4-11-723/3

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-11-723 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011.a. Kohtunik Heli Heli Väinaste Väinaste Väär Väärteoasi teoasi G.B kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Lindus`e 08.02.2011.a. otsuse peale väärteoasjas nr: 2402,11,000085 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: G.B , ik: xxx, elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuur, Rahu tn 27 Jõhvi Asja läbivaatamise kuupäev ja ja koht koht
2. aprill 2011.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON: Tühistada täies ulatuses Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik vanemliikluspolitseiniku u Heiki Lindus`e 08.02.2011.a. otsus väärteoasjas nr nr:: G.B suhtes M 2402,11,000085 Meelis Meelis Mägi suhtes ning teha nimetatud väärteoasjas uus otsus. G.B süüdi Teeseaduse § 40 Tunnistada Tunnistada G.B süüdi Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 33 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõista karistuseks Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel ulatuses, atuses, s.o s.o.. 188,00 (üks (ükssada kaheksakümmend kaheksa) kaheksa) rahatrahv 47 trahviühiku ul sada kaheksakümmend eurot. Mõistetud M õistetud õistetud rahatrahv rahatrahv tuleb tuleb tasuda tasuda Rahandusministeeriumi Rahandusministeeriumi arvele arvele nr nr 10220034796011 10220034796011 SEB Pangas Pangas või või arvele arvele nr nr 221023778606 221023778606 AS ASSEB AS -s -s Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber viitenumber
4. Kohtuotsust oon Kohtuotsust n võimalik vabatahtlikult täita, tasudes rahatrahv täies ulatuses peale edasikaebamise edasikaebamise tähtaja tähtaja jooksul. jooksul. Juhul Juhul kui kui kohtuotsust kohtuotsust ei ei ole ole eespool eespool kohtuotsuse kohtuotsuse peale märgitud märgitud tähtaja tähtaja jooksul jooksul täidetud, täidetud, saadab saadab lahendit lahendit täitmisele täitmisele pöörav pöörav asutus asutus vastavalt vastavalt VTMS § 202 lg lg--le le 3, 3, lahendi lahendi koopia koopia kohtutäiturile kohtutäiturile täitmiseks. täitmiseks. 2 peale on on õigus õigus esitada esitada kassatsioon kassatsioon Riigikohtule Riigikohtule Viru Viru Maakohtu Maakohtu kaudu. kaudu. Kui Kui Kohtuotsuse Kohtuotsuse peale kohtumenetluse kohtumenetluse pool pool soovib soovib kasutada kasutada kassatsiooniõigust, kassatsiooniõigust, peab peab ta ta sellest sellest kirjalikult kirjalikult teatama teatama Viru Viru Maakohtule Maakohtule 77 päeva päeva jook jook sul ja jooksul ja esitama esitama kassatsiooni kassatsiooni 30 30 päeva päeva jooksul jooksul arvates arvates päevast, päevast, mil mil otsus otsus oli oli poolele poolele kättesaadav. kättesaadav. VTMS VTMS §§ 155 155 lg lg 22 kohaselt kohaselt on on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse m enetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal menetlejal või või tema tema advokaadist advokaadist esindajal esindajal . esindajal. Kohtuotsuse Kohtuotsuse htuotsuse ärakiri ärakiri pooltele pooltele kätte kätte toimetada toimetada . toimetada. kohtumenetluse poolte poolte seisukohad seisukohad. seisukohad . Asjaolud ja kohtumenetluse 23.02.2011.a. saabus Viru Maakohtule G.B kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Lindus`e 08.02.2011.a. otsuse peale väärteoasjas nr: 2402,11,
5. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt juhtis G.B mootorsõidukit 19.01.2011.a. xxxx, kui politseiametnik peatas mootorsõiduki kontrollmõõtmise teostamiseks. Mõõtmise tulemusena tuvastas politseiametnik väärteo väidetava rikkumise, mille tagajärjel koostati väärteoprotokoll ning selle alusel väärteoasjas otsus. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis rikkuja mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast oli lubatust suurem, juhil polnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg
6. Lubatud suurim kõrgus on 4000 km, tegelik kõrgus 4155 mm. Järeldades otsusest, mille kohaselt on lubatud kõrgus 4000 km ja reaalne kõrgus oli 4155 mm, on menetlusalune isik jäänud lubatud piirmäärade piiridesse, mille tulemusena ei saa lugeda, et on toimunud rikkumine, mis tooks kaasa rahatrahvi määramise. Kaebuses on selle esitaja avaldanud, et ei soovi istungist osa võtta. 08.03.2011.a. saabus kohtule kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo kirjalik seisukoht väärteoasjas nr: 2402,11,
7. Esitatu kohaselt 19.01.2011.a kell 14.45 juhtis G.B xxxx mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast oli lubatust suurem. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg
8. Lubatud suurim kõrgus 4000 mm, tegelik kõrgus 4155 mm. 08.02.2011 määras kohtuvälise menetleja esindaja G.B-le väärteoasjas nr: 2402,11,000085 karistuseks Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel rahatrahvi 47 trahviühiku ulatuses, s.o. 188 eurot. Väärteootsuse tegemiseks olid kohtuvälise menetleja esindajal võetud arvesse kõik asjaolud ning arvestatud olemasolevate tõenditega: kohapeal antud ütlustes menetlusalune isik tunnistas süüd, väärteoprotokolli lisana on lisatud tõendina lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusalune isik enne otsuse tegemist esitatud seletuskirjas kahetseb toimepandut ja menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kaebuses esitatud seisukohast tulenevalt kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et väärteootsuses on ekslikult mootorsõidukile koos veosega lubatud kõrguse märkimisel ekslikult märgitud lubatud piirmäärana 4000 km. Tegemist on inimliku eksimusega. Samas on nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses eraldi viide TSM määrusele nr 50 kood 1204 p 1, mis sätestab, et lubatud suurim kõrgus on 4,00 meetrit. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-17-10 p 8 saab maakohus kaebuse lahendamisel lähtudes VTMS § 132 p 2 uue otsusega selle ebatäpsuse kõrvaldada. Kuna menetlusalune isik ei ole rahatrahvi vähendamist taotlenud, siis jätta karistusmäär samaks. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 2 alusel palub kohtuväline menetleja teha antud väärteoasjas uus otsus raskendamata isiku olukorda. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses . 3 Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et G.B suhtes tehtud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Lindus`e poolt 08.02.2011.a. tehtud otsus väärteoasjas nr: 2402,11,000085 tuleb tühistada ning nimetatud väärteoasjas tuleb teha uus otsus. VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-1609). Nõuded väärteoprotokolli sisule tulenevad VTMS §-st
10. VTMS § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Nimetatud nõuded peavad muuhulgas tagama menetlusalusele isikule VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õiguse teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Ida Prefektuuri 08.02.2011.a. väärteootsuse aluseks olev 19.01.2011.a. väärteoprotokoll AB 1190429 (tl 11) on koostatud menetlusaluse isiku G.B kohta ja protokollis on väärtegu kirjeldatud järgnevalt: 19.01.2011.a. kell 14.45 xxxx juhtis mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast oli lubatust suurem. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg
11. Lubatud suurim kõrgus 4000 mm, tegelik kõrgus 4155 mm. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 192; TSM määruse nr 51 § 5 lg 1; TSM määruse nr 50 kood 1204 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 33 järgi. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid ning ei saa väita, et isikul ei olnud võimalik aru saada, millist vääreoasja tema suhtes menetletakse. Väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule G.B-le ette heidetakse. Kohus on seisukohal, et G.B-le on kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu ja teostada vastavalt sellele kaitseõigust. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-84-07 on märkinud, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kohtuvälise menetleja 08.02.2011.a. otsuse kohaselt on menetleja tuvastanud, et väärteoasjas on Eduard Blaško koostanud 19.01.2011 väärteoprotokolli, mille kohaselt väärteo toimepanemise aeg on 19.01.2011 kell 14.45; toimepanemise koht xxxx; väärteo kirjeldus: juhtis mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast oli lubatust suurem, juhil 4 polnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg
12. Lubatud suurim kõrgus 4000 km, tegelik kõrgus 4155 mm. Kaebuse esitaja G.B järeldab kohtuvälise menetleja otsusest, et kui lubatud kõrgus on 4000 km ja reaalne kõrgus oli 4155 mm, siis on menetlusalune isik jäänud lubatud piirmäärade piiridesse, mille tulemusena ei saa lugeda, et on toimunud rikkumine, mis tooks kaasa rahatrahvi määramise. Kohus nii nagu ka kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas möönab, et väärteootsuses on mootorsõidukile koos veosega lubatud kõrguse märkimisel ekslikult märgitud lubatud piirmäärana 4000 km. Väärteoprotokollis on teo kirjeldus esitatud korrektselt, mida kohus eelnevalt juba analüüsis ning sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitut saab lugeda selliseks ebatäpsuseks, millise kohus saab uue otsuse tegemisega kõrvaldada. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik G.B juhtis 19.01.2011.a. kell 14.45 xxxx mootorsõidukit xxxx reg märk xxxx, mille kõrgus maapinnast oli lubatust suurem. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg
13. Lubatud suurim kõrgus on 4000 mm ehk 4,00 m, tegelik kõrgus oli 4155 mm. Menetlusalune isik rikkus sellega Liikluseeskirja § 192; TSM määruse nr 50 kood 1204 p 1 ja TSM määruse nr 51 § 5 lg 1 nõudeid. Teeseaduse § 35 lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Erakorraliseks veoks või sõiduks erilubade andmisel juhindutakse teede- ja sideministri
14. mai
15. a määrusest nr 51 «Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri». Määruse § 5 lg 1 kohaselt eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Liikluseeskirja § 192 kohaselt sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi üldjuhul ületada «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust. Teede- ja sideministri 18.05.2001 määrusest nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ tuleneb, et lubatud suurim kõrgus kõigil sõidukitel, v.a L kategooria sõidukid, on 4,00 m. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 12) on G.B kinnitanud, et kõrgus oli lubatust suurem, kuna tõstuki mast, mis toetus koorma pakile (1 pakk auto keskel) vajus sõidu ajal veidike alla. Kahte pakki, mis oleks välistanud antud olukorra, ei olnud võimalik materjali alla panna, kuna siis oleks viimane veosild ületanud lubatud teljekoormuse. Teise masti vajudes muutub nurk pea- ja teise masti vahel ja kahe masti vaheline nurk (ühendus) kerkib veidike üles. Sellest oli ka antud olukord tingitud. Enne sõidu alustamist paigutas ta teadlikult koorma nõuete kohaselt Menetlusalune isik on 25.01.2011.a. koostanud kohtuvälisele menetlejale lisaks ka seletuskirja (tl 14), kus selgitab, et juhtis 19.01.2011 veoautot xxxx reg nr xxxx xxxx vahelisel teel, kus talle koostati protokoll, kuna sõiduki kõrgus ületas lubatut 155 mm. Menetlusalune isik kahetseb tehtut, kinnitades, et ei rikkunud tahtlikult lubatud norme. Lineaarmõõtseadme kasutamise protokollist (tl 13) nähtub, et mõõtmise tulemusena 5 saadi sõiduki lineaarmõõtmeks millimeetrites
16. G.B on viibinud mõõtmise juures ja näiduga tutvunud. Kohus on seisukohal, arvestades ka eelpool esitatud väärteokirjeldust, et väärteo toimepanemine G.B poolt on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütluste ja selgitusega, samuti lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Väärtegu kvalifitseerub rikkumisteks Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 7433 järgi. Teeseaduse § 40 1 lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 7433 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus alates 01.01.2011 on neli eurot. G.B käesoleval hetkel kehtivad karistused puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kuna G.B poolt toime pandud väärteod on sooritatud ühe teoga, tuleb G.B-le mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel. Kohus leiab, et G.B-le tuleb mõista karistuseks rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses, s.o. 188 eurot. VTMS § 132 p 2 kohaselt maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 tühistab maakohus täielikult Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Lindus`e 08.02.2011.a. otsuse väärteoasjas nr: 2402,11,000085 G.B suhtes ning teeb nimetatud väärteoasjas uue otsuse. 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 33 järgi Kohus tunnistab G.B süüdi Teeseaduse § 40 ja KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel rahatrahvi 47 trahviühiku ulatuses, s.o. 188,00 eurot. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus
17. aprillil 2011.a №oremreferent Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming