1-07-3129\6

(07231600371)Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlgid Ringkonnaprokurör Kaitsja Sirje Luga Anneli Helmann, Valeri Helmar Leelet Kivioja Dmitri Školjar Kriminaalasi L.I süüdistuses KarS § 328 lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi üldmenetluses Süüdistatav L.I , elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, kõrgharidusega, emakeel –vene keel, töökoht Balti Laevaremonditehas, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – pole valitud, kuna viibib XXX Vanglas Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, prokurör ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 306, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada L.I KarS § 328 lg 1 – 25 lg 1,2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 21.05.2007.a. Tõkend – pole kohaldatud. Välja mõista L.I-lt riigituludese sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasu summas 743,40 krooni. Menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB EÜP, viitenumber XXX. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK L.I on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 12.01.2007.a. kella 16:00 paiku Tallinnas, Liivalaia 24 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ees peale kohtumääruse teatavaks saamist selle kohta, et tema kui rahvusvaheliselt tagaotsitava isiku suhtes on rakendatud vahistamist ja ta kuulub Vene Föderatsioonile väljaandmisele varem toime pandud kuritegude eest, rebis end teda konvoeerinud Keskkriminaalpolitsei politseiinspektor Jüri Serman’i haardest vabaks ja põgenes kohtumaja eest joostes üle Liivalaia tänava. Vahialune L.I tabati veidi hiljem Keskkriminaalpolitsei politseiinspektor Jüri Serman’i ja politseijuhtivinspektor Enrik Luts’u poolt pärast kahe hoiatuslasu tegemist Enrik Luts’u poolt. Seega pani L.I oma tegevusega toime KarS § 328 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vahi alt põgenemise katse. Kohtuistungil kinnitas L.I, et on süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi. L.I seletas kohtuistungil, et kuna ta on varem kohtulikult karistamata, politseiga pole tal varem probleeme olnud. Siis kui teda liikluspolitsei pidas kinni ja käed pandi raudu, viidi Rahumäele. Talle selgitati, et ta on rahvusvaheliselt tagaotsitav, sellest tekkis tal emotsionaalne pinge. Kui teda viidi Liivalaia kohtumajja, teatati, et teda antakse Venemaale välja seoses seal toime pandud kuritegudega. Liivalaia kohtumajast väljumisel olid tema kõrval prokurör, kaitsja ja üks konvoeerija - politseitöötaja, teine konvoeerija-politseitöötaja jäi kohtumajja kellegagi rääkima, siis otsustas ta põgeneda, jooksis üle Liivalaia tänava, Tatari tänavat pidi kuni Tatari-Sakala tänavate ristmikuni. Konvoeerijad jooksid talle järgi. Ta sai aru, et paneb selle põgenemisega toime kuriteo. Siis nägi, et Sakala tänaval asuva Balti Sepiku poolt tuleb Falcki auto, kust väljusid kaks turvameest, ta vahetas nendega paar sõna ja siis jõudsid talle järgi ka tema konvoeerijad, kasutasid tema vastu jõudu, kuigi tema siis vastupanu ei osutanud, käed tal pandi raudu ja teda viidi Rahumäele. Ristmikul peatus, kuna ei tahtnud toime panna kuritegu. Tunnistaja Enrik Luts Keskkriminaalpolitsei komissar seletas kohtuistungil, et seoses Venemaa poolt tagaotsimisega oli 12.01.2007.a. kinni peetud L.I , see oli reedene päev, kinni teda pidas Liikluspolitsei. Peale kinnipidamist oli L.I viidud Lõuna politseiosakonna arestikambrisse, kuna tema oli tagaotsimise initsiaator, siis tema vormistas L.I-le kinnipidamisprotokolli, tutvustas kinnipidamisprotokolli L.I-le allkirja vastu. Kinnipidamisest oli informeeritud Riigiprokuratuur, sama päeva teisel poolel oli kokkulepitud aeg ja L.I oli toimetatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja väljaandmisvahistuse küsimuse arutamiseks. L.I oli suhteliselt rahulik, kui sai teada, et teda hakatakse vahistama, kuigi oli vist stressis, kuna seljas olnud pusa oli rebitud. Kohtumajas, väljudes kohtuniku kabinetist peale teada saamist, et teda vahistatakse seoses Venemaale väljaandmisega, oli L.I šokis, rääkis advokaadiga, teatas, et tema ei taha minna Venemaale. Kohtumajast väljumisel oli L.I kahe politseitöötaja vahel, paarimees J.Serman hoidis L.I käest kinni. Kui ta jäi mõneks hetkeks prokuröriga vestlema, ootamatult rebis L.I end paarimehe käest lahti ja põgenes üle Liivalaia tänava Tatari tänavale. Koos paarimehega jooksid nad L.I-le järgi, nende vahe L.I-ga oli umbes 15 m. Nad karjusid, käskisid L.I seisma jääda, kuid ta ei reageerinud ning jätkas jooksmist. Siis oli ta sunnitud tegema kaks hoiatuslasku oma teenistusrelvast, siis vist jõudis L.I-le kohale ja ta jäi seisma Sakala tänava ristmikul. J.Serman käskis L.I seina äärde võtta, L.I ütles, et laske maha mind, Venemaale ma ei lähe. Nende kõrvale jõudis Falcki patrullauto, nad hakkasid L.I-le käeraudu peale panema, L.I rabeles, osutas vastupanu, Falcki autost tulid turvamehed, küsisid, kas on abi vaja. Jälitasid L.I 500-600 m. Tunnistaja Jüri Serman Keskkriminaalpolitsei politseijuhtivinspektor seletas kohtuistungil, et 12.01.2007.a. konvoeeris ta koos Enrik Lutsuga Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja L.I vahistamise küsimusega seotud istungile. Peale teada saamist, et teda vahistatakse seoses Venemaale väljaandmisega, kohtumajast väljudes välisukse juures rebis L.I end lahti ja alustas jooksmist karjudes vene keeles:”ne pojdu v tjürmu”. L.I jooksis üle Liivalaia tänava Tatari tänava suunas, ta järgnes L.I-le, jooksis samuti üle tee liikunud autode vahelt, karjudes samal ajal: “Seis! Politsei”, talle järgnes ka paarimees Luts. Ka Luts karjus peatumiskäsklusi, kuid L.I ei reageerinud. Nad jooksid umbes 50-60 m, kui tema taga Luts tegi esimese hoiatuslasu õhku, ka temal oli teenistusrelv käes, kui kuna tema ja L.I vahe oli kõigest 10-15 m, ta ei tahtnud tulistada. Nad jooksid kogu aeg karjudes: “Seis! Tulistan!”, L.I vastas, et tulistage jah, isegi ütles, et laske mind maha, vangi ma ei lähe. Siis L.I jäi seisma, hingeldas raskelt, palus end maha lasta. Nad andsid talle käsklusi nii vene kui ka eesti keeles, et ta võtaks seina äärde, käsklustele L.I ei allunud, osutas väikest vastupanu. Kui nad otsustasid L.I-le käerauad peale panna, tar abeles, nende kõrval peatunud Falcki autost küsisid turvamehed, kas on abi vaja. Kaks Falcki turvameest aitasid L.I-le käerauad peale panna ja nad hakkasid kohtumaja poole tagasi minema. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on L.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 328 lg 1 – 25 lg 1,2 järgi. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest oli 12.01.2007.a. kinni peetud Tallinnas Rahvusvahelise kriminaalpolitsei organisatsiooni Moskva Osakonna (Interpol Moskva) poolt rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud L.I , kelle suhtes on Permi linna Motovilihinski rajooni kohus 28.10.2005.a. välja andnud vahistamismääruse. Samal päeval 12.01.2007.a. toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas eeluurimiskohtuniku juures istung, mille käigus oli rahuldatud Riigiprokuratuuri poolt esitatud taotlus ning kohtumäärusega oli kohaldatud L.I suhtes väljaandmisvahistust 40 päevaks , so. kuni 20.02.2007.a. väljaandmismenetluse tagamiseks vastavalt Väljaandmise Euroopa konventsiooni art 16 lg 4 (t.l. 21-23). Istungile oli toimetatud L.I , kes istungil palus jätta esitatud taotluse rahuldamata ning teda mitte vahistada. Kohtumäärus tema suhtes väljaandmisvahistuse kohaldamise kohta oli L.I-le allkirja vastu tutvustatud ning ta sai endale ka määruse ärakirja, juures oli ka tõlk. Seega teadis L.I , et tema on kriminaalmenetluse tagamiseks vahi alla võetud ning teades seda otsustas ta vahi alt (saatemeeskonna valve alt ) põgeneda. Seda ei eitanud kohtuistungil ei L.I ise, seda kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad J.Serman ja E.Luts. Subjektiivsest küljest pani L.I kuriteo toime otsese tahtlusega, kusjuures pole oluline, millisel motiivil ta otsustas põgeneda. Tunnistajad J.Serman ja E.Luts seletasid kohtuistungil, et juba kohtumajas peale teada saamist, et teda vahistatakse, rääkis L.I, et tema Venemaale vanglasse minna ei soovi, ta oli stresssis, rebis oma pusa lõhki, oli silmnähtavalt šokis, kuid esialgu käitus rahulikult. Alustades põgenemist, joostes üle Liivalaia tänava karjus L.I: “ Ne poidu v tjürmu (ei lähe vanglasse)”. Nagu selgus tunnistajate ütlustes ja seda ei eitanud kohtuistungil ka L.I ise, et ta jätkas põgenemist ka peale korduvaid politseitöötajate poolt antud käsklusi :”Seis, politsei” , teda jälitanud politseitöötajad olid sunnitud isegi tegema kaks hoiatuslasku õhku, jooksu pealt L.I karjus teda jälitanud tunnistajatele, et vanglasse ta ei lähe, isegi palus end maha lasta. Tunnistaja E.Luts kohtuistungil seletas, et tema arvates jäi lõpuks L.I seisma just peale teise hoiatuslasu tegemist, nad olid selleks ajaks teda jälitanud umbes 500-600 m, olid jõudnud praktiliselt Sakala tänava ristmikuni, vahemaa oli umbes 1015 m. Selles osas tunnistajate ütlused ühtivad. Tunnistaja J.Sermani hinnangul jäi L.I seisma väsimusest, kuna oli spurtinud juba piisavalt pika vahemaa. Kohtunik ei nõustu kaitsja arvamusega, et L.I tegevust tuleb käsitleda loobumisena süüteokatsest, kuna vastavalt KarS § 40 lg 3 isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Antud juhul aga L.I otsustas loobuda põgenemiskatsest asjaolude sunnil, kuna olid tehtud hoiatuslasud, tema ja tema jälitajate vahemaa vähenes 10-15 meetrini, Balti Sepiku poolt lähenes talle Falcki patrullauto. Samuti seletasid tunnistajad E.Luts ja J.Serman, et ka peale seda, kui nad olid jõudnud L.I-ni, käskinud tal seista näoga vastu seina, jätkas ta aktiivset vastupanu, rabeles ka ajal, kui nad püüdsid talle käerauad peale panna, seda aktiivse vastupanu fakti kinnitab ka asjaolu, et sellel ajal kui nad püüdsid rabelenud L.I-le käerauad peale panna, küsisid nende juures peatunud Falcki patrullauto meeskonna liikmed, et kas nendel on abi vaja. Seega hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab kohtunik, et antud juhul ei ole tegemist süüteokatsest vabatahtliku loobumisega vaid L.I poolt oli toime pandud vahistatu põgenemise katse ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 328 lg 1 – 25 lg 1,2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik L.I süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.I on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, teda süüdistatakse teise astme kuriteo katse toimepanemises, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tema suhtes on kohaldatud väljaandmisvahistust, kuna tema suhtes on Venemaal menetluses kriminaalasi, mille raames teda süüdistatakse kelmuses, seega süüdimõistmisel teda võib ees oodata kuni 6 aastane vangistus. L.I suhtes tuleb karistuseks mõista reaalse vangistuse, mi saga ei pea olema pikk, kuna kuritegu jäi katse staadiumisse ja ta on varem EV territooriumil kriminaalkorras kohtulikult karistamata. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik