1-04-2\2

(03233001899)Kohtu koosseis Kohtunik Aleksei Lavrovski Kohtuistungisekretär Jelena Daškevitš Kriminaalasi Z.D süüdistuses KarS § 293 lg 2 p-de 1,2 järgi Prokurör Irina Karo Süüdistatav Z.D elukoht XXX, sünd. XXX, XXX, Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Irina Olenitš isikukood RESOLUTSIOON Tunnistada Z.D süüdi KarS § 293 lg 2 p-de 1,2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada 1 aasta 1 kuu 20-päevase vangistusega. Vastavalt KarS § 68 arvata karistusaja hulka Z.D eelvangistuse aeg alates 26.05.2003.a kuni 16.07.2003.a, s.o 1 kuu 20 päeva, ja lõplikuks karistuseks mõista Z.D-le 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada KarS § 73 ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.D ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 49 võtta Z.D-lt 3ks aastaks ära õigus töötada riiklikes- või munitsipaalasutustes või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Z.D-lt (isikukood XXX, XXX) kannatanu M G (XXX) kasuks välja tekitatud materiaalne kahju summas 9 500 krooni. 2 Asitõendid – kaubatšekk, jätta kriminaalasja juurde, raha summas 3000 krooni, mis on hoiul Narva politseiosakonnas, kanda üle Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale. Mõista Z.D-lt välja sundraha summas 5400 krooni ja menetluskulud: kohtulikul uurimisel kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 1775.90 krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas: Z.D süüdistatakse selles, et töötades mittetulundusühingu „Sotsiaalabi Arenduskeskuse“ direktorina, nõudis vallandamise ähvardusel Keskuse valveadministraatoritelt M ja A G anda talle igakuiselt 500 krooni hüvitisena tema poolt neile antud võimaluse eest töötada Keskuse ruumides kohakaasluse alusel Narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsioonikeskuse „Sa ei jää üksi“ süstalde vahetamise ja preservatiivide väljastamise punkti volontääridena. Selle tagajärjel ajavahemikul 2001.a augustist kuni 2003.a veebruarini sai oma kabinetis (XXX) G 9 500 krooni ja 26.mail 2003.a kell 17.25 sai samas M G 3000 krooni pärast seda, kui hakkas alates 2003.a märtsist nõudma G anda talle igakuiselt 1000 krooni. Z.D teod on kvalifitseeritud ametiisiku poolt pistisena vara (raha) korduv nõudmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud pistiseandja huvides seadusega lubatud teo, s.o kui KarS § 293 lg 2 p-de 1,2 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil Z.D end süüdi ei tunnistanud ja ütles, et alguses tunnistas end süüdi, kuid tegelikult süüd ei tunnista. Uurija Tolmatšova dikteeris tema ütlused ja andis alla kirjutada. Tolmatšova ütles talle, et kui ta süüd tunnistab, lastakse ta vabaks. Kirjutas kõik uurija sõnade järgi. Pärast seda ta toimetati politsei arestimajja ja ta sai aru, et teda peteti. 3 Mäletab aega, kui M G tõi talle 3000 krooni. Palus tal lahkuda, kuid too istus ja pani raha lauale. Ütles, et see on töötasu. Siis ta kutsus kabinetti B ja palus raha üle lugeda. Pidas seda raha M G rahaks. Raha polnud kuhugi jätta ja pani selle oma rahakotti. Oma rahakotis tal oli umbes 600 krooni. Läks tõlgi juurde ja andis talle töö eest 250 krooni. Ei mõelnud, millist raha annab. Kauplusest väljumisel ta arreteeriti. Mis puudutab G raha nõudmist, siis võib selgitada, et 2002.a talle pakuti moodustada enda juures süstalde vahetuspunkt M poolt. Too küsis temalt kahte inimest, kes tegeleksid süstalde vahetamisega ja preservatiivide väljastamisega. Ta pakkus G süstalde vahetamise tööd M poolt. Nad nõustusid. Nad sõlmisid selle kohta lepingu M. Süstalde väljaandmisel rääkis iga narkomaaniga ise. G olid harimatud inimesed. Nad ei suutnud narkomaanidega vestlusi läbi viia. Marina ja Aleksandr G nõustusid tema ettepanekuga anda välja süstlaid. Tasu selle töö eest andis M G. G aga andsid ise suulise kokkuleppe alusel raha edasi teistele inimestele, kes tegelesid süstalde jagamisega. Endale ta tasu süstalde vahetamise eest ei nõudnud. Süstalde vahetamise eest G talle raha ei andnud. Hiljem hakkas G tema peale karjuma. Ütles, et tal on tema suhtes toimik. Tema otsustas ta vallandada. Pärast A G vallandamist hakkas M G end ülal pidama imelikult. Kulutas isiklikku raha tema keskuses olnud inimeste ülalpidamiseks. Pistist kelleltki ei nõudnud. Ajal, kui täitis Sotsiaalabikeskuse juhataja kohustusi, pani raamatupidaja kohustused I, kuid kirjalikku lepingut temaga ei sõlminud. Kannatanu M G ütles, et uurimisel andis tõetruud ütlused selle kohta, et töötas Sillamäe Sotsiaalabikeskuses alates 2001.a. ta töötas korrapidajana nagu ka tema abikaasa A. Töötamise ajal tegi M talle ja abikaasale ettepaneku sõlmida leping süstalde vahetamiseks. Koos abikaasaga kirjutasid M lepingule alla. Kui alustasid tööd, siis G ütles, et leidis neile teise töö ja nad peavad igakuiselt maksma talle 500 krooni. G ütles, et ühte palka hakkavad jagama – talle 500 krooni ja andma korrapidajatele „oma äranägemise järgi“. Kodus rääkis sellest mehele ja ta nõustus. Kui andis 2001.a augustis G esimesed 500 krooni, siis too ütles, et hakkab selle raha eest maksma korteri elektri eest. Korrapidajatele administraatoritele, kes väljastasid süstlaid nende korrapidamise ajal, ta maksis samuti rahast, mida sai M. Raha andmise kohta G ta rääkis mehele ja nad nõustusid talle raha andma, et mitte jääda tööta. Nad kartsid G, enne neid oli Keskuses palju inimesi vallandatud. Rääkis sellest M, too soovis sellest G rääkida, aga ta ei lubanud, kartis. Siis 15.mail tuli mees koju ja ütles, et G vallandas ta. Nad ei hakanud talle raha andma ja too hakkas teda kiusama. Kord tuli tööle ja G teda. Tuli töölt välja ja kaotas meelemärkuse. Saatsid ta polikliinikuni. Pärast seda vallandamist G ütles, et hakkad andma 1000 krooni kuus, muidu vallandatakse. Ta tuli G juurde ja küsis, miks abikaasa vallandati. Ta vastas – „vaja oli raha õigeaegselt anda“. Ta helistas politseile ja talle tehti ettepanek tulla kohale ja kirjutada avaldus. Politseis anti talle märgistatud raha ja ta tõi selle Z.D-le. Ta pani raha lauale. Ja ütles – „raha 3000 krooni kolme kuu eest“. Ta vastas – „ammu oli nii vaja“. Z.D kutsus B ja palus raha üle lugeda. B arvas, et see raha on korrapidajate jaoks. Tema aga ütles, et see raha on Z.D jaoks. Z.D luges raha üle ja pani oma rahakotti. Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad: - A G, kes ütles, et alustas Keskuses tööd 2000.aastast. Kuni 2001.a oli kõik hästi. 2001.a juunist pakuti talle töötada M Keskuses. Temaga sõlmiti leping. tuli abikaasa ja ütles, et Z.D nõuab koha eest, mille ta neile süstalde vahetamiseks annab, 500 krooni. Et mitte olla vallandatud, nad nõustusid. Alates 2001.a augustist kuni 2003.a veebruarini maksid Z.D igakuiselt 500 krooni. Märtsis raha maksta ei suutnud. Pärast uut aastat palk tõusis. Z.D hakkas nõudma tasu suurendamist. Nad maksma ei hakanud ja Z.D hakkas kiusama. Ta oli valves, tuli Z.D ja hakkas teda solvama. Ta vastas – te ei oma õigust. Z.D ütles, et kõrvaldab ta töölt. Läks koju, 4 - - - - vererõhk tõusis. Läks arsti juurde. Alates 28.aprillist kuni 14.maini oli haiguslehel. 15.mail tuli tööle ja Z.D ütles, et ta on vallandatud. Tema andis Z.D-le samuti raha. Pani raha lauale ja lahkus. Enne vallandamist ei olnud tal mingeid karistusi, ei olnud seletuskirju. V N, kes ütles, et ta valdab inglise keelt, tegeles Z.D jaoks tõlgetega. Sai tõlke eest Z.D-lt 250 krooni. Hiljem tuli politsei ja võttis need 250 krooni ära. Temalt võeti ära kaks 10-kroonist kupüüri. Summale, millist talle ei tagastatud, hagi ei esita. G Š , kes ütles, et tunneb Z.D ammu. Z.D oli üks esimestest, kes hakkas inimeste heaks kirjutama projekte. Hiljem oli Rehabilitatsioonikeskuse juhataja. See oli sotsiaalselt tähtis objekt. Andis tööd 5 inimesele. Töö Keskuses toimus nähtavalt. Z.D andis palju aega ja jõudu, et abistada õnnetuid, kõigest ilma jäänud inimesi. O I, kes ütles, et andis asjas tõetruud ütlused, töötas Sotsiaalabi Arenduskeskuses alates 01.08.2001.a kuni 29.04.2002.a valveadministraatorina. Oli 4 vahetust. Töötasid: tema, B ja abikaasad G. Töötasid 24 tunni kaupa. Keskuses elas 20-25 inimest. Tal oli ka täiendav kohustus vahetada süstlaid. Selle töö eest G andsid neile igakuiselt hüvitist 300 krooni. Tal on raamatupidaja haridus. Ta osutas Z.D projekti järgi raamatupidamisteenuseid. Ta ütles, et tasu saab projekti lõppedes, kuid lahkus töölt enne. Seif oli direktori kabinetis, seifi võti oli Z.D käes.28.märtsil tuli tööle ja G ütles, et Z.D korraldusel teda tööle ei lubata. Teab, et Z.D sai igakuiselt 500 krooni. Talle rääkis sellest M G. Isiklikult nägi, kui M G jagas raha süstalde eest, siis viis raha G. Marina rääkis, et Z.D nõuab seda raha G justkui võimaldatud täiendava töö eest süstalde väljaandmisena. Ta küsis, miks ta annab Z.D-le 500 krooni. Marina vastas, et Z.D nõuab raha võimaldatud töö eest. Temale Keskuses tehtud raamatupidamise eest tasu ei makstud, kui mitte lugeda tasuks banaane ja šokolaadi. Kui ta vallandati, siis kaebas selle otsuse edasi, mitte vallandamise osas, vaid palga maksmisega viivitamise osas. LB, kes ütles, et töötas Sotsiaalabi Arenduskeskuse administraatorina. Ta oskas töötada arvutil. Oskas ka natuke eesti keelt. Täitis raamatupidaja kohustusi. Kuid see ei olnud tema põhitöö. Tegi seda tööd, millist käskis teha Z.D. Oli erinevaid projekte. Vaja oli koostada eelarve asjatundlikult. Ta tunneb G. Nad töötasid valveadministraatoritena. Vahetasid süstlaid. Projekti rahastas M. Tema väljastas süstlaid nagu kõik teised ja sai selle täiendava töö eest G 300 krooni kuus. Teadis, et ka teised administraatorid said selle töö eest tasu. Andis tõepärased ütlused selle kohta, et G rääkis talle, et annab 500 krooni Z.D-le. Teab seda G sõnadest. Teab, et G vallandati. Kuulis, et Marina G suhtes valmistati ka ette vallandamist. Ühel õhtul kutsus Z.D ta kabinetti, et lugeda üle raha. Kabinetis oli koos Z.D-ga G. Luges raha üle. Kupüürid olid erinevad. Luges raha üle, jättis raha lauale ja lahkus. Mingit paberit raha suhtes ei koostanud. Kohtuistungil on avaldatud B ütlused (1.kd, tl 75 lõpp), et M G rääkis, et annab selle raha Z.D jaoks. Nende ütluste kohta B ütles, et arvatavasti selline jutuajamine oli. T F, kes ütles, et töötab sotsiaalhoolduse osakonnas. Pärast Z.Döölt kõrvaldamist ta oli määratud hooldusnõukogusse. Politseist tehti päring 115 inimese kohta, kes olid Sotsiaalabi Arenduskeskuses registreeritud. Tema osakonna ülesandeks oli toimetulekutoetuste maksmine ja seda toetust said Keskuse 15 kuni 26 elanikku. Toetuse pidi saama inimene isiklikult ja see inimene pidi olema Keskuses registreeritud. Temaga pidi olema sõlmitud eluruumi üürileping. Elanik pidi iga kuu tooma kommunaalmaksete arved. Z.D ei olnud dokumendid alati korras. Tegi talle märkusi. Z.D reageeris märkustele emotsionaalselt. Arved olid mõnikord kõrgendatud. Z.D olid Keskuses arvel inimesed, kes nende linnas ei elanud. Z.D-ga oli Keskuse suhtes sõlmitud leping, ta palk oli 2000 krooni ja 500 krooni raamatupidaja töö eest. Mõne aja ta seda raha sai, siis määras endale palga ise. leiab, et Z.D tekitas oma tegevusega 5 - linnale suure kahju. Mõned inimesed said toetust ebaseaduslikult lepingute järgi, millised koostas Z.D. 2003.a mais ta kõrvaldati töölt. Ta ületas oma volitusi. Tegi erinevaid projekte. M andis rea teenuseid, kirjutas taotluse saada luba süstalde vahetamiseks. Seda lubati. Kui nad said aru, et see on linnale kahjulik, siis luba ei andnud. Kuid süstalde vahetamine jätkus. Keskuse, mida juhatas Z.D, projekt oli algatatud Sotsiaalministeeriumi poolt. See ei ole Z.D projekt. Linn oli sellest Keskusest huvitatud. Linn toetas Keskust palgaga. Linna märkustele, et Z.D ei täida Põhikirja, Z.D positiivselt ei reageerinud. T M, kes ütles, et tunneb Z.D kui aktiivset naist. Palus Z.D läbi viia tema Keskuse baasis süstalde vahetamist ja küsis selleks kahte inimest. Z.D pakkus välja G. Tema sõlmis G lepingu, Z.D-ga mingit lepingut tal ei olnud. Z.D-le midagi ei maksnud. G ütles talle kunagi, et maksab süstalde vahetamise eest Z.D-le raha. Ta oli sellest ärritunud, kuid Z.D-lt midagi välja selgitama ei hakanud. Küsis miks ta raha maksab, G ütles, et muidu ta vallandatakse. Mõne aja pärast Z.D helistas ja teatas G vallandamisest. Hiljem kuulis, et G ennistati tööle. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - protokoll (1.kd, tl 24-34), millest nähtub, et M G sai Narva Politseiprefektuurist kupüürid 500, 100 ja 50 krooni summas 3000 krooni, millede numbrid on protokollis fikseeritud. 26.05.2003.a kell 17.25 M G tuli Sotsiaalabi Arenduskeskuse direktori Z.D kabinetti ja väljus sealt 17.35; - 26.05.2003.a läbiotsimsie protokoll (1.kd, tl 39-40), millest nähtub, et Z.D maksis Sillamäel kaupluses „Troika“ kahe 50-kroonise kupüüriga, millede numbrid langevad ühte 50-krooniste kupüüride numbritega, mis olid G poolt saadud politseis; - 26.05.2003.a võetuse protokoll (1.kd, tl 42), milst nähtub, et V N on võetud kaks 100kroonist kupüüri, millede numbrid langevad ühte 100-krooniste kupüüride numbritega, mis olid G poolt saadud politseis; - 26.05.2003.a võetuse protokoll (1.kd, tl 44), millest nähtub, et Z.D annab välja neli 500-kroonist kupüüri, viis 100-kroonist kupüüri, neli 50-kroonist kupüüri, millede numbrid langevad ühte 500, 100 ja 50-krooniste kupüüride numbritega, mis olid Marina G poolt saadud politseis. Protokollis on Z.D poolt kirjutatud tekst: „ annan vabatahtlikult välja raha, mille sain 26.05.2003.a M.G tasuna süstalde vahetamise töö eest 01.03.-05.03“; - võetud kupüüride, tšeki, videokasseti vaatlusprotokoll (1.kd, tl 104-118); - Marina G avaldus politseile (1.kd, tl 3); - 15.05.2003.a käskkiri nr 3 A.G vallandamsie kohta (tl 6); - A.G tööle ennistamise käskkiri (1.kd, tl 261); - politseiinspektor A.V raport (tl 35,36), kes uurija korraldusel jälgis koos Mihhailoviga Sillamäel ringiliikunud inimesi, s.h Z.D, kes läks kella 18.37 paiku kauplusse „T“. Kohtu arvamus Kuulanud ära süüdistatava Z.D , kannatanu M G, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et Z.D süü on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Süüdistava Z.D teod on kvalifitseeritud KarS § 293 lg 2 p-de 1,2 järgi õigesti, et Z.D ajavahemikul 2001.a augustist kuni 2003.a veebruarini võttis korduva 6 nõudega oma kabinetis Sillamäel, Sõtke 8, abikaasadelt G pistist kokku 9500 krooni, 26.05.2003.a kell 17.25 sai samas M G raha summas 3000 krooni. Kohus leiab, et ajal kui Z.D pani toime talle inkrimineeritud teod, ta oli KarS § 288 mõttes ametiisik, talle olid antud iseloomulikud ülesanded, s.o vastavalt lepingule olid talle pandud KarS § 288 mõttes haldamis-ja järelevalve ülesanded. Tema kohustuseks oli rahaliste vahendite õige kasutamise otsustamine, aga rahalised vahendid olid talle antud kasutamaks seoses tema ametiseisundiga. Kohus leiab, et Z.D oli isik, kes organiseeris rahaliste vahendite liikumist ja kelle käsutusse rahalised vahendid olid antud, täitis oma ametikohustusi Sillamäe linnas mittetulundusühingu Sotsiaalabi Arenduskeskuse direktorina. Ametiisiku mõiste koosneb kahest elemendist: ametikohast ja haldamis-, järelevalve ja juhtimisülesannetest. Ametiseisund näeb ette antud isiku pädevust, s.o volitusi võtta kolmandate isikute suhtes vastu otsuseid või õiguslike tagajärgedega tegusid või võtta osa otsuste formeerimisest. Z.D oli võetud tööle Keskuse direktorina 02.01.2001.a töölepingu nr 5 alusel (1.kd, tl 95). Peale selle oli 06.10.2000.a otsusega kantud Mittetulundusühingute seaduse § 76 ja Ärikoodeksi § 53 alusel Lääne-Viru Maakohtu registrisse mittetulundusühingu Sillamäe Sotsiaalabi Arenduskeskuse juhatuse liikmena 81.kd, tl 93-94). Kohus leiab, et Z.D kui Keskuse direktor täitis kõiki ametiisiku kohustusi, kuna ta esitas regulaarselt aruandeid materiaalsete väärtuste liikumise kohta linnavalitsusele. Keskus Z.D juhtimise all oli seotud linna asutustega Punane Rist ja AS M S. Korruptsioonivastase seaduse § 4 järgi on ametiisik riigi või kohaliku omavalitsuse ametnik, tema ülesandeid täitev koosseisuline teenistuja, samuti muud Korruptsioonivastase seaduse §s 4 lg 2 loetletud isikud. Ametiisiku mõiste laieneb ka kõikidele eraõiguslikus juriidilises isikus töötajatele. Seetõttu saab öelda, et ametiisikuteks on kõik Korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud isikud, ka eraõiguslikus juriidilises isikus töötajad, kellel on ametiseisund ja kellele on pandud KarS §-s 288 loetletud ülesanded. Riigikohus märgib oma otsuses nr 3-1-1-118-06, et KarS §-s 293 sätestatud kriminaalkorras karistatav tegu on ametiisiku poolt ausalt töötamise nõude rikkumine. Ametiisikut karistatakse nõustumise eest võtta vastu talle lubatud vara või muud soodustused vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime ametiseisundit kasutades seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Pistise lubamisega nõustumisel või selle vastuvõtmisel on küllalt ekvivalentsussuhtest. Ametiisiku teod peavad olema vastutasuks tehtud või edaspidi tehtavatele tegudele: see on pistise andjale tegelikuks või sisuliselt tasutud vastastikuseks teeneks, pistise saajale, s.o ametiisikule, tasutud või tasutav teene. KarS § 293 järgi pistise võtmise kuriteokoosseisu moodustab ametiisiku õiguspärane tegu pistise andja huvides, või selle toime panemata jätmine ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega. Ametiisiku poolt pistise vastuvõtmine – lubadus anda vara või muid soodustusi vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime ametiseisundit kasutades seadusega lubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Pistise vastuvõtmine moodustab seadusega lubatud teo 7 toimepanemise pistise andja huvides või edaspidi vastutasu saamise sellise teo toimepanemise eest. Lähtudes kriminaalasja materjalidest Keskuse direktor kui ametiisik ei valalnda G valveadministraatorite töökohalt, vaid lubab G tegeleda Keskuse ruumides süstalde vahetamisega ja preservatiivide väljaandmisega, nõudes, et talle antaks igakuiselt pistist rahaliselt alguses 500 krooni, siis 1000 krooni, vastasel juhul lubas nad vallandada. S.o ametiisik pani toime seadusega lubatud teo ainult seetõttu, et talle lubatakse ja ka antakse selle eest vastutasu. Lähtudes kriminaalasja materjalidest Sotsiaalabi Arenduskeskuse valveadministraatorid M ja A G sõlmisid Z.D soovitusel Narva narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsioonikeskuse „Sa ei jää üksi“ esindaja T M lepingu, et alates 01.07.2001.a mõlemad alustasid tööd volontääridena Sillamäe süstalde vahetamise ja preservatiivide väljastamise punktis, mille asukoht oli Sotsiaalabi Arenduskeskuses. Enne kohakaasluse alusel töö alustamist M sai Z.D-ga kokkuleppele, et Aleksandr ja Marina G hakkavad süstlaid vahetama nimetatud Keskuses Sillamäel, Sõtke
2. Seejuures ei sõlmitud kirjalikku lepingut, seda kinnitasid tunnistaja M ja süüdistatav Z.D. Samuti ei lepitud kokku, millistel tingimustel Narva asutuse volontäärid oma töö Sillamäe Keskuses organiseerivad. Z.D-le oli kasulik, et süstalde vahetuspunkt asub nimelt Sõtke 8, see tõmbas rohkem nii Sotsiaalameti kui ühiskondlike organisatsioonide tähelepanu. Tegelikult oli Sotsiaalabi Arenduskeskuse eesmärk töötada kindla elukohata isikutega, osutada abi ametlike dokumentide vormistamisel nende legaliseerimiseks ja sotsiaalabiosakonnast toimetulekutoetuse saamiseks. Tunnistaja M ütles, et Z.D M keskusest palka ei saanud. 2002.a suvel sai M juhuslikult M G teada, et ta maksab Z.D-le. Tunnistaja ütlustest nähtub, et M ei sõlminud Z.D-ga ega ka Sotsiaalabi Arenduskeskusega mingeid lepinguid ruumide andmise kohta eesmärgil vahetada süstlaid. Samuti on tunnistaja ütlustest näha, et Z.D vallandas A G nimelt seetõttu, et raha ei makstud. Peale selle ei esitanud Z.D M statistikat, kuna see oli G kohustus. Kohus tuvastas, et Sotsiaalabi Arenduskeskuse ja M Keskuse vahel tööalaseid kontakte ei olnud ega saanudki olla. Z.D mingeid korraldusi ei täitnud ja selles suunas talle projekte ei antud. M Keskusel ei olnud Sotsiaalabi Arenduskeskusega midagi tööalaselt ühist. Tunnistaja B ütles, et töötas administraatorina ja kokkuleppel raamatupidajana. juhtkond ei reguleerinud B raamatupidajaks vormistamise küsimust. M ja A G palvel oli nõus 300 krooni eest kuus vahetama süstlaid ja andma välja preservatiive, s.o aitama G. Ta teadis, et Z.D nõudel G talle iga kuu 500 krooni. Tunnistaja kinnitas ka, et Aleksandr G oli vallandatud seoses konfliktiga. Õige vallandamise põhjuse sai teada Marina G. Töövaidluskomisjoni otsusega oli G ennistatud tööle seoses ebaseadusliku vallandamisega. Tunnistaja B ütles ka, et 26.05.2003.a Z.D kutsus ta koputusega vastu seina enda juurde kabinetti, kus oli Marina G ja palus üle lugeda raha, kuid ei selgitanud, mis raha see on. Üleloetud raha jättis lauale. Peale selle ütles, et üks seif oli Z.D kabinetis ja selle seifi võti oli ainult Z.D. Selles seifis B dokumente ega raha ei hoidnud. Tunnistaja F ütles kohtuistungil, et mittetulundusühing Sillamäe Sotsiaalabi Arenduskeskus oli moodustatud 2000.a töötamiseks suure hulga inimestega – üksikemadega, kodututega, vanglast tulnutega, asotsiaalidega, kellel puudusid dokumendid, alkohoolikutega. 8 Pärast Z.D töölt kõrvaldamist Keskuse hooldusnõukogu avastas palju „surnud hingi“. Arvel oli 113 inimest, suurem osa neist ei olnud sillamäelased. Keskuse Põhikiri nägi ette, et Keskus annab ajutist peavarju hädasolijatele, kuid see sai nende alaliseks elukohaks. Keskuse dokumendid olid korrast ära. Esitati täiesti valesid andmeid selle tegevuse kohta. 15.05.2003.a käskkirjaga nr 3 oli vääritu käitumise, mis oli vastukäiv üldkasutatavatele kõlblusnormidele ja mis diskrediteerisid tööandjat, eest vallandatud A G, aga selgitada, milles vääritu käitumine seisnes, Z.D ei suutnud. M G 16.05.2003.a avalduse alusel Narva Politseiprefektuurile oli algatatud kriminaalmenetlus KarS § 293 lg 2 p 2 tunnustel- pistise väljapressimine. Avalduses on öeldud, et alates 2003.a märtsist otsene ülem Z.D pressib M G välja raha summas 3000 krooni selle eest, et G säilitaks oma töökoha, vastasel juhul ähvardab M G vallandamisega ning tema abikaasa A G keeldus seda summat maksmast ning 15.05.2003.a ta vallandas A.G ning ähvardas vallandada ka avaldaja, kui talle 3000 krooni üle ei anta. M G ja A G andsid kogu uurimise ajal ühesuguseid ütlusi nii tunnistajatena kui ka süüdistatavatena. Kohtuistungil on kriminaalasi nende suhtes lõpetatud ja seoses sellega muutus nende menetlusstaatus. MG ütlusi kannatanuna ja A G ütlusi tunnistajana on kohtu poolt kasutatud tõenditena. Süüdistatav Z.D ütles kohtuistungil, et uurija veenis teda süüd enda peale võtma ja ta tegi seda rumalusest. Süüdistatava versioon on ümber lükatud kohtuistungil vaadatud videokassetiga. Samuti on ümber lükatud süüdistatava ütlused selle kohta, et B jootis M G pärast raha üleandmist palderjaniga, kuna B ega M.G seda ei kinnitanud, andsid vastupidised ütlused. seetõttu kohus suhtub kõikidesse süüdistatava ütlustesse kriitiliselt võttes arvesse kõiki kohtuliku uurimise poolt saadud tõendeid kogumis. 26.05.2003.a operatiivtoimingute protokolli alusel on käesoleva kriminaalasja raamides läbi viidud erakorraline operatiivtoiming – kuriteo imitatsioon vastavalt Jälitustegevuse seaduse § 16 lg
3. Seega Z.D isikuna oli kohustatud oma ametiseisundi tõttu hoiduma süüdistuses kirjeldatud tegudest ja tegema ettenähtud tegusid. teod seisnesid selles, et M ja A G andsid isiklikult Z.D-le nõutavaid rahasummasid vastutasuks selle eest, et direktor neid ei vallandaks, annab võimaluse töötada neil Keskuses edasi valveadministraatoritena, kuna nimelt nendega oli M sõlmitud leping. Z.D ei olnud õiguslikku alust vallandada nad volontääride ametist, kuna nende kohustus süstalde vahetamisena ja preservatiivide väljastamisena oli neile pandud teise tööandja M poolt. Tunnistajad B, I ja M kinnitasid fakti, et nad teadsid G sõnadest Z.D poolt šantaažiga raha väljapressimisest. Kohus leiab, et Z.D väited ja tema poolt ütluste andmine sisuliselt asja kohta on vasturääkiva iseloomuga, väheveenvad ja raha nõudmisel on omakasu iseloom. Pealegi katsub Z.D panna oma süüd teistele isikutele, s.o tahab hoiduda vastutusest toimepandu eest. Kohus leiab, et Z.D väited nagu ta oleks usaldanud uurijat ja ei saanud situatsiooni tõsidusest aru, on samuti väheveenvad. Kohus leiab, et fakt, et Z.D pani teadlikult ja korduvalt toime teod, mis olid suunatud sellele, et tema ametiisikuna nõudis, ähvardades G vallandamisega, anda talle igakuiselt pistist 500 krooni võimaluse eest töötada Sotsiaalabi Arenduskeskuses valveadministraatoritena. Selle tagajärjel Z.D sai ajavahemikul 2001.a augustist kuni 2003.a veebruarini oma kabinetis G 9500 krooni. 9 Z.D otsene tahe panna toime õigusvastased teod määratleb tema suhtumise toimepandud teosse. Kohus leiab ka, et Z.D EV kodakondsuse puudumine ei anna alust mitte lugeda teda ametiisikuks. Karistuse määramise otsustamisel kohus võtab arvesse, et Z.D oli pensionär, kuid see ei seganud teda esitamast oma kandidatuuri Keskuse direktori ametikohale ilma elementaarsete oskusteta organiseerida tööd sellistes asutustes ja ilma vastavate teadmisteta raamatupidamise suhtes. Vaatamata Z.D tegude korduvale ja püsivale iseloomule, ei ole linnale ega riigile tekitatud raskeid tagajärgi. Kuid tagamaks üld-ja erapreventiivsust kohus peab vajalikuks määrata Z.D-le karistuse vangistusena KarS § 73 kohaldamisega. Samal ajal kohus peab vajalikuks kohaldada tema suhtes täiendavat karistust võtta ära õigus olla teatud ametikohtadel avalikus teenistuses või kohaliku omavalitsuse organites. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et Z.D varem kohtulikult karistatud ei ole, väärteovastutusele võetud ei ole, eelmistelt töökohtadelt iseloomustused väga head, võttis Sillamäel osa mittetulundusühingu „Üksikvanemate liit“ organiseerimisest. Süüdistatava Z.D karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 311-
4. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt Tõlk