Obsah (12)

§ 121§ 424§ 74§ 75§ 2§ 3§ 32§ 65§ 69§ 56§ 57§ 58

Ärakiri 1-08-10693 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11. ja 14. november 2008 Haapsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2008. a Haapsalu

§ 121

järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav S.I – elukoht *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, ühel korral kriminaalkorras karistatud: 07.01.2008 Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

järgi 2 kuu vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 18-kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud:1)15.10.2002 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 747 alusel mõisteti rahatrahv 600 krooni (tasutud); 2) 14.02.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7419 , LKindlS 661 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 9 000 krooni (tasutud); 3) 19.04.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 74 1 lg 2, LS § 7435 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 6 000 krooni (tasutud); 4) 07.09.2006 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS 74 7, LS § 7419 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 14 040 krooni (tasutud) ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuud. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Ruth Sild RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista S.I

§ 121järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.

2.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 7 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 07.01.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 2 kuulise vangistuse võrra, mõista S.I'ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 5, § 69 alusel asendada S.I 'ile mõistetud 9 kuune, s.o 270 (kahesaja 2 seitsmekümne) päevane vangistus üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi. Määrata, et 540 tundi üldkasulikku tööd tuleb S.I poolt ära teha 18 (kaheksateist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata, et S.I teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.

elama oma alalises elukohas *; 4.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Kui S.I hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui S.I paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
6. S.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni üldkasuliku töö teostamisele asumiseni peale kohtuotsuse jõustumist, seejärel tühistada.
7. Välja mõista S.I 'ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
8. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-08-10693 ning nõude liik - sundraha, kaitsjatasu, koopiate tasu)/: - sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 3 917 (kolm tuhat üheksasada seitseteist) krooni 60 senti; - koopiate tegemise kulu 97 (üheksakümmend seitse) krooni 80 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
9. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS 3 S.I'i süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles grupis T L 07.03.
10. a kella 20.30 – 21.00 vahelisel ajal Lääne maakonnas Taebla vallas Nigula külas korterelamute juures kallale alaealisele A L, keda kõigepealt viskas õllepudeliga vastu selga, ning seejärel, peale seda, kui T L oli löönud kolmel korral kannatanut rusikas käega näo piirkonda, raputas A L kätega õlgadest kinni hoides, seejärel lõi A L jalad alt ning kui A. Loli kukkunud, peksis maas lamavat kannatanut jalgadega 6-8 korda kõhtu ja rindkere piirkonda ja kui kannatanu peale peksmist püsti tõusis, lõi viimast kahel korral jalaga kehapiirkonda, tekitades sellise tegevusega A L tahtlikult füüsilist valu ning mitteeluohtliku tervisekahjustuse – *. Sellise tegevusega pani S.I toime teise inimese löömise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tl 105-106 on 13.05.2008 Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi M. Ulla kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, mille kohaselt on KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalmenetlus T L suhtes, pannes talle kohustuse tasuda 2 500 krooni riigituludesse 01.09.

1. Tl 118 on tõend selle kohta, et Tiit Loorits on 2 500 krooni tasunud. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav S.I andis kohtus ütlusi, 07.03.08 õhtul saabus koju viis või kümme minutit peale
2. Tuli töölt - Taeblas tuttavate juures aitas vannitoa seina laduda ja pereema tõi autoga koju. Kuna järgmine päev oli naistepäev tulekul, siis tegid grilli, et 08 ei ole niikuinii aega omavahel olla. Olid väljas - tema, * M T, naaber T L oma *. Eelnevalt ei olnud tarvitanud alkoholi. Aga oli mõni õlu ja oli just õlle lahti võtnud ja võib-olla paar janu oli teinud kui maja nurgas oli mingi tumedam mats ja Opel Astral hakkas signalisatsioon tööle. Liikusid T. L maja otsa suunas, kus see Astra seisis ja sealt kaks tumedat kuju jooksid maja otsast üle asfaltplatsi metsa. Algul kedagi ära ei tundnud. Sai hüütud, et tulge tagasi, aga null reaktsioon ja läks mööda asfaltteed eemaloleva maja külge, et kui peaksid sealt välja tulema, et siis saavad teada, kes nende arvates autot peksid. See moment ei vaadanud, kas autol oli midagi viga. Seal ees pool on neli maja, kaks maja ja kaks maja, tema maja on kõige viimane. Jõudsid neljanda maja ette, siis nägi kui üks kogu metsast välja tuli, soovitas tal seisma jääda, aga ta pani jooksu, teda kätte ei saanud ja läks oma maja juurde. Õllepudeliga teda ei visanud, õllepudel oli näpu vahel, aga see kukkus jooksmise ajal maha. Seisis oma maja otsas ja ootas millal T. L tagasi tuleb ja siis selgus, et T. L on leidnud ühe noormehe üles, kelleks osutus A L, kelle oli ta oma vanaema trepikoja juurest leidnud. T. L tõi selle noormehe maja juurde, läks neile vastu. T. L hoidis teda turjast kinni, tema ise võttis ka teiselt poolt natist kinni, kas kraest või õla pealt, turja pealt. T läks eemale, tema oli suht ärritunud, haaras noormehel õlgadest ja raputas tugevalt õlgadest kaks – kolm korda. №ormees ei teinud midagi. Küsimuse peale, et mis nad seal autode juures tegid, vastas A. L talle, et lollusi tegid. Muud noormees ei rääkinud. T. L oli eemal ja ei oskagi öelda, mis ta siis tegi. M. T seisis veidi maad eemal ja mingi hetk ta vist hüüdis, et see on A, see on alaealine. A F oli trepikoja ees. See noormees tema kõrval oli ta püsti. Ei oska öelda, kas ta kuskil mujal kukkus pikali - sellest momendist kui ta tema eest ära jooksis ja T ta tema juurde tõi, selle kohta ei oska vastust anda, ei näinud, mis vahepeal võis toimuda. Ei ole A. L kõhuli näinud. Lasi poisi lahti, ise läks maja juurde tagasi ja poiss lahkus. Sündmused kokku alates signalisatsiooni tööle hakkamisest kuni A L lahkumiseni kestsid maksimum 20 minutit kuni pool tundi. Pigem 20 minuti ringis. Kui T. L poisi maja juurde tagasi tõi, siis A. L oli maja juures mitte üle 5 minuti, pigem vähem. Ei pannud sel õhtul A. L vigastusi tähele, väljas oli hämar ja väidetav rindkere vigastus ei paistnud riiete alt välja. Ei löönud A. L jalgadega. Ei löönud A.. Kui oleks A. L 10 korda jalaga löönud rindkeresse, olid metallotstega saapad, siis oleks tal ribid katki olnud. On esimesest tunnistusest väitnud, et ei ole A. L löönud. Peale raputamise mingit muud kehalist kontakti ei ole olnud. Ei oska öelda, miks A. L rindkere valus oli, sest tema ei ole A. L löönud. Ei ole A. L rääkinud, ei ole temaga kohtunud. Küsis H 4 Ve juures, A. L käest, kas lõi teda, A. L ütles, et ei löönud. See oli järgmisel hommikul, poisid istusid kõrvuti toolidel. K T sel õhtul ei näinud, kuna nad on sõbrad, siis võis arvata, et nad olid koos. Autodega on enne ka probleeme olnud - küll on jutid peale tõmmatud, sellel opelil on signalisatsioon ennegi tööle hakanud, aga võivad ka kassid olla, see on selline pime maja ots kah. Seda sündmust nägid T L, M. T, A. V. Samas ka need võisid näha, kelle aknad on sinna poole. Töötab *. Rahalised karistused on tasutud. On katseaeg. mis kulgeb normaalselt, iga kuu käib märkimas, juhtimisõigus on taastatud, programm on täidetud, trahvid on makstud. See lause uurijale, et oli juba enne janu pärast kaks õlut ära joonud võis tulla sellest, et tegelikult mõtles, et sündmuste käigus oli joonud ära paar janu õlut, sest töö juures ei joo üldse tilkagi. Oli just õlle lahti teinud. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Raputamist ja valu tekitamist kahetseb. Kannatanu A L andis kohtus ütlusi, et 07.03.08 oli oma * juures külas koolivaheajal Nigulas. Käis koos sõbra K T väljas. Tuli Nigulasse, siis läksid Nigula noortekeskusesse, seal olid õhtuni, siis läksid K poole, siis hiljem mõtlesid, et lähevad lihtsalt välja jalutama - kella kaheksa paiku. Lõõpisid üksteise kallal, siis nagu nalja pärast, K pani talle jala taha ja koperdas, tahtis K kätte saada, et talle tagasi teha. Siis seejärel hakkasid metsa poole jooksma, tahtsid alguses sinna minna. Olid mõlemad kained. Enne metsatukka, kus hakkasid minema, oli S.I maja ja maja nurgas seisid autod. K jooksis autode vahele ja nii oli teda siis raskem kätte saada, seejärel K tegi ühe tiiru ümber auto ja teise tiiru ajal tõukas K ja K lendas mööda auto esikapotti, käega niimoodi ja auto signalisatsioon hakkas tööle. Seejärel ehmusid ja jooksid metsa poole. Metsas seisid, ta ei pannud S.I ega kedagi tähele ja siis K ütles, et Urmas ja need on seal. Nägi ka neid ja sai aru, et nad olid alkoholijoobes ja ei tahtnud nendele jalgu jääda. Siis jooksid paksu metsa sisse, K kadus pimedas silmist, ise oli natuke aega ja teisest metsatukast tuli välja ja seal jooksis S.I talle vastu. Kui S.I talle vastu jooksis, siis sai ta eest mõnda aega ära joostud, S.I jooksis talle järgi ja siis tundis, et miski lendas vastu selga, siis sai aru, et see oli Urmase poolt visatud õllepudel. Teab, et see oli pudel, sest nägi pärast kui see talle vastu selga lendas, kuidas pudel purunes maas. See oli ühe korterelamu maja taga. Kui metsast välja jooksis, siis jooksis maja tagant veel läbi ja seal ta viskaski. See oli peale seda, kui oli metsas peidus juba ära olnud. Ei tea, kui kaugel S.I oli, ei vaadanud selja taha. Riided õllega ei määrdunud. Ei tea, kas keegi seda pudeliga viskamist ka pealt nägi, ei jõudnud kuhugi vaadata, jooksis eest ära. Aga U. S.I jooksis talle järgi ja sellest sai aru, et S.I teda viskas. Sellest valu ei saanud. Seejärel jooksis enda vanaema maja poole, seejärel läks trepi juurde pimedasse nurka, aga siis tuli välja kusagilt T L, keda ennem ei märganud, et ta neid taga ajab. T. L surus ta nurka, võttis hõlmast kinni ja lõi kolm lööki vastu nägu rusikaga. Seejärel tuli ka S.I sinna, võtsid kratist kinni tal ja hakkasid vedama mõlemad auto poole. Siis T. L lasi lahti ja ise ta läks eemale ja Urmas jäi temaga sinna. Urmas pigistas kaela, sundis kummardama, seejärel küsis, et mis ta seal autode juures tegi niimoodi. Ei vastanud talle, siis märkamatult lõi S.I tal oma jalaga jalad alt ära ja ta kukkus selili maha. Siis kui pärast maas oli, siis S.I lõi kuskil kaheksa lööki talle ribidesse jalaga. See aeg S.I * ütles, et Urmas, lapsi ei lööda, siis tõusis püsti, läks natuke Urmasest eemale ja siis võttis S.I uuesti turjast kinni, kui sai mõned sammud temast eemale, hoidis kaelast kinni ja lõi jalaga kaks korda kõhtu. Siis tuli T. L ja ütles, et Urmas, jäta nüüd. Urmas läks siis eemale ja T L küsis üle, et mida me tegime siin autode juures. Vastas, et ei teinud siin mitte midagi. Siis seejärel T ütles, et tahad, ma kutsun praegu politsei. Ütles, et ei ole vaja, sest ise oli šokis seal. Seejärel ta ütles, et mine nüüd koju ja et ma enam sind siin maja ümbruses rohkem ei näeks. Kui hakkas liikuma, oli peaaegu vanaema maja juures, siis K ema hüüdis ta nime. Ei teinud siis välja ja läks koju vanaema juurde. Tuppa tulles vanaema pani tähele, et põsk on löögi saanud, et põsk on punane. Vastas talle, et see on palli poolt, et pall lendas vastu nägu. Siis vanaema märkas ka, et jope oli must. Siis mõned päevad hiljem, kui läks kooli, peale kooli nägi S.I kaubamaja ees, hakkas tast mööda minema ja tema ütles, et oota, ära mine, räägime. Siis S.I 5 ütles, et saaks kuidagi kokkuleppele, et võtaks avalduse tagasi, et annaks valurahad. Seejärel vastas, et ei tea midagi öelda, et peab oma vanematega läbi arutama, siis ta lahkus. Nii see asi jäigi. Sel momentidel kui S.I ta kallal vägivalda kasutas, valus ei olnud, aga see oli hiljem, kui koju jõudis. Valu tundis näos ja ribides. Vanaemale ütles, et pallilt sai löögi, sest ise ei tahtnud vanaemale muret tekitada ja et asi niiviisi välja tuleks, ei tahtnud niimoodi jamada, ei uskunud, et ise tahaks politseisse minna, et unustab selle asja ära. Järgmine päev läks koju. Hommikul poole 12 bussiga oli plaanis minna, aga K vanemad pakkusid abi ja tõid ise autoga koju. Kodus nägid ka vanemad, et on mingid vigastused ja nendele ütles kohe ise, et teda peksti, et kaks täiskasvanut meest. Ribide juures sinikat ei olnud, ei mäleta, kas punane oli. Vanemad võtsid kohe asja ette ja soovitasid minna politseisse asja ära teha ja läks siis politseisse avaldust tegema. Politseis näitas oma vigastusi, põsesarnu pildistati. Poltiseis näitas näovigastusi, ribides ei olnud silmnähtavaid vigastusi, olid ainult valud. Haiglas kirjutati paberi peale, mis vigastused olid. Praeguseks on vigastused paranenud, valus oli paar päeva. Meelega ei löönud neid autosid, kui K kukkus ühe auto peale, ei olnud nii kõva heli, lihtsalt auto sai vibreerida ja siis hakkas signalisatsioon tööle. Ei julgenud S.I-le ja T. L midagi öelda, et mida tegelikult seal autode juures tegid. Seletada üritas järgmine päev. Oli K ema – isa juures, S.I astus sealt läbi, hakkas bussi peale minema ja siis seejärel arutasid nad K emaga seda asja ja kui tema üritas vahele rääkida ja seletada, siis S.I ei andnud talle nagu sõna, ei lasknud rääkida. Siis ei läinud kaua aega, kui ta läks bussi peale. S.I-ga sai politseis kokku kui neid mõlemaid üle kuulati, rohkem ei ole. On vanaema juures peale seda käinud ka veel, hirmu ei ole. Järeldas, et S.I oli alkoholijoobes sel õhtul - tema häälemaneerist ja nägi teda lahtise alkoholi – õlle pudeliga S.I maja ees. Ei näinud, kui S.I alkoholi tarbis. Jope oli tolmune, kui oli maas ja S.I jalaga peksis, püksid ka. Riided jäid terveks. Peale kohtueelses uurimise antud ütluste avaldamist: „autol hakkas signalisatsioon tööle, ehmatasime mõlemad, samal hetkel hakkasid meie poole jooksma maja ees seisnud joobes T L ja Urmas, kelle perekonna nime ei tea, aga ta peaks elama L samas majas. Kuna olime ehmunud ja mehed olid joobes siis otsustasime, et jookseme ära. K jõudis metsa joosta, aga mina ei jõudnud kuna Urmas viskas mind selja tagant selga õllepudeliga. Peale seda sai Urmas mind kätte.“, ütles kannatanu, et see moment kui S.I teda taga ajas, siis ta viskaski. Jõudis metsa ikkagi ära joosta, siis kui metsast välja tuli, siis oli õllepudeliga viskamine, siis K ei olnud. K jooksis sügavale metsa sisse, tema ei olnud nii sügaval metsas. Esimesena tarvitas vägivalda T L. S.I oli sel ajal nende kõrval, T selja taga. S.I nägi, mida T L tegi. Kui T. L teda näkku lõi, siis S.I rääkis midagi ja karjus, aga ei saanud aru, mida. Peale seda, kui T. L oli löönud, siis nad võtsid tal natist kinni ja hakkasid auto poole tirima - S.I ja L koos. Hiljem, siis kui jõudsid maja nurgani, siis läks T eemale ja siis hakkaski Urmas teda peksma. Ei pannud tähele, kuhu L läks, ta oli eemal, mingi 10-12 meetrit, aga nägemisulatuses. T. L pidi nägema seda kuidas Urmas hoidis teda kaelast, ja et ta lõi tal jalad alt ära ja peksis maas edasi. S.I * võis seda ka näha, ta oli lähemal kui T. L. Autod jäid ka sellele kohale lähedale. Ka akendest võidi seda sündmust näha, sinna poole jäävad aknad. Ei tea, mis S.I 'il jalas olid, kui teda peksis, jalanõud olid jalas, pigem oli tavaline toss jalas paljajalu ei olnud. Teab ainult seda, et T. L oli ilma jalanõudeta, sokkide väel, ka siis kui nad teda taga ajasid. T L ütles, et sinu pärast pidin nüüd sokkide väel tulema ja pesed ise mu sokid ära. Löögid olid tugevad. Silmaga nähtavaid vigastusi kehale ei tekkinud, ainult valud oli. Näo vigastused sai T löökide tagajärjel, kui T rusikaga näkku lõi. Ei selgitanud S.I-le ja L, mida tegid, ütles lihtsalt, et ära löö ja palus vabandust. Nägi, et nad olid alkoholijoobes ja ei tahtnud nendega tegemist teha. T ütles siis, kui ta minema lasi, ütles, et palun 6 vabandust, et ei teinud seal autode juures mitte midagi. S.I'ile ei saanud midagi seletada, sest kui ta kaelast kinni võttis, oli meeletu valu ja siis ta hakkas peksma. Ei öelnud S.I'ile, et tegid lollusi. S.I'ile ja ja T. L'ale võis jääda mulje, et nad on autot löönud meelega. Kannatanu seaduslik esindaja I L andis kohtus ütlusi, et A. L, tema poeg läks 07.03.08 vanaemale külla, käib seal tihti. Seal ei ole varem mingeid probleeme olnud, keegi pole kaevanud, et pahasti käitunud. Koju tuli järgmisel päeval lõuna paiku või peale lõunat. Kui A koju tuli, siis tal põsenukk punetas kõvasti. Ribide vahelt ta näitas ka, rinnapiirkonnast, sealt ka punetas kergelt. Rinna ja kõhu vahel kusagil. Aga see ei olnud nagu nii hull. Siis nagu oli valus see koht olnud, ütles, et õrnalt on valus. Kui A koju jõudis, olid püksid kergelt tolmused, jopet oli püüdnud vist vanaema puhasta – see oli puhtamapoolne. Püksid olid kergelt tolmuga määrdunud. Leidis, et see ei ole normaalne, kui täisealised alaealisi nüpeldavad. Siis ütleski, et kuidas ennast tunneb, et mingu politseisse, tee avaldus, et muidu igakord kui sinna lähete, saate jälle. Küsis ka, et mis nad seal tegid ja et kas tal endal ka midagi karta on, A ütles, et ei ole midagi karta, et läheb teeb siis avalduse. Keegi ei ole tema poole pöördunud pretensiooniga, et selle autoga on midagi juhtunud. T. L ja S.I vabandanud ei ole. A räägib alati kõik ausalt ära, kui ta on alkoholi või suitsu proovinud, siis ta räägib kõik julgelt ära. Nüüd ei ole olnud selliseid asju. Üksikasjalikult oma sõprade vahelisi asju ta ei räägi, aga tõsisemaid asju ta arutab küll. Tunnistaja E L andis kohtus ütlusi, et ei mäleta kuupäeva, millal Atema juurde tuli, vägivalla kasutamisest kuulis hiljem. Kuid sel päeval oli ta tema juures Nigulas. A läks sõbra K välja, ega ta neid väljas ei valvanud. Ei tea, millega nad tegelesid. Keegi ei ole kaevanud A peale, et ta on mingit pahandust teinud. Kui see sündmus juhtus, siis A tuli koju võib-olla peale 9, aga mitte väga hilja. Ei näinud tal mingeid kehavigastusi, aga ta puhastas oma riideid. Väljas oli nii porine, et puhastas oma riideid - jopet ja jalanõusid. Ei rääkinud, et kus ta oli ja mis ta tegi. Alkoholilõhnu ei olnud tal. Kui A oli juba voodis, siis keegi koputas ja A ütles, et ära tee ust lahti. Ei tea, miks ta seda palus. See ei tundunud imelik, nad jooksevad teinekord üksteisel eest ära ja ei pööranud sellele tähelepanu Järgmisel hommikul läks A ära, bussiga sõitis linna. Peale kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas tunnistaja, et ta tõesti ei mäleta A seda kriimustust ja poltiseis ka ei mäletanud, sest läks nii närvi. Tunnistaja K T andis kohtus ütlusi, et 07.03.08 olid koos A L Nigula külas. Olid neil kodus, sõi ära, läksid jalutama. Tema maja taga puu juures lükkas jala ette A, siis noh nagu jooksis eest ära ja A jooksis järgi, viimase maja ees oli punane Opel Astra, siis A jõudis järgi, tegid ümber auto ringi, A lükkas teda vastu kapotti, hakkas signa tööle. Ei tea mis kell oli, oli pime aeg. S.I ja need olid maja ees, jõid, grillisid nagu, Urmas tuli nende poole, jooksid kõrval metsa, siis Urmas karjus ka, õllepudel oli käes, hirm oli sees. Vaatas, et A oli tema järgi, läks kahe puu vahele, piilus sealt, võttis mütsi peast ära, vaatas kus Urmas on, ta oli seal tuka ääres, vaatas kus A on, teda ei näinud, mingi 5 minutit seisis. Kuulis puurakse, et astus A nende peale. Oli 5 minutit seal, et ootas A, hüüdis ka vaikselt, et A kus sa oled, keegi ei vastanud. Läks ema-isa sõbra auto taha, ei näinud neid ja tegi teise maja ringi, et oma maja poole, et enda maja nurka läks, et piilub sealt, seal ka kedagi ei olnud ja siis ema kutsus tuppa. M helistas emale, et poisid tahtsid autost makki varastada. Siis ei teadnud seda, aga järgmine päev sai teada, et A oli peksa saanud. Ema ütles järgmine hommik, et kuulame A versiooni ka läbi, siis rääkis A, läks taha tuppa, ema ja A jäid koridori rääkima, ema kutsus teda ka koridori ja nende versioonid klappisid. A jäi nende juurde ja ema helistas M, siis ta nagu ütles, et pole ilus alaealist peksta alkoholijoobes, siis M nagu õigustas ka oma meest, M andis telefoni Urmase kätte, Urmas vihastas, pani telefoni kinni. Urmas tuli neile ukse taha, siis nagu hakkas Urmas karjuma, et nagu lapsed said õppetunni. Ta mõtles, et nad varastasid nagu sisse, tegelikult see asi ei olnud niimoodi. Ta ütles, et ta võtab neilt külaloa ära, et ühelt poisilt ta võttis külaloa ära. Ema ütles ka, et pole ilus alaealist peksta. Urmas rääkis rohkem emaga. A nagu ütles ka, et tal on raske hingata, rohkem sellest midagi ei tea. 7 Nägi, et S.I'il ja T. L'al olid õllepudelid käes. Nad karjusid, et tulge poisid tagasi, ei julgenud minna, sest hirm oli suur, kes teab, mis nad võivad alkoholijoobes teha. Oli vagusi seal puude juures. Ise A olid kained. Järgmisel päeval A näitas, et vasakul põsel oli punane laik, et valus oli ja rinnas oli raske hingata. Ise ei näinud, kes tarvitas A. L suhtes vägivalda. Arvab, et S.I ja T. L olid alkoholijoobes, sest õllepudel oli käes, nägi et tume pudel ja kui oleks kained olnud, siis ei usu, et nad oleksid peksnud. Kaine peaga käituvad nad korralikult, aga purjus peaga on teisiti. Ei näinud, et S.I ja L alkoholi tarvitasid. Enne kokkupuuteid nendega ei olnud. Ei tea mida see tähendas, kui S.I ütles, et ta võtab külaloa ära. KrMS § 68 lg 5 alusel jätab kohus tõendite kogumist välja tunnistaja K. T ütlused selle kohta, mida kannatanu A. L talle peksmise asjaolude kohta rääkis, kuna tunnistaja on saanud nende asjaolude kohta infot A. L käest, kes on kohtuistungil üle kuulatud. Tunnistaja T L andis kohtuistungil ütlusi, 07.03.08 seitsmest hakkasid grillima enda maja juures naabertrepikoja ees - M T, A F, algul olid ka lapsed. S.I tuli kusagil kella kaheksa ajal. Kui lonks õlu alkoholi tarvitamiseks pidada, siis jah, tarvitasid alkoholi. S.I pudeli avas, siis ei tea, kas ta jõudis juua. Kevadilm oli, pime, aga ei sadanud. Kuulsid mingil ajal autoalarmi häält – see võis olla 8 poole 9 ajal. Kõige pealt oli muidugi kõva kolks vastu autot ja siis hakkas signa tööle. Läksid maja nurka ja nägid kuidas kaks inimest jooksid metsa ja siis jooksid järgi. S.I jooksis ka järgi, aga mitte metsa vaid mööda teed. Poisid jooksid metsa. Rohkem ei näinud, saabas oli mudas kinni ja ei saanud välja. Temal ei olnud jooksmise ajal õllepudelit käes, ei tea, kas S.I oli, ei näinud. Pärast nägi kahte inimest jooksmas, majade vahel, seal on suur plats. Jooksis maja ette, üks hüppas trepi pimedasse nurka varju ja siis läks järgi ja lõi teda. Lõi lahtise käega, aga kas kõik näkku, ei usu hästi. Usub seda, et kui oleks rusikaga löönud, siis see inimene ei oleks jõudnud avaldust teha või oleks olnud pildid sellest, mida talle ei näidatud. Olid suured jutud, et olid suured vigastused inimestel. Teab, et ühe löögi lõi kindlasti näkku. Kokku oli kolm lööki. Algul see poiss ei öelnud, kes ta on, siis ütles, et vanaema elab selles majas. Ei mäleta, kas ta midagi ütles, kui teda löönud oli. Teab, et võttis ta kaasa, et minna autot vaatama - lihtsalt kutsus kaasa, võttis kinni käest ja siis tuli S.I vastu. Urmas ajas teda ka taga ju. S.I võttis ka kas käest või kraest kinni ja siis läksid sinna nende maja juurde, kus see asi toimus. Seal eemal oli lamp, päris pime ei olnud. Maja juures Urmas raputas teda - riietest. Ei tea mitu korda raputas, kuskil kaks-kolm korda küll. Ei tea, kas kannatanu siis midagi ütles. Raputamise tagajärjel võis A. L kukkuda küll, kuid ei näinud, kas kukkus. Ise oli kuskil 5 meetrit eemal. Hüüdis veel, et ära löö teda, sest Urmasel oli ka äkkviha. Ei tea, et S.I oleks löönud teda, ei näinud. Kui kannatanut oleks löödud, siis oleks ribid sees olnud. Rohkem ei näinud midagi. Otseselt ei näinud, et A. L kukkus, nägigi seda raputamist. Ei olnud näoga nende suunas kogu aeg. Ta võib – olla tõsteti püsti. Käis korra ka auto juures, mida löödi või väidetavalt kukuti selle pihta. See auto oli raputamise kohast kuskil 4-5 meetri kaugusel. Ise saatis selle poisi minema mitte käe kõrval ei viinud koju, aga saatis minema. Ütles, et lähme vaatame, mis siis juhtub kui tema autot lüüakse. M Toli ka seal juures, kuskil 4-5 meetri kaugusel ja ei tea, kas A. Fr ka seda nägi. Vaheaeg sellest kui S.I kannatanut raputas ja tema kannatanu koju saatis oli maksimum pool tundi. Mingi 15 minutit maksimum võis olla see aeg. Ühe maja juurest teise minek ja raputamine S.I raputas A L ja peale seda ta saatis A L koju, see aeg oli maksimum 15 minutit. Ei näinud kogu selle aja jooksul, et A. L oli pikali maas. Ise seisis niisama seal. Siis oligi see raputamine. Võib-olla raputati 5 minutit. Ei vaata kella mida mingi aeg teeb. Hüüdis Urmasele, et ära löö ja jätame järgi. Peale raputamist sai A. L vabaks. Läks A L sellepärast koju saatma, et rohkem mingit probleemi ei tuleks. Igasuguseid probleeme võis tulla. 8 Võib-olla oleks võinud ise vihaseks veel saada, sest autoomanik ei tulnud seal välja. Tema ega S.I auto see ei olnud. Selle autoga on pidevalt mingid jamad seal. Tunnistaja H V andis kohtuistungil ütlusi, et 07.03.08 oli kodus, lapsed käisid söömas, läks 10 minutit mööda, 7-8 vahel, kui helistas M T ja küsis, kus on poiss. Tema poeg K T, et väidetavalt olid nad jooksnud autode vahel - K ja A. Ja olid jooksnud metsa, et autosigna oli tööle hakanud. Urmas ja T olid maja nurgast välja hüpanud ja poisid olid ehmatanud ja metsa pannud. M küsis, kus K on? Ütles, et õues, et kuradi poisiraisad, et jooksevad siin autode vahel, et Urmas sai A kätte, et Urmas tuuseldas teda natukene, nii oli telefonis. Ja ütles, et K jooksis metsa ära. Siis oli nagu selle telefonikõnega kõik. Vaatas aknast välja ka. Nägi ainult kogu - A oli maja poole näoga. Ta kummardas ja ei tea kumb siis, kas T või Urmas oli konkreetselt tema juures. Ei näinud mis juhtus ja nägi ainult kogusid. K oli metsas ju, arvas, et A pidi seal olema. Nägi ainult seda küürakil olemist. Nägi, et M oli ja Urmas läks M poole ja T seisis seal konkreetselt lähedal. See oli sihuke hämar ainult. Valgustus oli kaugema koha peal ja mis nagu toimus, seda täpselt ei tea. Ei tea täpselt kes need olid. Peale kohtueelses menetluse antud ütluste avaldamist kinnitas, et see on õige, et M telefonitsi ütles, et poiss pääses metsa, et Urmas sai A kätte. Urmas läks vahetult M poole, T oli A juures. Nägi, et keegi hoidis A juures kinni või väänas teda, ei tea. See oli T L ja Urmas läks M poole heleda jopega kaskede vahelt. S.I õigustas ennast sellega, mis ta õhtul tegi, et kas tal ei ole õigust korda luua. Ja kui tema ütles, et sellises olekus, et ärme räägime kaitsmisest. Küsis, et kuidas S.I oma teguviisi õigustab, kui ise talle kogu aeg räägib, et tema õigustab ja kaitseb oma lapsi. Järgmisel päeval oli A paremal poolel punetus. Kui tahtis selgust saada, et mis toimub, siis A ütles, et näo asi paraneb ära, aga et raske on hingata, siis ütles, et käi kiirabis ära, et teevad röntgenipildi, aga parem põse pool oli marraskil. S.I ütles tema kuuldes A L, et ära oma jalgu siia too. Siis ütles S.I 'ile, et kas tema on külaloa võtja ja andja. Ja siis S.I ütles, et mis te siia perele kaebama tulete, et kas veel vähe saite. S.I ähvardas A külaloa ära võtmisega, et nad on nii mõnelgi teisel külaloa ära võtnud. Siis sekkuski vahele, et tema ei anna külaluba ega võta külaluba. Ei tea kas S.I oli siis alkoholijoobes, ei nuusutanud teda. Otseselt ei ole keegi A ja K peale kaevanud. Poisid ei olnud alkoholi tarvitanud. Tunnistaja M T andis kohtuistungil ütlusi, et 07.03.08 hakkasid grillima oma maja juures, siis poole tunni pärast tuli * töölt. Ta jäi ka nende juurde - tema, T L, A ja ka lapsed olid korra väljas. Kella 8 ajal läksid lapsed kõik tuppa mängima. Nemad jäid välja trepi peale, grillisid, siis käis maja nurgas pauk. Autosireenid hakkasid tööle, kui ei eksi, siis kahe auto. Kaks kuju jooksid metsa poole, ütles T. L ja S.I-le, et minge vaadake kes need olid. T jooksis metsa ja Urmas jooksis muru äärest, metsa äärest, kõrval tee pealt. Siis mingi aja pärast tulid Urmas ja T tagasi ja siis A maja juurest jooksis keegi ja ta ütles meestele, et keegi läks esimese maja juurde ja T jooksis maja juurde vaatama, et kes see oli. T tuli tagasi, siis ta tuli juba A koos, Urmas läks vastu ja nad jalutasid ka nende poole sinna. Siis Urmas võttis A õlgadest kinni, väga kurjalt raputas teda, et mees mida sa mõtled. Läks juurde, ütles, see on J poeg, tunnevad ta isa, siis T käis vahepeal auto juures, aga ei saa seda väita, oli Urmase ja A juures, siis peale raputamist, peale sõnavahetust tuli Tja rääkis A ja siis läks tema tagasi trepikoja juurde ja ei kuulanud, mis nad rääkisid. Siis võttis kätte ja helistas K emale. Põhimõtteliselt oligi kõik. Ei näinud, et keegi kasutas A. L suhtes vägivalda peale raputamise. Avab, et see oli A, kes maja ette jooksis, siis nägi A sellest hetkest, kui T ja A nende juurde maja nurka tulid. S.I oli tema juures, hakkas vastu minema T ja A. Tema meelest S.I toetas A. L küll, aga ei tea, kas ta käe alt kinni hoidis. Kusagilt vist hoidis küll. S.I võttis õlgadest kinni, raputas teda ja rääkis. A oli maja ees eemal. Kuidas A. L sellest raputamisest pääses – võib-olla rabeledes, ei mäleta, seal erilist tõuklemist ei olnud, siis hakkas T temaga rääkima. Siis enam keegi vägivalda ei kasutanud. 9 A läks natukese aja pärast vanaema juurde. Keegi teda ei saatnud, ta ise läks. Tema ütles A, et mine koju, võib-olla ütles ka T, aga ei kuulnud seda. Nad ajasid T juttu ja siis hakkas A koju minema. Alates hetkest kui autol hakkas signalisatsioon tööle ja A L läks ära koju – see maksimaalselt kestis 20 minutit. Alates hetkest kui nägi A. L ja T. L koos tulemas ja Urmas hakkas vastu minema, siis see võis ajaliselt olla 1 minutit, kaks minutit. * sel õhtul seljas olid töötunked ja jalas olid nööridega metallotstega saapad. Need on tal ainukesed töösaapad juba kolmandat aastat, seepärast teab nii täpselt. Ta tuli otse töölt ja tal olid tööriided seljas. T. L jäi metsa sopa sisse üks jalanõu kinni. Helistas pärast, siis oli A. L läinud, arvab, et ta ei olnud tuppa siis jõudnud veel. See mis maja juures toimus, seda nägi. Kui T A-L'ile järgi läks, seda ei näinud. Kui nad esimese hooga metsa järgi jooksid, seda samamoodi ei näinud, sest tema sinna metsa järgi ei läinud. Ei näinud, et S.I A. L jalgadega peksis. Ütles Urmasele, et ära puutu teda, et ta on alaealine. Ei näinud, et A. L oleks sel ajal maas pikali olnud. Tunnistaja A F andis kohtus ütlusi, et 07.03.08 olid õhtul väljas. Oli auto löömine. Olid maja ees S.I, M. Tp, L ja tema ja rääkisid juttu, siis maja otsas käis mingi müts. Enne oli ka kuulda, et seal oli midagi. Ja siis T ja Urmas läksid vaatama ja siis poisid mingid jooksid sinna metsa poole majade vahele sinna metsa. T ja Urmas hüüdsid, et tulge tagasi. Aga nad ei tulnud. Ja siis tulid tagasi pärast. T läks poistele järgi, ei tea, kas päris metsa läks aga T ja Urmas sinnapoole jooksid. Ei näinud, mis metsas toimus. Järgmisena nägi kui nad tagasi tulid - Ttuli tagasi ja siis see poiss (A. L) oli kaasas. Ja siis oli veel Urmas. T rääkis A juttu, ei kuulnud, millest rääkisid. Kui T temaga rääkis, siis ta hoidis temast kinni, õlast, noh, üle. Hääletoonid olid ärritunud. Ega muud midagi ei teagi, oli kaugemal. Ei mäleta kus S.I sel ajal oli kui T A juttu rääkis. Vahepeal ei näinud, käis korra toas. See aeg kui neid nägi, nad rääkisid seal. Kõik nad seal - T ja A ja Urmas. Kui S.I A kinni hoidis, siis ainult korra õlast, kui nad tulid sealt majade vahelt kõik koos. Ei näinud kas S.I mingisugust vägivalda ka A. L suhtes kasutas. Ei mäleta, mis ajal käis toas. Käis vahepeal mitu korda toas. Kui kolme vahel konflikt toimus, siis käis ühe korra toas. Arvan, et kui toast tagasi tuli, siis teised olid seal. Arvab, et käis toas kolm – neli minutit. A. L läks käies ära. Oli enamus ajast nagu suht eemal, ei vaadanud, mis nad teevad. Seal läheduses olid nemad neljakesi ja A. M T vahepeal oli trepi peal, siis vahepeal eemal maja otsas. Arvab, et M. T oli S.I , T. L ja A. L juures. Ei ole kindel, et seda nägi, aga arvab, et oli maja otsas, sest ta ei olnud maja ees tema juures, ta läks sinna maja otsa poole See vahemaa ei saa pikk olla, lühike vahemaa on. Trepi eest kuni kohani kus nad olid, võis see vahemaa olla 10 – 15m. Ei näinud, et S.I oleks A. L suhtes vägivalda kasutanud. S.I seltskonnaga sel õhtul liitus natuke hiljem, töölt tuli äkki, kuna kodus teda ei olnud. Ei mäleta, mis tal seljas oli - tööriided siis. Ei tea, kui S.I tuli, kas ta oli tarvitanud alkoholi, arvas, et S.I peale nendega liitumist paar lonksu õlut võttis. S.I ei olnud silmnähtavalt alkoholijoobes. Tema arust T käis autot vaatamas ja ütles, et aken oli terve. Tunnistaja I A andis kohtus ütlusi, et 07.03.08 õhtul aknast nägi nii vähe, mingi rüselus käis. Nägi Urmast, A, M, T ja kõik. Ei tea, mis nad tegid. M seisis eemal ja teised olid seal pimeda pool, eriti ei näinud midagi. Osa nägi ka laternavalgel, nägi, et T tuli A sealt A maja juurest. T hoidis A kinni, kuskilt kaela juurest. S.I oli maja nurgas vist, jalutas vastu. Kui nad kokku said, siis nad liikusid maja nurka pimeda poole. Mingi rüselus käis, aga ei näinud midagi eriti. Urmas ja A rüselesid, T oli nende lähedal ja M oli täitsa maja juures. Rüselus oli Urmase ja A vahel. Rüselus - hoidsid kinni 10 üksteisest? Urmas hoidis A kinni. Siit kaela juurest niimoodi. Rüseluse ajal vist A oli korra pikali ka. Aken oli lahti ja kuulis sellist jope häält. Peale seda A vist läks üksi koju. Teised läksid maja taha. Jah, A läks minema ja teised läksid maja taha. Tema vaatas * maja, kolmas korrus, aga puud on ees seal, kus see toimus kõik - lugu ise toimus * maja juures. Vahemaa 50m umbes. Emaga koos vaatas. Sellest momendist kui nägi, et A tuli T L ja siis A läks üksi koju – see võttis aega kuskil kolm minutit. Väga kaua see ei olnud. Tunnistaja R B andis kohtuistungil ütlusi, et nägi kuigipalju 07.03.08 õhtul hoovi peal. Nägi lihtsalt tumedaid varje. Akna ees on suured puud, aga kui tütar poleks öelnud, kes nad on, siis poleks arusaanud ja kui tütar ütles, siis pani selle järgi kokku, kes on kes. Hääle järgi tunneb Tiidu ka ära. Nägi seda kohta, kus T hoidis A kinni. Urmast üldse ei näinud, Urmas oli eemal siis. Varju järgi ütles, et T hoidis kuskil rinnust A kinni. Nad olid siis täpselt puude ja maja vahel muruplatsi alguses. Mõlemad olid püsti. S.I jäi puude varju, praktiliselt kohe pärast seda nägi ka S.I , siis ta seisis lihtsalt. T häält kuulis, et lähed veel autot puutuma või midagi sellist. Ei kuulnud, aga tema meelest A midagi ei vastanud. Ei näinud kedagi rohkem. Ei kuulnud vist M. T häält, ei mäleta, kui päris aus olla. Ei näinud, et keegi oleks A. L peksnud, nägi seda kui T ta lahti lasi, läks eemale ja nad hakkasid rääkima, kuulsin Urmase häält, ta rääkis palju vaiksemalt. Ei näinud, kas mingil hetkel A. L kukkus. Vahemaa akendest kohani, kus olid S.I, L, Lo oli 100m. Nägi, et S.I vehkis kätega, pigem žestikuleeris rääkides, oli näha, et inimene oli vihane. Ei vaadanud sündmusi lõpuni, ei pidanud seda tähtsaks ja ma ei oleks nende inimeste poolt ka midagi sellist oodanud. Kohus avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Kuulsin mingit mõminat ning mingi asja peale kuulsin Ahäält: “ära tee!“, kuid rohkem ei olnud sõnadest aru saada“ ja „Kuulsin samas, et M mitu korda karjus Urmasele: “Urmas, kuula nüüd mind!“, kuid ma ei tea, mille kohta see käis“. Peale seda tunnistaja kinnitas, et M seisis maja kõrval, aga valgussõõrist väljas, ta oli häguselt näha. T on inimene, kes bravuuritseb, aga mitte iial laste kallal, ta pigem on see, kes lastega mängib ja tüdrukutega alati möllab ja on lemmik. Urmas on tavaline pereinimene, ma ei pea teda lööjaks ega laiajaks, me oleme päris palju lasterikaste üritustel koos olnud ja ma ei ole teda kunagi näinud vihasena. Kriminaalasjas uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: - tl 4 (tl 17-18 sama tõend) on SA Läänemaa Haigla patsiendikaart nr R044203, mille kohaselt on 08.03.2008 kell 14:01A L'il tuvastatud lokaalne leid: patsiendile tungiti kallale, löödi käega näkku ja jalga kõhu piirkonda. Objektiivselt *. Seljal *. Diagnoos - *. - tl 5-9 on 08.03.2008 teostatud A L läbivaatuse protokoll koos fotodega, mille kohaselt on tuvastatud, et A L vasakul põsesarnal on näha marrastus ja punetus; Tl 16 on Läänemaa Haigla tõend, et A L viibis kell 14.01-14.13 08.03.2008 SA Läänemaa Haiglas. Objektiivne leid: *. *. *. Prokuröri süüdistuskõne. S.I süüdistatakse selles, et ta 07.03.
3. a õhtul koos T L tungis kallale sel ajal 14 aastasele A L, keda raputas õlgadest kinni hoides ja lõi jalgadega korduvalt maas lamavat kannatanut kõhtu ja rindkere piirkonda. Kuriteo toimepanemine on tõendatud esiteks S.I enda ütlustega, kes võttis omaks, et raputas kannatanut ja võis sellega tekitada kannatanule ka valu. Raputamist kinnitavad ka tunnistaja T L ja M T. Sellega on tõendatud ka

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine S.I poolt, sest nimetatud § näeb ette kriminaalvastutuse igasuguse valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest. Nimetatud isikud mingist muust A L suhtes toimepannud vägivallast ei räägi. 11 Põhjuseks, miks S.I oma süüd ei ole soovinud tunnistada, on ilmselt see, et ta pani kuriteo toime Pärnu Maakohtu 07.01.2008. a otsusega määratud katseajal ja kardab minna reaalset vangistust kandma. Samas on aga kannatanu A L ütlustega süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu on andnud ütlusi, et süüdistatav ajas teda koos T L taga ja viskas teda õllepudeliga vastu selga. Kui ta oli metsast välja tulnud, sai T L ta vanaema maja juures kätte ja lõi kolm korda käega näkku. Peale seda viisid T L ja S.I ta kätest kinni hoides S.I maja juurde ning seal lõi Urmas S.I kannatanul jalad alt ning lõi umbes kaheksa korda jalaga kõhtu ning peale kannatanu ülestõusmist veel kaks korda jalaga kõhtu. Kannatanu ütluste kohaselt ta kohe valu ei tundnud, kuid hiljem oli küll peksmise tõttu valus rindkeres mitu päeva.. Kannatanu näitas järgmisel päeval oma vigastusi ka K Tja H V ning emale I L, kes nägid kannatanul näol ja rindkere piirkonnas punetust ja katsudes oli kannatanul rindkere piirkonnas valus. Kannatanul oli ka raske hingata. Kannatanu läks päev pärast kuriteosündmust ka politseisse ja arsti juurde. Politseis fikseeriti tal näos olnud vigastused, kehal olnud vigastusi näitas kannatanu aga arsti juures. SA Läänemaa Haigla teatise ja patsiendikaardil märgitud andmete kohaselt tuvastati kannatanul objektiivse leiuna *. Seega kinnitavad tunnistajate ja kannatanu seadusliku esindaja ütlused ning dokumendid seda, et kannatanul oli kuriteo toimepanemise tulemusel valus ning tal esinesid kehavigastused ka rindkerel ja seljal. Seega kinnitavad nimetatud tõendid ka kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav peksis teda jalgadega keha piirkonda, kui ta maas lamas ja tegemist ei ole ainult kannatanu jutuga, et keegi on teda löönud. Kannatanul on objektiivselt tuvastatud vigastused, mis kinnitavad tema ütlusi kehavigastuste saamise asjaolude kohta. Kannatanu sõnul olid tal jope ja püksid määrdunud. Seda kinnitab ka tema ema I L, et püksid olid määrdunud ja jopet oli vanaema üritanud puhastada. Kannatanu vanaema E L ütluste kohaselt puhastas kannatanu väljast tuppa tulles oma riideid - jopet ja jalanõusid. Seega on ka need asjaolud kaudseks tõendiks, mis kinnitavad, et sündmused võisid toimuda nii nagu on rääkinud kannatanu. Kannatanu ema on hinnanud kannatanut ausaks poisiks, kes ei ole talle valetanud, varem ei ole temaga Nigulas pahandusi olnud. Kannatanu on andnud nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus ühesuguseid ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ja neis ei esine vastuolusid. Kannatanu ütlustes ei ole vastuolu ka kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, sest ka tl 2 antud ütluste kohaselt jõudis K metsa joosta, selles osas on ta ka kohtus rääkinud nii, et K jooksis metsa, tema nii sügavale metsa ei läinud. Selle kohta, et S.I viskas teda õllepudeliga, on kohtueelsel uurimisel esialgu jäänud ilmselt täpsustamata. Kui kannatanu kohtus ütles, et ta korra ikkagi jõudis metsa ja kui metsast välja tuli, siis enam ei jõudnud ta erinevalt K, kes oli juba metsas, metsa joosta ja Urmas S.I tabas teda pudeliga, siis ei ole selles vastuolu kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja kannatanu on andnud kohtus täpsustavaid ütlusi. Seejuures tuleb võtta arvesse ka S.I ütlusi, mis langevad kannatanu liikumise kohta kannatanu ütlustega kokku - ka süüdistatav on andnud ütlusi, et alguses jooksis kaks kuju maja otsast üle asfaltplatsi metsa ja siis nägi ta, kuidas üks kogu metsast välja tuleb ja kes pani tema eest jooksu. Oluline on ka see, et ei ole ka kogutud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid kannatanul kehavigastuste saamist mingil muul viisil. Keegi ei ole näinud kannatanut mingitel muudel asjaoludel kukkumas või millegi otsa jooksmas. Puudub ka objektiivne alus nimetatud kahtlusteks, sest kannatanu ise seda ei kinnita ja keegi teine pole ka seda näinud. Ülejäänud tunnistajad, nii need, kes aknast välja vaatasid kui need, kes olid süüdistatavaga koos, ei näinud kõiki sündmusi täpselt ja ei näinud kogu sündmuste kulgu. Mis puudutab tunnistajate M T ja T L ütlusi, siis nende ütluste hindamisel tuleb võtta arvesse ka nimetatud isikute seost süüdistatavaga. Tegemist on selgelt lähedalseisvate isikutega - üks oli 12 süüdistatava * ja teine kuriteokaaslane, mistõttu on nad huvitatud ka süüdistatava olukorra kergendamisest. Samas ka nimetatud isikud ei näinud kogu sündmuste kulgu pidevalt pealt. Nii on mõlemad tunnistajad andnud ütlusi, et käisid ka vahepeal eemal. T L on andnud ütlusi, et käis vahepeal auto juures ja ei vaadanud kogu aeg sinna, kus olid S.I ja kannatanu ning pimedas ei näinud hästi. Tema sõnul toimus raputamine kokku 15 minutit. Ka Mt T käis vahepeal maja trepi juures ja ei kuulanud, millest T L kannatanuga rääkis ning ka tema kinnitab, et T L käis vahepeal auto juures. Seejuures ka kannatanu annab ütlusi, et sel ajal, kui S.I teda lõi, läks T L eemale. Ka tunnistaja A F sõnul oli M T vahepeal ära trepi peal ning tema ise käis ära toas 3-4 minutit. M S.I ka helistas oma sõnul K T emale, mille ajal tal oli ka raksem jälgida, mis toimub. Tunnistajad, kes aknast nägid üht-teist toimumas, ei näinud ka kogu sündmuste kulgu. Esiteks oli tegemist õhtuse ajaga, väljas oli pime ning sündmuskohta valgustas vaid tänavalamp. Tunnistaja H V sõnul oli tegemist hämara kohaga, mis oli kahe tänavalambi vahel, ta nägi ainult kogusid ja täpselt ei tea mis juhtus. Tema arvates hoidis T L A L kaelast hoides kummargil, rohkem tema ei näinud ja see toimus telefonikõne ajal, kui talle helistas M T. Seega oli siis juba A L koos T L tagasi jõudnud. Samas ei ole täpselt teada, kas kannatanu raputamine ja peksmine toimusid enne helistamist või pärast helistamist. Tunnistaja V ütluste kohaselt ütles Mt Ttalle telefonis, et Urmas tuuseldas A seega on võimalik, et selleks ajaks oli juba peksmine toimunud. Tunnistajad I A ja R B ka ei näinud kõike, mis toimus, kuid nende ütlused viitavad minu hinnangul ka sellele, et kannatanu rääkis tõtt. Tunnistaja I A ütluste kohaselt olid S.I ja kannatanu maja nurga pool, kus oli pimedam. Ta nägi nende rüselust, kannatanu oli korra ka pikali, ta kuulis rüseluse käigus mingit häält, mida tegi jope. Kuna süüdistatav ja M T ja T L ei ole rääkinud seda, et kannatanu oleks kukkunud, näitab see kannatanu ütluste usaldusväärsust ja seab ka nimetatud tunnistajate ütlused kahtluse alla. Tunnistaja R B ütluste kohaselt kannatanu hüüdis „ära tee“ ja M T hüüdis süüdistatavale, et see teda kuulaks, mis viitab samuti sellele, et kannatanu suhtes kasutati tema poolt nimetatud vägivalda. Süüdistatava ütlustes on ka vastuolu selles, kui palju ta tarvitas enne kuriteo toimepanemist alkoholi - ta on kohtueelsel uurimisel avaldanud, et oli joonud kaks pudelit õlut, kohtus rääkis aga ainult mõnest lonksust. Nimetatud asjaolu äratab samuti kahtlust süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et S.I kaitsjana leian, et S.I-le esitatud süüdistus käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud sellises mahus nagu ta süüdistuses esitatud on. Juba avakõnes viitasin sellele, et süüdistus on tõendatud selles osas, et S.I on 07.03.08 raputanud kannatanut, selle tagajärjel võis A. L saada valu. Kas on täidetud

§ 121

koosseis, selles vaidlust olla ei saa, sest igasugune väärkohtlemine, valu tekitamine moodustab

§ 121koosseisu.

Leian, et tõendatud ei ole see, et S.I on visanud õllepudeliga A. L vastu selga ning peksnud teda, kusjuures maaslamavat kannatanut jalgadega 6-8 korda ja peale kannatanu püsti tõusmist kaks korda jalaga löönud talle keha piirkonda. Leian, et käesolevas asjas saab kohus hinnata kõiki tõendeid, mis on kohtu ette toodud ja ei ole siinkohal alust nagu prokurör väitis mitteusaldusväärsete tõenditena võtta M. T ja T. L ütlusi, sest prokuröri väidetel on tegemist isikutega, kes on S.I-ga tihedalt seotud ja et nende ütlused ei ole usaldusväärsed. Ja põhjendas prokurör seda sellega, et M. S.I on S.I * ja T. L oli kuriteokaaslane. Tahaks öelda, et T. Lo on prokuröri enda poolt taotletud tunnistaja ja milliseid ütlusi T. L kohtus annab, oli teada siis kui prokurör esitas süüdistusakti. Leian, et kui ühele või teisele menetlusosalisele ei sobi mingil põhjusel olenevalt teo tehioludest mõne tunnistaja ütlused, siis ei saa öelda, et tunnistaja on mitteusaldusväärne, vaid lähtuda tuleb kogu teo objektiivsest pildist. Hakates analüüsima kõiki ütlusi, tõendeid, leian, et ei ole tõendatud S.I süü esitatud süüdistuse kogu mahus. Kõigepealt kuulati kohtus üle kannatanu A. L. Prokurör leidis, et A. L ütlused on usaldusväärsed, et kannatanu ütlustes nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus antud ütlustes vastuolusid ei ole ja seega on nad tõendina kõlbulikud. Leian, et loomulikult tuleb kannatanu ütlusi käesolevas asjas tõendina hinnata, kuid tuleb hinnata neid sellistena nagu nad on. Kannatanu on andnud ütlusi, et sel õhtul oli ta oma 13 sõbra K. T ja nad jooksid autode vahel ringi. Oluline on kannatanu ütlus, mis ta ütles kohtus, et ta tõukas K. T ja K lendas mööda auto esikapotti nii, et autosignalisatsioon hakkas tööle. Sellest võib järeldada, et see mäng ei olnud sugugi nii süütu nagu kannatanu püüab seda kohtus näidata. Kui kannatanu tõukab oma sõpra nii, et ta lendab vastu auto esikapotti ja signa hakkab tööle, siis saab kindlasti valu ka K T ja jääb arusaamatuks, et prokurör, kes iga kriminaalasja iga sõna peale algatab uue menetluse, miks seda ei ole uuritud, siis näitab see seda, et selles asjas on lähenetud kriminaalasjale väga ühekülgselt ja süüdistus on ülesehitatud vaid kannatanu sõnadele, mis ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Kannatanu ütles, et K jooksis paksu metsa sisse, kui kannatanu metsast välja tuli, jooksis S.I talle vastu ja ta sai mõnda aega ta eest ära joosta, kui talle siis tundus, et miski lendas vastu selga ja ütles siis kannatanu, et sain aru, et see oli Urmase poolt visatud õllepudel ja mis purunes maas. Täpsustavatele küsimustele, et just nimelt S.I teda viskas õllepudeliga, vastab kannatanu vaid seda, et kuna pudel purunes maas. Kannatanu ei ole ise näinud õllepudeliga viskamist, ta on seda kohtule kinnitanud ja järelduse teeb ta vaid selle pinnalt, et pudel purunes maas. Kui küsiti et kui kaugel pudel maas purunes, siis sellele kannatanu vastata ei osanud. Kannatanu on väitnud, et tegemist oli S.I käes lahtise õllepudeliga ja kannatanu on kohtus öelnud, et riided tal õllega kokku ei saanud, siis leian, et kannatanu väited ei ole objektiivselt kooskõlas ka viskamise asjaoludega. Kui lahtise õllepudeliga kedagi mingi maa pealt visata, siis on ka ilmne see, et sealt tuleb õlu välja, ei lenda see pudel üheski asendis nii ja eriti kui pudel põrkab kokku mingi takistusega, et ei jääks objektile, mille vastu pudel läheb, ühtegi jälge. Kui kannatanu väidab, et teda visati lahtise õllepudeliga vastu selga, siis pidid tema riideesemetele jääma mingilgi määral õlut, kuid kannatanu on sõnaselgelt väitnud, et riided õllega koos ei ole ja selles osas kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja S.I on öelnud, et õllepudel oli tal käes, kuid see kukkus tal jooksmise ajal maha. Ükski tunnistaja ei ole ka kinnitanud seda fakti, ei T. L ei, M. T. A. F, kes on olnud seal läheduses, et S.I on visanud kannatanut õllepudeliga. Arvestada tuleb asjaoluga, et tegevus toimus metsa juures, kannatanu ei ole ka selgitanud seda kohta, kus see viskamine toimus, ei ole ümber lükatud ka fakt, et kannatanu jooksis metsa ja jooksis sealt välja, kannatanu on öelnud, et jooksis paksu metsa, siis võisid vastu selga ka puutuda oksad ja tõendatud ei ole, et õllepudel vastu selga visati. Kokkulangevaid ütlusi on andnud kannatanu A. L tekitatud vigastuste suhtes, mis puudutab A. L löömist käega näkku ja põlvega rindkere piirkonda T. L poolt tunnistajana ülekuulatud K T, T. L. Kuid kannatanu ise on eitanud T. L poolt põlvega ribidesse, rindkeresse löömist. Ta ei ole seda kohtus sõnaselgelt öelnud. Küll aga tunnistajana ülekuulatud K. T on öelnud, et järgmine päev A. L ütles talle, et T. L lõi talle põlvega ribidesse. Kannatanu ütluste kohaselt kui ta hakkas oma vanaema maja poole minema ilmus kuskilt välja T. L, kes surus ta nurka ning võttis hõlmast kinni ja lõi kolm lööki vastu nägu rusikaga, seejärel jõudis sinna ka S.I, kes võttis tal kratist kinni ja et mõlemad hakkasid teda vedama auto poole, siis lasi T. L ta lahti, ise läks natuke eemale ja Urmas jäi temaga sinna ja siis pigistas Urmas teda kaelast, sundis teda kummardama ja küsis, miks ta autode juures nii tegi. Edasi kannatanu väidete kohaselt on S.I tal märkamatult löönud jalad alt ära, mille tagajärjel kukkus selili maha ja siis lõi S.I talle 8 lööki ribidesse. Peale seda tõusis ta püsti, läks Urmasest natuke eemale, siis võttis Urmas temast uuesti kinni ja lõi kaks korda jalaga kõhtu. T L ütluste kohaselt kui ta nägi kannatanut metsast väljumas, võttis kannatanult kratist kinni, varjusid nad trepikoja juurde pimedasse nurka ja lõi kannatanut, mida T. L ei eitanud, et lõi kannatanut kolmel korral, kuid T. L on kohtule öelnud, et vaevalt, et kõik need kolm korda näkku olid. Tunnistaja ülekuulatud K. T kohtule antud ütlustes on, et järgmisel päeval kui ta sai kokku A. Le, siis ütles A. L talle ka ise, et T. L lõi teda põlvega rindkere piirkonda. Seetõttu leian, et on usaldusväärsed ka K. T ütlused, mis kinnitavad neid ütlusi, mis T. L on kohtus andnud, et üks löök, mida T. L kannatanu suhtes tegi oli põlvega rindkere piirkonda, mitte näkku. Seda kinnitavad ka muud objektiivsed asjaolud ja teised tunnistajana kuulatud isikud. I L on andnud ütlusi, et kui poeg järgmisel päeval koju tuli, siis nähtavad vigastused olid põsesarnal olevad vigastused, põsenukk punetas kõvasti, et poeg näitas ribide vahelt rinnapiirkonnast, aga et see punetus ei olnud hull. Samuti on I. L öelnud, et ta küsis pojalt, kas tal ka valus on, ja poeg ütles, et 14 see on hästi õrnalt valus. Seda, et ribide juurest on õrnalt valus, on kinnitanud A. L ka tunnistajana ülekuulatud H V. Arvestades löökide tugevust ja intensiivsust, kannatanu on kahel korral kohtule kinnitanud nii algselt kohtueelses menetluses ja kui teda kuulati kohtus üle, kui ka pärast kohtupäeva lõpus, kui kannatanu esitas ise S.I-le küsimusi ja ise vastates nendele, et sel ajal kui S.I teda väidetavalt jalgadega peksis, et siis ta valu ei tundnud. Arvestades, et ta on pikali maas, teda peksab täiselujõus täiskasvanu - maas 8 korral rindkere piirkonda, püsti tõustes veel kahel korral jalaga rindkere piirkonda ja siis kannatanu väidab, et tal valus ei ole. Kui küsiti, et kas löögid, kui teda löödi, olid tugevad, siis kannatanu väidab, et jah, need olid tugevad, seega leian, et kannatanu ütlused peksmise kohta ei ole usaldusväärsed. Me ei ole siin saalis esimest päeva ja me teame, mida tähendab inimese peksmine jalgadega 8 korral ja kui kannatanu väidab, et need löögid olid tugevad ja kui M. T ja S.I ütlused, mis kinnitavad, et sel korral olid S.I jalas metallotstega töösaapad ja siis öeldakse, et löögid ei ole valusad, siis ei ole see kooskülas üldteadaolevate asjaoludega - kooskõlas vigastuste tekkemehhanismi ja tagajärgedega. Kannatanu väidab, et tal oli rindkeres pärast valus, samal ajal on olemas Läänemaa Haigla tõend, mis kirjeldab kannatanu vigastusi ja on tehtud isiku läbivaatuse protokoll ja sellest on näha, et isikut on pildistatud, et ainukesed vigastused, mis nähtavad on, on põsepunetused ja marrastused ja kui oli juba, kuna kannatanu pöördus arsti poole mitte samal õhtul vaid natuke hiljem, siis oleks ka selge, et kui kannatanut oleks selliselt pekstud nagu ta seda väitis, siis oleks ka meedik tuvastanud mingisuguseidki jälgi kannatanu kehal. Meedikud on tuvastatud vaid näovigastused ja seda, et rindkere on olnud valus peksmisest. Kui T. L lõi teda põlvega, siis loomulikult see valu sai tekkida vaid ainult sellest löögist, mitte aga sellisest vägivalla hulgast, mida kannatanu väidab olevat. Kannatanu ütlustesse tuleb kriitiliselt suhtuda veel ka nii mõnelgi teisel asjaolul. Kui prokurör tõi kohtus esile tunnistaja L ütlused, et kannatanu on alati olnud aus laps, siis praegu võib väita, et käesoleva asjaolu pinnalt ei ole kannatanu ütlused ühesed ja ausad olnud. Peale seda kui kannatanu läks vanaema juurde, ei rääkinud ta vanaemale, mis tegelikult juhtus, vastupidi, kannatanu salgas vanaema eest täiesti asja maha. Pärast andis ütlusi, et ta ei tahtnud vanaema sellesse segada. Kui üks alaealine pekstakse läbi nii nagu kannatanu seda väidab ja läheb õhtul koju, siis ma ei näe põhjust, miks laps peaks salgama maha fakti, miks ta peaks vanaemale valetama, kust ta on saanud vigastused näkku ja ka näkku saadud vigastuste osas on kannatanu andnud erinevaid ütlusi. Kohtuistungil rääkis kannatanu, et kui vanaema ta käest küsis, et kust sa said näkku need vigastused siis ta ütles, et ta sai palliga vastu nägu. Kohtus on avaldatud samas E. L kohtueelses menetluses antud ütlused, E. L kinnitas, et need on õiged, et sel päeval kui A. L õhtul koju tuli, et tegelikult sai ta vigastused sellest, et ta jooksis vastu puu oksa. See näitab seda, et tegelikult on kannatanu vassinud, ta ei ole tahtnud rääkida kodus, et teda on raputatud ja miks ta ei ole tahtnud rääkida, leian, et tegelikult A. L ja K. T sel õhtul joostes autode vahel ei mänginud nii sugugi väikest lapselikku süütut mängu ja nad teavad väga hästi, et autodele ei tohi vigastusi tekitada. Korduvalt oli eelnevalt autodega probleeme olnud ja siis kannatanu teadis väga hästi ja kui S.I ta käest küsis, et mis ta seal autode juures tegi, vastas ta, et lollusi, siis on näha, et tegemine seal autode vahel oli pahatahtlik. Kui oleks olnud see lihtsalt müramine, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks oleks pidanud kannatanu sõbraga metsa jooksma, K. T ei tulnud ka metsast välja vaid jooksis ära koju. Õhtul tuldi vanaema juurde koputama ja A. L palus kedagi mitte sisse lasta, kui ühel isikul oli südametunnistus puhas, siis miks ta peaks keelama vanaemal ust avada, siis leian, et käesolevas asjas on tõendatud see, et raputamine toimus, oli selle eest, et poisid ei käitunud teise isiku vara suhtes kuigi hästi. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et kui nad olid maja ees, siis käis tugev kolks, peale mida hakkas auto signalisatsioon tööle. Mingisugusest mängust ja kogemata auto vastu minemisest ei saa juttu olla. Ükski tunnistaja ei kinnita jalgadega peksmist. Prokurör leidis, et M. T ütlused ei ole usaldusväärsed, siis leian, et kui isikule on selgitatud, et ta võib keelduda ütluste andmisest ja et ta peab tõtt rääkima ütluste andmisel, siis seadus ei sätesta mõtet, et kui abikaasa annab ütlusi, keda on hoiatatud, et siis tuleb tema ütlustesse kahtlevalt suhtuda kui ta on süüdistatava abikaasa. Seda enam, et kui M. T ütlused on kooskõlas teiste tunnistajate antud ütlustega. M. T, kes oli juures kui S.I raputas A. 15 L, ütles, et ära tee rohkem, et ta on alaealine, leian, et antud hetkel, arvestades neid vahemaid, et osad seisid majakülje juures ja osa maja ees trepikoja juures. Ja arvestades asjaolu, et vahemaa majaküljest maja otsani oli 10 -15 m, ei ole küll selline, et isikud ei näinud sündmusi, mis seal toimus, alates hetkest kui S.I ja T. L tulid koos A. L maja otsa juurde. Kõik tunnistajad, pean silmas M. T, H. V, I. A ja R. B ning T. L on üheselt kinnitanud, et mingit jalgadega peksmist ei olnud. Prokuröri seisukoht, et I. A ja R. B ütlusi ei saa arvestada seetõttu, et oli pime ja nad kindlasti midagi täpselt ei näinud - mõlemad tunnistajad nii B kui A on andnud kohtus ütlusi, et nad nägid oma aknast küll rüselust, keegi hoidis kellestki kinni, kuid igasugust jalgadega peksmist eitavad mõlemad tunnistajad. On vähe usutav, et olukorras, kus B nägi kui A hoiti kinni, mingit kisamisekarjumise häält ta ei kuulnud, ta nägi kui S.I žestikuleeris ja vehkis kätega ja andis ka ütlusi isiku iseloomuomaduste kohta nii S.I kui T. L kohta, kus ta ütles, et ta mingi hetke ta vaatas seda akna peal ja läks akna pealt ära, sest ta ei pidanud seda vajalikuks teha, et ta ei oodanud ka sealt midagi hullu tulemas. Kui ta oleks näinud, et maaslamavat alaealist pekstakse jalgadega, siis vaevalt, et ta oleks lihtsalt akna pealt lahkunud, siis leian, et tunnistaja B ütlustega on kannatanu väited ümber lükatud. Prokurör leidis, et kuivõrd tunnistaja B ja A kuulsid mingisugust nagu jope häält, siis me ei tea ju kelle jope hääl see oli. Kust võtab prokurör selle fakti, et kui mingi jope hääl oli, et see oli just nimelt kannatanu jope hääl. B on andnud ütlusi, et S.I vehkis kätega ja oli näha, et ta oli vihane, on tuvastatud, et S.I olid seljas töötunked, ka need riided võivad samasugust häält teha. Ainuüksi jope hääl ei tõenda, et isikut on jalgadega pekstud. Millised olid kannatanu riided, siis ka siinkohal on erinevaid ütlusi, tunnistaja E. kohtus avaldatud ütlusi, et kui A sel õhtul tuli, siis olid tal märjad sokid ja püksid ja ta räägib, et need pandi kuivama ja see oli kõik. I. L ütluste kohaselt olid järgmisel päeval kui A. L koju tuli riided tolmused. Leian, et A. L riiete osas, millised olid ta riided, on ilmselt kõige usaldusväärsemad ütlused E. L ütlused, kes ei räägi jopest midagi vaid pükstest ja jalanõudest, mis olid märjad ja see langeb kokku ka teiste ütlustega, et sel päeval oli märg ja porine. M. T on kinnitanud T. L ütlusi, et kui T. L jooksis metsa ja tuli tagasi, et ta sokid olid märjad kuna ta jäi mutta kinni. Kui A. L kuskil oma riideid määris, siis see oli paksus ja pimedas metsas, kus oli märg, sest maapind pidi olema nii märg, kui T. L jäi saapaga mutta kinni. Tuleb võtta E. L ütlusi, et kui A. L koju tuli, et siis olid tal märjad püksid ja jalanõud. Ei ole tõendatud süüdistus sellises mahus, mis on kohtule esitatud ja ei ole mingit alust kahelda S.I ütlustes ja leian, et U. S.I ei ole andnud kohtus ja kohtueelses menetluses vastuolulisi ütlusi. Prokurör on püüdnud kõigutada S.I ütluste usaldusväärsust sellega, et kohtus S.I ütles, et alles õhtul seal avas pudeli ja kohtueelsel uurimisel ütles, et ennem jõi kaks õlut, siis kohtus andis S.I ütlusi, et kahte õlut pidas ta ka eeluurimisel silmas kahe lonksuna. Ütlusi tuleb hinnata võrdselt, sest kui S.I on oma ütlusi kohtus täpsustanud õllekoguse suhtes, siis ka A. L ju täpsustas kohtus oma ütlusi õllepudeliga viskamise osas. Leian, et S.I on põhjustanud valu A. Leisile, kui ta võttis temast kinni, et kui S.I temast kinni võttis, kaela juurest, siis S.I ise on öelnud, et ta võttis tal natist kinni, siis on kannatanu andnud ütlusi, et siis ta tundis meeletut valu. Leian, et S.I ise ei ole ka eitanud, et ta võttis natist kinni, siis tõepoolest on

§ 121koosseis.

Kui kannatanu on andnud kohtus ütlusi, et kui S.I tal kaelast kinni võttis, et siis tundis ta meeletut valu ja sel hetkel kui teda jalgadega peksti, et siis ta valu ei tundnud, et siis ei ole see kooskõlas objektiivsete tehioludega. Vaatamata sellele, et S.I on olemas üks kriminaalkaristus, siis on teda võimalik karistada kergemaliigilise karistusega. Vaadata tuleb kogu asja kogumis, ei ole olnud kannatanu raputamine lihtsalt nö lambist vaid selle asjaolu on esile kutsunud kannatanu ja K. T enda tegevus. Tegemist ei ole olnud mingisuguste kahe ega kolme ega viieaastaste lastega, tegemist on teismelistega, kes teavad väga hästi, et autode vahel ei joosta ja autodele ei tekitata varalist kahju ja kahjud võivad olla väga suured. Leian, et antud hetkel ei ole põhjendatud kuidagi prokuröri seisukoht, et enne kui S.I ja L läksid metsa poole vaatama, kes sinna jooksid, et enne ei vaadatud üldse üle kas autodel on vigastusi, siis kui tahetakse kätte saada süüdlast, kes autodele tahab vigastusi teha, siis leian, et selles olukorras ei pea mõistlik isik hakkama kõigepealt vaatama, milline on vigastus ja kas on mingit vigastust ja nad olid ju ka hüüdnud, et tulge tagasi. Seega oli ju ka kannatanu ja K. T täiesti 16 võimalus minna ja rääkida, mis juhtus, nemad seda võimalust ei kasutanud, nad pidasid paremaks joosta eest ära ja põhjendavad nad seda, et S.I oli ilmselges alkoholijoobes. Ma leian, et kohtus ei ole tuvastamist leidnud, et S.I oleks olnud sellises alkoholijoobes, mis oleks tinginud selle, et kannatanu oleks pidanud kartma kui teda tagasi hõigati. Leian, et nähes käes lahtist õllepudelit ja selle pinnalt teha järeldusi, et oli nii või nii joobes, ei ole kooskõlas tehioludega. KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 121

näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Teo vastavus süüteokoosseisule. Kohtus on üle kuulatud süüdistatav, kannatanu, kannatanu seaduslik esindaja ja tunnistajad, uuritud on kirjalikke tõendeid. A. L kirjeldab sündmusi nii nagu need süüdistuses kirjas on. A. L kinnitas kohtuistungil, et pudeliga viskamise tagajärjel ta valu ei saanud. Samuti kinnitas, et kui S.I tal kaelast kinni võttis, siis oli valus, kuid jalgadega löömise ajal valus ei olnud, valu tekkis sellest hiljem. Põsel oli marrastus, mis oli valus, selle põhjuseks oli T. L poolt löömine. S.I tunnistab vaid kannatanu raputamist, eitab jalgadega löömist. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab et usaldusväärseks tuleb lugeda kannatanu ütlused. Kannatanu on andnud üksikasjalisi ütlusi tolle õhtu sündmuste kohta. Tema ütlused on kattuvad teiste ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et nii kannatanu, süüdistatava kui tunnistajate K. T, M. T, T. L, A. F ütlused on kokkulangevad sündmuste alguse osas. A. L ja K. T tagaajamine S.I ja T. L poolt algas hetkest kui tööle hakkas auto signalisatsioon. A. L ja K. T kinnitasid, et auto signalisatsiooni tööle hakkamisest ehmatasid ja jooksid metsa. Kahe kuju metsa poole jooksmist on kinnitanud ka süüdistatav, tunnistajad T. L, M. T ja A. F. Kannatanu ja süüdistatava ütlused selle kohta, millal süüdistatav järgmisena kannatanut nägi, on samuti kokkulangevad – see juhtus siis kui A. L metsast üksinda välja tuli ja S.I teda taga ajama hakkas. Ka tunnistaja T. L kinnitab, et nägi enne seda, kui A. L lõi, kahte kuju mööda platsi jooksmas. Nii kannatanu kui süüdistatav kinnitavad ka, et S.I kannatanut siis kätte ei saanud. A. L kinnitab, et S.I viskas teda tagaajamise käigus õllepudeliga selga, süüdistatav aga eitab seda. Kohus leiab, et usaldusväärsed on kannatanu ütlused. S.I küll kinnitab, et tal oli jooksmise ajal õllepudel käes, kuid see kukkus maha. Kannatanu on detailselt ja täpselt seletanud, kuidas viskamine toimus ja miks ta arvab, et viskajaks oli just S.I . S.I ajas kannatanut taga, kannatanu tundis, et mingi asi lendas talle vastu selga ja seejärel kohe tema selja taga purunes maas õllepudel. Ei kannatanu ega süüdistatav ei ole rääkinud, et sel ajal oleks seal lähedal viibinud teisi inimesi ja seetõttu ka keegi teine selle asjaolu kohta midagi ei tea. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna esimesel ülekuulamisel on ta rääkinud, et pudeliga viskamine toimus enne metsa minemist. Kohtuistungil seletas kannatanu, et õige on ikkagi see, et S.I viskas teda pudeliga, kui ta metsast välja tuli. Kohus leiab, et erinevus kannatanu ütlustes tuleneb sellest, et ilmselgelt on olnud erinev ütluste maht ja täpsusaste. Kui vaadata esimest kannatanu ülekuulamise protokolli /tl 2-3/, siis seal on lühidalt kirja pandud sündmuse käik. Kohtuistungil on kannatanut ristküsitluses küsitletud väga väikeste üksikasjadeni välja ja kannatanu on selgitanud, miks võis esimeses protokollis olla kirjas, et viskamine toimus enne metsa jõudmist. Kohus leiab, et kuigi esmane ütluste andmine on toimunud vahetult peale sündmust, on kohtus küsitlemine olnud nii palju täpsem, et kannatanu on siin oluliselt täpsemalt sündmusi kirjeldanud. Seetõttu ei saa väita, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. 17 Kaitsja leidis ka, et asjaolu, et A. L riided ei määrdunud õllega, kinnitab, et S.I teda õllepudeliga ei visanud. Kohus leiab, et sellisel väitel ei ole alust. Tõepoolest, kui visata lahtist õllepudelit, siis üldjuhul sealt peaks ka õlut välja pritsima. Samas ei ole aga teada, kui palju selles pudelis veel õlut sees oli, milline pudeli osa tabas A. L. Seega asjaolu, et A. L riided ei saanud õlleseks, ei lükka ümber kannatanu ütlusi, et S.I teda pudeliga viskas. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et S.I A. L õllepudeliga viskas. Samas on aga oluline see, et kannatanu A. L on öelnud, et sellest õllepudeliga viskamisest ta valu ei saanud.

§ 121

objektiivne koosseis aga sisaldab endas kuriteona valu tekitanud kehalist väärkohtlemist. Kuna A. Leis kinnitas, et ta valu ei saanud, siis S.I poolt A. L õllepudeliga viskamine tuleb süüdistusest välja jätta, kuna tegu ei vasta

§ 121sätestatud kuriteokoosseisule A.

L ei saanud S.I poolt tema pudeliga viskamise tagajärjel valu. Peale seda kui A. L sai S.I'i eest jooksu, põgenes ta oma vanaema maja juurde varjule, kus T. L ta üles leidis ja A. L kolmel korral lõi. Ka selle sündmuse osas langevad selles osalenud isikute – kannatanu ja tunnistaja T. L ütlused kokku. Kokkulangevad on ka kannatanu, süüdistatava, tunnistajate T.L, M. T ja A. F ütlused selles osas, et peale seda, kui T. L A. L oli löönud, siis T. L ja S.I venitasid kannatanu nattipidi sinna auto poole, mille signalisatsioon oli tööle hakanud. Kannatanu kinnitab, et siis läks T. L eemale, mida kinnitavad ka T. L, M. T ja süüdistatav. A. F kinnitab, et edasisi sündmusi ei näinud, oli kaugemal, käis vahepeal toas. Seejärel kinnitab kannatanu, et S.I pigistas teda kaelast, lõi jalad alt ära ja seejärel lõi teda jalgadega rindkere piirkonda ja hiljem kui ta püsti tõusis, siis veel kahel korral lõi teda kõhtu. Just see on vägivald, millise toimepanemist S.I eitab. T. L väidab, et käis vahepeal autot uurimas, aga tema nähes S.I A. L ei löönud. M. T kinnitab, et S.I A. L ei löönud, ainult raputas. Samuti kinnitab M. T ja ka T. Ls, et nemad ei näinud, et A. L oleks pikali olnud. A. L kukkumist ajal, mil S.I temaga „rüseles“ kinnitab aga tunnistaja I. A. Tunnistaja I. A vaatas küll sündmust eemalt aknast, kuid temaga koos samalt aknalt sündmust jälginud tema ema R. B kinnitas, et just I. A oli see, kes isikud ära tundis ja tallegi seletas, kes on kes, muidu ei oleks tema neid isikuid ära tundnud. Seega I.A tundis ära rüselenud isikud – kelledeks olid just A.L ja S.I ja tunnistaja kinnitab, et just sel ajal nägi ka, et A.L kukkus, mis omakorda kinnitab A.Lütlusi. Kannatanu kinnitas, et peale seda kui S.I oli teda löönud, tuli tema juurde T. L ja küsis, mis nad seal autode juures tegid. Sellist sündmuste kulgu kinnitavad ka T. L ise, M. T. M. T kinnitab, et siis tuli T A juurde ja tema läks ise trepikoja juurde ja helistas K emale. Tunnistaja H. V ongi kinnitanud, et kui M. T talle helistas, vaatas aknast välja ja nägi ühte kummargil kogu ja T oli tema juures. H. V kinnitas ka, et M. T ütles talle telefoni teel, et Urmas tuuseldas A, seega oli selleks ajaks, kui H. V aknast välja vaatas, vägivalla tarvitamine A. L suhtes S.I poolt juba lõppenud. Seega ka H. V ütlused kinnitavad kannatanu A. L ütlusi sündmuste kulgemise osas. Kannatanu A. L on kinnitanud, et nii T. L kui M. T on S.I keelanud, kui S.I teda peksis. Seda kinnitavad ka M. T ja T. L ise. T. L on kinnitanud, et hüüdis Urmasele, et ära löö, et jätame järgi. On arusaamatu, miks T. L ütles S.I-le, et ära löö, kui ta ise väidab, et S.I kannatanut ei löönud. Ka süüdistatav on kinnitanud, et M. T on teda keelanud. Kannatanu A. L on öelnud, et peale sündmust kui koju läks, siis vanaema nägi, et jope oli must. Tunnistaja E. L on kinnitanud, et kui A. L sel päeval väljast tuli, puhastas ta oma jopet ja jalanõusid. Ka I. L on kinnitanud, et kui A. L järgmisel päeval peale sündmust koju tuli, siis püksid olid tal kergelt tolmused ja jopet oli vist vanaema puhastada püüdnud. Kohus leiab, et ka A. L jope ja pükste määrdumine tõendavad S.I poolt just sellise vägivalla kasutamist A. L suhtes nagu kannatanu seda kinnitab. Vaid näkku löömine ja riietest raputamine ei määri riideid, küll aga võib selline määrdumine toimuda, kui inimene maha kukub. Kannatanu A. Lon andnud ütlusi, et põsk oli marraskil ja valus, ribides oli valulikkus ja raske oli hingata. Ka tunnistaja H. V kinnitas, et nägi järgmisel päeval, et A. L põsk oli punane ja A ütles talle, et valus on hingata. I. L on samuti kinnitanud, et kui A. L koju tuli, oli tal põsk punane ja 18 rindkerel märkas punetust. Eelkirjeldatud vigastuste olemasolu A.L'il tõendavad nii patsiendikaart kui A. L läbivaatuse protokoll kui ka SA Läänemaa Haigla teatis. Erinevus kannatanu poolt öeldud vigastustes ja meditsiinidokumentides on selles, et patsiendikaardis ja haigla teatises on kirjas, et seljal marrastused, kuid kannatanu ei pruukinud neid marrastusi seljal näha. Just eelkirjeldatud asjaoludest lähtudes leiab kohus, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, sest tegelikult oli kannatanu see, kes ise osales terves sündmuses. Kannatanu ütlused üksikute osasündmuste kohta on kinnitamist leidnud teiste tõenditega, eelkõige nii tunnistajate kui ka süüdistatava enda ütlustega. Samas leiab kohus, et süüdistatava ütlused vägivalla ulatuse ja liigi kohta ei ole usaldusväärsed. Iseenesest asjaolu, et süüdistatav on algusest peale andnud ühesuguseid ütlusi, ei kinnita ütluste usaldusväärsust. Kohus leiab, et kuna 07.03.2008 T. L ja S.I kasutasid A. L suhtes füüsilist vägivalda, siis kogu sündmust eitada ilmselt ei saanud. Seetõttu on ilmselgelt toimunud sündmuste asjaoludes kokkuleppimine sündmustes vahetult osalenud ja neid pealtnäinud omavahel seotud isikute vahel – S.I, T. L, M. T. Vastuolud kannatanu ja eelnimetatud isikute ütlustes esinevad vaid sündmuse selle etapi osas, millises osas S.I end süüdi ei tunnista. Kui analüüsida tunnistajate T. L, A. F ja M. T ütlusi, siis kokkulangevad on need kannatanu ütlustega osas, kuni sündmuste järg jõuab selleni, et mida S.I A. L tegi, siis tunnistajad kas ei näinud sündmust täpselt või ei mäleta neid asjaolusid. Muud sündmused on tunnistajatel meeles ja neid on nad ka näinud kannatanuga kokkulangevalt. Kuigi kannatanu mõnede asjaolude kohta on oma ütlusi kohtuistungil täpsustanud, ei tekkinud kohtul muljet, et kannatanu andis kohtus valeütlusi. Kohus ei täheldanud kannatanu poolt sündmuste ja asjaolude valikulist mäletamist. Samuti ei tuvastanud kohus, et kannatanul oleks süüdistatava suhtes vihavaenu või et ta mingil muul põhjusel tahab süüdistatava poolt toime pandud tegu raskendada. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on vahetud ja siirad, ta on rääkinud, mida tundis ja ilmselgelt ei ole liialdanud – õllepudeliga viskamise kohta tunnistas ju, et see talle valu ei teinud ja ka jalaga löömise kohta ütles, et löömise ajal valus ei olnud, valu tekkis pärast. Kaitsja viitas asjaolule, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna ta vanaemale koheselt ei rääkinud, mis toimus. Kannatanu on sellele oma selgituse andnud – ta ei tahtnud vanaemale muret eha. Kohus leiab, et see kannatanu väide on usaldusväärne ning lähtuvalt kannatanu ütlustest saab ka väita, et ilmselgelt oli kannatanu sel õhtul veel ka sündmusest segaduses. Kaitsja väitis, et kuna kannatanu vigastused olid nii kerged, siis ei ole võimalik, et täiselujõus mees oleks teda peksnud maas lamades jalaga rindkere piirkonda ja hiljem jalaga kõhtu. Kohus leiab, et sellisel väitel ei ole mingit alust. Süüdistatava väitel olid tal jalas metallotstega saapad ja kui ta nendega oleks A. Li jalaga ribidesse löönud, siis oleks pidanud A. L olema ribid katki. Kohus leiab, et ei ole mingi tõend, kui süüdistatav väidab, et kui tema oleks kõvasti löönud, siis oleks A. L olnud ribid katki. A. L aga arvab, et kannatanul olid pigem jalas tavalised tossud. Samas on kannatanu väitnud, et löömise ajal ta valu ei tundnud. Valulikkus tekkis pärast. Asjaolu, et kannatanul peale jalgadega peksmist ribid katki ei olnud, ei lükka kannatanu ütlusi ümber. Sõnaga tugev on kannatanu väljendanud oma hinnangut löökidele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kas need löögid olid tugevad või nõrgad, aga on selge, et S.I kannatanut jalaga lõi – seda kinnitavad nii kannatanu ütlused kui kiirabikaart ja tunnistaja I. L ütlused. Kaitsja leidis, et kuigi A. L oli seljas talvejope, ei saanud see ju nii paks olla, et oleks oluliselt lööke summutanud. Kohus leiab, et talvejope on riietusese, mis võrreldes näiteks suveriietusega kindlasti pehmendab lööke. Kuigi kannatanu on kinnitanud, et löögid olid tugevad, kinnitas ta ka samas, et löömise ajal tal valus ei olnud, valu tekkis pärast. Kui U. S.I lõi kannatanut jalaga ja tal olid jalas tavalised tossud (nagu kannatanu seda arvab, sest talle löömise ajal tundus nii), siis leiab kohus, et just sellistel asjaoludel löömine (kannatanul talvejope seljas, süüdistataval tossud jalas) võis tekitada just selliseid vigastusi nagu need kannatanul on tõendamist leidnud.

§ 121

kuriteokoosseis ei näe ette, et löögid peavad olema tugevad, vaid füüsilise vägivalla kasutamise tulemusel peab olema põhjustatud valu. Valulikkus kannatanu rinnakorvi piirkonnas, mis tekkis S.I poolt jalaga löömisel, on tõendamist leidnud. 19 Kaitsja leidis, et süüdistatava teo põhjuseks oli kannatanu enda käitumine. Kohus leiab, et asjaolu, et A. Lja K. T autode vahel jooksid, mispeale K. T ühe auto esikapotile kukkus ja sellel signalisatsioon tööle hakkas, ei anna mingit õigustust süüdistatava ja T. L käitumisele. Kohtuistungil kinnitasid nii S.I kui T. L, et neist keegi isegi ei kontrollinud enne poiste tagaajamist, kas midagi oli juhtunud. Samas nõustub kohus kaitsja väitega, et kui tegemist on võimaliku õigusvastase ründega ja on võimalus selle teo toimepanija tabada, siis loomulikult tuleb tegutseda viivitamatult. Kuid mitte mingil juhul ei tohi selline tabamine üle minna omakohtuks. Peale A. L kättesaamist oleks olnud võimalik kõiki asjaolusid selgitada. Kuid ilma, et S.I ja T. L oleks asjaolusid selgitanud, hakkasid nad alaealise lapse kallal tarvitama vägivalda. Mitte kellelegi ei ole õigust antud kasutada teise isiku suhtes füüsilist vägivalda hetkeemotsiooni ajel tekkinud kahtlustuse alusel. Kõikide isikute õigusi ja huve on seatud kaitsma õiguskaitseorganid. Kui sellised volitused võtavad endale täiskasvanud inimesed alaealiste suhtes, ei ole siin mingitki õigustust. Kohus leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta, et S.I on kuriteo toime pannud alkoholijoobes. U. S.I on ise väitnud, et jõudis võtta enne sündmust vaid õllepudeli lahti ja paar lonksu õlut. S.I on kohtuistungil ka seletanud, miks ta kohtueelses uurimises on öelnud, et oli võtnud paar õlut – ka siis mõtles selle all, et oli enne võtnud paar janu õlut. S.I alkoholijoobe kohta kohtule ei ole tõendeid esitatud. Kannatanu ja tunnistaja K. T on andnud ütlusi, et nendel oli hirm, sest nad arvasid, et S.I on alkoholijoobes - kuid sellise järelduse tegid nad selle põhjal, et nägid tal alkoholipudelit käes. Kumbki neist ei näinud S.I'i alkoholi tarvitamas. Mõlemad kinnitasid, et ennem ei ole kokkupuudet S.I'iga olnud, seega ei olnud ka S.I isik neile nii tuttav, et nad välisel vaatlusel (mis sündmuste algfaasis ju ei olnud kuigi lähedalt) oleks saanud tuvastada, kas U. S.I oli alkoholijoobes või mitte. Mingitele muudele tunnustele, mis võiks tõendada süüdistatava alkoholijoovet, kannatanu ei viita. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.I poolt kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ei ole tõendamist leidnud. Seega tuleb süüdistusest välja jätta kannatanu A. Leis viskamine S.I poolt õllepudeliga ja see, et kuritegu on S.I toime pandud alkoholijoobes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et muus osas on S.I'ile esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et S.I on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Kannatanut raputades ja jalgadega lüües teadis süüdistatav, et selline tegevus tekitab valu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.I on toime pannud

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks S.I süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.I tuleb talle süüks arvatud süüdistuses (välja jättes õllepudeliga viskamise ja kuriteo toimepanemine alkoholijoobes)

§ 121järgi süüdi mõista.

KARISTUS Prokuröri seisukoht. Karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse, et kuritegu on pandud toime grupi poolt, mis on karistust raskendav asjaolu. Mõlemad isikud, nii T L kui S.I olid algusest peale vihased ja agressiivselt meelestatud kannatanu suhtes, milleks küll objektiivselt mingit põhjust ei olnud. Mõlemad ajasid vihastena kannatanut taga ja tabamisel kasutasid vägivalda, alguses viskas S.I kannatanut õllepudeliga, siis kasutas vägivalda T L, siis tõid mõlemad kannatanu oma maja juurde ja siis kasutas jälle vägivalda S.I . Samuti suurendab isiku süüd asjaolu, et kuritegu pandi toime 14 aastase alaealise suhtes ning kasutatud vägivald oli põhjendamatu. 20 Tegelikult autodega, mis ei olnud üldse süüdistatava ega T L omad midagi ei juhtunud ja ka kui oleks juhtunud ei oleks see andnud põhjust kannatanu suhtes vägivalda kasutada. Tuleb võtta arvesse ka kasutatud vägivalla laadi - S.I lõi kannatanut kokku kümnel korral jalaga rindkere piirkonda. Löökide arv on küllaltki suur. Samas ei kestnud kannatanul valu väga kaua, vaid paar päeva. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, sest süüdistatav oma süüd ei tunnista ega kahetse. Oluline on ka asjaolu, et kuritegu pandi S.I poolt toime katseajal, mis talle mõisteti Pärnu Maakohtu 07.01.2008. a otsusega. Ülaltoodud põhjustel ei ole alust mõista süüdistatavale kõige kergemaliigilist karistust - rahalist karistust, vaid talle tuleb mõista vangistus, mis on minimaalsest vangistusest oluliselt suurem, kuid alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna süüdistatav on avaldanud nõusolekut teha üldkasulikku tööd, on võimalik seda tema suhtes kohaldada. Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista S.I

§ 121

järgi ning mõista talle karistuseks vangistus kümme kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.01.2008. a otsusega mõistetud kandmata karistuse kahe kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus üks aasta (365 päeva), mis asendada

§ 69alusel 730 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 18 kuu jooksul.

Kaitsja leidis, et arvestades kannatanu enda käitumist sel õhtul, mis kogu selle situatsiooni tingis, siis S.I on võimalik karistada rahalise karistusega. Hoolimata sellest, et S.I on katseaeg, siis käesoleval juhul ei saa kohaldada põhimõtet, et ei saa mõista kergemaliigilist karist, kuna ta on eelnevalt karistatud, tuleb arvestada isiku süüd, mis ei ole suur, ei ole ta tahtlikult kannatanut löönud ja isik, kes on ägestunud kannatanu peale just kannatanu enda käitumise tõttu, et siis ei ole põhjendatud vangistuse kohaldamine. S.I on praegu katseaeg, see kulgeb tal hästi, ta on täitnud kõiki oma katseaja kohustusi. Eelnevalt väärteokorras mõistetud rahalised karistused on tasutud, ühtegi ettekannet katseajal tema suhtes tehtud ei ole. Ta on teinud eelnevalt oma järeldused ja seetõttu on S.I võimalik karistada rahalise karistusega. Ei ole nõus prokuröriga, kes leidis, et S.I ei ole kahetsenud. On küll, ta on ka kohtus öelnud, et ta kahetseb seda raputamist ja ei näe ühtegi põhjust, et kahetsust ei saa arvestada, et kuna S.I ei ole võtnud enda peale süüd, et ta on kannatanut jalgadega peksnud. Kui isik kuritegu toime ei pannud, seda ei tunnista ja tunnistab ainult selles osas, mida ta tegi, siis on olemas kergendav asjaolu. Kui kohus mõistab süüdi S.I

§ 121järgi, siis palub kaitsja mõista talle rahaline karistus.

Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 121näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

§ 57

lg 1 p 3 sätestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, mida käesoleval puhul ei esine. Süüdistatav on tunnistanud kannatanu raputamist, kuid kohus leidis, et tõendamist on leidnud, et S.I ka kannatanut korduvalt jalaga lõi. Samuti leiab kohus, et kuigi S.I tunnistab, et ta kannatanut raputas, ei kahetse ta seda tegu puhtsüdamlikult, kuna pigem osutab sellele, et kannatanu ise oma käitumisega selle põhjustas. Karistust raskendav asjaolu on kuriteo toimepanemine grupi poolt (

§ 58p 10).

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 65-66 karistusregistri teatise kohaselt on S.I 'i karistatud neljal korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. S.I kinnitas kohtuistungil, et kõik rahatrahvid on tasutud. Lisaks on S.I'i karistatud kriminaalkorras 1 kord – Pärnu Maakohtu 07.01.2008 kohtuotsusega süüdi mõistetud

§ 424

alusel ja karistatud vangistusega 2 kuud

§ 74

sätetel tingimisi 18kuulise katseajaga, lisakaristusena ära võetud sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks – tl 73-74 on vastav kohtuotsus. 21 Tl 67-68 on politsei õiend S.I poolt väärtegude toimepanemise kohta. Kohus leiab, et kuna isiku karistatust arvestatakse Karistusregistri andmete kohaselt, siis politsei õiend tuleb tõendite kogumist välja jätta. Tl 70 on kohtutäitur T. Söömer vastus päringule, mis sisaldab andmeid S.I poolt väärteotrahvide tasumise kohta. Kuna S.I kinnitas kohtuistungil, et kõik väärteotrahvid on tasutud, siis selles tõendis sisalduv teave on vananenud ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Tl 76 on AS Maag Lihatööstus poolt väljastatud S.I iseloomustus – * töötaja S.I töötab asutuses alates 24.04.2007 lihakaaluja ametikohal. Antud perioodil on ta tööd hästi teinud, töö distsipliinist ilusti kinni pidanud. Tööalaselt talle etteheiteid ei ole. Tl 79 on teatis S.I keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt S.I keskmise päevasissetuleku suurus on * krooni, ülalpeetavaid on * ja keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa) * krooni. Kohus leiab, et S.I ei saa karistada kergemaliigilise karistusega, milleks on rahaline karistus. U. S.I on eelnevalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, mille kandmiselt on ta vabastatud tingimuslikult. Käesoleva kriminaalasja esemeks olev kuritegu on toime pandud katseajal. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, küll aga esineb karistust raskendav asjaolu – kuriteo toimepanemine grupi poolt. Ning füüsilise vägivalla kasutamine on toimunud alaealise suhtes. Asjaolu, et tunnistaja R. B on S.I'i iseloomustanud kui vaikset pereisa, ei anna alust määrata talle kergemaliigilist karistust. Käesolev kuritegu näitab hoopis midagi muud – analüüsimata tekkinud olukorda tegutsetakse grupis - kaks täiskasvanud isikut - ja lihtsalt oletuste ja emotsioonide mõjul kasutatakse alaealise suhtes füüsilist vägivalda. Selline tegutsemine on ühiskonnaohtlik ja oluline on siinjuures ka karistuse määramisel õiguskorra kaitsmise huvi. Püüdmatagi selgeks teha, mis tegelikult oli juhtunud, asuti hoopis alaealist peksma. Seadusandja ei ole andnud kellelegi õigust karistada õigusrikkujat ja seda enam arvatavat õigusrikkujat füüsilise vägivallaga. Igal kodanikul peab olema kindlustunne, et juhul kui keegi arvab, et ta on süüteo toime pannud, ei teosta keegi tema suhtes omakohut. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.I'i tuleb karistada vangistusega. Kuna kannatanu füüsilise vägivalla tulemusel tugevat valu ei tundnud ja valu ei kestnud kaua, leiab kohus, et vangistus võib jääda alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmise määra. Põhimõtteliselt on kohus nõus prokuröri poolt taotletud karistuse määraga, kuid kuna süüdistusest jättis kohus välja pudeliga viskamise ja kuriteo toimepanemise alkoholijoobes, siis kohus vähendab selle võrra ka karistuse määra. Tegu on toime pandud katseajal ja seetõttu tuleb

§ 74

lg 5 alusel mõista S.I'ile liitkaristus

§ 65

lg 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb käeoleva kohtuotsusega mõistetavale vangistusele liita Pärnu Maakohtu 07.01.2008 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 2 kuud.

§ 74

lg 5 sätestab, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§ 69sätestatud korras.

S.I on elukoht, perekond, ülalpidamisel lapsed ja tal on töökoht. Töökohalt iseloomustatakse S.I 'i positiivselt. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et ei ole otstarbekas isoleerida S.I 'i ühiskonnast ja saata teda reaalset vangistust kandma, vaid veel on võimalik vangistus asendada üldkasuliku tööga ja sellise karistusega mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Kohtuistungil andis S.I ütlusi, et ta on nõus üldkasulikku tööd tegema. Kuna üldkasuliku töö tundide arv tuleb päris suur ja S.I peab üldkasulikku tööd teostama põhitöö kõrvalt, määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud. TÕKEND 22 Kriminaalasjas on S.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 56/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale üldkasulikule tööle asumist peale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. Tl 21 on Eesti Haigekassa vastus, mille kohaselt on Haigekassa seoses kannatanu A. L'ile 07.03.2008 tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale SA Läänemaa Haigla tasunud raviteenuste arve CX1545361 alusel 184 krooni. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri tuleb saata Eesti Haigekassale teadmiseks. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale R. Sild makstud tasu 495 krooni 60 senti / tl 115-116/ ja kohtumenetluse tasu 3 422 krooni, kokku 3 917 krooni 60 senti. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5 x 4 350 = 6 525 krooni. 3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see krooni 97 krooni 80 senti /tl 111/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige