud olid ka alt valusad. Arvab, et sellest olid valusad, kui R vastu kaela pigistas. Lambist hakkas tüli. Ei tea, mis R viga oli, äkki tänu sellele, et joogine oli. Või tahtis midagi eeskujulikku näidata teistele. Kannatanu R P on andnud ütlusi /tl 7-11 I kd/, et otsustasid koos A, B ja E AJ.S juurde otsima minna, kuna A on kogu aeg seal. Kuklast tunneb, teadis, kus ta elab –* ja läksid sinna neljakesi jalgsi. J.S korter on II korrusel, läksid ukse taha, E koputas, tema läks eemale, sest arvas, et muidu J.S ei tule välja. J.S ema tuli uksele ja E küsis Kristot. Ema küsis, kes küsib ja E ütles oma nime. Kristo ema läks tuppa ja Kristo tuli korterist välja trepikotta ja pani korteriukse kinni. Seisid paar meetrit korteriuksest seal pikas vahekäigus ja J.S ütles, et A ei ole seal. Kristo ütles, et A on kuskil Tallinnas arvutit viimas, ei uskunud seda ja küsis Kristolt telefoni, et A koju helistada. J.S läks tuppa ja tõi lauatelefoni ja helistas, kõne oli hästi lühike, see tundus imelik. Küsis Kristolt, et miks ta lõi ühte lastekodulast - A. J.S ajas tagasi, ütles, et ei ole kedagi löönud. J.S hakkas häält ja tooni tõstma, muutus ülbeks. Sel ajal A, E ja B olid eemal, selle pika koridori lõpus ja nemad seda juttu ei kuulnud. J.S muudkui ülbitses ja ütles, et tahad, löö mind, pane mulle pauk kirja, mina sind niikuinii vastu ei löö. Ütles, et mis mõttega ma sind löön. J.S ikka, et löö, löö, et siis lööd ära ja lähete minema. Selle jutu peale tuli nende juurde A ja ütles J.S-ile, et tahad, löön sind ise. J.S ütles, et löö siis. A tegi J.S suunas liigutuse nagu lööks, aga tegelikult ei löönud ja läks tagasi E ja B juurde. Siis hakkasid J.S-iga omavahel vaidlema. J.S kogu aeg õhutas, et löö, löö. Siis lõpuks pani parema käe rusika talle vastu põske ja nagu lükkas siis rusikaga tema nägu küljele, see ei olnud löök. Lihtsalt lükkas. Ei löönud selle aja jooksul Kristot kordagi, teised ka keegi ei löönud. Kohe peale seda, kui oli J.S pead lükanud, pani ta käed nagu näo ette, kummardus natuke ette ja siis arvatavasti võttis kusagilt noa, ei näinud kust ja siis lõi teda noaga vasakusse külge südame piirkonda. Sai šoki, et J.S teda lõi ja hetkel kui J.S lõi, ei olnud ta näoga J.S poole, vaatas E suunas, tahtis talle midagi öelda ja sellepärast ei saanud ennast ka kaitsta. Ütles J.S-ile, et mida ta teeb, et lõpetagu ära, et veritseb. Arvas, et rohkem ei julge lüüa, aga siis lõi uuesti samasse piirkonda ja siis hakkas ennast kätega kaitsma ja tema lööke takistama, sest J.S muudkui lahmis noaga tema suunas ja J.S karjus samal ajal mitu korda, et ta tapab ära. Palus teda mitmeid kordi, et lõpetagu ära, et ärgu tehku. Siis sai veel ühe löögi selle rabelemise käigus vasakule poole õla lähedale. Siis tahtis J.S veel teda vist näkku noaga lüüa, nuga oli juba täpselt näo ees, aga siis jooksis korterist välja, karjus, oli šokis ja tõmbas Kristo eemale. Kristo ema lükkas Kristo tuppa, tema jooksis A ja teiste juurde. Poisid ei tulnud sel ajal kui J.S teda lõi, nende lähedale, nad olid ka arvatavasti šokis. B läks sealt koridorist minema, A küll tuli tema poole, kuid ei jõudnud, Kristo ema tuli juba. Võttis pusa ja pluusi seljast ära, ülakeha oli paljas ja haavast tuli palju verd. Kõndis ringi, teised käskisid istuda, siis tuli nõrkus peale, läks majast välja ja istus õues trepi peale. Siis tuli kiirabi, viis ta haiglasse ja kohe viidi operatsioonile. Peale seda kui Kristo oli A helistanud ja enne seda kui J.S teda pussitas, käis Kristo ema korterist väljas rõdul suitsetamas – tuli korterist, läks neist mööda rõdule. Läks rõdule. Küsis Kristo ema käest suitsu, Kristo ema andis talle suitsu, pani selle põlema, tõmbas natuke ja siis andis kellegi kätte. Hakkasid Kristoga edasi rääkima. Kristo ema läks vahepeal tuppa tagasi ja siis hakkaski Kristo ülbitsema ja õiendama. Mingil hetkel küsis Kristolt, et ka ta saab helistada ühele tüdrukule. Kristo oli nõus ja tõi toast mobiili. Number oli paberilipiku peal, näitas seda Kristole ja Kristo valis numbri. Keegi telefoni vastu ei võtnud, see helistamine oli enne pussitamist. Võrreldes süüdistatava ja kannatanu ütlusi sündmuse kohta, siis on näha, et sündmuse üldise kulgemise osas on ütlused kokkulangevad – et poisid tulid neljakesi J.S ukse taha A otsima, J.S käis kahel korral toas telefoni võtmas, vahepeal käis koridoris ka J.S ema. Sellist 7 Ärakiri 1-10-15263 sündmuse käiku kinnitavad ka tunnistajad A. J, B. J, A. P ja E. M. Erinevad on aga kannatanu ja süüdistatava ütlused teineteise käitumise kohta. J.S kinnitab, et R. P ülbitses, lõi teda korduvalt, torkis noaga. R. P kinnitab, et J.S oli ülbe, ei tema ega keegi neist kolmest K. Kuklast ei löönud, puudutas vaid ühel korral oma rusikaga J.S nägu ja siis J.S võttis noa ja lõi teda. Seetõttu uurib kohus, mida on sündmuse kohta rääkinud tunnistajad, kes vahetult sündmust pealt nägid. Tunnistaja E M on oma ütlustes /tl 56-58 I kd/ iseloomustanud J.S ja P vahel juhtunut järgmiselt. Siis tuli J.S uksele ja tuli koridori ja pani korteriukse kinni. R tuli ka siis uuesti tagasi ja hakkas Kristoga rääkima. Ta küsis A kohta ja Kristo vist vastas, et A ei ole. Siis hakkasid R ja Kristo seal omavahel igasugustest asjadest rääkima - mingist eelmise päeva vestlusest, et keegi oli kellelegi nuga lubanud anda või midagi sellist, mingist invaliidi löömisest. Sai aru nende jutust, et J.S oli löönud kedagi invaliidi. R oli selline vihane, siis jälle naeris vahepeal, nagu hirmutas Kuklast. Selle jutuajamise käigus R pidevalt lõi Kuklast lahtise käega kas vastu kukalt, vastu pead või vastu kõrva ja siis tegi käega vahepeal sellist ähvardavat liigutust, nagu tahaks lüüa, aga ei löönud. Niimoodi tegi ta palju kordi, kord lüües, kord jälle nagu ähvardades, kui mitu korda, ei oskagi öelda, aga ikka palju kordi. Nemad kolmekesi olid natuke eemal, oli igav, vahepeal kuulasid nende juttu, siis loopisid A omavahel palli. Korraks oli nii, et pall põrkas loopimise käigus vastu seina ja sealt vastu Kristot. Siis mingil hetkel küsis R Kristolt telefoni, et ta tahab helistada. J.S läks tuppa, tõi sealt telefoni, küsis R numbri, R ütles ja siis J.S helistas, vist mingile tüdrukule, aga see inimene ei võtnud vastu. Siis R lõi Kuklast jälle lahtise käega kuhugi kõrva juurde, mille peale Kristo tõmbas oma pea nagu alla ja siis järsku lõi R noaga. Seda, kust ta selle noa välja võttis, ei saanudki aru, see käis nii kähku. R hoidis Kristol kätega mõlemast käest kinni ja püüdis teda endast eemal hoida ja siis Kristo vehkis vist selle noaga. Ühe korra sai Kristo kindlasti R pihta, aga kas ka rohkem, täpselt ei tea. R karjus, et võtke tal see nuga käest ära ja selle kisa peale vist tuli J.S ema korterist välja ja läks selja tagant Kristo juurde ja kuidagi sai talt selle noa kätte. Seda, kas Kristo ka midagi ütles sel ajal, kui R lõi, ei pannudki tähele. Kogu see jutuajamine oli Kristo ja R vahel, nemad seal jagasid oma asju ja teised sellesse ei sekkunud. Vahepeal A käis ja ütles korra Kristole, et kui Kristo veel tema väiksele vennale peksa annab, saab ta ise peksa, aga see oli ainult korraks. Keegi neist kolmest Kristot ei löönud, isegi mõtlesid vahepeal, et lähevad ära, et ei viitsi seal olla, aga R ütles, et oodaku. Tunnistaja B J on kirjeldanud sündmust alljärgnevalt /tl 59-61 I kd/. Läksid kõik koos * asuvasse ühiselamusse, kus Kristo elab. R P läks ukse taha koputama. Tema, E ja A jäid seisma trepi juurde, mis on uksest kuskil 10 meetrit. Uksele tuli Kristo ema, nime ei tea. R küsis Kristot. Ema kutsus Kristo uksele. Kristo tuli uksest välja, pani ukse kinni ja istus trepikojas oleva kummuti peale ning hakkas R rääkima. R läks ta juurde ja lõi teda lahtise käega mitte tugevalt vastu põski ja ütles, et on vaja lastekodulapsi peksta. See inimene, keda Kristo oli peksnud pidi olema ratastoolihaige. Kristo vastu eitas kõike. R ütles ärgu valetagu. Nemad olid Kristost ja R pisut eemal. Kristo ütles, et ta ei valeta. Peale seda asi nagu rahunes ja Kristo ütles, et läheb korraks tuppa, kust tahab telefoni võtta, et tüdrukutele helistada. Ta käis toas ära. Toast tulles oli tal mobiiltelefon käes, kuid keegi vastu ei võtnud. Ta pani mobla taskusse. Siis hakkas R jällegi tema kallal norima ja togima ja ähvardas peaga lüüa, kuid pihta ei löönud. Järsku R lõi plaksuga vastu Kristo põske. Selle peale sai Kristo tigedaks ja pani korraks käe kukla taha ning võttis niimoodi noa välja. Siis läks neil maadluseks ja nad kukkusid diivani peale. Seal olles Kristo lõi R ribidesse ja karjus ma tapan su ära. Seda kuuldes tuli toast välja ema ja hakkas neid lahutama, mis õnnestus. R on alkoholijoobes pisut ülbe. Väga purjus ta ei olnud. Tunnistaja A P kirjeldas oma ütlustes /tl 62-64 I kd/ sündmust alljärgnevalt. Umbes kella 19:30 paiku otsustasid minna * juurde. Läksid sinna sellepärast, et minna ja välja kutsuda A, kes oli tuttav. Nendest kahest brändist olid ära joonud ühe pudeli. Teisest olid natukene võtnud. Jõudsid * maja juurde, läksid neljakesi koos teisel korrusel korter * taha ning koputasid uksele. Uksele koputas R P. 8 Ärakiri 1-10-15263 Tema, E ja B olid uksest natukene eemal. Uksele tuli J.S ema. Kristo ema, nähes neid ukse taga, kutsus Kristo uksele. Rauno küsis temalt, et ega A külas ei ole. Kristo ütles, et ei ole. Siis R kutsus Kristot välja, et tule ajame juttu ukse taga. Kristo oli nõus ning tuli koridori. Enda järelt sulges ta korteri välisukse. Rhakkas rääkima, et miks Kristo oli mingit lastekodu last löönud. Tema, E ning B läksid eemale akna juurde. Tema ja E võtsid akna juures olles alkoholi. Siis läksid nende juurde tagasi. Kuid mitte päris tagasi, vaid nende juurde, kohta kus oli mingi jalanõude kapp. Kapi peal oli väike puust käepidemega nuga. Võttis selle kätte, vaatas seda, läks teistest eemale akna juurde. Seal olles vajutas noa vastu seina ning selle tera läks painde all pooleks. Kätte jäänud käepideme pani tagasi kapi peale, kohta, kust ta selle võttis. Tera jäi sinna maha, kuskohas see nuga pooleks läks. Seda, mis R ja Kristo samal ajal omavahel rääkisid, ei tea, kuna neid ei kuulanud. Rääkis rohkem E ja B. Siis, kui oli noa tagasi pannud, läks J.S juurde ning ütles talle, et tema vend M T rääkis, et Kristo oli teda ka löönud. Ütles talle, et kui sa teda veel puutud, siis annab talle ise nahapeale. Siis läks uuesti akna juurde ning võttis seal E koos ühe lonksu alkoholi. Veel tegi seal samas koos Ea suitsu. Kogu selle aja R ja Kristo omavahel rääkisid. Seejärel läks koos B ja E tagasi jalanõude kapi juurde ja siis kuulis kuidas R ütles Kristole, et miks sa teda lõid. Kristo ütles, et ära aja paska. Seejärel lõi R Kristot lahtise käega vastu kukalt. Kristo kummardas peale lööki alla ning kas parema jala juurest või kuskilt (seda täpselt ei näinud) võttis ta korraga noa. Hetkel, kui nägi ta käes nuga, lõi ta paremas käes oleva noaga kaks või kolm korda R rindkeresse. Löögid läksid nagu vasakule poole. Täpselt ei näinud, kuhu rindkeresse ta lõi. Nuga oli sinist värvi käepidemega ehitusnuga. №a tera pikkus võis olla 20 cm. R hakkas karjuma, et võtke nuga käest ära. Läks R ja Kristo vahele ja Erki samal ajal läks R taha. Samal hetkel tegi oma korteri ukse lahti Kristo ema. Ta karjatas, et mis toimub. Kristo sellel hetkel hoidis paremas käes nuga löögi asendis õla juures ning vasaku käega hoidis R õlast kinni. Ema karjet kuuldes, pani noa kapi äärele. Võttis noa kohe sealt kapi äärelt ära ja andis selle Kristo ema kätte. Siis R tuli sealt vahelt ära ning läks eemale akna juurde. Sündmusega seoses on üle kuulatud veel ka alljärgnevad tunnistajad. Tunnistaja R T on ainult kinnitanud /tl 82-83 I kd/, et nägi poisse koridoris, mingit kisa ja kära ei kuulnud. Tunnistaja L K on andnud ütlusi /tl 87-88 I kd/, et elab *, esimesel korrusel. See võis olla
8. juuni õhtupoolikul, kui istus naabrinaistega I korrusel kohe välisuksest sisse tulles paremat kätt, koridoris trepi läheduses, ajasid juttu. Seal olles nägi, kuidas tulid ühed poisid ja läksid II korrusele. Sai aru, et nad läksid * korteri nr * ukse taha, sest see jääb paremat kätt, teised korterid on vasakut kätt. Edasi ei pannud tähele, mis seal toimus, sest ajasid juttu ja ei pööranud ülevalt tulevale jutule tähelepanu. Kõva kisa ja karjumist sealt kuulda polnud. Siis mingil hetkel nägi, kuidas üks poiss teisel korrusel jooksis trepi poole, akna juurde ja oli kõveras ja tal oli särk verine. Muidu neid poisse eriti ei näinud, ainult vahepeal oli näha, kuidas üks poiss viskas teisele mingit palli. Läks ruttu T ukse taha ja siis tuli ka Kristo ema välja. Tunnistaja E T on andnud ütlusi /t l100-101 I kd/, et elab Haapsalus * I korrusel korteris nr *. See oli
9. juunil, kusagil õhtupoole peale kella kuute, kui ukse taha tuli naaber L K, kutsus välja ja ütles, et majas hakkab midagi hirmsat juhtuma. Enne seda ei olnud trepikojast midagi kuulnud. Tl 168-171 I kd on kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus, millist dokumenti kaitsja palus arvestada tõendina, sest see näitab, et uurija on leidnud, et R. P pani toime J.S suhtes väärteo. Kohus leiab, et eelnimetatud määrus ei ole tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Määrus selle kohta, et kellegi suhtes eraldatakse eraldi menetlemiseks kriminaalasi, on menetlusotsustus, see ole tõendiks selle kohta, kas keegi on mingi teo toime pannud või mitte. . Kui võrrelda süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlusi, saab kindlalt öelda, et tunnistajate ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi. Kannatanu on väitnud, et tema vestluse käigus K. Kuklast ei löönud. Kõik kolm sündmuse juures viibinud tunnistajat aga kinnitavad, et R. P lõi K. Kuklast. Tunnistajad ei räägi küll R. P poolt J.S suhtes tarvitatud vägivallast nii üksikasjalikult, kui 9 Ärakiri 1-10-15263 seda teeb J.S, kuid see on ka arusaadav, kuna tunnistajad ise ka kinnitavad, et enamus aega viibisid eemal. Nii kinnitab tunnistaja E. M, et R oli vihane, naeris, hirmutas, lõi pidevalt Kuklast lahtise käega vastu pead, kõrva, tegi ähvardavaid liigutusi. Samuti kinnitab M, et A käis vahepeal R ja Kristo juures ning seda, et tema mängis A palli ja see läks J.S-ile pihta. Tunnistaja L. K on ka öelnud, et nägi kuidas üks poiss viskas teisel mingit palli. Ka tunnistaja J kinnitab, et R lõi Kristot mitu korda tugevalt vastu põski, R noris, togis ja ähvardas. Tunnistaja A. P on tunnistanud, et sündmuskohal oli nuga, mille tema kätte võttis ja vastu seina ära lõhkus ning seda, et käis ka J.S ja P juures. J.S kinnitas, et A. Pärn ja R. P ähvardasid teda noaga, mis oli pruuni peaga. Ka A.P kinnitab, et sündmuskohal oli tema käes puust peaga nuga, mille ta ära lõhkus. Nuga on asitõendina sündmuskohalt kaasa võetud ja seda on vaadeldud - noatera pikkusega 9 cm, tera on õhuke ja natuke kõver, käepidemepoolselt küljelt lai 2,5 cm, tipuosa 1 cm, tömbiotsaline. Käepidemepoolsel otsal näha murdumisjälg. Vaadeldud on ka noa käepidet, mis on ümara kujuga heledast puidust, kulumisjälgedega. Käepideme terapoolses otsas on hõbedavärvi ümar 1 cm laiune käepideme külge kinnitatud metallist rõngas. Käepideme küljes noatera puudub, terapoolses otsas on näha tera murdumisjälg. №ateral ja noa käepidemel olevad murdumisjäljed on omavahel kattuvad. Seega oli sündmuskohal puust käepidemega nuga ja noatera, mis omavahel sobitusid. Kannatanu kinnitas, et J.S oli ülbe. Selliselt ei iseloomusta süüdistatava käitumist ükski tunnistajatest, pigem vastupidi – tunnistaja E. M kinnitas, et R. P oli vihane, ähvardas Kuklast. Ka tunnistaja B. J kinnitas, et R. P on alkoholijoobes pisut ülbe. Kannatanu kinnitas, et vahetult enne seda kui J.S teda noaga lõi, tema ei löönud Kuklast, vaid lihtsalt lükkas oma rusikas käega J.S põske. Kõik kolm tunnistajat aga kinnitavad, et vahetult enne seda kui J.S noa võttis, lõi R Kuklast vastu põske (lahtise käega, plaksuga). J.S on kinnitanud, et R. P löömised tekitasid talle valu ja just eriti viimase löögi tagajärjel hakkas pea ringi käima, silme ees virvendas ja kuulis ainult mingit kaja kaugelt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu R. P ütlused selle kohta, kuidas ta käitus ja mida tegi enne seda, kui J.S teda noaga ründas, ei ole usaldusväärsed. Lisaks leiab kohus, et J.S ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A. T ütlused /tl 71-73 I kd/, kes teab rääkida sündmusele eelnenud õhtul toimunud R. P ja J.S vahelisest vestlusest MSNis. Tunnistaja räägib süüdistatavaga kokkulangevalt, et R. P eelmisel õhtul sõimas K. Kuklast, J.S vastu ei sõimanud, püüdis jutu mujale viia. P lubas J.S-ile lõuga anda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava J.S ütluste usaldusväärsust. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et 04.06.2010 * II korruse trepikojas R.Poterpkin kasutas J.S suhtes füüsilist vägivalda – lõi teda mitmel korral erinevatesse kehapiirkondadesse, mille tagajärjel J.S sai valu. Tl 165 I kd on patsiendikaart, mille kohaselt 05.06.2010 on J.S käinud SA Läänemaa Haigla vastuvõtul – suunatud politsei poolt kehavigastuste fikseerimiseks. Anamnees/lokaalne leid: patsient kaebab, et eile oli kaela piirkonda löönud R P. Aga mingeid vigastusi ei ole näha – nahk puhas, punetust või sinikaid ei ole, paistetust ka ei ole. Patsient räägib, et tunneb valu vasak poole kaela piirkonnas. Kohus leiab, et asjaolu, et arstlikul läbivaatusel ei tuvastatud J.S väliseid nähtavaid kehavigastusi, ei tee õigusvastast rünnet olematuks. J.S on ise öelnud, et kael ja lõualuud olid valulikud. Kohus leiab, et J.S ütlused kinnitavad ju ka seda, et alguses R. P teda kõvasti ei löönud (v.a esimesed löögid peaga vastu tema pead), löögid toimusid lahtise käega või poolrusikaga togides. Samas kinnitas J.S, et sai löökide (eriti viimase löögi tagajärjel) valu. Seega loeb kohus tõendatuks, et 04.06.2010 pani R. P J.S suhtes toime õigusvastase ründe (teise isiku löömine ja peksmine, mis tekitab valu on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu). Seega on tõendamist leidnud, et J.S viibis 04.06.2010 * maja koridoris hädakaitseseisundis, sest tema tervise vastu toimus vahetu õigusvastane rünne. 10 Ärakiri 1-10-15263 Nüüd tuleb kohtul hinnata, kas J.S kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. KarS § 28 lg 2 kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kõigepealt analüüsib kohus prokuröri väidet, et kuna J.S oli avatud trepikojas, kus oli ka teisi inimesi, ta käis ise korduvalt toas ja ka ta ema käis koridoris, siis oleks ta saanud säästvama vahendina kutsuda abi, jääda oma korterisse või helistada politseisse. KarS § 28 lg 3 sätestab, et võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-04 punktis 11.1 leidnud:“ Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab. Säästvaima kaitsevahendi kasutamise nõue tuleneb sellest, et ka ründaja ei asetu oma teoga väljapoole õigust ehk ta ei muutu lindpriiks. Samas ei arvata nende vahendite hulka põgenemist, abi kutsumist ega ebakindlat vahendit.“ Lähtudes eeltoodud seadusesättest ja Riigikohtu seisukohast ei saa J.S-ile ette heita seda, et ta sattudes hädakaitseseisundisse, ei läinud ära oma korterisse, ei palunud ema appi või ei helistanud politseisse, sest need tegevused ilmselgelt mahuvad abi kutsumise või põgenemise alla. Seega oli J.S õigus hädakaitsele. J.S kasutas R. Põigusvastase ründe tõrjumiseks nuga - ta lõi R. P noaga ühel korral. Prokurör leidis, et J.S, lüües R. P noaga, tegutses tahtlusega tekitada R. P raske kehavigastus. Kohus leiab, et kriminaalasjas olevad ja kohtus uuritud tõendi seda seisukohta ei kinnita. J.S ütles kohtus, et ta tõi noa toast samal ajal kui mobiiltelefonigi. R. P oli enne seda juba teda löönud. J.S seletas ka, et tõi noa selleks, et kui asi peaks veel hullemaks minema, siis peletab ta noaga vähemalt eemale. Nuga toast tuues, seda kohe ei kasutanud, peitis selle ära jalanõude riiulisse. Kohus leiab, et vahepealsed sündmused näitavad, et noa kasutamine ründe tõrjumiseks ei olnud hädakaitsepiiride ületamine. Arvestada tuleb seda, et R.P oli alkoholijoobes, käitus ülbelt, ähvardas ja lõi K. Kuklast korduvalt. Samuti sekkus konflikti vahepeal A. P. Samuti ähvardasid nii R. P kui A. P K. Kuklast noaga. R.P torkis J.S kõhtu noaga. A.P aga lähenes nuga käes hoides J.S-ile ja samal ajal R.P ässitas, et ta ei julge lüüa, vastas A.P talle, et tahad näha või. J.S on kinnitanud, et arvaski, et A.P teda noaga lööb, pani silmad kinni ja käed näo ette. Lööki ei järgnenud. J.S võttis noa enesekaitseks peale seda kui R. P oli talle löönud vastu kõrvu nii, et tal hakkas peas kumisema ja ta ei kuulnud enam. Kuigi J.S oli eelnevalt täitnud R. P soovid ja talle korduvalt toast telefoni toonud, et R. Po soovil helistada, siis vaatamata J.S käitumisele R. P rünnakud muutsid ohtlikumaks (noaga ähvardamine) ja ka valu tekitavamaks. Kui muidu räägivad tunnistajad R.P poolt J.S suhtes kasutatud vägivallast erinevas määras, siis vahetult enne J.S poolt noa kasutamist R.P poolt J.S löömist vastu pead kinnitavad kõik kolm tunnistajat ja J.S ise. Vahetult peale viimast valusat lööki haaras J.S noa ja lõi R. P ühel korral noaga. Löök läks vasakule külge. Kohus leiab, et olukorras, kus J.S suhtes oli R. P juba pikema aja jooksul kasutanud vägivalda, kus vägivald läks raskemaks ning kus konfliktis olevad J.S ja P olid lähestikku, ei olnud J.S ei aega ega võimalust rünnakut tõrjudes valida, kuhu noalöök satub. Samuti luges kohus eelpool tõendatuks, et J.S lõi R. P noaga ühel korral ning teine noahaav on tekkinud sellest, kui R. P ja tema kaaslased püüdsid R P J.S eest kaitsta, rüseluse käigus. Seega ei olnud ka löökide arv liiga suur. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.S tegu ei ole õigusvastane, kuna ta tegutses hädakaitseseisundis, ületamata hädakaitse piire. Seetõttu tuleb J.S süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks mõista. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi Tl 46 I kd on E. P avaldanud, et seoses juhtunuga on rikutud R seljas olnud T-särk, pusa ja teksapüksid, mis pole enam kasutuskõlblikud. Teksapükste maksumus 800 krooni, T-särgi ja pusa 11 Ärakiri 1-10-15263 maksumust peab täpsustama. T-särgi ja pusa annab politseile asitõendina üle. Tl 54 I kd on E.P täpsustanud, et T-särgi maksumus on 350 krooni ja tuulepluusi maksumus 750 krooni. Teksapüksid sai puhtaks ja neid saab kasutada, nende maksumuse 800 krooni hüvitamist ei soovi. Seega kokku tekitati varaline kahju 1100 krooni. Tl 55 I kd on E. P esitanud ka samasisulise hagiavalduse. Tl 166 I kd on tsiviilkostjaks tunnistamise määrus, mille kohaselt on tsiviilkostjaks tunnistatud A J.Kohtuistungil esitas kaitsja maksekorralduse, mille kohaselt A.J on 21.12.2010 E.P tasunud 1100 krooni, selgitus kahju hüvitamine J.S poolt. Kaitsja palus tasutud kahju tagastada, kuna J.S ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab J.S süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks, jätab kohus E.P tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 310

lg 3 sätestab, te kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, siis ei saa kohus teha ka käesolevas kriminaalasjas otsustust A.J poolt kahju hüvitamiseks E.P tasutud rahasumma kohta. II episood Süüdistus Alaealist J.S süüdistatakse selles, et tema viibides 08.08.2010 kella 22:00-22:30 ajal Haapsalu linnas * asuva korrusmaja juures, kus isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus lõi A T'it kaks korda rusikas käega vastu nägu, vasaku silma piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu A T'ile füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse – *. Sellise tegevusega J.S , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör leidis, et süüdistus on tõendamist leidnud. Kaitsja leidis, et selles episoodis on süüdistus tõendamist leidnud. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 121 näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Tl 125-126 I kd on kannatanu A T ütlused, mille kohaselt 08.08.2010 kella 21.30 ajal sai Kastani metsa juures raudteel kokku J.S ja K K, olid kained. K läks Kastani poodi jäätist ostma. Rääkisid Kristoga tema sõbrannast V. K tuli poest tagasi ja kolmekesi läksid Kristo ja K elukohta *, tahtis näha SMS-i, mille V oli Kristole saatnud. Kristo ütles, et saadab ta koju. Õues maja nurga juures ütles Kristo, et seisame, Kristo ütles, et tekitab talle probleeme, et kui talle kõike ei räägi, siis valetab talle. Seejärel lõi Kristo talle 2 korda järjest vasakule poole silma ja kõrva vahele. Tundis valu, hakkas ära jooksma, et Kristo rohkem lüüa ei saaks, Kristo jooksis järgi. Jooksis Lihula maanteele, Pärnu poolt tuli auto, auto pidas kinni ja hüppas peale. Sõitis Tamme tänavale, Elionini, tuli autost välja ja helistas politseisse. Politsei tuli kohale ja viis Läänemaa haiglasse. Varalist kahju Kristo ei tekitanud, on Kristole andeks andnud, tema karistamist ei soovi. Tl 127 on A. Tpatsiendikaart, mille kohaselt A. T 08.08.2010 kell 23.07 toodi politsei poolt SA Läänemaa haigla. Anamnees/lokaalne leid – 08.08 kell 22.30 * maja nurgal löödi rusikaga näkku. *. Tl 128-129 I kd on A. T läbivaatuse protokoll. Läbivaatus teostatud 09.09.2010 kell 23.25 – kannatanu *. 12 Ärakiri 1-10-15263 Tl 134-138 I kd on süüdistatava J.S ütlused. Tunnistab end süüdi selles, et lõi A. T ühe korra rusikaga vastu põske ja kahetseb löömist.

1. augustil õhtul kella poole kümne paiku helistas A. T, kes oli ta sõber ja kutsus välja, et probleemid selgeks rääkida. Said kokku raudteel, temaga koos oli * K. K läks vahepeal rattaga poodi, nemad A arutasid probleeme. A tahtis näha V saadetud SMS-e ja läksid kolmekesi koos tema juurde koju. Kui A V SMS-e nägi, läks ta närvi. Läksid seejärel välja maja nurga juurde, istusid trepile ja rääkisid ja kui mingil hetkel trepilt püsti tõusid, siis A tõukas teda mõlema käega vastu õlgu nagu endast eemale. Oleks peaaegu tahapoole kukkunud, sai tasakaalu tagasi, läks A juurde ja lõi teda ühel korral rusikaga vastu põske. Selle peale A jooksis temast eemale sõidutee peale ja ütles, et tahab auto alla jääda. Jooksis talle järgi ja rebis riietest tee pealt ära. A nagu ikka kartis teda ja jooksis uuesti eemale ja siis ei hakanud talle järgi minema. A läks üle Suure trummi kodu poole, siis üks auto sõitis seal hästi aeglaselt, A hüppas selle ette ja kui auto kinni pidas, siis A tõmbas autoukse lahti ja istus sinna autosse ja auto sõitis edasi. Läks koju ära. Silmast-silma peale seda suhelnud ei ole, on MSN-is An käest vabandust palunud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud J.S poolt talle süüks arvatud kuriteo toimepanemine. Valdavas osas on süüdistatava ja kannatanu ütlused kokkulangevad, erinevus on vaid selles, et mitu lööki toimus. J.S ise kinnitab, et lõi A. T, kuid vaid ühel korral. A. T on andnud ütlusi, et J.S lõi teda kahel korral. Kohus leiab, et usaldusväärsed on kannatanu ütlused, kuna löömise tagajärjel sai kannatanu valu, siis on tal kindlasti täpsemalt meeles, mitu korda teda löödi. Seega loeb kohus tõendatuks, et J.S on talle süüdistuses süüks arvatud teo toime pannud – ta lõi A. Turmani rusikaga kahel korral, millise tegevusega põhjustas A. T valu ja turse vasaku silma ümbrusesse. Kohus leiab, et J.S on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega. Teist inimest lüües saab iga tavaline inimene aru, et sellega saab teine inimene valu ja võivad tekkida tervisekahjustused. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.S poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Teo õigusvastasus Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
2. peatükis
3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks J.S süü talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.S tuleb süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi mõista. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokurör leidis, et K. Kuklast tuleb KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega 6 kuud, vähendades karistust

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra. Kar

S § 78 sätetel vabastada J.S karistusest ja allutada ta käitumiskontrollile 12 kuuks, kohustades järgima kontrollnõudeid, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning jätkama õpinguid Kasari põhikoolis. Kaitsja ei vaielnud prokuröri poolt taotletud karistusele vastu. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on J.S puhul süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 13 Ärakiri 1-10-15263 Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 140-141 I kd/ on K. Kuklast karistatud kolm korda väärteo korras – tubaka- ja alkoholiseaduse rikkumise eest ja avaliku korra rikkumise eest. Kriminaalkorras K. Kuklast karistatud ei ole. J.S on alaealine, kes õpib. Vastavalt

§ 264

lg 2 tuleb alaealise süüdistatava suhtes koostada kriminaalhooldaja poolt kohtueelne ettekanne, mis käesolevas asjas ka koostatud on /tl 181-189 I kd/. Peale väga põhjalikku analüüsi on kriminaalhooldaja leidnud, et J.S suhtes on täpselt sobilik kohaldada KarS § 87 sätteid, arvestades tema kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kriminaalhooldaja on leidnud, et J.S oleks otstarbekas riskide maandamiseks määrata käitumiskontrolli ajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning lõpetada * hiljemalt 01.07.2010 *.klass. Kohus leiab, et K. Kulast tuleks karistada kergema karistusliigiga, milleks on rahalise karistus, kuid KarS § 44 lg 5 välistab selle karistusliigi J.S puhul, kuna ta on noorem kui 18-aastane isik, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Seega tuleb K. Kuklast karistada vangistusega, kuid seda seaduses ettenähtud miinimummäära lähedases määras. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluse korras, tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada J.S'le mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Samas leiab kohus, et süüdistatav on võimalik Kar

S § 87 alusel vabastada karistuse kandmisest allutamisega käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule. J.S on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud kolmel korral. Kohus leiab, et arvestades kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes tehtud analüüsiga, on käitumiskontrolli teostamisega alaealise J.S üle võimalik suunata ta õiguskuulekale käitumisele. Tõkend J.S suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 115 I kd/, mis tuleb tühistada. Eesti Haigekassa. Tl 23 I kd on Eesti Haigekassa teatis, et kriminaalasjaga nr 10250101044, milles on kannatanuks R P, seoses on Eesti Haigekassa kannatanutele 04.06.2010 tekitatud tervisekahjutuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud tervishoiuteenuse osutajatele alljärgnevalt: SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve nr CX 275698 alusel 47 414 krooni 17 senti ja SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve nr CX 276762 alusel 176 krooni 72 senti. Raviteenuste arved on Haigekassa poolt tasutud. Kokku haigekassale tekitatu kahju 47 590 krooni 89 senti. Tl 131 I kd on eesti Haigekassa teatis, et kriminaalasjaga nr 10250101044, milles on kannatanuks A T, seoses on Eesti Haugekassa kannatanule 08.08.2010 tekitatud tervisekahjutuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud tervishoiuteenuse osutajatele alljärgnevalt: SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve nr CX 283330 alusel 176 krooni 72 senti. Asitõendid Asitõendina on vaadeldud jopet ja trikoopluusi /tl 47-52 I kd/, millel mõlemal on vasakul pool lõike- rebenemisjäljed ja tumepruunikat värvi määrdumisjäljed. Asitõendid on pakitud ja antud hoiule Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi. Tl 65 I kd on esemete vabatahtlikult üleandmise akt, millest nähtuvalt A. J on politseile üle andnud 2 nuga. Tl 66-68 I kd on neid nuge asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud. Vaadeldud on nuga, mille kogupikkus on 19.5 cm, tera pikkus 9,5 cm, käepide on musta värvi kummitaolisest materjalist. №a käepide on kergete kulumisjälgedega. №a teral on näha punakas-pruunikaid määrdumisjälgi. Samuti on vaadeldud noatera pikkusega 9 cm, tera on õhuke ja natuke kõver, käepidemepoolselt küljelt lai 2,5 cm, tipuosa 1 cm, tömbiotsaline. Vaadeldud on ka noa käepidet, mis on ümara kujuga heledast puidust, kulumisjälgedega. Käepideme küljes noatera puudub, terapoolses otsas on näha 14 Ärakiri 1-10-15263 tera murdumisjälg. №ateral ja noa käepidemel olevad murdumisjäljed on omavahel kattuvad. Tl 6970 I kd on näha, et asitõendid on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi. Tl 77-79 I kd on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud alkohoolse joogi Moldavskii Aist osaliselt täidetud pudelit. Tl 80-81 I kd on näha, et asitõendid jope, trikoopluus ja alkohoolse joogi pudel on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb peale kohtuotsuse jõustumist asitõendid – jope, trikoopluus, nuga, noatera, noa käepide ja Moldavski Aist poolik pudel, mis asuvad Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada Menetluskulud

§ 173

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ja

§ 181lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.

§ 175

lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 417 eurot 03 senti. 2. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale A. Rüütel J.S kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 1260 krooni (80 eurot 53 senti) /tl 118 I kd/. Kuna see tasu on kaitsjale välja mõistetud seoses sellega, et ta viibis 05.06.2010 ülekuulamise juures, mis puudutas kuriteoepisoodi, milles kohus J.S õigeks mõistis, tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. 3.

§ 175

lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses Isiku ekspertiisi nr 35 18.08.2010 teostamisega tekkinud kulu 970 krooni (61 eurot 99 senti) /tl 30 I kd/. Kuna ekspertiis on tehtud episoodis, milles kohus J.S õigeks mõistis, tuleb ekspertiisitasu jätta riigi kanda. 4. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 161 krooni (10 eurot 29 senti) /tl 191-193 I kd/. Kohus mõistab riigi kasuks välja 1/3 koopiate tasust, so 3 eurot 43 senti ja riigi kanda jätab 6 eurot 86 senti.

§ 188

sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale. Kohus käesoleval juhul mõistabki J.S-ilt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud välja * A J'elt. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 15