Kriminaalasi nr . 1 – 11-5118 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tõlk Margit Veike Nadežda Bõstrova Otsuse teg

§ 199

lg.2 p.8 järgi süüdistatav: N.S (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond); emakeel- vene keel, algharidus, töökoht või õppeasutus- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx klassi õpilane, varem kriminaalkorras karistamata, Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets; Kaitsja : vandeadvokaat Rein Napa, Advokaadibüroo Rein Napa OÜ Riia t. 4 Tartu 51004 Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 25.aprill 2011. a Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, § §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3,§423, § 424 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada N.S

§ 199

lg.2 p.8 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 87

lg.1 p.2 ja lg.2 alusel vabastada N.S karistusest ja allutada ta 1 (üks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

. 1

§ 75

lg.1 alusel kohustada Maksim Safornovit käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata N.S katseajaks Tartu vangla Jõgeva kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. talituse VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5 ja § 1053 lg.2 alusel välja mõista N.S-ilt, alaealisel varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Ljubov N.S-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxe 22,37 eurot, mis kanda tema arvele nr . 221022796472 Swedbank pangas. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. xxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi rahuldada. Kriminaalmenetluse kulud: Maksim Saforonov*i süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on 417 eurot. Mõista välja Maksim Safornov*ilt, alaealisel varaliste vahendite puudumisel Ljubov N.S-ilt, sundraha 217 eurot riigi tuludesse. Sundraha summas 200 eurot jääb riigi kanda. Määrata vandeadvokaat Rein Napa*le ( Advokaadibüroo Rein Napa OÜ) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.18 eurot. Mõista välja Maksim Saforonov*ilt, alaealisel varaliste vahendite puudumisel Ljubov N.S-ilt (isikukood 47004040011), 115.68 eurot riigi tuludesse kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud kaitsja õigusabi eest. Riigi õigusabi tasu ja kulu summas 52.51 eurot jääb riigi kanda. Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-5118 sundraha ( menetluskulu). Ajatada menetluskulude vabatahtliku tasumine ja määrata, et Maksim Saforonovil tuleb menetluskulud (kokku 332,68 eurot) tasuda 31.oktoobriks
2. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtajaks, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Maksim Saforonov kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Ta ei mõelnud, mis ta varastatud asjadega oleks teinud. N.S kirjeldab oma arusaama kohtuotsuse täitmisest. Ta on suviti tööl käinud ja saaks teenitud raha eest ka sel suvel kulusid katta. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. N.S *i vanem- tema ema Ljubov N.S- jääb selle juurde, et kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Kulude summa on suur ja selle tasumise aega tuleks pikendada. Süüdistatava N.S *i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. Karistusest vabastamine on põhjendatud. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse, jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja ajatada menetluskulude tasumine. Süüdistatav on sissetulekuta õpilane, tema kohustuste eest vastutaval isikul puudub sissetulek. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et N.S tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema ajavahemikul 06.01.2011 kella 21.00-st kuni 07.01.2011 kella 07.55-ni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures tungis ukse avamise teel xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 reg nr xxxxxxx ja varastas sealt fliisi väärtusega 300 krooni ehk 19,17 eurot, 2 tk T-särki kokku väärtusega 140 krooni ehk 8,95 eurot, kampsuni väärtusega 1200 krooni ehk 76,69 eurot, 2 tk T-särki kokku väärtusega 140 krooni ehk 8,95 eurot, 2 paari sokke kokku väärtusega 50 krooni ehk 3,20 eurot, aluspesu väärtusega 100 krooni ehk 6,39 eurot, dušigeeli väärtusega 50 krooni ehk 3,20 eurot, silikooni väärtusega 70 krooni ehk 4,47 eurot ja sõrmkindad väärtusega 350 krooni ehk 22,40 eurot. Vargusega tekitas xxxxxxxxxxxxxxxx varalise kahju 2400 krooni ehk 153,39 eurot, seega pani toime

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju xxxxxxxxxxxxxxxx 153,39 eurot, osaliselt varastatud esemeid kätte saadud ja kannatanule tagastatud, tsiviilhagi esitatud summas 22,37 eurot (tagastamata sõrmkinnaste maksumus). Karistuse liik ja määr:

§ 199

lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.S-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada N.S karistusest ja allutada ta 3 1(üks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

.

§ 75

lg 1 alusel kohustada N.S käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.S Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 ja § 1053 lg 2 välja mõista N.S-ilt, alaealisel varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Ljubov N.S-ilt, kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eurot, mis kanda tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxSwedbank. Välja mõista riigituludesse vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 N.S-ilt, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Ljubov N.S-ilt, kulud kohtueelses menetluses - riigi õigusabi tasu määratud kaitsjale summas 90,86 eurot (tl 23-27) ja 58,12 eurot (25.04.2011 a prokuratuuris) kokku 148,98 eurot. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja asjaolule, et isik ei ole varasemalt karistatud, mistõttu tema kui alaealise vabastamine karistusest ja tema üle käitumiskontrolli teostamine on põhjendatud, eriti arvestades N.S-i käitumises esinevaid riske. Kui alaealise mõjutamine karistust kohaldamata võib osutuda võimalikuks, siis tuleb seda võimalust kasutada. Kannatanu tsiviilhagi 22,37 euro saamiseks tuleb rahuldada. Süüdistatav on kannatanule kahju tekitanud kannatanu omandi rikkumisega ehk õigusvastaselt. Kahju kuulub heastamisele VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5 alusel. Kahju heastamise eest on vastutav alaealise süüdistatava vanem VÕS § 1053 lg.2, lg.4 alusel. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kohtuistungil osalenud kaitsja vandeadvokaat Rein Napa on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus kaitsja vandeadvokaat R.Napa osalemise kohta (tl.25-27), millega on hüvitatud tasu ja kulud 4 90,86 eurot kohtueelsel uurimisel menetlustoimingul osalemise eest ja (tl.62-63) 58,12 eurot kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud õigusabi tasu tasu ja kulusid 168,19 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kaitsja taotleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja ajatada menetluskulude tasumine, kuna süüdimõistetu on õpilane, kel puudub sissetulek ja ka tema vanemal puudub sissetulek.. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist KrMS § 180 lg.3 kirjeldatud juhtumiga, kus menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Alaealisel süüdimõistetaval puudub sissetulek. Ta elab hooldusperes. Tema vanemal puudub samuti sissetulek. VÕS § 1053 lg.2, lg.4 järgi on N.S-i tegude eest vastutavad tema vanemad. Seetõttu on põhjendatud arvestada menetluskulude tasumise tähtaega määrates ka alaealise süüdimõisteu vanema olukorraga. Võttes arvesse tasumisele kuuluvate menetluskulude summat, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusabi tasust ja kuludest jätab kohus riigi kanda selle osa, mis on seotud kaitsja liikumisega tema büroo asukohast (Tartus) õigusabi osutamise kohta (Jõgevale), see summa on 52.51 eurot. Kohus ajatab menetluskulude tasumise tähtaja kuuele kuule KrMS § 423, § 424 alusel. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud N.S-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema vanemalt KrMS § 188 alusel. Kohtunik Ü.Raag 5